Hea Eesti Idee lookogu

VIDEO: Digimedia teeb väikelastele iPadi "äppe"

2012-01-18T12:11:00.000+02:00

Daniel Müntinen räägib videos enda, Endrik Elleri ja Alari Ossa firmast Digimedia (kaubamärk Birds of Paradise), mis on keskendunud väikelastele haaravate ja õppeotstarbeliste rakenduste (äppide) loomisele.

VIDEO: Flipper saadab asukohapõhiseid SMS-pakkumisi

2012-01-18T12:09:00.001+02:00

Mikk-Alvar Olle räägib oma uuest Tehnopolis arenevast startupist Flipper, mis plaanib hakata inimestele saatma häid asukohapõhiseid pakkumisi SMSi teel.

Firma üks senise edu võti on enam kui aasta kestnud koostöö EMTga, kellega koos arendataksegi välja pakkumiste platform.

Kaupmehed saavad Flipperiga saata pakkumisi ümbruskonnas liikuvatele ja teatud profiiliga kundedele.

VIDEO: SmartAD viib inimesteni neile relevantsed reklaamid

2012-01-18T12:07:00.003+02:00

Baltikumi suurima internetireklaamivõrgustiku SmartAD üks asutajatest Rando Rannus räägib, kuidas sihtida reklaame nii, et nad tarbijaid reaalselt kõnetaksid ja neile olulised oleksid.

SmartADi võrgustikku kuulub üle 500 veebisaidi, mille kaudu on võimalik tabada rohkem kui kolm miljonit inimest. Firma suuremateks klientideks on näiteks Nokia, L'Oreal, SEB, Lattelecom, Triobet jt.

Hiljuti investeeris SmartADi laienemisse Skype'i endine insener Toivo Annus.

Creative Mobile lõi ülipopulaarse võidusõidumängu

2012-01-18T11:59:00.003+02:00

Eesti vähetuntud mängufirma Creative Mobile lõi maailma ühe populaarseima võidusõidumängu ning teenib sellega iga kuu sadu tuhandeid eurosid.

Tegelased nimedega Vladimir Funtikov, Sergei Panfilov ja Serhiy Slyeptsov on isegi Eesti tehnoinimeste ringis üsna tundmatud. Võibolla teatakse neid paremini paadunud Androidi-fännide ringis. Ometi võib kolmikut pidada praegu Eesti ühtedeks edukamateks startupperiteks. Paljude “teeme uue portaali ja saame rikkaks” usku tegelaste kõrval on Funtikovi, Panfilovi ja Slyepstovi firma Creative Mobile loonud mitu menukat mängu, mis köidavad miljoneid inimesi üle maailma.

Firma suurim hitt on rohkem kui 36 miljoni kasutajaga (kellest 60 protsenti USAst ja vaid 0,1 protsent Eestist) mäng “Drag Racing”. See on lihtne ja nakkav võimalus sõpradega kiiruskatseid teha ning endale selleks sobiv auto valida. Nauditavaim on mäng mobiilides ja tahvelarvutites, alguses toimis see vaid Androidi seadmetes, mullu oktoobrist lisandus iPhone/ iPadi versioon.

Mäng ise on tasuta, kuid väikese summa eest võid “tuunida” oma autot ning keerata sulle näidatavad reklaamid kinni. Aprillis 2011 turule toodud “Drag Racing” lendas nagu rakett loetud päevadega Androidi popimate rakenduste tabeli tippu ning figurerib seal (vähemasti võidusõidu-äppide kategoorias) tänaseni. Kõik, kes äppe on kunagi “treinud” teavad, et olla püsivalt edetabeli eesotsas - see tähendab jätkuvat tähelepanu ja äppi loojale võimalust kiiresti väga palju raha teenida.

Drag Racing loodi Funtikovi kirjelduses väga odavalt, põlve otsa ja umbes kuue nädalaga. Aga alguses lisandus iga päevaga 60 000-80 000 mängijat ning Creative Mobile tiimil oli tükk tegemist, et tagada sellist pöörast kasvu toetava serverisüsteemi olemasolu.

Rahamuresid Creative Mobile'il tõesti pole. Funtikov räägib, et firma teenib iga kuu eurodes kuuekohalise summa raha, võib palgata parimaid spetsialiste ning end pakkuma tulevad investorid minema saata.

Veel umbes kahe aasta eest oli Funtikov tüüpiline Eesti noor inimene: töötu ja juhuotstest elatuv. Enne seda tegutses koos oma tänaste kolleegidega ühe USA IT-firma teenistuses, kuid ameeriklased panid Tallinna esinduse kinni ja töö sai otsa.

Umbes 2009.aasta sügisel – hakkas Google'i Androidi platform maailmas kiirelt arenema ning Funtikovil oli sellesse kõva usk. Samal aastal registreeritud Creative Mobile keskenduski Androidi mängude tegemisele.

Esimesed katsed sel alal läksid aia taha, sest ei leidunud piisavalt huvilisi. Kuid 2011 alguses ilmavalgust näinud lihtsakoeline korvpallivisete mäng “Basketball Shots 3D ” tõi juba aasta tagasi Creative Mobile'ile sisse just nii palju, et see võimaldas tasuda kontori üüri ning hakata lõpuks endale palka maksma.

Veidi enam kui poole aastaga on firma kasvanud viielt inimeselt ligi 30 inimeseni. Mõned spetsialistid on hangitud isegi Venemaalt, sest Eestis mänguarendajaid napib.

Edaspidi on Creative Mobile'il kavas ainult kasvada: ise ja koostöös partneritega aina uusi mänge turule tuua. Sellles osas toovat alanud aasta vähemalt 10-15 uudist.

Gymwolf – jõusaali trennipäevik internetis

2012-01-18T11:52:00.002+02:00

Ettevõtjad Indrek Ulst ja Mart Ingver arendasid välja veebipõhise päeviku jõusaali kasutajatele, kuhu saab mugavalt lisada trenniandmeid ning mis neid andmeid kiiresti analüüsib.

Gymwolfi (Eestis trennihunt.ee) üks asutajatest Ulst räägib, et erinevaid aeroobse trenni träkkereid ehk jälgimise vahendeid on turul üsna palju. Aga jõusaalis käivatele inimestele, kelle hulka temagi kuulub, sellist head abimeest hiljuti veel polnud. Nii sündiski tal idee lõpetada oma regulaarsete trennide – harjutuste, raskuste ja seeriate pabervihikusse märkimine ning luua tarkvara, millega oleks kõik palju lihtsam ja mugavam.

Pealegi teeb see Gymwolf ära tõsteseeriate ja koormuste arvutustöö, mida muidu tuleks peast teha, ning joonistab sisestatud andmete baasilt hetkega spordimehe jõudlus- ning arengugraafikud.

Ulsti rakendus töötab nii arvutis, kui ka telefonis. Trenne saab kirja panna nii Androidi, kui ka Nokia telefonide, samuti veebi kaudu. Kui Trennihunt on suunatud Eesti kasutajatele, siis inglisekeelne Gymwolf on rahvusvaheline toode.

Kasutajate arvu ja geograafiaga olid Ulstil veel hiljuti sellised lood, et arvuliselt oli neid paartuhat ning suurim osa neist paiknes USAs. Iga päev lisandus kasutajate poolt andmed 70-100 trenni kohta ning trend näitab kasvu siiani. Kasutajate arvukust mõjutas enim Gymwolfi mobiilirakenduse turuletoomine. Samas erilist reklaami pole sellele tehtudki.

Gymwolfi ärimudel baseerub reklaamil ja tasulistel lisateenustel, nagu sedalaadi startupidel tavaks. Kuid erilisema nüansina üritab Ulst turustada teenust spordiklubidele koos jõusaali seinale kinnituva tahvelarvutiga. Nii saavad trennijad otse saalist Gymwolfi trenniandmeid lisada. Jõusaal maksaks sellise asja eest Gymwolfile kuumaksu ning oleks oma klientide silmis uus ja innovaatiline.

Samuti saaks sel moel seinal asuva tahvelarvuti kaudu treenijatele personaalseid pakkumisi edastada ning eratreeneri virtuaalset nõustamist pakkuda. Gymwolfi suurimaks väljakutseks on Ulsti arvates jätkuvalt müük ja turundus, sest vajadus sellise uudse lahenduse järgi tuleb viia klientide teadvusesse.

VIDEO: Energia-startup Priienergia teeb "s..tast saia"

2012-01-18T11:36:00.002+02:00

"Fossiilkütuste ajastu on jõudmas lõpule, meid on ees ootamas aeg, mil kogu energia ammutatakse ümbritsevast keskkonnast - päikesest, tuulest, maast, veest jne", kuulutab Tehnopoli üks enim elevust tekitavaid startupe - Priienergia.

Ettevõtte eesmärk on leida nutikaid lahendusi energia säästmiseks ja selle "tegemiseks" justkui eimilleski. Seepärast räägitakse kuluaarides suure õhinaga, et firma teeb "s..tast saia".

Videos räägibki Priienergia tegevjuht Meelis Resev uudsest kanalisatsiooni soojusvahetist, mille kasutamine võib kortermajades ja ettevõtetes säästa tuhandeid eurosid aastas. Enam ei lähe soojusenergia kanalisatsiooni kaudu asjatult kaduma, soojusvaheti abil suunatakse see energia majja tagasi.

VIDEO: Õiguspartner lahendab kiirelt ja soodsalt õigusmured

2012-01-18T11:35:00.001+02:00

Õiguspartner.ee (endise Dokud.ee) asutaja Mihkel Randrüüt räägib portaalist Oiguspartner.ee, mis on suunatud eraisikutele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele igapäevaste juriidiliste küsimuste (lepingud, õigusabi) lahendamiseks kiiresti ja soodsalt, interneti teel.

VIDEO: Innotal paneb su näo filmi või reklaami

2012-01-18T11:29:00.000+02:00

Tehnopolis asuva startupi Innotal üks asutajatest Henry Aljand räägib, kuidas inimese nägu 3D versioonis filmidesse või reklaamidesse panna, et tekitada nii lõbus ja meelelahutuslik ohoo-efekt.

Selle tehnoloogilise nõksuga üritab firma siseneda mitmesse meelelahutuslikku turusegmenti, et pakkuda uudseid võimalusi näiteks reklaamiandjatele.

VIDEO: GameOn! peab arvet sinu sporditiimi liikmete üle

2012-01-18T11:23:00.001+02:00

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia virtuaalkeskkondade loomise magistrikursuse DDVE (ehk "maakeeli" startup-õppe) tudengid Pärt Ojamaa, Harri Tallinn, Didzis Krumins, Markko Karu ja Tanel Kärp lõid startupi nimega GameON! ja tutvustavad seda selles videos.

GameOn! on (spordi)tiimide komplekteerimise ja arvepidamise teenus, millest detsembriks 2011 oli valmis beeta-versioon ning mis plaanitakse sel aastal turule tuua. GameON! valiti auväärt žürii poolt ühtlasi ka DDVE parimaks projektiks 2011 sügissemestril.

VIDEO: Cardslash paneb plastikkaardid telefoni

2012-01-18T11:18:00.004+02:00

Plastkaartide patakas rahakoti vahel on peagi minevik.

Kolm tehnoloogiahuvilist noormeest (Janno Stern, Rauno Rüngas ja Gert Drui) lõid lahenduse Cardslash kliendikaardi asendamiseks nutitelefoniga.

Cardslashi-nimeline nutifonirakendus toimib lihtsalt: avad kaupmehe juures "äppi", valid menüüst kaupmehe nime ja ekraanile kuvatakse triipkood. Skannid selle kassas sisse ja oledki oma kliendistaatuse registreerinud.

Testkliendid juba kasutavad seda Solarise kinos ja mujalgi. Lahendus võimaldab klientidele häid pakkumisi saata ning näha, kui aktiivne keegi kliendina on. Ühtlasi säästab nutifon-kliendikaart keskkonda.

Achoo tõstab sind esile su saavutuste ja kogemuste järgi

2012-01-18T11:08:00.004+02:00

Neil päevil peaks uuenenud kujul avanema veebileht Achoo.it, mille ehitas samanimeline Eesti startup. Achoo on koht, kus oma saavutusi ja oskusi sõpradega jagada. See on midagi tuntud tööalase sotsiaalvõrgustiku LinkedIni sarnast, kuid märksa vähem puisem ning rohkem mängulisem.

Achoo kasvas ühe selle asutaja Andrus Purde sõnul välja Facebookis “aumärkide” andmise tööriistast Talentag, millega tulid samuti välja siinsed startupperid. Talentagiga sai igaüks tunnustada teisi näiteks virtuaalsete aumärkidega nagu “parim boss” või “parim sõber”.

Purde sõnul jõuti Talentagiga aga ühel hetkel arusaamisele, et see ei tööta eriti hästi: temast on vähe kasu ja ta ei kasva piisavalt kiiresti. Pead pandi kokku, et mõelda välja uus veebitoode – Achoo. Nüüd arendab seda osaliselt sama tiim, mis arendas Talentagi (lahkus näiteks Jüri Kaljundi).

Ehkki Achoo'd esitleti esmakordselt juba mullu septembris, on see tänaseni “kinnises beetas” ning hetkel tegeletakse toote parendamisega.

Kuid mis Achoo siis annab? Purde selgitab, et kui inimesed saavutad midagi tööalaselt, mille üle on uhked (näiteks saavad uue kliendi või lõpetavad mõne suure projekti), siis tüüpiliselt teatavad nad sellest Facebookis või Twitteris. Aga nende keskkondade kaudu ei jõua see info inimesteni, keda huvitaks teiste tööalased saavutused – Facebook on ikkagi pigem meelelahutuslik koht. Nii läheb oluline info suure müramassi keskel lihtsalt kaduma.

Seevastu Achoo's koondatakse sedalaadi professionaalsed edusammud kokku ja neist tekib kasutajale dünaamiline ja pidevalt täienev profiil (mille sissekandeid on mõistagi võimalik automaatselt ka Facebooki või Twitterisse suunata). See profiil ei too kasutajale mitte lihtsalt “au ja kuulsust”, vaid võimaldab ka palju kergemini leida uusi tööpakkumisi kui näiteks töökuulutuste portaalide kaudu.

Purde arvates võiks Achoost enim kasu lõigata vabakutselised, konsultandid ja agentuurides töötavad inimesed. Hästi töötab see keskkond nende kasuks, kes ei tegele ainult ühe projektiga.

Lisaks saavutuste esile tõstmisele, on igaühel Achoo kaudu võimalik näha ka seda, millega tema sõbrad, kolleegid, koostööpartnrid või iidolid parasjagu jooksvalt tegelevad. Mida keegi on varem teinud ning kellega koos. See on ilmselt Achoo üks põhilisi eeliseid LinkedIniga võrreldes.

Oma avaliku debüüdi tegi Achoo mullu septembris Soomes üritusel nimega Arctic15, kuid on pärast seda pigem madalat joont hoidnud. Lisaks Skype'i ja mitme startupiga seotud olnud Andrus Purdele on ettevõtte arendustiimis veel Veiko Jääger.

The Human Project - iPadi rakendus inimkonna päästmiseks

2012-01-18T10:52:00.006+02:00

Eestlanna Erika Ilves ja tema sõbranna Anna Stillwelliga tekitavad furoori tulevikumõtlejate ja uuehuviliste hulgas tehnoloogiaprojektiga, mis ärgitab mõtlema, kes me inimestena oleme, kuhu läheme ning kuidas lahendame planeedi suurimad väljakutsed. Ilvese ja Stillwelli projekt The Human Project on iPadi tahvelarvuti rakendus, mis pidi esialgu turule tulema mullu detsembris, kuid nüüd on selle avapauk lükatud veebri lõppu.

The Human Projectist peaks sellest kujunema oma ninast kaugemale vaatavate ja laiemalt mõtlevate inimeste virtuaalne mõttekoda või isegi kollektiivne, värskeid ideid pritsiv aju. Ajurünnakutest peaks lõpuks sündima inimühiskonna uus alusmanifest Human Manifesto.

Ilves ja Stillwell on oma ettevõtmist tutvustades loonud sellele ootusäreva kõlapinna. Näiteks

sügisesel TEDx Dubai 2011 üritusel soovitasid nad vihjamisi naftašeikidel oma fossiilsete kütustega teenitud raha suunata maakera "kaitsekilbi” loomisesse asteroidide rünnaku eest.

Projekti ümber sotsiaalmeedias ja uudiskanalitest küll üsna palju kõlapinda, kuid selle täpne sisu jääb enne avalikustamist paljuski saladuseks. Kõikjal kirjeldavad Stillwell ja Ilves maakera ja inimaju evolutsiooni ning küsivad, kes me inimestena suures pildis kõige muu suhtes oleme, kas "kosmosetolm või universumi keskpunkt”.

Ehkki inimene on mõõtudelt pisike, võib ta oma õppimisvõimelise ajuga korda saata suuri asju, leiavad Stillwell ja Ilves. Tähed taevas ei arutle selle üle, kes nad on – inimesed küll. Järelikult peaksime naiste arvates nutikalt edasi minema inimvõimete ja füüsika piiride testimisega, et "päästa oma liik” ning "mitte lasta pettuda neil miljarditel inimestel, kes veel ootavad siia sündimist”.

The Human Project sõnastab terviklikult 16 ohtu, väljakutset või võimalust inimkonnale, üritab neile anda kaalu ning pakub aruteluks välja lahendusi. Väljakutsete hulka kuuluvad näiteks vaesus, geoloogilised katastroofid ja asteroidid.

Ilves ütleb, et enamik inimesi oma ninaotsast või pereelust kaugemale ei mõtle, mistõttu on raske ka The Human Projecti edu ennustada. "Tahame panna inimesi laiemalt mõtlema, paludes neil sisustada oma elu, ideed ja tegemised ühiskonnale oluliste asjadega, mille vilju nad ei pruugi oma elu jooksul näha,” räägib Ilves. "Et elu oleks huvitav! Et see ei oleks lihtsalt üks sähvatus sünni ja surma vahel, vaid panus inimühiskonna projekti – The Human Projecti!”

Ilvese arvates võiks aastaga rakenduse AppStore’ist alla laadida 50 000 inimest. Ta tahaks näha, et julgeid visionääre – selliseid, kes asustavad Marsi – oleks tema elu lõpus rohkem – tuhandeid!

Tallinnast pärit Ilves, kes nimetab end futuristiks ja visioonide kuraatoriks, lahkus Eestist 13 aastat tagasi. Tal on magistrikraad juuras ning ta on töötanud strateegina mitmes suurfirmas, teiste hulgas McKinsey & Co’s ja Cisco tütarfirmas. "Ma armastan Eestit ja olen uhke oma päritolu üle. Aga pere on mul nüüd inglis- ja prantsuskeelne ning armastab päikest. Seetõttu on neid raske veenda Eestisse kolima,” ütleb Ilves.

VIDEO: Auto või relv vee eest kotti

2012-01-18T10:42:00.006+02:00

Suvel 2009 oli Austria tõsises hädas. Paduvihmade tagajärjel ajas Doonau jõgi üle. Viinis kannatas kuulus Albertina kunstimuuseum. Vesi tungis muuseumi hoidlatesse, põhjustades pöördumatut kahju muu hulgas Gustav Klimti ja Michelangelo hinnalistele taiestele.

Osa kunstist toimetati turvalisse paika ning tuletõrjujad katsid muuseumi katuse veekindla materjaliga. Aga oleks neil seal Viinis tollal käepärast olnud Floateri-nimelised veekindlad kotid, mida arendab ja toodab Eesti firma IDD Solution, oleks suurem osa paanikast ära jäänud. Taiesed oleks võinud jääda rahulikult oma kohtadele – kott lihtsalt ümber, lukk kinni, ja ei mingit veekahju!

IDD Solutioni üks asutajatest Sven Sõrmus selgitab, et Floater pole lihtsalt tavaline kott, mis vett peab, vaid lausa strateegiline multiotstarbeline töövahend. Olgu mis tahes veeoht kodus, kontoris või muuseumis – kotti saab varjule panna kõik väärtasjad (kunsti, mööbli, tehnika, rolleri, muruniiduki jne). Aga vajadusel on see ka näiteks paat või madrats (peatugi), kott veesportlastele või abivahend raskesti läbitavates oludes tegutsevatele kriisi- või humanitaarabitöötajatele. Muidugi on võimalik kõike ka veekahju vastu kindlustada, kuid teatud asjadel on emotsionaalne väärtus suurem, kui kindlustus eales korvata võiks.

Scoutspataljoni võitlejad testisid Floateri militaarkotte viimasel Erna retkel, ületades nendega veetakistusi (relv kotti ja kuiva arsenaliga üle jõe). Sõrmus usub, et 1997. aastal poleks Kurkse tragöödia võib-olla nii traagiline olnud, kui Balti Pataljoni toonastel sõduritel oleks väina ületamisel olnud abiks Floaterid.

Juba on huvi üles näidanud Norra, Rootsi ja Prantsuse armee, näidised on saadetud Tšehhi ja Taani, kuid Eesti kaitsevägi pole Floatereid ostnud. “Meil on väga raske müüa NATO riikidesse, kui Eestis meie tooteid ei kasutata. Seetõttu ongi meie suurim väljakutse praegu “murda” kaitsevägi,” ütleb Sõrmus. “Meil on oma riigist referentsi vaja!”

Seega on hetkel pigem fookuses tsiviilturg – inimesed, kes elavad Euroopas üleujutusohtlikel aladel, näiteks Reini ja Doonau vesikondades Tšehhis, Austrias, Saksamaal, Ungaris jm. Suurlinnad on reeglina ujutuste eest tammide ja kanalitega kaitstud, kuid näiteks ainuüksi Suurbritannias elab üleujutusriski piirkonnas kaheksa miljonit inimest ja seal tegutseb 140 000 ettevõtet. Kahjud, mis seal halvimal juhul võivad veest tekkida, on kolossaalsed.

Hetkel töötab IDD Solution välja oma uudistoodet – veekindlat kotti (õigemini vanni) autodele. Jah, ka garaažis seisvat autot on võimalik vee eest kaitsta, kui tema ümber on “vann”, mis veetaseme tõustes kerkib, mis on pealt kaetud telgiriidega ning alt ankurdatud kindlalt põranda külge. Auto lihtsalt ujub selle vannikesega veidi, samal ajal kui pererahvas ootab kusagil kindlas kohas veetaseme alanemist.

VIDEO: Choco teeb poodlemise lõbusamaks

2012-01-18T10:03:00.009+02:00

"Shoppamine lõbusaks ja kasulikuks!" lubab nutitelefoni rakendus Choco. Mõnda aega hoogu võtnud startupi asutaja Carl Rannaberg räägib videos, kuidas Choco töötab.

Choco toimis seni näiteks Montoni ja Shu kauplustes. Praegu on Chocos pakkumised Terranovalt, Photopointilt ja Elisalt. Veebruaris 2012 plaanitakse Choco ametlikku avakampaaniat umbes 10 ettevõttega.

Käid oma telefoniga poodides, skännid triipkoode, pildistad tooteid, jagad neid oma sõpradega, kogud punkte ja lunastad nende eest sooduskuponge - see ongi Choco laiahaardeline, kuid ehk pisut keerulisevõitu mudel.

Ärimudeli innovatsiooni õppereis Itaaliasse.

2012-01-03T10:16:00.042+02:00

EAS innovatsiooni divisjon korraldas õppereisi Itaaliasse teemal - Ärimudeli innovatsioon. Reis korraldati innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi Innovatsioonireaktor raames 07.11.11. - 11.11.11.

Põhja-Itaalia on euroopa jõukamaid tootmispiirkondi ja tuntud väga kõrge ettevõtlusaktiivsuse poolest. Monza-Brianza piirkonnas on iga 8 elaniku kohta 1 ettevõte – kõige suurem tihedus Euroopas. Novara piirkonnas on aga näiteks 500 000 elanikku ja 70000 ettevõtet, on tavapärane omada mitmeid ettevõtteid - tööjõud tuleb enamasti sisse – ümberkaudsetest piirkondadest ja väljast. Kohaliku oskustöö põhjal moodustunud konsortsiumitega liituvad sama ala välisettevõtjad (nt. lõikeriistade tootjad Maniagos, viiulitootjad Cremonas ja klaasikunstnikud Murenos).

Tutvuti mitmete väga erinevaid ärimudeleid edukalt ellurakendavate ettevõtetega nagu liikuvate kaabliredelite tootjat Brevetti Stendalto, kes oli orienteerunud innovatsioonile – 8,5% käibest investeeriti tootearendustegevusse, sisustustekstiilide vabrikut Enzodegli Angiuno, kelle ärimudel toetus kliendisuhetele – koostööle disainerite ja arhitektidega, kes olid nende toodangu, mis 60% osas tugineb tellija soovidele, soovitajad ja kasutajad.

Samuti nagu ka LED-valgustilahenduste tootja Piperlux. Ning moekate spordirõiva-kollektsioonide tootja BasicNet.com, kelle ärimudeli selgrooks oli IT-lahendusele tugineva infrastruktuuri arendamine ja haldamine, mis võimaldas müüki sooritada nii interneti, partnerite kui frantsiisi kaudu.

Mitmetes ettevõtetes tugines ärimudel sajandite pikkusele traditsioonile – lõikeriistade ja kangaste tootmisel kui klaasitootmisel Muranos ja viiulite valmistamisel Cremonas, mis oli väärtuspakkumise vältimatu osa. Esile toodi ka riigi pikaajalist tööstuse ja põllumajandustootmise traditsiooni kõrge kvaliteedi taotlemisel, kus Made in Italy veel täiendavaks kvaliteeditähiseks on kujunenud.

Ärimudeli innovatsiooni otsingud Põhja-Itaalias viisid Eesti ettevõtjad kahte Confartigianatosse – Monza-Brianza ja Novara. Confartigianatod on regionaalsed eraettevõtted - katusorganisatsioonid, mis on kohalike ettevõtete teenistuses, pakkudes neile kõikvõimalikke teenuseid ja esindust. Aitavad ettevõtet kogu arenguahela vältel, alustamisest kuni lõpetamiseni. Nt töötajatega seotud küsimused, koolitused, finantseerimine, elektrienergia pakkujate valik, serveri jt IT-teenuste pakkumine. Katusorganisatsioonide juhatus koosneb liikmes-ettevõtete omanikest.

Ettevõtted

Piperlux SRL - müüb klientide imagot.

Led valgustus-lahenduste tootja, noor ettevõtte tootmas innovaatilisi valgustuslahendusi tipp- segmendis ning praeguses arenguetapis investeerib pool oma tuludest teadus-arendustegevusse. Eesmärgiks on saada rahvusvaheliselt juhtivaks tootjaks oma valdkonnas. Tooteid arendatakse osana sisekujundusest, mitte eraldiseisva valgusti või sisustuselemendina.

Kliendi segmentideks on peamiselt valitud tugevad brändid, mis oma tegevuses hindavad disaini ja esteetilisust. Tähtsad kliendid on muu hulgas Nespresso, Versace, Polo Ralph ja mitmed muuseumid. Selliste kõrgklassi klientideni jõutakse läbi disainerite ja arhitektide, kes kujundavad nende brändide kauplusi ja ekspositsioone.

Kliendid valivad Piperlux’i järgmistel põhjustel:

• Kvaliteet ja eristuvus

• Projektipõhine tegevus

• Head kliendisuhted

• Lähedus arhitektide ja disainerite kogukonnaga

Piperluxi võib näha kui kliendisuhete äritüüpi ettevõtet. Nad on oma nišis esimeste seas, võtavad maksimaalset hinda ning üritavad endale saada võimalikult suurt turuosa. Piperlux panustab heade kliendisuhete loomisele. Kuid ettevõttel on ka tooteinnovatsiooni omadusi. Loov personal on firmale tähtis.

CEB SAS di Beretta

Ettevõte pakub elektroonika tootmise ja testimise teenuseid allhankena, lisaks on arendanud välja ühe toote, intercom-süsteemi politsei ja päästeteenuse personalile.

Müük ja turundus käib läbi isiklike kontaktide ja interneti abil. On toodetud mõni trükis.

Paistab, et tegemist on allhanketootjaga, kellel puudub veel selge strateegia, tehakse üht ja teist aga pole suudetud endale valida peamist tegevussuunda. (visioon ja eesmärk).

Ilmselt jätkub sellist tüüpi ettevõttel tegevust piirkonnas, kus ettevõtlus on väga tihe ja vajadus tootmisvõimsuse järele suur. Tähtis faktor on ka piirkonna ettevõtjate isiklikud suhted ja võrgustik, Conartigianato’sse kuulumine on kindlasti CEB SAS’ile ülitähtis.

Enzodegli Angiuoni, EDA SPA.

Sisustustekstiilide tootja, kes on valinud eksklusiivse suuna nii kvaliteedi, tootearenduse ja disaini osas. Firmal on küll enda disainerid aga tehakse tihedat koostööd klientide disaineritega, mistõttu 60% toodangust on „Custom made”.

Müügitulu on 20M€ suuruses, kokku omatakse 450 klienti ja koguni 80% toodangust läheb ekspordiks.

Kliente leidub segmentides: 1.Mööblitootjad, 2. Hotellid, kinod ja laevad. 3. Edasimüüjad. Püsiekspositsioonid (showroom) on Pariisis ja Londonis.

Ettevõte tõstab esile disaini kvaliteeti ja tehniliselt arenenud tooted. Tootmine on tipptasemel, senine investeering 200 M€.

EDA tegutseb kui tooteinnovatsiooni äritüüpi ettevõte, kuigi investeeringud tootmisse nõuavad samuti suuri mahte ja mastaap on seetõttu väga tähtis.

BluLine srl

Rõivatekstiili tootev ettevõtte. Suund on toota tekstiile kõrgmoevaldkonnas prêt a porter ja high fashion segmentidele. Tootmisel kasutatakse moodsamaid tehnoloogiaid, puhtaid looduslikke fiibreid, mida soovi korral saab segada näiteks metall-kiuga.

Suund on olla innovaatiline ja pakkuda kõrgeimat kvaliteeti. Paindlikkus on äärmiselt tähtis - kui disainer kusagil maailmas soovib enda kujundatud idee põhjal proovitükki, pannakse seljad kokku (koostatakse töörühm) ja valmistatakse see 24 tunni jooksul ja lähetatakse kliendile.

Kliendinimekirjas on 10000 disainerit.

Consorzio Premax

Lõikeriistade tootmis- ja müügikonsortsium, kokku 300 töötajaga, koosneb ca 40 ettevõttest. Suurimad turud on Saksamaa ja Prantsusmaa, kokku eksporditakse 37 riiki, müügiulu ca 50M€.

Konsortsium toimib peamiselt kui tootjate turundusorganisatsioon. Tehakse turundust, müüki ja tootearendust. Konsortsiumile kuuluvad mitmed kaubamärgid, mille all erinevaid tootekollektsioone müüakse. Konsortsiumi eksistents baseerub faktile, et väikeettevõtja ei suuda enda jõul eksportida, ka tootearendus on liiga koormav. Motiiviks on ka see, et vertikaalne koostöö annab paremad võimalused kulude juhtimiseks, mh hankida parimate hindadega toormeid.

Ettevõtted on lepingupõhiselt seotud mitte otse müüjaga, vaid konsortsiumiga, kes on ettevõtte jaoks ainus müügikanal. Müügi pealt võtab konsortsium vahendustasu. Samas vormistatakse müügitehingud otse ostja ja tootmisettevõtte vahel. Müük jaguneb tootjate vahel vastavalt ostja tellitud toodetele. Tootjad on spetsialiseerunud ja toodavad vaid oma osa sellest kollektsioonist, mis kataloogis.

Kaubamärgi märksõnad on innovatsioon, kvaliteet ja tootearendus. Näiteks omab konsortsium kääri liigese patenti, mida liikmed enda toodetes kasutada saavad.

Brevetti Stendalto

Kaabliredelisüsteemide arendaja ja tootja on perefirma. Firma kaasaegseks suunaks on suured kaabliredelid ja probleemi lahenduste tarnimine. Kaabliredeleid tarnitakse ka koos kaabli ja ühendustega, nii et ostja saab otse enda süsteemidesse ühendada. Pakub Ad Hoc lahendusi võimalikult kiirete tarneaegadega.

75% müügist on eksport, müügiesindajad asuvad 32 paigas üle maailma. 8,5 % käibest läheb tootearenduseks. Turg on kasvav ja konkurents pole seetõttu eriti tugev.

Eristuvad faktorid on paindlikkus ja võimalus teha kaabliredeleid nii nailonist kui terasest.

Brevetti Stendaltot saab vaadelda kui tooteinnovatsiooni tüüpi ettevõttet.

Eataly

Toidupoodide ja restoranide bränd /kett kes on suunaks valinud „Slow food” põhimõtted. Tegevus tekkis ideest, et kvaliteetset toitu on raske kätte saada ja lisaks on ta ka väga kallis. Eataly teeb koostööd väiksemate toojatega, mis tagab kvaliteedi ja lühikese tarneahela, Eataly ostab otse tootjalt.

Eataly kaupluste/restoranide kontseptsiooni on ka nimetatud kui suurt innovatsiooni supermarketi segmendis. Müük ja söögikohad vaheldumisi teevad klientide viibimise Eatalys pikemaks kui traditsionaalses supermarketis, mis on tõstnud müügimahte. Kontseptsiooni kuuluvad ka koolitused toitude ja veinide teemal.

Eataly on rahvusvahelistumas, kauplusi on avatud Jaapanis ja USA’s. Unikaalne on ka asjaolu, et omaniku eelnevaks tegevuseks oli koduelektroonika müük ning otsus, et müügikontseptsiooni hea ülesehituse korral pole vahet, mida müüa.

BasicNet

BasicNet toodab vabaajasegmendi rõivaid kaheksa eri kaubamärgi all. Ettevõtte peakontoris (hõivatud 140 disaineriga) disaintakse tooteid, juhitakse ja hallatakse müügivõrku „licensee network” ning kontrollitakse tootjaid. BasicNet ei oma ise toomisressursse, vaid ostab toomisteenust erinevatelt ettevõtetelt.

Edasimüüjad maksavad BasicNeti’le litsentsitasu, mis on sõltuvuses müügimahust ja turundustoest, mida BasicNet osutab.

Oluline komponent nii müügi- kui tootjavõrkude juhtimisel on BasicNet’i enda poolt pidevalt edasiarendatav veebipõhine tarkvara.

BasicNet on networking tüüpi ettevõtte koos infrastruktuuri juhtimise iseloomuga. Networking ettevõtteid leidub tänapäev aina rohkem, tegutsetakse võrgustikus kus tuumtegevuseks on brändihaldus, arendus ja turundus. Sellistes ettevõtetes on tihtipeale IT-platvorm ülitähtis vahend tegevuse juhtimiseks.

Consorzio Liutai “Antonio Stradivari”

Viiuli meistrite konsortsium, kus täna teevad koostööd 76 pillimeistrit, asutati aastal 1996. Et suuta müüa oma tooteid rahvusvaheliselt, asutati ühine bränd „Cremona Lituera”. Brändi ülesanne on muuhulgas tagada valmistatud pillide kvaliteeti ja sertifitseerimist, et võidelda võltsingutega. Valmistatud pillidele väljastatakse sertifikaadid, mille abil saab konsortsiumi andmebaasist igal ajal kontrollida pillide autentsust.

Konsortsium teeb turundust, käib olulistel messidel ja saab müüa ka pille. Peamiselt müüvad meistrid enda toodangut klientidele siiski otse.

Consorzio Coltellinai Maniago

Noatootjate konsortsium. Grupp tegutseb alates aastast 1960, tänaseks on liitunud 46 ettevõtjat, kes koos pakuvad väga suurt valikut

(Koos ollakse Euroopas valdkonnas suuruselt teine), kvaliteeti ja teenuseid. Toodete seas nt kööginoad, korgitserid, spordiotstarbelised noad, põllumajandustooted ning kollektsioneerimisesemed.

Kaubamärk toimib kui kvaliteedimärk, tootjad müüvad enda kaubamärgi all. Konsortsium ostab tooted tellimuste alusel tootjalt ja müüb edasi, samas võivad aga tootjad ka otse müüa. Konsortsiumi roll on peamiselt tegutseda ühe tsentraalse müügikanalina teiste kõrval. Momendil seisabki konsortsium väljakutse ees, kus väiksemad tootjad kasutavad nende tuge meeleldi kuid suuremaks kasvanud ettevõtted hakkavad eralduma ja soovivad hakata ise müüki haldama. Konsortsium peab ennast tõestama läbi uute turgude lisamise, kuhu üksikud tootjad müüa ei suuda.

Kuna konsortsium on suur kohaliku majanduselu edendaja ning talletab oskustööd, mis on piirkonnale iseloomulik läbi sajandite, saavad nad tuge ka kohalikult omavalitsuselt, eelkõige tootearenduseks.

Confartigianato

www.apamilano.it www.arigiano.it

Confartigianato on ettevõtjate ühendus (MTÜ), mis pakub liikmes-ettevõtetele vajalikke teenuseid. Muu hulgas: raamatupidamine, personaliteenused, veebikeskkond, ekspordi nõustamine, finant-seerimisetugi, tööstuspinnad, sisse-ostu teenuseid (kartellid). Üks parimaid näiteid on Confartiginato Novara poolt üksikasjalikult lahti seletatud viis, kuidas ta ostab oma liikmete nimel elektrienergiat ja seeläbi suure hulga liikmes-ettevõtete kulusid kokku hoiab. http://www.cenpi.com/

Ettevõtjad väidavad, et väikese alustava ettevõttena on teenuste saamine olnud hädavajalik. Alustajana pole ressursse, aega ega oskusi kõike ise teha. Suuremaks kasvanud ettevõtted ( kuni 500 töötaja) aga jätkavad Confartigianato teenuste kasutamist, kuna see on mugav ja majanduslikult soodsam, ilmselt saab Confarigianato kaudu teenuseid ostes kasutada mastaabi eeliseid.

Confartigianato’d on eraühingud (mõni saab ka omavalitsuselt natuke toetust), Tulu tuleb liikmete aastamaksust ja kasutatud teenuste vahendustasudest, mida maksavad Confartigianatole teenuste pakkujad (mitte ettevõtted).

Mida õppisime

• Eristumine on tähtis, nišistrateegiates leidub raha

• Ettevõtte tegevuse fokuseerimine

• Kvaliteet, kliendikesksus ja innovaatilisus on kesksed omadused

• Tootearendus lähtub klientide vajadustest, kuula klienti ja paku tema probleemile lahendust

• Engineering innovation

• Eestisse tuleb loomingulist mõtlemist juurde tuua ja luua

• Põhitoodetele tuleb juurde pakkuda lisandväärtusi

• Võrgustikud

• Ettevõtjatevaheline koostöö

• Konsortsiumid (müük, turundus) võimaldab väikesel ettevõtjal kulusid kokku hoida ja eksporti alustada

• Ühendused (Confartigianato tüüpi) mis toetavad VKE ettevõtjaid.

Eesti startup Marker.to areneb Tšiili valitsuse toel

2011-11-23T16:01:00.003+02:00

Startupper Alar Mäerand räägib intervjuus Tšiili pealinnast Santiagost, millega tegeleb Marker.to ning miks kolis ta Lõuna-Ameerikasse, kiirendisse nimega Start-Up Chile.

Mis on Marker.to?

Oleme nagu kollane markerpliiats veebilehtede jaoks, millega on võimalik kiiresti ja mugavalt pikkades veebiartiklites olulisi asju ära märkida. Nagu markerpliiatsiga paberdokumentidel. Selliselt märgitud lehekülgi on võimalik spetsiaalse lingi abil sotsiaalvõrgustikes teistega jagada või lihtsalt enda jaoks salvestada.

Me aitame tänases kiiresti kasvavas infohulgas Twitteri ja Facebooki kasutajatel kiiremini infot haarata. Järjest vähem ollakse valmis pikki artikleid läbi lugema, et head infot kätte saada. Selle asemel loetakse artiklis kõigepealt läbi teise inimese poolt ära märgitud olulised ja alles seejärel huvi korral artikli teised osad.

Kes ja kuidas saavad Marker.to'st kasu?

Markerit saavad kasutada igapäevased internetikasutajad Twitteris ja Facebookis. Samas on olemas ka spetsiifilisemaid valdkondi. Näiteks õppetöös õpetaja ja õpilase vahelises suhtluses, kus saab viidata olulistele asjadele, saada õpilaselt vastuseid, märkida ära allikaid, viiteid ja tsitaate. Kasutajatoes ja foorumites saab selle abil viidata probleemi lahendustele.

Kuidas projekt alguse sai ning millises staadiumis see on praegu?

Idee sai alguse 2007. aastal, kui mul oli reaalne vajadus sõbrale ühes pikas õpetuses konkreetseid lõike soovitada. Idee sai täpsemalt kirja pandud ja läbi mõeldud, valmis ka esimene prototüüp.

Seejärel ootasime õiget aega ja arendasime asja vaikses tempos põhitöö kõrvalt.

Võrreldes 2007. aastaga on tänaseks veebimaastik tänu sotsiaalmeediale totaalselt muutunud ja me otsustasime eelmisel aastal idee tõsisemalt käsile võtta.

Aga miks just Tšiilis?

Kandideerisime erinevatesse kiirenditesse üle maailma, et saaksime ideega töötada täisajaga. Juhuse tahtel sattusime StartupChile programmi. See programm pakub osalevatele meeskondadele 40 000 USA dollarit, ilma et nad osalust vastu tahaksid. Ning kokkuvõttes üldse päris palju vabadust oma ideede teostamisel. Kuna siin programmis osalevad erinevad meeskonnad üle maailma, tähendab see ka väga head rahvusvahelist võrgustikku ja juurdepääsu Ladina-Ameerika suurtele mitte-ingliskeelsetele turgudele. Lisaks mõjub selline totaalne keskkonnavahetus inspireerivalt mõttetegevusele. Programmi korraldajad on kõvasti pingutnud, et meile kõik vajalikud võimalused luua. Kindlasti soovitame teistel Eesti startuppidel ka järgmistesse voorudesse kandideerida.

Tšiilis oldud aja jooksul oleme proovinud ideid järjest paremaks tooteks vormida. Meil on õnnestunud saavutada ka pisut tähelepanu rahvusvahelises online-meedias. Lifehacker Magazine, The Next Web, Make Use Of ja veel 30 suuremas ja väiksemas, erinevate riikide ja erinevates keeltes ilmuvates veebiväljaannetes. Selline tähelepanu tõi kaasa hüüppeliste kasutajate kasvu ja aitas meil saada vajalikud early adopterid, kes meie idee ära katsetavad ja tagasisidet annavad. Tänu sellele oli meil ka põhjust oma tööriist kümnesse erinevasse keelde tõlkida.

Kuidas te Marker.to'ga raha teenida kavatsete?

Arendame koostööd ajalehtede veebiväljannete ja portaalidega ning loodame raha teenida vastastikkusest kasulikust koostööst. Me saame neile pakkuda anonüümset statistikat selle kohta, mida inimesed nende lehtedel oluliseks peavad. Lisaks saame tänu sellisele jagamisele tekitada ajalehtede portaalidele liiklust juurde, mis aitab neil paremini reklaame müüa. Samuti usume, et märgitud lehed aitavad meil paremini aru saada, mis veebilehtedel oluline on - ka seda teadmist saab ehk kaugemas tulevikus ära kasutada.

Millised on teie suuremad väljakutsed?

Suurim väljakutse on sellise uudse võimaluse tutvustamine. Esimese arvutihiire leiutajad olid ilmselt sama probleemi ees. Näeme, et inimesed, kes on sellest aru saanud ja meie tööriista kasutavad, on andud positiivset tagasisidet päris palju. Kui siiani ei ole inimestel sellist vajadust ja võimalus olnud, siis me arvame, et tänane sotsiaalmeedia ajastu on õige aeg sellisele tööriistale. Edasiste arengutena võib näha ka mobiiliseadmete ja sealse infotarbimisega kaasa minemist.

Kes kuuluvad Marker.to tiimi?

Tiimis algusest peale tehnilise poole pealt Marek Zäuram ja mina. Oleme mõlemad Tartu Ülikooli tausta ja pika Playtechi kogemusega arendajad. Sellises suures firmas töötamine on andnud hea rahvusvahelise "suurte asjade" tegemise kogemuse. Aja jooksul on välja kasvanud soov proovida ka oma asi suureks teha. Meie seltskonnaga liitus veel Sven Illing, kes tegeleb äriarendusega, meeskonna esindamisega ja katab ära muud valdkonnad. Ta on tegelenud startupide konsulteerimisega Tartu Teaduspargis ja Tartu linnavalitsuses töötades pannud aluse ettevõtlusnädala tradistioonile, millest kasvas EASi abiga välja üle-Eestiline ettevõtmine.

Eestlased arendavad Inglismaal nutireklaamikanalit PartyShouts.com

2011-11-23T15:42:00.006+02:00

Startupperid Argo Leetmaa ja Mihkel Tikk üritavad Suurbritannia turul käima lükata asukohapõhise suunatud reklaamiga tegeleva teenuse PartyShouts.com.

Leetmaa räägib, et eesmärk on kasutada aina laiemalt levivaid nutitelefone – Suurbritannias on popimad iPhone, Android ja BlackBerry - et suunata inimestele õigel ajal õiges kohas neile olulisi reklaame. Ja kaupmeeste poolelt – aidata neil leida üles just õige sihtgrupp on toodetele või teenustele ning suunata kundedele ahvatlevaid pakkumisi nende geograafilise asukoha järgi.

Kohalike pubide ja ööklubidega tegi PartyShouts pilootteste juba mõnda aega tagasi. Kui pubis oli happy hour, siis selle asemel, et tänaval sellekohaseid flaiereid jagada, saadeti reklaam inimestele nutitelefonidesse. Pakkumised jõudsid nendeni, kes olid reklaamide saamise oma telefonides aktiveerinud.

Aga see pole mitte lihtsalt pakkumiste laiali saatmine, selgitab Leetmaa. Ta räägib: “Samaaegselt kogume ju tagasisidena andmeid, analüüsime neid ja saame öelda reklaamipakkujale, kui efektiivne kampaania oli, kui paljudele pakkumistele reageeriti ja mida saaks järgmine kord veel paremini teha, et sõnum kohale jõuaks. Saame kliendile öelda, millal on ja millal pole mõtet pakkumisi laiali saata.”

Sedalaadi reklaamplatformi on Tikk ja Leetmaa testinud ka turismialal, merenduse vallas. Plaan on teha midagi seoses Tallinna külastavate jahilaevaturistidega. Erinevalt paljudest konkurentidest ei tegele PartyShouts Leetmaa kinnitusel spämmimisega, sest reklaamid hakkavad telefoni potsatama alles pärast “party on” nupu vajutamist. Ühtlasi on teenusepakkujale ja reklaamiklientidele reaalajas ilusti näha, millistes piirkondades ja kui paljudel inimestel on parajasti “party on”.

Idee sedalaadi teenuse loomiseks sündis eestlastel eelmisel aastal. Algselt rihiti mobiilirakendust, mis aitaks inimestel endale peokaaslasi leida. Difference Engine'i mentorite abiga jõuti aga tõdemuseni, et sellisel ideel pole piisavalt ärilist jumet.

Tikk ja Leetmaa otsivad hetkel PartyShoutsile investeeringut, nad soovivad rajada Tallinnasse korraliku arendusüksuse ning Inglismaale Newcastle'isse müügitiimi.

VIDEO: TakeOverApp - kuidas "kaaperdada" nutitelefoniga arvuteid või telereid?

2011-11-23T15:30:00.006+02:00

Andrus Raudsalu ja Veiko Jääger räägivad videos uuest vingest rakendusest TakeOverApp, millega on võimalik mistahes platformil nutitelefonilt kuvada sisu (pilte, videoid, esitlusi) mistahes internetiühendusega ekraanile, olgu selleks teine arvuti või teler (aga mitte teise telefoni).
Teenusel on ridamisi potentsiaalseid era- ja ärikasutusi: oled linnas ja näitad otse maal elava vanaema telerisse oma perepilte. Oled hilinemas seminarile, kus pead tegema ettekande: paned tänavalt nutifoniga juba ettekande käima ja kommenteerid slaide näiteks Skype'i vahendusel jne jne.

Kes soovib saada TakeOverAppi teenuse testkasutajaks, külastagu lehte: http://www.takeoverapp.com/testpilot/

Eestlaste tegemiste kajastused mainekas TechEurope blogis.

2011-11-16T16:26:00.003+02:00

Ben Rooney intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega TechEurope's, How Innovation Lifts Estonia Into Europe's Big Leagues

Qminder võitis Praha Seedcamp võistlusel esikoha oktoobris. Ben Rooney kohtus Rauno Rüngasega Garage48 HUB-s. Loe blogiloost Qminder Joins Seedcamp, mida arvab asjast Ben Rooney.

Maineka Wall Street Journal Europe ajakirjanik Ben Rooney külastas Tallinnat ja Garage48 HUB Septembris. Beni innustavad videokommentaarid ja Eesti startuppijate pitchimist kajastati TechEurope blogis artiklis Up and Coming Start-Ups in Estonia.

VIDEO: Evalyou automatiseerib töötajate taustauuringud

2011-11-16T10:46:00.001+02:00

Endine Rate Solutionsi ja Flirticu tegelane Kirill Tripolski esitleb oma värsket startupi Evalyou, mille eesmärk on automatiseerida töötajate taustauuringud. Evalyou eesmärk on pakkuda eelkõige ettevõtjatele usaldusväärset infot nende inimeste professionaalse tausta kohta, keda nad kavatsevad tööle võtta.

VIDEO: Kasutegur.ee: vahetage seisukohad auhindade ja soodustuste vastu!

2011-11-16T10:42:00.002+02:00

Septembris tuli Eesti turule uus startup Kasutegur.ee, mis pakub inimestele võimalust vahetada oma seisukohti erinevate auhindade ja soodustuste vastu. Nii aidatakse ettevõtetel paremini tutvuda ja kuulda võtta oma klientide ning potentsiaalsete klientide arvamusi.
Kasuteguri üks osanikest, Sander Kasak selgitab videos, kuidas asi toimib ja kellele sellest kasu on.

Kuidas pankroti äärel LEGO hiinlastele tootmises ära tegi

2011-11-14T10:50:00.004+02:00

Kui Eesti tootmisettevõtte juht hommikul üles tõusis, oli ta töötajate palgatase tõusnud kaks korda kõrgemaks kui Suurbritannias. Ainus võimalus tundus olevat kogu tootmine ruttu Hiina ära kolida.

Kui Eestis võib see olla must huumor Lutsu “Kevade” teemal, siis Taani ettevõtete jaoks on selline palgatase igapäevane reaalsus. Ometigi on Taani ettevõtted maailmaturul edukad ja tööstusettevõtete osakaal riigi rikkusesse panustamisel ning tööhõives vaid veidi väiksem kui Eestis. Talupojamõistuse järgi ei tohiks Taanis enam üldse mingit tootmist järgi olla jäänud, sest kõik peaks olema liikunud odavama tööjõuga riikidesse.

Finantskriis paistab Taani ettevõtteid ka vähem mõjutavat kui oluliselt odavama tööjõuga Eesti ettevõtteid. Majanduslangus oli Taanis 2009.a Eestiga võrreldes poole väiksem ja 2010.a majanduskasv oli vaid protsendipunkti võrra madalam kui Eestil.

Kõige selle tipuks on Taani ühe tuntuima kaubamärgiga pereettevõte LEGO viimasel kolmel aastal oma käivet ja kasumit pidevalt suurendanud. Eelmisel aastal oli LEGO käive 2 korda ja kasum 3,5 korda suurem kui kriisieelsel 2007. aastal. Kuidas taanlased seda teevad? Kuidas suudab seda LEGO, mis 2003-2004 teatas kaks aastat järjest, et firma kahjum on üle 1,4 miljardi Taani krooni ehk 188 miljoni euro? Et LEGOlt midagi õppida, tuleb vaadata nende viimase 20 aasta otsuseid.

Vääramatult augu põhja poole

Lisaks tööjõu kallinemisele kummitab tootmisettevõtete juhte veel üks mure: senised edukad tooted kaotavad oma eelise. Korraga on turul Iirimaalt pärit poole odavamad metallkonstruktsioonid, Leedust pärit kaubaalused või Hiinast pärit seadmed. Klient ütleb, et see endine väärtuslik toode on muutunud võrreldes konkurentide toodetega liiga kalliks või suisa väheväärtuslikuks.

LEGO puhul hakkas toote väärtuse kadumine tõsisemat kuju võtma juba 1990ndate keskel koos videomängude populaarsuse kasvuga. 5-6 aastat suutis LEGO sellega võidelda laiendades oma tegevusvaldkondi ja toetudes filmikangelaste baasil hitt toodete tegemisele. Aga see oli vaid plaaster, mitte ravi. Neil aastail, kui tuli välja mõni film, mille kangelasest tehti ka LEGO mehike, oldi väikeses kasumis. Neil aastail, kui ühtki sobivat filmi ei ekraniseeritud, oldi kas pisikeses kahjumis või nullkasumis.

Kindlasti ei saa öelda, et LEGO ei oleks üritanud videomängude populaarsuse kasvule vastu astuda ning oleks istunud käed rüppes. Aga kõigile pingutustele vaatamata oldi 2003 ja 2004 silmitsi firma ajaloo suurima kahjumiga, mis ilma Christianseni perekonna liikmete isiklike rahasüstideta oleks viinud firma pankrotini.

Augu sügavamaks kaevamine

2005. aastal pärast tegevjuhi väljavahetamist, tehaste sulgemisi ja suuri koondamisi, LEGO pargi sulgemist Šveitsis ja kõrvaltegevuste lõpetamist suutis LEGO kahjumi peatada. August välja tulemiseks astuti 2006. aastal kaks olulist sammu, mis osutusid väga õpetlikeks. Esiteks hakkas LEGO oma Taani tehases juurutama sujuvvoolist juhtimist (LEAN manufacturing). Teiseks otsustati osta enamik tootmist allhanke korras sisse firma Flextronics tehastest Mehhikos ja Tš ehhis. Plaan oli, et pärast tootmise edukat üleandmist partnerile koondatakse Taani tehases enamik 1200 töötajast ja järele jäätakse vaid 300 töötajat, mis on vajalik uute toodete katsetehase käigus hoidmiseks. Hiina ei plaanitud tootmist viia, sest transpordile kulunud aeg oleks muutunud liiga pikaks.

Esialgu tunduski, et kõik läheb plaanipäraselt ja ettevõtte sammud aitavad neil august välja tulla. Käive kasvas ja ettevõte oli üle 2006. aastal üle 170 miljoni euroga kasumis. Kuid juhtkond ei olnud rahul. Selgus, et ühtlase kvaliteedi tagamiseks vajalikku oskusteavet ning oskust suuri kaubamahtusid juhtida, ei olegi nii kerge üle anda. Nendes valdkondades oli uue partneriga pidevalt probleeme ning pikas perspektiivis oleks see tähendanud LEGO maine ja brändi kahjustamist. Kui LEGO klotside kvaliteet on ebaühtlane, neid ei saa enam hõlpsasti kokku panna, siis tähendab see rahulolematuid kliente ning kindlat pankrotti. Seetõttu ei saanud LEGO oodata, kuni Flextronics õpib nende tooteid tootma ning õigeaegselt müügikohtadesse transportima. Kuigi kasuminumbreid vaadates oli lühiajaliselt kõik korras, siis pikaajalises plaanis oli tulevik endiselt väga tume.

August välja tootmise ja inimeste abil

Õnneks oli LEGO juhtkonna teine otsus hakanud ennast ära tasuma ning tekkinud oli võimalus, kuidas konkurentsivõimet pikaajaliselt säilitada. Sujuvvooline tootmine oli hakanud ennast ära tasuma.

LEGO asutaja riputas ettevõtte algusaegadel tehase seinale taanikeelse sildi “Det bedste er ikke for godt”. Seda on tõlgitud kahte moodi “Ka parim pole liiga hea” või suupärasemalt “Ainult parim on piisavalt hea”. Ükskõik kuidas seda ka tõlkida, on pidev areng ettevõtte vaimsuse ja kultuuri aluseks. Pideva arengu eelduseks on aga inimesed.

LEGO tehast külastades ning ettevõttes ringi liikudes näed pisiasjadest, et LEGO hoolib oma töötajatest. Ja mitte ainult LEGO. Taani ettevõtetes ringi käies näed igal pool vaagnaid värske puuviljaga, kust töötajad saavad endale väikese tervisliku vahepala haarata. Arvestades kui palju taanlastele palka makstakse, mõtleks Eesti rehepapp, et miks peaks ettevõte kulutama sellisele luksusele? Las töötajad ostavad ise oma palga eest endale õuna või porgandit kui tahavad.

Taanis rehepapi suhtumist juhtkonna poolt naljalt ei kohta ja seetõttu on seal töötajate suhtumine teine. Külastasin EASi õppereisi raames Eesti ettevõtetega mitmeid Taani ettevõtteid ning viimase külastuspäeva lõunasöögi tegime ühes taanipäraseid sööke pakkuvas restoranis. Kuna töötajatest hoolimine oli kogu reisi vältel olnud üheks peamiseks sõnumiks, mida Taani ettevõtetelt kuulsime, siis küsime meid teenindavalt ettekandjalt, et kas talle meeldib selles restoranis töötada. Noore tüdruku nägu lõi särama, kui ta õhinal hakkas meile rääkima, kui suurepärane töökoht tal on. Tal on parimad ülemused, väga mõnusad töökaaslased, hea palk, head söögid ja joogid ning loomulikult toredad kliendid. Just selles järjekorras. See ei olnud päheõpitud jutt vaid tuli spontaanselt ning südamest. Mitu töötajat Eesti rehepapi firmas kliendile õhinal oma töökohast räägiksid?

Inimlik suhtumine kuid samas pideva arengu ootus ja toetamine on tõenäoliselt olulised tegurid, miks LEGO suutis oma Taani tehases sujuvvoolise tootmise kiiresti juurutada ning ruttu häid tulemusi saavutada. 2007. aastaks oli LEGO juhtkonnale selge, et Taani tehase efektiivsust on võimalik tõsta nii palju, et tootmine Taanis on kasumlik. See aga tähendas, et oli tekkinud lahendus, kuidas Flextronicsilt tootmine tagasi võtta ning kvaliteedi ja tarne probleemid ära lahendada. Tänaseks päevaks on LEGO Taani tehase tootlikkus kasvanud umbes 30% ning kõik tehase 1200 töölist on alles. Mõnel tootmisliinil on tootlikkuse kasv isegi 60% lähedal, mis annab ettevõttele täiendavat paindlikkust. Kui LEGO tellimustsükkel oli varem 6 nädalat (tellimusest riiulile), siis nüüd on see 2-3 nädalat.

Taani tehase kogemustest lähtudes on LEGO pannud püsti ja sisustanud ka oma tehased Mehhikos, Ungaris ja Tsehhis, mis asuvad peamistele sihtturgudele lähedal ning tagavad kiire tarne. See ei tähenda, et LEGO oleks täielikult loobunud allhankest. Põhitegevusega vähem seotud teenuseid ja tooteid ostetakse endiselt sisse. Näiteks on ettevõttel Leedus partner, mis pakib käsitsi klientide eritellimusi. Samuti on välja litsentsitud kõikvõimalike LEGO sümboolikaga toodete tootmine nagu näiteks käekellad, videomängud jne.

Tähtede juurde tootearenduse ja koostöö abil

Kui LEGO oleks ainult tootmise parendamisega piirdunud, siis poleks nad suutnud oma langevat müüki tõusule keerata. Augu põhjast väljatulemisel oli oluline roll ka tootearenduse süsteemsemaks muutmisel ning edasimüüjate kaasamisel tootearendusse.

LEGO toodete müük on sarnane hooajalise moekauba omale. LEGO müügi tipphetk on jõulud ja igaks jõuluks ootavad kliendid ja kaupluseketid uusi tooteid. Ideest-letile tsükli pikkus on umbes 3 aastat, mis tähendab, et kui te seda teksti loete, siis on LEGO juba lukku pannud 2013 aasta uued tooted.

Tootearenduses järgib LEGO selgeid põhimõtteid nagu kiirus, fookus, kliendikesksus, paindlikkus ja läbipaistvus. Arendustsükkel algab 50 ideega, millest valitakse välja ja teostatakse umbes 20 toote arendusprojektid.

LEGO innovatsiooni tunnel algab regulaarsest ideede kogumisest. Lisaks LEGO enda loovuslaboritele otsitakse ideid pidevalt ka väljast poolt maja. LEGO palgal on inimesed tiitliga “LEGO heatahte saadikud”, kes on ise suured LEGO fännid ning käivad erinevatel messidel ja sündmustel, kus inimesed oma LEGO klotsidest tehtud maailmu ja asju näitavad. Saadikute ülesanne on ühtaegu propageerida LEGO kasutamist uute põnevate maailmade ja tegelaste ehitamiseks, kui ka koguda häid ideid.

Süsteemsus ja avatus tootearenduses väljendub ka LEGO jaoks ülioluliste partnerite – edasimüüjate – kaasamises. Tootearenduse protsessi kriitilistes otsustuskohtades, kus toote esmased prototüübid ja esmane pakend on valmis, kaasatakse ka kõik olulised edasimüüjad. Nad lennutatakse Taani, neile tutvustatakse järgmise aasta tooteid ning küsitakse konstruktiivset tagasisidet, et kuidas peaks toodet, pakendit ja reklaamsõnumit kohendama, et edasimüüjatel oleks lihtne toodet müüa. Oluline osa suhtlusest toimub reisil Taani, kus edasimüüjat saadab vastava regiooni kliendihaldur. Pika lennu ajal on võimalik tugevdada isiklikke kontakte, mis tagavad LEGOle tõhusa partnerluse ning valmisoleku koostööks.

Tootmise ja turunduse sünergia

LEGO edu võti peitub aga nende kahe arendussuuna kombineerimises. Kasutades ära häid suhteid edasimüüjatega saab LEGO väga ruttu ajakohast infot, millised tooted sel jõuluhooajal võiksid müüa ja millised mitte. Selle info kogumisega alustatakse juba augustis. Tänu lühikesele tellimustsüklile saab LEGO kiirelt jõulude ajal reageerida tegelikule nõudlusele 2-3 nädalase etteteatamisega. Selline kiirus tähendab aga seda, et LEGO müüb jõulude ajal täpselt seda, mis hästi läheb, konkurentidele ei kaotata müüki LEGO kauba puuduse tõttu ning allahindluste vajadus pärast jõule on väike.

LEGO on leidnud ühe lahenduse, kuidas tulla toime kaasaegse konkurentsiga ning jätkata tootmist väga kõrgete palkadega riigis. Säilitamaks oma kohta väärtusahela tipus, hoitakse kinni brändi kuvandist, kuhu kuuluvad nii edasimüüja kui lõpptarbija vajadustele kiire ja paindlik reageerimine.

Arvamused teistelt Eesti ettevõtjatelt:

“Ka väga sügavast kriisist on võimalik ettevõttel välja tulla ning edu tagab pidev tootearendus” Raigo Tammo, Estanc AS
“Lego üks parimaid lahendusi oli oma ettevõttest filmi tegemine ning seeläbi personali veenmine, mis tekitas lojaalsust ja edasipüüdlikkust”

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisil osaleja,

Kalev Kaarna

Tekstiilitootja Kvadrat küsib kõrgklassi disainitud toodetele 30-50% juurdehindlust.

2011-11-14T10:21:00.003+02:00

Tekstiilitootjat Kvadrat külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Reisiprogrammi raames külastati maailmakuulsat tekstiilitootjat Kvadrat. Tegemist on 1968 a. alustanud pereettevõttega. Nende omanduses on mitmete erinevate tekstiilide tootmisele spetsialiseerunud tsehhid. Toodete väljatöötamisse on kaasatud palju kunstnikke, materjaliteadlasi ja teiste valdkondade esindajad. Arendustöö tulemusel miksitakse omavahel kokku erinevaid stiile, disaine, tekstiile, materjale ning saadakse seeläbi uusi tooteid. Kokku on neil üle 3500 erineva värvi. Ettevõttel on mitmed erinevad brändid, mis on suunatud erinevatele kliendiklassidele. Tooted varieeruvad lihtsast kontoritekstiilist kuni svarowski kristallidega kaunistatud tekstiilideni.

Kvadrat´i peamisteks klientideks on arhitektid ja disainerid. Ettevõtte müügisalongide disainimisel on kasutatud maailmakuulsate arhitektide ja disainerite abi – salongid peavad vastama kliendi ootustele. Ettevõtte eesmärgiks on olla lisaks tekstiilitootjale ka disainerfirma, mis ongi neid eristanud konkurentidest.

Ettevõte tunnistas ausalt, et teatud toodete müügis on toote juurdehindlus 30-50% tänu brändile ja disainile. Tekstiilitootjale on see väga hea näitaja. Näide julgustab ka Eesti tootjad looma oma brändi, seda väärtustama ning küsima raha väärtuspakkumise põhiselt.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,

Anu Puusaag

Atmosfäär kui edu võti sushi restoranide ketis Sticks’N’Sushi.

2011-11-14T10:14:00.003+02:00

Sushi restoranide ketti Sticks’N’Sushi’t külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Restoranikett Sticks´N´Sushi, alustas tööd 90-ndate keskel. Tänaseks on neil Taanis juba mitukümmend restorani, neist 10 Kopenhaagenis. Töötajaid 470.

Peamine rõhuasetus ettevõttes on atmosfääri loomisel. Toit ja selle kvaliteet on tagatud kõrgtasemel ja selles ei kahelda. Nende eesmärk on luua klientidele mõnus õhkkond parima toidu nautimiseks ja tekitada kliendis soov korduvalt tagasi tulla. Kõik restoranid on sisustatud erinevalt ja vastavalt antud koha üldisele atmosfäärile. Eesti grupp külastas restorani vaikses äärelinnas, kus varem oli asunud vanade raamatute pood. Restorani sisedisainis oli väga maitsekalt ära kasutatud koha ajalugu, kus läbiv teema oli raamat. Disain oli pisidetailideni läbi mõeldud alates peauksest ja lõpetades wc-ga.

Sticks’N’Sushi pöörab erilist tähelepanu oma „take-away“ toidu pakendamisele. Kaasapakkimise karbid on nende enda disainitud ja valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest. Lisaks pilkupüüdvale väljanägemisele tänaval on toit pakitud kui kingitus kõige kallimale. Näiteks lisab pakendite puhul eksklusiivsust veel asjaolu, et teatud pakendeid toodetigi väga piiratud koguses, andmaks juurde eksklusiivsuse hõngu.

Põhitoote sushi kõrval toodetakse ka muid oma tooteid nagu T-särgid, riided, õlu, mis müügil ainult nende restoranides. Ettevõtte omatoodetud õlu on väga hinnatud spetsialistide seas. Neile on tehtud korduvalt pakkumisi hakata laiemalt õlletootmise ja müügiga tegelema, kuid sellest on loobutud säilitamaks õlle eksklusiivsust ning jäädes oma põhitegevuse juurde.

Väga kõrgelt väärtustab ettevõte inimest. Töötajate valik on väga pikk ja põhjalik protsess. Intensiivne sisseelamisprogramm kestab 3 kuud, mille jooksul investeeritakse töötajasse palju aega. Õppeprotsessi üks osa on ka ettevõtte põhiväärtuste koolitus. Vaatamata suurele panustamisele inimesesse, ollakse valmis temaga koostöö lõpetama peale õppeprotsessi, kui ta ei ole arenenud soovitud tasemele. Need, kes on jäänud, töötavad ettevõttes pikalt. Vesteldes inimestega, õhkus nendest rahulolu ja õnnelikkust.

Ettevõtte arendusprotsessi on kaasatud kõik töötajad. Arvamusi ja ettepanekuid küsitakse ka eesliini inimestelt. Hea näide oli juhtum, kus tänane ettevõtte sotsiaalmeedia juht on endine restorani letitöötaja. Noor mees, kel olid head mõtted Facebooki kasutamise osas, esitles neid juhtkonnale ja sai oma võimaluse.

Tabavalt ütles ka ettevõtte juht Kim Rahbek: „It has to be professional fun“!

Eesti ettevõtjate grupp kasutas võimalust einestada nende restoranis, testimaks kiidetud teenindust ja maitsvat toitu. Tõdemus oli, et nii head sushit ja yakatori grilli Tallinnas kahjuks ei saa.

Õppetund eestlastele: toode ja selle kvaliteet peavad igal juhul olema ainult parimad. Konkurentidega ei laskuta hinnavõitlusse. Neile soovitakse head. Aga parima toidu pakkumise kõrval on olulisel kohal emotsioone liigutavad lisandväärtused nagu atmosfäär, meeleolu, puhtus, ilu, meeldiv suhtumine ja teenindus.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,

Anu Puusaag

Universal Robots aitab robotiseerida väikeseid tootmisi.

2011-11-14T10:10:00.002+02:00

Tööstusettevõtetele robotliine arendavat ettevõtet Universal Robots külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi sissejuhatus ja tutvustus SIIT.

Universal Robots on veel üsna noor ettevõte. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on väikeste tööstuslike robotliinide tootmine väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele. Käesoleval hetkel (sügis 2011) on välja arendatud 1 toode, mis on loodud väiksemate monotoonsete tööde tegemiseks. Turu potentsiaali hinnatakse suureks ja järgmisel aastal loodetakse müüa juba ca 12 tuhat robotit.

Ettevõte leidis oma võimaluse väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtete sektoris. Enamik robotitööstuse võidujooksust käib suurte tootmisettevõtete vajadustest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on neil mitmeid ebasobivaid omadusi väikeste tootmiste jaoks, mis takistavad nende kasutuselevõttu. Nende juurutamine on keerukas ja kallis, vajatakse spetsialiste robotitega töötamiseks, robotite mõõtmed ja kaal on suured ning nad maksavad palju.

Universal Robots tegi lahenduse, mille omadused vastanduvad eelpool nimetatud omadustele: intuitiivne tarkvaralahendus, robot on kerge, kiiresti paigaldatav ja seadistatav jne. Toote disainimise juures jälgitakse ka tema esteetilist poolt. Toode on ilus ja eristatav.

Iga edasimüüja peab endale ise ostma ühe roboti. Sellega tekitatakse edasimüüjas kohustus tegeleda uue toote müügi ja presenteerimisega. Vaatamata sellele, et toode loodi väikestele tootmistele, on nende portfoolios juba sellised kliendid nagu Lego ja BMW. Müügiprotsessis kasutataksegi palju referentse ja edulugude kirjeldusi. Universal Robots on aktiivne messidel osaleja, kus robot on omanike sõnutsi alati palju tähelepanu äratanud.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,

Anu Puusaag

Aianduse elustiili müüja Juliana innovatsiooniteod.

2011-11-14T09:37:00.006+02:00

Moodulkasvuhoonete disainerit ja tootjat Juliana külastati Taanis 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt loodud innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames väärtusahela innovatsioon teemal s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi sissejuhatus ja tutvustus.

Taanis tegutsev kasvuhoonete tootja Juliana alustas oma tegevusega 1963. aastal ning selle juhtimine on aja jooksul pärandatud isalt-pojale. Uue generatsiooni vahetumisega muutus ka firma profiil: laiendati toodete valdkonda tulenevalt nende sessoonsusest ja läheneti ärile uue nurga alt. Ettevõttel on 5 erinevat brändi, kõigil oma nišš: odavamad kasvuhooned lihtsale keskklassile ning kallid elustiili kujundavad aiamajakesed kõrgklassile.

Ettevõtte moto on müüa aianduse elustiili, mitte kasvuhooneid.

Ettevõte kasutab regulaarselt nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uuringuid turu potentsiaali ja klientide vajaduste kaardistamiseks. Uuringute tulemusel on ettevõte disaininud oma tooteid vastavalt niššile ja seeläbi aidanud kujundada teadlikult turgu. Eestlastel on veidi keeruline tajuda kasvuhoonet kui luksusliku elustiili osa aias. Meie jaoks on kasvuhooned praktilised kohad kurkide ja tomatite kasvatamiseks.

Inglismaad võib pidada aianduse elustiili kodumaaks ja seetõttu on arusaadavalt Juliana peamiseks eesmärgiks Inglismaa turul kanna kinnitamine. Taani ettevõtete külastamisel jäi mulje nagu oleks enamuse Taani ettevõtete jaoks Inglismaa turg eriti prestiižne, kus turuosa hõivamine on auasi. Enamasti alustatakse ekspordiga Saksamaa turule.

Juliana tootearendusprotsessi on lisaks inseneridele kaasatud aktiivselt disainerid, kelle ülesandeks on toodetega „mängida“. Disaini protsessis mõeldakse läbi iga väikseim detail ning suheldakse pidevalt klientidega. Kallites aiamajakestes peab olema ka vastav atmosfäär. Hästi disainitud toodete hinnale lisatakse disaini lisandväärtuse koefitsient ja teenitakse lisakasumit. Nad pingutavad kõvasti, et nende toodete bränditeadlikkus oleks kõrge ja nad võiksid turu trende määrata.

Ettevõte teeb palju koostööd ka ülikoolidega. Külastuse ajal oli ülikoolis uurimisel võimalused päikesepaneelide kasutuselevõtuks – et ühtlustada temperatuuride vahet öösel-päeval ja suvel-talvel.

Tootearenduse protsesside planeerimise põhimõtted:

olemasolevate toodete optimeerimine (muutused, mida klient ei märka);
edasimüüjatelt saadud tagasiside põhjal toodete parendamine;
täiesti uued tooted (mida üldjuhul harva).

Rasked ajad on Julianale õpetanud oma tootmist efektiivsemalt kasutama ja looma sekundaarseid tooteid. Ettevõte toodab postkaste hooaja välisel ajal ehk siis suvest veebruarini. Olenemata hooajast ja tootest peavad nad oluliseks kaupade kiiret liikumist. Tulenevalt toodete lihtsusest identifitseerisid nad ennast kui efektiivset logistikaettevõtet, mitte kui tootmisettevõtet.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Väärtuspõhine juhtimine, bränd ja disain Taani innovaatilistes ettevõtetes.

2011-11-14T09:12:00.008+02:00

Huvitavad järeldused Taani innovaatiliste ettevõtete külastusest 10. – 13.oktoobril 2011. innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor“ raames.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldas õppereisi Taani innovaatilistesse ettevõtetesse teemal väärtusahela innovatsioon: tootele/teenusele lisandväärtuse loomine läbi brändi ja disaini. Eestist osales õppereisil 12 ettevõtte esindajad.

Kuigi õppereisi teema oli bränd ja disain, siis tegelikult jäi kõigist ettevõttekülastustest kõlama märksõnad: „sustainability, environment, quality“, mis on üheks suureks eristumise aluseks. Taani ettevõtted tunnistasid ausalt, et hinnaga ei mängita ning tegeletakse kvaliteedi ja lisandväärtuste loomisega. Ökonoomsed ja keskkonda säästvad tootmistehnoloogiad seotakse samuti brändiga. Ettevõtetes valitses pika perspektiiviga mõtteviis: visioonid ja missioon olid selgelt läbimõeldud ja pikalt tulevikku vaatavad.

Kadestamisväärselt kõrgel tasemel oli Taani organisatsioonide sisekliima. Tegemist ei olnud lihtsalt õpperaamatutest loetud ja loosungitel kirjutatud väärtustega vaid enamus protsesse ja tegevusi lähtuski neist. Külastatud firmades oli olulisel kohal nn vastutustundlikkus ja eetika – ennekõike klientide ja partnerite kui inimeste suhtes. Vähemtähtsad ei olnud ka inimeste ümber oleva ühiskonna, looduse ja keskkonna väärtustamine. Meie ühiskonnas vastukaaluks on esikohal insenerlik-ratsionalistlik mõtteviis ja pehmetel tegevustel, mis „võibolla” loovad väga pikas perspektiivis lisaväärtust, ei ole ruumi.

Austusväärne suhtumine inimesesse algab Taani ühiskonnas juba nn rohujuure tasandil. Taani algkoolis on kesksel kohal loovus ja õppimisvõime mitte faktid. Individualistliku võistluse asemel soositakse koostööd. Selles ilmselt peitub ka meie maskuliinse (ettevõtlus)kultuuri üks olulisim erinevus – meie ühiskonna inimesed ei ole kasvueas kogenud sellisel tasemel koostööd, ei ole otseselt arendatud empaatiavõimet ega loovust.

Klientide nn päris-vajaduste tähtsustamise osas paistis silma asjaolu, et enamik ettevõtteid olid üsna aktiivsed nn fookusgrupi uuringute / intervjuude läbiviimises. Järjepidevate uuringute tulemusel kaasati ka kliendid oma väärtusloome protsessi.

Ettevõtjad pööravad teadlikult tähelepanu oma brändi ja maine kujundamisele. Taani toodete puhul on märksõnaks disain, mis annab võimaluse küsida soovitud hinda oma toodete eest. Piltlikult võiks öelda, et ühe osa brändist moodustab märksõna „Taani“ ja teine osa tuleneb juba konkreetsest tootest või teenusest. Maailmaturg ei kahtle Taani toodete kvaliteedis – ja ettevõtjad oskavad võtta kasumit riigi poolt loodud eelistest.

Õppereisil külastati erineva ärivaldkonna innovaatilisi ettevõtteid:

Juliana (www.julianagreenhouses.com). Disainib ja toodab moodulkasvuhooneid.
Universal Robots (www.universal-robots.com). Toodab robotliine tööstusettevõtetele.
Stick’s’N’Sushi (www.sushi.dk). Sushi restoranide kett.
Kvadrat (www.kvadrat.dk) Maailmakuulus tekstiilitoodete disainer ja tootja
Lego (www.lego.com ). Maailmakuulus mänguasjatootja.

Enamus külastatud ettevõtteid on tegutsenud aastakümneid ning näinud häid ja halbu aegu. Igas külastatud ettevõttes oli näha ärimudeli innovatsiooni ning oma nišši leidmist aja jooksul.

Reisiliste tähelepanekud:

enamus külastatud ettevõtteid oli nn pere-ettevõtted, kus põlvkonna vahetus oli väga selgelt näha ettevõtte arengutes,
pikaajalised strateegiad, missioonid ja visioonid,
väärtuspõhine juhtimine,
kliendisuhete kasutamine ettevõtte arengu suunamisel,
suur tähelepanu meeskonna loomisel,
tootmisvõimekuse efektiivne ärakasutamine,
taanlastele on Inglismaa turule sisenemine prestiiži küsimus,
jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja kvaliteet!

Häid kogemusi õppereisilt said selliste ettevõtete esindajad nagu: Kirs Engineering OÜ, Molycorp Silmet AS , Mooras OÜ, HN Steel OÜ, Poeet Design , AS Grader Service , AS Sarkop , FocusIT OÜ , Kalla Mööbel OÜ , Saku Tehno OÜ , T-Tammer OÜ , Estanc AS .

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012 aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Rohelise Toomas Trapido esimene katsetus startup-rindel: Track Your Jeans

2011-09-16T14:19:00.001+03:00

“Rohelised” eesotsas Riigikogu endise liikme Toomas Trapidoga käivitasid augusti lõpus Tartus Garage48 konkursil portaali Track Your Jeans, mis võimaldab teha informeeritumaid ostuotsuseid.

Track Your Jeans'i idee rajaneb teadmisel, et igal tootel on mingi ökoloogiline jalajälg ehk keskkonna- ja sotsiaalne mõju. See sõltub paljuski sellest, millises riigis ja tehases on toode valminud ja milline on olnud tema tootmis- ja logistikaahel. Kui tarbijad teaksid poes teksapükse valides, kui suur on erinevate toodete mõju, teeksid nad informeeritumaid ja keskkonnasõbralikumaid ostuotsuseid. Sellised “mõjusildid” saaks mistahes toote juurde (lisaks hinnale) panna – just seda aitabki Track Your Jeans teha.

Trapido räägib, et argumendid nagu “eetiline” ja “mahe” on päris paljude ostjate jaoks olulised. Teadlike tarbijate arv on lääneriikides juba keskmiselt viis protsenti ja see number kasvab.

Paljuski sõltub Track Your Jeansi projekti lennukus aga sellest, kuidas see toodete mõjuinfo erinevate tootjate järgi kokku saab. Selleks kavatsetakse kasutada crowdsourcing-põhimõtet. “Meil on hea kontaktide võti rohelistes ringkondades. Kui igaüks võtaks kasvõi ühe tekstiilitehase põhjalikult läbi uurida, saaksime selles osas andmebaasi kokku,” ütleb Trapido.

Track Your Jeans on sotsiaalset laadi ettevõtmine, mille ärimudel on paljuski alles välja kujunemisel. Portaalil on võimalik raha küsida nii tootjatelt, kes selle kaudu loodussõbralike ettevõtetena esile tõusevad, kui ka kaupmeestelt kes on huvitatud oma kaupa loodussõbralikena esitema. Lõpptarbijad ilmselt Track Your Jeansi kasutamise eest maksma ei hakka.

Qminder pürgib mobiilse järjekorrateenusega USA turule

2011-09-16T09:45:00.005+03:00

Mobiilset järjekorranumbrite süsteemi arendav Qminder lõi käed äritarkvara arendaja Erply'ga, et pääseda paremini USA turule, räägib Qminderi tiimijuht Rauno Rüngas.

Kuidas Qminderi idee sündis ning mis elu see on elanud?

Kuna toodete ja teenuste parendamine on mu igpäevatöö, siis taoline tarbija vajaduse ristamine tehnoloogiaga ei olnud ülesandepüstitusena keeruline. Panin mõtte kirja 10. augustil Garage48 kodulehele ja sain inimestelt kohest tagasisidet, paar päeva enne üritust mõtlesin läbi toimimisloogika ja edasi hakkas meeskonnatöö.

Kirjelda paari-kolme konkreetset näide, kuidas Qminderit saab kasutada ja mis eeliseid see annab?

Esiteks teeninduspunktid, kus sul tuleb regulaarselt oodata üle poole tunni. Võtad numbri kodust või teel olles ja kohale jõudes saad kohe teeninduse. Teiseks järjekorrad, kus pead pikalt ootama, kuid ei tea, kui kaua. Qminder annab sulle prognoositud ooteaja ning saadab teavituse, kui sinu kord hakkab kätte jõudma. Lisaks pakume võimalust tavalises järjekorras broneerida endale aega: süsteem väljastab sulle pileti üldjärjekorras konkreetseks kellaajaks.

Kui kaugele jõudis Qminderi arendus Garage48 nädalavahetusel?

Tehniliselt on meil olemas toote baasfunktsionaalsus, mis on seotud reaalse numbriautomaadiga. Meeskond oli suurepärane, igaüks sai oma tööga suurepäraselt hakkama. Arendasime paralleelselt välja mobiilirakenduse Androidi, iPhone ja Nokia platformide tarvis, müügikoha ekraanirakenduse ning seda kõike ühendava andmebaaslahenduse. Peale üritust oleme kõrvaldanud vigu ja kirjutanud baaskoodi puhtamaks. Kui andmebaasi lisada reaalne teeninduspunkt ja mobiilirakendus avalikuks tõsta, saaks neid kohe kasutada.

Millised on edasised plaanid?

Tahame toote valmis teha, milleks on meil tegevuskava olemas. Järgmine samm on koostöö järjekorraautomaatide tootjatega, et pakkuda neile võimalust ühildada oma seadmed Qminderi süsteemiga.

Kuidas plaanite Qminderiga raha teenida?

Tegemist on äriteenusega, ettevõtted maksavad väikest tasu meie süsteemiga liitumiseks. Süsteemi kasutamisel ainult nutitelefonidega on ettevõttel vaja internetiühendust ja seadet järgmise kliendi kutsumiseks ning ekraani numbri kuvamiseks - põhimõtteliselt ühte kahe ekraaniga arvutit. Tarbijatele on Qminder tasuta.

Millised on suuremad väljakutsed?

Väljakutse on kriitilise massi saavutamine, et Qminder oleks eelistatuim järjekordade nutilahendus. Oleme saavutanud kontakti esimeste huvilistega, kellega läbi viia pilootprojektid ja oleme juba tekitanud huvi kohalikes investorites. Ka oleme löönud käed ERPLYga, kes aitab meil läbi lüüa USA turul ja pakub vajadusel ka rahalist tuge, et arendus sujuks.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

SpotProperty – kinnisvara taskusse!

2011-09-16T09:42:00.002+03:00

Tarkvarafirma Regio analüütik Riho Namsing jõudis järeldusele, et kodu otsimine City24 ja teiste tuntud kinnisvaraportaalide kaudu on tüütu ja aeganõudev. Kuidagi tuli see tegevus muuta mängulisemaks ja huvitavamaks – nii jõudis augustis Tartus toimunud Garage48 konkursile projekt nimega SpotProperty.

SpotProperty on väidetavalt esimene kinnisvaraalane mobiilirakendus terves Baltikumis ja peaks turule toodama üsna pea.

Namsing räägib, et see lahendab mitu probleemi. Esiteks, kui oled võõras linnas ja satud piirkonda, mis sulle meeldib ja kuhu tahaksid osta kinnisvara, siis näitab SpotProperty sulle mobiiliekraanil, mis sealkandis müügil on ja milliste hindadega.

Kui aga oled juba välja valinud piirkonna, kus sulle meeldiks kinnisvara omada, kuid ei leia sealt momendil sobivaid objekte, siis saad endale “tellida” telefoni kõik uued pakkumised selles piirkonnas, filtreerides neid erinevate parameetrite alusel (tubade arv, pindala, rõduga-rõduta, garaažiga-garaažita jne). Võid ühes linnaosas panna SporProperty “otsima” maju, teises kortereid jne.

SpotPropertyt on võimalik “ehitada” City24 või mõne teise olemasoleva kinnisvaraportaali “otsa”. Samas ei välista Namsing ka päris uue portaali loomist – kuidagi tuleb sinna aga saada kinnisvarakuulutused.Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Shakebeet leiab rütmi järgi telefonist muusika

2011-09-16T09:40:00.004+03:00

Augusti lõpus Tartus toimunud Garage48 üritusel teenis Nokia eriauhinna projekt Shakebeet, mis arendas rütmi järgi telefonist muusika leidmise teenust. Mis sellest täpsemalt edasi saab ning kas ta ka peagi turule jõuab, pole praegu täpselt teada.

Projekti üks initsiaatoritest, Konstantin Tretyakov räägib, et sellise asja arendus sai ette võetud kahel põhjusel. Esiteks on Garage48l tavaliselt liiga igavad projektid. Teiseks praegu selline teenus puudub. Samas on nutitelefonides akseleromeetrid, mis võimaldavad rütmi tuvastada.

Shakebeetile leiab mitmeid huvitavaid ja jumekaid kasutusvaldkondi. Esiteks töötaks see kenasti sportimisel – telefon leiab sulle taustaks muusika, mis läheb sinu trenniga samasse rütmi. Teiseks on see lihtsalt lahe meelelahutus sõpradega koos olles (“Vaata, mis minu telefon teha oskab!”). Kolmandaks võiks Shakebeet rakendus sulanduda ka mängude maailma.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Väiketiimide “twitter” 300Milligrams paneb inimesed ühes rütmis tööle

2011-09-16T09:36:00.004+03:00

Varem Programeteri nimelise tööriista arendajatena tuntud tiim eesotsas ettevõtja Mark Kofmaniga käivitab neil päevil hoogsalt uut omapärase nimega startupi 300Milligrams. Tegu Twitteri-laadse infojagamise teenusega, mis on mõeldud väiksematele töötiimidele ja tuuakse turule lähinädalatel.

Kui koos töötab meeskond, mille liikmed on erinevates ajavööndites, erinevate keelte ja kultuuritaustadega, kasutavad kümneid erinevaid tööriistu (alates Facebookist, Google Docs'ist ja Google Calendar'ist lõpetades äritarkvaradega nagu Basecamp, Highrise, Backpack, Dropbox jne) siis võib kõik olla segi nagu puder ja kapsad. Sarnaselt nagu sinu Facebooki seinal jooksevad kõikide sinu sõprade tegemised intergeerib ka 300Milligrams info erinevatest allikatest ühte kohta kokku. Nii füüsiliselt erinevates maailma nurkades töötavatest inimestest koosneval tiimil hea ülevaade, millega keegi tegeleb või kuidas kellelgi midagi edeneb. See tekitab omamoodi ettevõttesisese sotsiaalvõrgu “tööasjade” ajamiseks, mis võimaldab töötada efektiivsemalt ja säästab seega nii aega, kui ka raha.

Kogu info, mis 300Milligrams kokku korjab sorteeritakse ja filtreeritakse ja jagatakse laiali inimestele, kelle jaoks see on oluline. Tiimi liikmed saavad valida, milliseid arenguid või tööprotsesse nad tahavad jälgida ning mis ei ole neile nii tähtis. Näiteks programmeerijaid võib IT projekti puhul huvitada ainult see, kuidas koodikirjutamine edeneb. Samas tuleb tiimi juhil kursis olla arengutega kõigis suundades – mis on kellelgi parasjagu käsil, mis töödega on valmis saadud, milliste probleemidega on kliendid pöördunud ja kas need on lahenduse leidnud, milliseid müügipakkumisi on välja saadetud jne.

300Milligrams (mille nimi tuleb soovituslikust maksimaalsest päevasest kofeiinikogusest) on selgelt ise oma teenuse sihtgrupis – veel augustis ajas ettevõtte juht Mark Kofman asju USAs Silicon Valleys, kaasasutaja Anton Litvinenko figureeris aga Tallinnas ning programeerijad olid hoopis Peterburgis.

Kofman räägib, et paraleelselt teenuse arendamisega on potentsiaalsetelt klientidelt kogutud palju positiivset tagasisidet. Seni on teenusega liidetud üle 200 erimeva “tööriista” ning tiimides laiali jagatud üle 70 000 “töösõnumi”.

Kuidas kavatseb 300Milligrams raha teenida, seda ei oska Kofman veel öelda. Paljuski oleneb see sellest, milline saab olema ettevõtte väärtuspakkumine oma tulevastele klientidele. Paljuski just nendele küsimustele otsis Kofman hiljuti vastuseid USAs Silicon Valleys – parimas “startupide ökosüsteemis”.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Viktor Siilatsi poeg Keith Siilats teeb Silicon Valleys mobiilist tohtrit

2011-09-15T12:14:00.009+03:00

Ärimees Viktor Siilatsi poeg Keith Siilats arendab koos oma kolleegidega USAs Palo Altos startup-ettevõtet nimega Azumio. Firma tahab enda alla koondada kõikvõimalikud mobiilsed terviseteenused, mis leevendaksid arstide koormust ja soodustaksid raskete haiguste varajast avastamist.

Juba praegu pakub Azumio iPhone ja Androidi telefonide kasutajatele mitut teenust (Stress Check, Stress Doctor ja Instant Heart Rate), mis on seotud mobiilikaamera kaudu südamerütmi mõõtmise ja tulemuste analüüsiga. Azumio abil mõõdavad südamerütmi juba miljonid mobiilikasutajad üle maailma. Uusi teenuseid plaanitakse turule tuua ridamisi. Firmal olevat head kontaktid Google'i ja Apple'iga ning koostöös Stanfordi ülikooli ja teiste teadusasutustega üritatakse kätt pulsil hoida uuematel mobiilitehnoloogiatel.

Azumios usutakse, et nutitelefonid on ideaalne platform tõstmaks inimeste terviseteadlikkust. Nad on laialt levinud ning neil on mitmed vajalikud sensorid näiteks unereziimi või treeningmõjude mõõtmiseks ja analüüsimiseks.

“Mobiiltelefoniga saab tänapäeval igasuguseid asju teha, näiteks kontrollida, kas sünnimärkidega on kõik korras, analüüsida DNA-järjestust ning hapniku sisaldust veres. Samuti tasakaalu, et avastada Alzheimeri tõve sümptomid,” räägib Siilats, kes on Azumio “Chief Scientist” ehk juhtivteadur. “Me loeme palju meditsiinilist kirjandust ja vaatame, kus mingeid seadmeid kasutatakse. Mõtleme, kas saaks sama asja teha telefoniga.”

Pikemas plaanis tahab Azumio mitte ainult teenuseid pakkuda, vaid luua suure kliendiportaali, kuhu saaks mobiilianalüüse üles laadida ning arstidega nende üle nõu pidada. Siilatsi sõnul ei arva keegi firmas, et mobiiliga on võimalik anda rasketele haigustele lõplikult täpseid diagnoose. Lõplik sõna peab jääma siiski arstidele. Samas on pakub Azumio võimaluse haiguste varajaseks avastamiseks ilma arsti visiidile minemata. Tohtrite seisukohast on kõik, mis varajast jaole saamist soodustab, samm õiges suunas.

Hetkel töötab Azumios kümmekond inimest, selle asutajad on sloveenlased. Oktoobris liituvad tiimiga tervelt neli eestlast ning aasta lõpuks küündib USAs Silicon Valleys resideeruv kollektiiv juba vähemalt 30 inimeseni.

Creative Future elustab igavad riiete proovikabiinid

2011-09-15T12:09:00.006+03:00

Tehnopolis pesitsev ettevõte Creative Future kavatseb põhjalikult värskendada riietepoodide proovikabiinide külastuskogemust, ühendades need moodsa tehnoloogia ja sotsiaalmeediaga. Ettevõte arendab interaktiivset proovikabiini Imagio.

Esimese sellise kabiiniga saab tutvuda Tallinna moenädala raames Nukuteatris (14-16.09) ja Lutheri etendusel (17.09).
Ettevõtte üks osanikest Liis Lill räägib, et idee tekkis tal MSN vestluses oma sõbrannadega. Inimesed ostavad aina enam riideid veebipoodidest, sest see on mugavam. Tavapoodide turuosa pigem kahaneb. Samas saadetakse palju veebist ostetud kaupa ka tagasi. “Meie eesmärk on luua eelis klassikalistele rõivakauplustele, luues neile veebipoodidega sarnasemaid lahendusi,” ütleb Lill, kes soovis end ettevõtluses proovile panna ja omale ise töökoht luua.

Lill ja firma tegevjuht Taavi Kikas räägivad, et Imagiot eristab tavalisest kabiinist see, et tal on suur LCD-ekraan piltide kuvamiseks, puutetundlik ekraan süsteemi juhtimiseks, kaamera ning spetsiaalne tarkvara. See kõik võimaldab näiteks end uue riiedeesemega (või erinevate rõivastega) mitmest küljest (sealhulgas selja tagant) üles pildistada ja ekraanil hiljem vaadata. Samuti saata fotosid oma Facebooki sõpradele, stiilikonsultandilt online'is nõu küsida või isegi proovikabiinis ostu sooritada, ka nii, et maksjaks on keegi kusagilt eemalt.

Lill arvab, et nii on ostmine põnevam protsess ning ostuotsused planeeritakse paremini. Kaupmeestele on see eelõige võimalus olla innovaatilised ja silmapaistvamad. Imagio kaudu võib teha ka klientidele kabiinis personaalseid pakkumisi. Imagio õigustab end siis, kui poe käive sellest kasvab. Tehnoloogia areng on maailmas sealmaal, et kliendi saaks näo järgi automaatselt tuvastada, samuti konstrueerida rõivaesemest 3D mudeleid – need on ettevõtte järgnevate aastate võimalikud tooteuuendused.

Raha kavatseb Imagio teenida kabiinide müügist või rendist. Baasmudeli hind on hetkel umbes 4000 eurot (rendihind 400 eurot/kuus), mis on Lille sõnul konkurentidest mitu korda soodsam. Firma eesmärk on minna Euroopa ja maailma turule. “Samas oleksin õnnelik sellegi üle, kui saaksin veidi ettevõtluskogemust,” ütleb Lill.

Creative Future'il on arendamisel veel teinegi sarnane toode – ööklubidele mõeldud iClub. Tegu on samuti kaamera ja tarkvaraga varustatud puutetundliku tahvliga, mis riputatakse lähiajal testimiseks üles kolme Eesti ööklubisse (üks neist on Atlantis) ning kus saab näiteks sõpru klubisse kutsuda, meeldivaid emotsioone fotodel jäädvustada.

“Näiteks kui mees läheb õhtul klubisse, siis naine võib paluda tal kell kaks öösel saata endast foto, mis seisus ta parasjagu on,” räägib Lill. Klientidele on iClub üks tore lisavõimalus, klubidele aga enda ja oma ürituste reklaamimise vahend ning pakkumiste kanal.

Imagio puhul on Creative Future sõnastanud terve rea müügiargumente. Aga paljude kaupmeeste jaoks (eriti väiksemate jaoks) on asi ilmselt ikkagi liiga uudne. Ettevõtte tellimusel viidi Soomes läbi küsitlus tuntud rõivabrändide poeomanike hulgas. See näitas, et osa väga tuntud kaubamärkidest näevad Imagiol tulevikku, teised on pigem äraootaval seisukohal või skeptilised.

Seega on Creative Future'i samm julge, kuid see tehnoloogia peab ennast rõivakaupmeestele veel korralikult tõestama, enne kui sellesse ollakse valmis arvestatavaid summasid investeerima.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Õpetajate firma arendab koolidele ja lasteaedadele lauamänge

2011-09-15T11:29:00.007+03:00

Kaks hakkajat pedagoogi, Merily Piht ja Sirje Piht asutasid ettevõtte Ciconia Õppemängud, mis arendab koolidele ja lasteaedadele õppemänge.

Eestis langeb igal aastal põhikoolist välja ligi tuhat õpilast. Osaliselt sellepärast, et tunnid on igavad, õpetajad vanamoelised ja tuupimine tüütu. Seda probleemi Ciconia leevedada üritabki.
2010. aasta “Ajujahi” konkursil pälvis Ciconia kolmanda koha ja rahalise preemia. EAS andis starditoetust ja nüüd julgevad innukad daamid unistada juba välisturgudele minekust.

“Lapsed võiksid õppida mängu kaudu,” arvab Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja ja algõpetuse didaktika lektor Sirje Piht. “Mängude kaudu õpetatavat sotsiaalset pädevust ei asenda ükski asi, isegi mitte arvuti. Arvuti on lihtsalt masin, mis ei õpeta kuulamist, teistega arvestamist, vahetut suhtlemist.”

Cicona mängud on papist ega ole kolinud arvutisse. Valikus on kaheksa mängu, mis õpetavad lasteaias ja kuni kuuendas klassis käivatele lastele näiteks põhiliste lindude tundmist, Eesti maakondi ja Euroopa riike, arvutustehteid, kella ja kellaaega, lastekirjanikke, rooma numbreid jpm.

Merily Piht alusts septembrist tööd Harjumaal Väänas esimese klassi õpetajana. Ta kirjutas tänavu magistritöö õppemängude tähtsusest õppeprotsessis. Töö võib kokku võtta lausega, et mäng on üks laste põhivajadusi, mistõttu nende kasutamine lasteaias ja esimestes kooliastmetes tagab motiveeritumad ja loovamad õpilased, kes oskavad paremini suhelda ja koostööd teha.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Fits.me proovikabiin hakkas raha teenima

2011-08-25T12:31:00.011+03:00

Aastaid Fits.me kaubamärgi all robotmannekeene ja veebi proovikabiini arendanud OÜ Massi Miliano hakkas tänavu klikipõhiseid arveid välja kirjutama ning investeeringuid n-ö tagasi teenima, kirjutab Äripäevas Anne Oja.

Meedias innovatsiooni eduloona tuntud firma eelmise aasta müügitulu oli mikroskoopilised 4000 krooni, kahjum 6,7 miljonit krooni.

Maailma suurim riiete internetipood Otto võttis Fits.me teenuse kasutusse selle aasta kevadel. Augusti alguses käivitus teenus USAs trende seadvas Gilt Groupe'i internetipoes. Tänavu on koostööd alustatud ka väiksemate Suurbritannia klientidega, kellele arveid väljastatakse.

Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi Kakko sõnul on veel vara käibeprognoose teha, kuid idufirma puhul tähistavad esimesed maksvad kliendid olulist arenguetappi. Kakko lisas, et tavapäraselt järgneb sellele kiire kasvu faas, mida tuleb piisava ressursiga toetada, sh täiendavalt finantseerida.

Investorid muudkui maksavad. Senini on viis aastat tegutsenud Massi Miliano neelanud vaid investorite raha ja riiklikke toetusi, kokku kümneid miljoneid kroone. Lisaks on suurem osa ettevõtte omanikest andnud firma käigushoidmiseks ja palkade väljamaksmiseks 35protsendilise intressiga omakapitali konverteeritavat laenu.

Massi Miliano kõik majandusaastad on lõppenud põhitegevusest tuleva müügikäibeta ning kahjumis. 2010. aasta kahjum lähenes 7 miljonile kroonile, samal ajal kui esimesel kliendil lasti üüratute summade eest väljatöötatud lahendust aasta otsa tasuta kasutada.

Loe artiklit Äripäevas.

Juuni alguses tõi Fits.me turule ka naiste virtuaalse proovikabiini. Loe sellest.

Eestlaste uudne elektrisõiduk

2011-08-15T09:36:00.004+03:00

Nõlvak ja Tamjärv panevad oma uudse elektriliikuri kevadel Stockholmis müüki kirjutab Eesti Päevalehes Andres Reimer.

Hannes Tamjärvele ja Rainer Nõlvakule kuuluv osaühing Stigo sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) 270 000 eurot arendus- ja turundustoetust personaalse elektrisõiduki loomiseks.

Sõiduk on põhimõtteliselt valmis, käime sellega öösel proovisõite tegemas, kuid veel on tuhat pisiasja, mis vajavad täpsustamist ja lihvimist," ütles Nõlvak. Sätime oma toodet kevadeks Stockholmi, kus on sellega ohutu sõita."

Elektrisõiduki näol on tegemist kerge ja väikesemõõtmelise seadmega, mida saab kokku voltida ning bussis või metroos istme kõrvale panna. Selleks et sõidukit kasutaksid ka büroodes töötavad uuendusmeelsed naised, luuakse ilma pedaalide ja muude määrivate detailideta lahendust.

Kuni 25 kilomeetrit tunnis sõitev seade kaalub 18 kilogrammi ja suudab kuni 110 kilogrammi kaaluva reisijaga sõita ligi 30 kilomeetrit päevas. Tavalisest vooluvõrgust laetav liikur aitab äärelinnas elaval, kuid kesklinnas töötaval inimesel jõuda mugavalt lähima bussi- või metroopeatuseni ja sealt edasi büroosse. Kuna aku ressurss on arvestatud kuni kuuekilomeetriste üksiksõitude jaoks, võib see sobida ka sõiduks otse kodunt tööle.

Loe lugu Eesti Päevalehest

Skype'ist kasvas välja jumekas äri akustiliste seinapaneelidega

2011-08-02T12:36:00.003+03:00

Eestist naise võtnud ja siia kolinud rootslane Sven Pontus Randen (44) käivitas firma Sounds of Science, mis toodab ja müüb üle maailma kunstipäraseid akustilisi seinapaneele ning kavatseb tulevikus Eestis püsti panna nende tehase.

Akustiline seinapaneel, mis näeb välja, nagu kunstiteos – see kõlab esimese raksuga millegi sama mõttetuna kui näiteks vilkuv ja laulev külmkapimagnet. Kellele seda ometi vaja on? Palju neid inimesi ikka on, kes sellise asja eest on valmis raha maksma?

Tegelikult on Randeni äriidee vägagi jumekas ning lugu, mis teda selle leidmiseni viis üsna ootamatu.

Varem tarkvaraarenduse vallas töötanud Randen räägib, et pärast oma perega Rootsist Rakverre kolimist leidis ta tööd Skype'i Tallinna kontoris. Tema ülesandeks oli kujundada niiöelda laborid, kus internetitelefoni kui toodet testida saaks. “Testimine on Skype'i jaoks ülioluline. Kui Skype'i ei testi, ei saa ka ju teada, kui hea see tegelikult on,” räägib rootslane.

Kord küsisid Skype'i ärikliendid ettevõttelt, mida firma soovitab avatud kontorite ja konverentsiruumide akustika parandamiseks, et Skype'i kvaliteet ja kasutatavus parem oleks.

Randen räägib, et 99,9 protsenti maailma konverentsi- või koosolekuruumidest ja väga paljud avatud kontorid on enamasti tühjad ja kõledad. Selles mõttes, et seal pole midagi erilist ette võetud heli pehmendamiseks ja akustika parandamiseks. Selleks ei tunta vajadust lihtsalt.

Samas võivad inimhääle sagedusel helilained olla umbes kolme meetri pikkused, nad põrkuvad ühest seinast teise, tekitades ruumis suure müra ja kaja. Sellises keskkonnas vestlemine ja ka Skype'i kasutatavus ebamugav, sest vestluspartneri juttu on raske kuulata ja ise tuleb kõva häälega rääkida. Suhtluspartnerite ajud peavad pidevalt ja alateadvuslikult erinevaid hääli ja signaale “töötlema”. Inimesed ei saa ise arugi, kuidas nad selle keskel kiiresti ära väsivad.

“Koosolekuruumide puhul on naljakas see, et nad on loodud selleks, et inimesed saaksid neis suhelda. Aga tingimused suhtlemiseks on neis väga viletsad,” räägib Raden.

Skype'i klientide küsimus akustika parandamise kohta rabas Randenit. Ta otsis pingsalt, kuid ei leidnud ühtki toodet, mis ruumi helitingimusi parandaks, kuid oleks ka ühtlasi kena (ei rikuks visuaalset pilti) ning taskukohane.

Teatud lahendusi muidugi saadaval on. Näiteks kinodel ja heli- või telestuudiotel on kummalised “auklikud” seinad, kuid selliseid ei tahaks ju keegi endale kontorisse või koju. Rootsis olevat Radeni sõnul firmad, mis toodavad hirmkalleid akustilisi seinapaneele – 1200x1200 mm mõõdus paneeli eest küsitakse 4000 rootsi krooni (441 eurot)!

Sealt hakkaski Randeni ärinutt tööle. Ta lõi oma firma Sounds of Science, disainis nn SOFSCI seinapaneeli (mitu imepisikeste aukudega polüester-kiust plaati kokku pressitud, peale prinditud pilt – töötab suurepäraselt niiöelda müra-surmajana ja on ilus väljanägemiselt) ja omapärase puust aluse, millele see seinast veidi eemal olevana kinnitub. Ta lahkus palgatööt Skype'ist ja ehitab nüüd oma globaalset äri üles. Esialgu üksikettevõtjana, kes ostab kõik teenused – ka tootmise ja prindi – allhankena Eesti firmadelt sisse.

Ühe pildilaadse paneeli eest küsib Randen vaid umbes 60 eurot ehk kordades vähem kui tema Rootsi konkurendid. Seejuures on paneele võimalik osta Sounds of Scienci veebipoe kaudu ja pildi, mis paneelile prinditakse, saab valida miljonite erinevate hulgast või kasvõi iseenda erakogust.

Ehkki tellimusi sajab ilma erilise reklaamitagi sisse juba nii Põhjamaadest kui ka Aasiast on Randenil siiski kaks suurt väljakutset. Esiteks panna inimesi ruumide akustikale üldse mõtlema – kes pole hea akustikaga ruumi kogenud, ei oska selle väärtust ka hinnata. Ja teiseks, kui kliendid on mürasurmamise vajaduse juba ära tunnetanud, tuleb neile õpetada, millised tehnilised lahendused töötavad, millised mitte. Näiteks paljud konkurentide pakutavad väga kallid seinapaneelid Randeni sõnul “ei toimi”, sest need on kas valest materjalist või paigaldatakse nad seina vastu, mis ei anna efekti.

Arvestades seda, mis tingimusi siiani koosolekuruumide ehitusel on arvesse võetud, võiks Randeni paneelidel olla üüratu turg. Mitte ainult koosolekuruumid ja konverentsisaalid, vaid HiFi ja kodukino toad, restoranid ja baarid, haiglad jne ehk kõikvõimalikud ruumilised keskkonnad, kus akustika oluline on ning kus inimesed teineteist müraga asjatult väsitavad.

Randeni esimene klient ja ühtlasi väga hea referents oli Skype. Oma firmat nimetab rootslane ühtlasi “Skype'i spin-off'iks” ehk Skype'ist välja arenenuks. Sound of Science'i paneelid ripuvad Skype'i kontorites seinal nii Tallinnas, Londonis kui ka Luksemburgis.

Muusikamaailmas on Raden seni läbi foorumite suhelnud entusiastidega, mitte veel proffidega. Tema visioon on pakkuda väga kallitele toodetele lihtne, soodne ja parem alternatiiv.

“Üks minu Rootsi muusikatöösturist klient kirjutas tagasisidena, et ta on muusikäaris olnud 14 aastat, kuid pole varem näinud ühtki toodet, mis annaks nii väikese raha eest nii palju parema muusikaelamuse. Ta oli varem ostnud 200 000 rootsi kroonised kõlarid ja need ka andsid efekti muidugi,” muigab Raden.

Eesti kaudu äri tegemist naudib Raden täiel rinnal. Näiteks maksukeskkond olevat siin palju parem kui Rootsis. “Eesti on suurepärane maa tootmiseks. Siin on kõik, mida ma eluks ja äri tegemiseks vajan. Isegi koolid, kus käivad minu lapsed, on siin paremad, kui Rootsis,” ütleb ta.

Ainult et turundamisest olevat eestlastel mingid kummalised arusaamad. “Kui lähen Rootsis mõne tootja juurde ja küsin, mis arvad kui teeksid mulle vot sellist asja 50 000 tükki aastas, siis ta tänab mind tema poole pöördumast ja võtab uue kliendina lahkesti vastu. Aga kui Eesti tootjalt sama asja küsin, põrutab ta esimese reaktsioonina vastu: miks sa just minu juurde tulid!?

Samuti ei taha eestlased äris tuleviku suunatult mõelda. Nad tahavad raha teenida ja rikkaks saada kohe ja praegu,” räägib Raden.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Eesti insener kavandab New Yorgis oma firma loomist

2011-08-02T12:30:00.003+03:00

Juba viis aastat elab New Yorgi eestlaskonnas Kaidur Roht (32). Ta on välimuselt väga sarnane Facebooki asutaja Mark Zuckerbergiga ja isegi töötab IT-valdkonnas. Erinevalt Zuckerbergist aitab Roht suurfirmadel dokumendihaldust korraldada.

Microsofti platvormi SharePoint arhitektina hinnatud Roht töötab meie mõistes nagu FIE, nõustades projektipõhiselt firmasid ning luues neile uusi, tööd lihtsustavaid, läbipaistvust suurendavaid ja paberimajandust vähendavaid arvutisüsteeme. Praegu on Roht juba üle aasta ametis Goldman Sachsi West Streetil asuvas pilvelõhkujas. Ta ehitas firmale süsteemi, mille kaudu raporteerib pank USA valitsusele oma investeerimistegevusest. Selle süsteemi kasutuselevõtt oli valitsuse poolt Goldman Sachsile panganduskriisi leevendamiseks eraldatud abilaenu üks tingimus.

Aukartustäratav on ka Rohti varasem tööportfell. Endine Eesti kaitseväe IT-mees on teenindanud Citigroupi, Merrill Lynchi, CBSi, Marshi ja News Corporationit.

“Oma majandusliku kindlustatuse üle ma kurta ei saa ja üldiselt pole see töö raske,” räägib Eestisse suvitama saabunud Roht. “Mõnes kohas antakse paber ette – vot sellist asja on vaja ehitada. See on lihtne. Goldmanis raudset spetsifikatsiooni pole, see teeb asja keerulisemaks. Aga kurta ei saa. “

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Endine tippametnik müüb kübersõja mängu

2011-08-02T12:23:00.004+03:00

Kaitseministeeriumi ekskantsleri Lauri Almanni firma United Armaments International on välja arendanud siinse kaitsetööstuse seni ühe ekstravagantsema toote – küberrünnakut matkiva mängu.

Almann räägib, et mängu arendades mõeldi Trooja preester Lakoonile, kes hoiatas troojalasi mitte võtma vastu kreeklaste poolt kingitud hobust. Troojalaste otsustusprotseduurid aga välistasid hoiatuse kuuldavõtmist ning edasine on juba ajaloost üldteada.

Umbes samalaadsed dilemmad olevat tänapäeval arvutivõrkudes. Inimesed küsivad, kuidas rünnakud ära tunda ning neile vastata? Kas on riikidel vajalikud seadused ning ettevõtetel ja organisatsioonidel vajalikud inimesed ja reeglid, kuidas tulla toime küberrünnakutega, mis on saanud igapäevasteks ja võivad teha palju kurja?

“Küberrünnakutega oleme praegu samas olukorras nagu troojalased. Isegi perfektse tehnoloogilise valmisoleku korral võib vale otsustusprotseduuri rakendamine kaasa tuua katastroofi. Aga kuidas me teame, mis on “õige” otsustusprotseduur? Siin olemegi meie välja pakkunud lahenduse,” räägib Almann.

Küberrünnaku mäng on tarkvara, mis mängib läbi võimalikult tõetruu virtuaalse (mitte reaalse) küberrünnaku keskvalitsusele, luure- ja jõustruktuuridele, justiitssektorilt, kriitilisele infrastruktuurile, pangandusele või sidele, ning mille eesmärk on viia inimesteni kübersõja kogemus, mida paljudel pole.

Seejuures on stsenaariumid võimalikult tõepärased. Näiteks suurriik ründab sõjaliselt väikest riiki, misjärel hakkavad väikeriigi eraisikutest aktivistid suure riigi IT süsteeme ründama. Mida teed, kui oled selle väiksema riigi siseminister? Kuidas ründajatele jälile jõuda? Kuidas toimib koostöö riigi- ja erastruktuuride vahel?

Mängu läbi on võimalik arvutispetsialistidel, tudengitel või kellel tahes mõista, millist kahju võiks reaalne rünnak teoreetiliselt tekitada ning kuivõrd selle tõrjumiseks ja kahju likvideerimiseks valmis ollakse.

Almanni sõnul puututakse ühe rünnaku puhul kokku nelja dilemmaga, mis tuleb niiöelda läbi mängida.

Esiteks aeg – kui kiiresti tuleb otsused teha?

Teiseks salajane või avalik – kübersõda pole tihtilugu näha, kuid kitsas ringis teatakse sellest. Kas avalikkusel on ka õigus teada, nagu eestlased said teada Venemaal lähtunud rünnakutest 2007.aasta pronksiöö sündmuste ajal.

Kolmandaks rahvusvaheline või rahvuslik – kas otsustesse tuleb kaasata ka EL, NATO, rahvusvahelised politseiorganid?

Ning neljandaks professionaalne või emotsionaalne – kas olulisemad otsused peavad langetama professionaalid või rahva poolt demokraatlikult valitud esindajad.

Mäng käib nii, et inimesed istuvad arvutite taga, neil on ees stsenaariumid, millele tuleb reageerida. Ja teises toas istub nn valge tiim, kuhu kuuluvad eksperdid, kes mängivad ründajaid.

“Sellistes olukordades avastatakse probleeme, millele pole seni tuldud – kas üks või teine seadus või seaduseelnõu töötab, millised huvigrupid mängu tulevad jne,” ütleb Almann.

Mängu poest osta ei saa. “See pole jah kahjuks kübersõda karbis!” ütleb Almann. Firma teeb klientidele hoopis suunatud pakkumisi. Sihtgrupis on näiteks erinevad sõjakoolid ja -kolledžid, riiklikud asutused ja mõttekojad.

Almanni sõnul on mängutarkvara kasutatud seni ühe korra ning ettevalmistamisel on veel kaks “rünnakut”. Nõudluse osas ütleb Almann, et mäng on nagu liikluskindlustus – seda pole vaja seni, kuni seda tõeliselt vaja on!

“Me ei teeni selle mänguga miljoneid, ta on rohkem selline missiooniprojekt, mille kaudu on võimalik tutvustada Eesti kogemusi ja küberrünnakute teemat üleval hoida,” ütleb Almann.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Kurat.com leiab veebiavarusest kõik olulised artiklid

2011-08-02T11:57:00.007+03:00

Allan Martinson ja Andrus Raudsalu arendavad uut meediastartupi nimega Kurat.com. See on lihtne tööriist leidmaks internetist relevantset infot konkreetsete teemade kohta ning seda publitseerida, näiteks Facebookis või Twitteris, või siis hoopis oma ettevõtte kodulehel.
Teenuse sihtgrupp on väga lai. Kurat.com'i saab kasutada igaüks, kes seni on endale huvipakkuva info näiteks Google Readeriga kokku kogunud.

Aga Martinson ja Raudsalu sihivad Kurat.com'iga mõningaid väga erilisi sihtrühmasid, kellest võiks saada ka maksvad kasutajad. Nendeks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted üle maailma, kellel pole palgal turundusjuhte ega sotsiaalmeedia eksperte, kuid kes tahaksid rohkem nähtavad olla internetis.

Kurat.com'i abil saavad nad oma sisutühjad kodulehed täita huvitava oma valdkonna infoga ja selle abil kujundada end klientide silmis valdkonna ekspertideks või arvamusliidriteks.

Teine Kurat.com'i kasutusala on valdkonna sisekommunikatsioon. Kui mõni ettevõte tahab olla kursis oma turu uudistega, siis selleks saab ta kasutada seda uut tööriista.

Kurat.com'i otsingumootor ei otsi mitte lihtsalt märksõnade järgi kajastusi, vaid oskab hinnata ka nende kvaliteeti ja relevantsust. Erinevalt Google'i otsingumootorist keskendub Kurat.com ainult meediaartiklitele ja blogipostitustele.
Kasutajaskonna eesmärkide osas veskleid välja ei käida aga teatavasti ei tee Allan Martinson kunagi midagi eesmärgiga teha seda väikselt.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

CrowdIPR plaanib tehnoloogiauuringuid “kollektiivse aju” põhimõttel

2011-07-20T18:02:00.005+03:00

Patendivolinik Mikk Putk ja ärikonsultant Taavi Raidma arendavad uut startup-projekti nimega CrowdIPR, mis võimaldab nutikatel tehnoloogiainimestel oma kogemuste ja teadmistega raha teenida.

Tegu on tehnoloogiauuringute nn crowdsourcing’u platformiga. Erinevad inimesed üle maailma, kes soovivad oma valdkondlike teadmiste ja oskuste pealt teenida, saavad CrowdIPRi kaudu liituda neile huvipakkuvate uurimisprojektidega.

Lähtudes lihtsast ja selgest põhimõttest “mitu pead on ikka mitu pead” (ehk kollektiivselt on kasutada rohkem ajusid, töövahendeid, keeleoskusi, otsingutööriistu jm) pannakse nii kokku kvaliteetsemad, põhjalikumad ja kasulikumad uuringud, mida CrowdIPR oma klientidele, näiteks ettevõtjatele või teadusasutustele pakub.

“Sihtgrupiks on eelkõige tehnoloogia- ja tootearendusega tegelevad ettevõtted ning üksikisikud- näiteks insenerid ja teadlased,” ütleb Taavi Raidma.

Viimastel aastatel aktiivsemalt rahvusvahelist patendivaldkonna suhtlusvõrgustikku ja Eesti intellektuaalomandi valdkonna ajaveebi IPEstonia arendanud Putk räägib, et CrowdIPRi idee sündis juba 2008. aastal.

“Olin pikalt uurinud paljusid maailmas levinud patendiuuringute süsteeme ning andmebaase, et paremini ja efektiivsemalt erinevaid taustauuringuid teha. Häid lahendusi leidus, kuid kõigil olid omad probleemid ja puudused. Sellest tekkiski mõte ühendada inimesed kollektiivsete infouuringute tegemiseks, ” ütleb ta.

Koos Raidmaga, kes lõpetas mullu London School of Economicsi ja nõustab hetkel Eesti ettevõtjaid teadus-ja arendusprojektide ettevalmistamisel ning läbiviimisel, saigi ettevõtmine käima lükatud. CrowdIPRi juures on nõustajatena abiks ka Euroopa patendivolinik Margus Sarap ja tarkvaraarendaja Taavet Kikas.

Pilootprojektidega alustatakse suve lõpus ning esimesena võetakse ette tehnoloogia taustauuringud. Sellised, mis annaksid tellijale ülevaate teda huvitava valdkonna viimastest arengutest. Näiteks kui ettevõte arendab LED-ekraanide toitesüsteeme ja teda huvitab, mis on uusimad lahendused, mida mujal maailmas on tehtud, saab ta sisestada oma teema CrowdIPR keskkonda kollektiivse taustauuringu läbiviimiseks.

Aja jooksul läheksid uuringud spetsiifilisemaks ning nende spekter laieneks.
Lisanduksid ka konkreetsemad patendi-, disaini- ja kaubamärgiuuringud.

Kuid kes siis peaks oma kogemustega CrowdIPRi uuringutes osalema? Raidma ja Putk leiavad, et need võiksid olla erinevate tehnoloogiavaldkondade asjatundjaid ja entusiastid, kes omavad oma alal tugevaid teadmisi ja on nõus neid tasu eest teistega jagama.

CrowdIPR jaotab uuringutelt teenitud tulu uuringus osalejate vahel vastavalt nende reaalsele panusele.

Uudsel töökorraldusel on mitmeid eeliseid. Mitme inimesega viiakse uuringud läbi kiiremini, kuna inimesed on üle maailma ja töö käib 24/7. Tulemus on ka kvaliteetsem, sest kasutatakse suuremaid kogemusi ja rohkem erinevaid “tööriistu”.

Uuringu meeskonnas on erinevate keelte oskajaid ning seeläbi suudetakse vähema aja jooksul läbi töötada palju rohkem materjale.

Hetkel on CrowdIPR projekt nii kaugel, et Putk ja Raidma on alustanud uurijate ja klientide kontaktide kogumist. Huvilisi olevat koguni 70 riigist! Samuti käivad läbirääkimised esimeste potentsiaalsete projektide osas Eestis ja USAs.

Nutikas kitsa nišši äriidee ja oma ala asjatundjad projekti vedamas - need kaks tegurit võimaldavad CrowdIPRile panna kõrgeid lootusi.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Narvas pettunud RevelMobilt teenus “Kus Ma Olen?”

2011-07-20T18:00:00.003+03:00

Varem Narvas tegutsenud mobiili- ja veebirakenduste töökoda RevelMob tõi hiljaaegu turule teenuse nimega “Where M I” ehk Kus Ma Olen?

Teenus on mõneti sarnane teise Eesti startupi Tracklog omale, kuid erinevalt Tracklogist, mis jälgib sportlasi (suusatajaid, rattureid, jooksjaid jne) nende külge pandud GPS seadmete abil, võimaldab “Where M I” inimeste liikumist jälgida iPhone või Androidi telefonide abil.

“Where M I” saabus AppStore’i müüki mõned kuud tagasi (hind 1,99USD) ehk niiöelda maratonide hooaja alguses. RevelMobi asutaja, Eesti juurtega, kuid Londonis elav Roman Grigorjev ütleb, et erilist edu teenus praeguseks saavutanud pole, kuid firmal olevat mõned huvitavad uuendused veel varuks.

Jooksumaratonil on “Where M I”st kasu sel moel, et selle abil saavad pealtvaatajad jälgida jooksja edenemist rajal, liikuda temast ette raja äärde ergutama või lihtsalt veenduda, et nad on finišeerumise ajal õiges kohas.

Positsioneering aktiveerub niiöelda WMI võtmega (Location Key), mis on rakendusega kaasas. Reaalajas jälgimine “Where M I” abil on Grigorjevi sõnul mugav ega nõua kasutaja registreerimist.

Apple’i, Androidi, Nokia, Windows Mobile’i ja Samsungi seadmetel teenuseid arendav RevelMob kerkis mõned aastad tagasi Eesti startup-maastikul huviorbiiti seoses sellega, et oli esimene või üks esimesi tehnoloogia-alaseid startupe, mis asus Narvas.

Hiljuti koliti Narvast siiski ära Tallinna.

“Narval on suur potentsiaal, kuid tema nõukogudelik pärand ja tööeetika ei võimalda seal õieti startup-ettevõttena töötada,” räägib Grigorjev. “Sa ju tahad, et inimesed töötaksid, ilma et peaksid neil kogu aeg kätt hoidma ja ütlema, mida tuleb teha. Kahjuks pole nad võimelised iseseisvalt tööd tegema. See pole aga võimalik, kuna ma ei saa olla kogu aeg kohapeal.”

RevelMobi kodulehe andmetel on firma arendanud igasuguseid meelelahutuslikke kiiksudega aplikatsioone. Võiks lausa küsida, milleks ja kellele neid vaja on ja millist väärtust nad loovad? Firma lemmikud näivad olevat erinevad animeeritud rakendused, üks tähelepanuväärsemaid neist seostub jäneste enesetappudega.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

BeerMe leiab linnast parimad õllekad

2011-07-20T17:51:00.006+03:00

Martin Born (25) ja tema arvutiinseneride tiim tahavad peagi turule tuua suviselt asjakohase nutitelefoniteenuse nimega BeerMe. See aitaks inimestel leida parimate pakkumistega õllekaid esmalt Tallinna linnas, hiljem ka näiteks Pärnus.

Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks. Kasutajad saavad häid pakkumisi sõpradega jagada, end Foursquare’i põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes.

BeerMe peaks välja kujunema kasutajate endi poolt edastatava info põhjal. See tähendab, et mitte Born ise ei kavatse kõiki Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist.

Born ja tema tiim on mõnda aega eksperimenteerinud ka ideega asukohapõhisest ostukorviotsingust, see arendatav teenus kannab nime PriceTagiks ning BeerMe on temast sisuliselt välja kasvanud.

PriceTagi algne idee oli luua tarbijatele võimalus võrrelda ostukorve erinevates kauplustes, et saaks teha teadlikumaid ja säästlikumaid ostuotsuseid. “See oleks nagu Google Search, aga sellega saaks otsida toiduaineid ja nende hindu,” ütleb Born. Ühtlasi võimaldaks teenus tema sõnul ka pere-eelarvet koostada ja jälgida.

Nagu BeerMe’gi puhul oleks info kaupade hindade ja sooduspakkumiste kohta süsteemi kogutud tarbijate endi poolt nn crowdsourcing’u põhimõttel. Et terve ostukorvi põhine rakendus osutus liiga suureks ettevõtmiseks ning polnud kindlust, kuidas tarbijad selle vastu võtavad, otsustasidki Born ja tema kolleegid esialgu õllest alustada ning sealt vaikselt edasi liikuda.

Tulevikus võiks siis samalt tiimilt tulla näiteks mobiilirakendused nagu CoctailMe, DateMe, CoffeeMe jne.

Born on terve elu mänginud korvpalli ja hiljem õppinud Tartu ülikoolis kehakultuuri. Kuus aastat müüs ta USAs ukselt uksele raamatuid, samuti on ta töötanud Peep Vainu koolitusfirmas.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Käivitub transpordioksjon OstaVedu.ee

2011-07-20T17:43:00.005+03:00

Ettevõtja Reiko Raie kavatseb neil päevil turule tulla veebipõhise transpordioksjoniga OstaVedu.ee ning edu korral selle ka teistele turgudele viia.

Raie räägib, et töötas pool aastat tagasi ühe ehitusmaterjalide tootja juures müügijuhina, kus tema kliendid paiknesid poole Eesti suurusel alal. Seal töötades puutus ta igapäevaselt kokku paari terava probleemiga, millest saigi aluse OstaVedu idee.

Probleemi kirjeldab ta nii: “Helistab klient Pärnust ja ütleb, et tal on homseks vaja kolm alusetäit müürisegu. Mina helistan logistikule: palun organiseeri! Logistik helistab läbi tuttavad transpordifirmad ja teatab mulle: ei saa, pole vaba transporti. Või et pean Pärnusse saatma veel 10 alusetäit, et vedu ära tasuks.”

Logistik ei jõua kõiki transpordiettevõtjaid ükshaaval läbi helistada. Klient jääb kaubast ilma või läheb vedu ülimalt kulukaks. Samal ajal sõidavad kaubaautod tehase ja Pärnu vahel pooltühjana aga keegi ei tea, mis või kes need täpsemalt on.

Nii sündiski idee transpordioksjonist, kus kaubaomanikud saavad oksjone välja kuulutada ning vedajad neile oma pakkumisi teha. Kaubasaatjate jaoks saab OstaVedu kasutamine olema tasuta, kaubavedajatelt hakatakse küsima 20 eurost kuutasu.

Seejuures on hoolitsetud selle eest, et pakkujad ja tellijad omavahel kokku ei mängiks ja sohki ei teeks. Samuti selle eest, et oksjoni võitja valimisel saaks vaadata mitte ainult odavaimat hinda, vaid ka pakkujate renomeed ja nendele varem antud kommentaare.

Eestis on Raie andmetel umbes 3500 transpordi- ja logistikafirmat. Raie oleks rahul kui vähemalt 200 neist oleksid kuue kuu pärast OstaVedu aktiivsed kasutajad. Erilist kasu peaks projektist sündima väiksemate ettevõtjate jaoks, kel pole võimalik end laialdaselt reklaamida.
Suurima väljakutsena näeb Raie kaubaomanike kaasamist, sest kui pole kaupa, pole ka oksjoneid ja vedajad kaotavad asja vastu huvi.
Juba olevat Raiel ka eelkokkulepped transpordioksjoni käitivamiseks Lätis.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Facebooki kõrvale tekib eestlastel uute sõprade leidmise teenus - Facematch!

2011-07-20T17:38:00.005+03:00

Alates varakevadest räägitakse Eesti startup-sfääris värskest tegijast nimega Facematch.us (.us sellepärast, et .com oli juba võetud), mis on oskuslikult säilitanud enda ümber salapära.

Nad pidid algselt turule tulema juba aprillis, kuid lihvivad on toodet tänaseni. Facematch.us veebileht räägib saladuse loori kerkimisest ja launch’ist augustis 2011.
Facematch.us-i üks asutajatest Harri Hanson ütleb, et tegemist on asukohapõhise teenusega, mis keskendub peamiselt uute tutvuste loomisele, mitte olemasolevate hoidmisele, nagu paljud praegused populaarsed sotsiaalvõrgustikud.

Plaan on luua Facebooki platvormile uus teenus, mille abil saab lihtsalt ja kiiresti leida suhtluspartnereid inimeste seas, keda sa veel ei tunne, kuid kellega asud füüsiliselt lähestikku.

“Idee Facematch.us-i loomiseks tekkis vaadates tutvumisteenuste hetkeolukorda, kus viimaste aastate jooksul on innovatsiooni vähe olnud,” räägib Hanson.

Hanson väidab, et teenus on oma olemuselt unikaalne ning eelkõige just sellega loodetakse turul olevatele tutvumisteenustele konkurentsi pakkuda ja neilt kasutajaid võita. “Facematch.us on mõeldud suhtluskaaslaste leidmiseks, mis ei tähenda ainult meeste ja naiste vahelist romantikat, vaid ka võimalust kohtuda oma naabrite või seni tundmatute töökaaslastega, ” ütleb Hanson.

Ärilise poole pealt plaanib Facematch.us tekitada käivet asukohapõhisest reklaamist ja pakkumistest, millele lisandub freemium mudel, ehk et pakutakse lisaväärtust erinevate tasuliste teenustega.

Otseseid numbrilisi eesmärke Hanson avalikult välja ei käiks. “ Arvan et teod räägivad rohkem kui prognoosid. Oleme orienteeritud rahvusvahelisele turule ja võimalik maksimaalne kasutajate arv on kõigile teada. Kuna oleme Facebooki platvormil põhinev teenus, siis praegu on ülemine piir 750 miljoni kasutaja juures,” selgitab ta.

Riskikapitalist Allan Martinson leiab, et sihtrühmalt ja pakutavalt lisaväärtuselt sarnaneb Facematch.us paljuski tema enda projektile Flirtic, mis mõnda aega tagasi käivitus.

“Kui asja kallal piisavalt nikerdada, siis neil (Facematch.us-il) ehk õnnestub, aga nikerdada tuleb seal veel palju ja turg on konkurentsitihe,” ütleb Martinson.
Hansoni pole sellise käsitlusega nõus. Flirtic on tema arvates traditsiooniline tutvumisteenus. See tegutseb tõesti konkurentsitihedal turul, kuna põhineb juba aastaid eksisteerival mudelil, kus kaaslaseid leitakse küsimustike abil.

"Facematch.us lihtsustab seevastu protsessi oluliselt, võttes aluseks inimeste asukoha ning huvid just sellel hetkel, kui nad sisse logivad. See viib reaalajas chattivad inimesed kiiremini kokku ka väljaspool internetti,” ütleb Hanson.
Facematch meeskonna moodustavad viis liiget, nende hulgas Hanson ja Kaarel Kala.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

PlannerHQ – lihtne asendus üle mõistuse keerulistele tööplaneerijatele

2011-07-20T17:27:00.006+03:00

Juba mõnda aega tegutsenud tarkvarafirma Apprise on vaikselt turule toomas uut paljulubavat tööriista PlannerHQ. Pole välistatud, et sellest kujuneb tulevikus välja eraldi niiöelda spin-off startup-ettevõte.

PlanneHQ on väiksematele tiimidele ja ettevõtetele mõeldud ajajuhtimise ja planeerimise tööriist, mis on ökonoomne ja mitte liialt keerukate funktsioonidega.

PlannerHQ arendusjuht Krister Haav ütleb, et see peaks tagama “mugavama ja ägedama meeskonnatöö planeerimise.”

Haav usub, et maailmas laialt levinud nn gantti-graafikutel põhinevad tooted (kus saab projektidele planeerida nimesi ja ressursse, inimestele eraldi ülesandeid jne) – näiteks kasvõi kodumaine toode Ganttic - on väikeste tiimide jaoks liialt keerulised. Samas puudub turul väiksemate tiimide vajadustele vastav alternatiiv, mistõttu on seni planeerimisel laialdaselt ja lihtlabaselt Microsoft Excelit kasutatud.

Vajaduse uue tarkvaratööriista järele tabas Apprise ära eelmisel sügisel, aasta lõpus toimus aktiivne arendus ning jaanuaris tuli välja esimene PlannerHQ testversioon. Ehkki toote turustamisega pole veel tegeletudki on sellel juba kümneid kasutajaid üle maailma. Osa neist kasutavad 30-päevast tasuta testperioodi, teised maksavad PlannerHQ eest ka juba raha. 2012.aastaks plaanitakse tootega juba kasumisse jõuda.

PlannerHQ suhestub hästi Apprise teise niiöelda hitt-tootega, projektidele kuluvat aega mõõtva Toggliga - esimesega annad tööülesanded, teisega mõõdad tööle kuluvat aega. Krister Haav ütleb, et Togglil on viimase seisuga üle 7000 maksva kasutaja, neist suur osa Põhja-Ameerikas. Olemasolevatele kundedele on Apprise'l lihtsam ka uusi asju välja pakkuda.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Smart Agent Technology tarkvara loob tarkvara

2011-07-12T15:33:00.007+03:00

Tallinna Tehnopoli ettevõte Smart Agent Technology (SAT) lõi maailmas ainulaadse automaatse programmeerimissüsteemi, mis suudab autonoomselt kirjutada koodi ja tekitada algoritme kasulikul ning efektiivsel moel, vahendab Tehnopoli koduleht.

Uus patenteeritud tehnoloogia SAT rakenduse taga suudab automaatselt toota arvutiprogramme ja mudeleid, mille aluseks on võetud kogemuslikud ja ennustuslikud algandmed.

SAT on keskendunud peamiselt ennustavate tehnoloogiate arendamisele, mida saab kasutada nii veebisüsteemides, otsingumootorites kui ka näiteks suunatud veebireklaami lahendustes. Ettevõtte on antud valdkonnas arendustööd teinud ligi 20 aastat.

Uudis Tehnopoli kodulehel.

Tartu idufirma Campalyst pääses Seedcampi kiirendisse

2011-07-12T15:13:00.007+03:00

Märtsi lõpus Riias Garage48 üritusel alguse saanud idufirma Campalyst, mille neljast asutajaliikmest kaks on eestlased, võitis New Yorgis start-up’ide konkursilt Seedcamp investeeringu ja ligipääsu tippmentorite võrgustikule vahendab Tartu Postimees.

Seedcamp on Euroopa alustavate tehnoloogiafirmade kiirendi, mille toel on tuult tiibadesse kogumas ka Eestist pärit nn inseneride Facebook GrabCAD ja majandustarkvara Erply. Lisaks investeeringule aitavad rohkem kui 1200 Seedcampi võrgustikku kuuluvat mentorit konkursi võitnud ettevõtteid aasta jooksul firma ülesehitamise ja arendamise alal.

Campalyst arendab Tartus analüüsitarkvara, mis mõõdab Facebookis tehtavate turunduskampaaniate tasuvust, toote peamised sihtturud on Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Firma juht on lätlane Jevgenijs Kazanis, tarkvaraarendust veavad varem Webmedias töötanud programmeerijad Juhan Aasaru ja Sander Muru.

Loe lugu Tartu Postimehest

Fits.me virtuaalne proovikabiin naistele on avatud

2011-07-04T09:23:00.009+03:00

Äsja turule toodud Fits.me naisrõivarobot on üles seatud internetikaubamajja Hawes & Curtis, kus enne pluusi ostu on naistel võimalik proovida selle istuvust.
Nagu juba esimesed nädalad näitavad, on naised märksa agaramad virtuaalse proovikabiini kasutajad kui mehed... vaata ERRi uudislugu:

Eesti tehnoloogiaettevõtted esinesid edukalt Hit Barcelona´l

2011-06-28T16:20:00.004+03:00

14-17. juunil korraldas Tehnopol firmade ärimissiooni Hispaaniasse. Ärimissioonil osalesid MyHistro, Streamtainment Systems, Inkspin1, Vähi TAK, NN Arenduse OÜ ja Skeleton Technologies (Tartu Teaduspark).

Missiooni peamiseks eesmärgiks oli osa võtta innovatsiooni tippkohtumisest HiT Barcelona, kohtuda investoritega ning võimalike koostööpartneritega.

Delegatsiooni ettevõtetest võttis alustavate ettevõtete konkursist osa MyHistro ning ülejäänud ettevõtted osalesid kasvutevõtete foorumil, kus Streamtainment Systems auhinnati kõige innovaatilisemaks IKT/meedia valdkonna ettevõtteks.

Kõik ettevõtted said end presenteerida paljudele investoritele ning toimusid ka vastavalt osalejate huvile kokku lepitud visiidid ning B2B kohtumised.

Streamtainment Systemsi juht Martin Ruubel pidas missiooni väga kasulikuks. Tema hinnangul sai ettevõte lisaks auhinnatud tunnustusele otsekontakte 14 investoriga, kellest umbes 8-ga kõnelusi jätkatakse.

Missiooni toetas EAS, koostööpartneriteks olid Eesti Saatkond Hispaanias, Hispaania Teadusparkide Assotsiatsioon ja Hispaania Saatkond Eestis.

HiT Barcelona on globaalne üritus, mis toob korra aastas kokku tehnoloogia, teadmised, ja innovaatilised ideed. Üritusel osalevad tippjuhid, innovaatorid, investorid ja ettevõtjad, et tutvustada enda projekte ja jagada kogemusi.

Allikas: Tallinna Teaduspark Tehnopol

2014 üldlaulupeol võime laulda juba tahvelarvutitest

2011-06-28T15:48:00.007+03:00

Tartlasel Jan Willemsonil on suurejooneline visioon: 2014.aasta üldlaulupeol võiksid paljud lauljad noodiraamatu asemel käes hoida tahvelarvuteid.
Willemson töötas välja kontseptsiooni nutiseadmetele (esialgu Androidi vidinatele) mõeldud rakendusest, mis sai nimeks TuneSheet (varem ka Noodid.com). See võimaldaks koorilauljatel, muusikutel ja ansamblitel noote jagada ning selle kaudu saaksid autorid ka oma loomingut müüa.
Willemson käis projektiga aprillis Garage48 üritusel, ühe nädalavahetuse jooksul küll väga kaugele sellega ei jõudnud, kuid ometi märgati üritusel projekti ärilist jumekust.
Willemson, kes töötab Tartus firma Cybernetica vanemteadurina ja laulab Forseliuse Seltsi segakooris räägib, et koorilaulja elu on üks pidev paberitega sahmimine.
“Laulupeol antakse välja nootide raamatud, kuid tavaliselt kuulub koorilaulja ellu paras patakas kehva kvaliteediga kopeeritud pabereid. Kooril võib olla pidevalt soojas 50 laulu. See tähendab hunnikut noote kusagil kapis, mida keegi peab enne kontserti lappama ja laiali jagama,” räägib Willemson.
Ta lisab: “Ühe koori inimesed rääkisid mulle, et hooaja alguses tehakse nootidest hunnik koopiaid, mis on hooaja lõpus täiesti segamini ja keegi ei viitsi neid isegi lapata. Nad visatakse minema ja tehakse uued, kui vaja.”
Nii küsiski Willemson endalt ühel päeval, et kui tahvelarvutitest ja lugeritest loetakse raamatuid, ajalehti ja ajakirju, miks ei võiks seal olla ka noodid. Ja mitte lihtsalt pdf-dokumendi kujul, nagu neid müüb Amazon, vaid selliselt, et oleks võimalik intelligentselt suumida, liikuda noodis kiiresti õigele kohale, arvestada viisijupi kordusmärkidega jne.
Willemson ütleb, et tal on olemas tarkvarajupp, mis oskab seda intelligentset suumi teha ehk saab muusikast aru. Selle tegi valmis üks tema saksa tuttav.
Nüüd üritab ta leida õiged inimesed-mõttekaaslased ja kokku panna tiimi, kes projektiga jõulisemalt edasi läheksid. Samuti jõuda kaubale Laulupeo Sihtasutusega, et need laseksid tulevikus välja tahvelarvutitele mõeldud noodiraamatu.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Oxy lubab sooduspakkumiste turule värskust

2011-06-28T15:46:00.003+03:00

Facebookis tekitab elevus uus tegija kireval sooduspakkumiste turul - Oxy.ee. Veel enne tegevuse käivitumist on ettevõttel Facebookis üles 6000 fänni, kes kõik jahivad firma välja loositavat auhinda - MacBooki arvutit.
Oxy.ee kuulub Boris Boguslavskile, Jekaterina Astanovskajale ja Elina Boguslavskajale. Viimane räägib, et lähiajal on plaanis avada “interaktiivne portaal, kus on e-voutserid ja sooduspakkumised” ning tegu on tõesti populaarse Grouponi klooniga. Teenusega tahetud turule tulla veel enne siinkandis rokkivat Cherry.ee’d, kuid jäädud ettevalmistustega hiljaks.
Tundub võimatu, et sellel pisikesel turul on veel ruumi ühele tegijale päevapakkumiste äris, samas kui Cherry.ee konkurente arvatakse kokku olevat isegi paarikümne ringis.
Boguslavskaja arvates pole miskit võimatu.
“Alati on ruumi, kui on ambitsiooni ja tahtmist ning kui tuled uue ideega,” leiab EBSi taustaga neiu. Salakavalal ilmel väidab ta, et firmal on plaan, kuidas konkurentidest selgelt eristuda ja klientidele midagi enamat pakkuda, kuid see olevat ärisaladus.
“Kui Cherry eesmärk on kiiresti raha teenida, siis meie esimene eesmärk on ehitada üles suur kliendibaas ning seejärel see rahaks pöörata. See tähendab paremaid ja paindlikumaid pakkumisi meie partneritele,” räägib Boguslavskaja. Samuti peab ta Oxy eeliseks kvaliteetsemat disaini ja läbimõeldumat sisu, sest startupil olevat väga tugev tiim.
Juba praegu kuuluvat Oxy klientuuri mitmed restoranid, turismifirmad, ilusalongid ja autokoolid.
Päevapakkumiste turuliidri Cherry.ee turundusjuhi Martin Kõiva sõnul siseneb uusi tulijaid turule vaat et iga nädal, kuid see hoog hakkab raugema - paljud keskkonnad on kas suletud või varjusurmas. Tema teada tegutseb Eestis sel alal 15 firmat, Cherry.ee turuosa on aga 60 protsendi ringis.
“Turule sisenemise barjäär on sisuliselt olematu (piisab enam-vähem funktsioneeriva lehe tegemisest), kuid märkmisväärse turuosa haarmine eeldab läbimõeldud tegustemist ja organisatsiooni. Julgeme väita, et kombinatsiooni heal tasemel turundusest, müügist ja klienditoest ei paku Eestis ükski teine teenusepakkuja peale Cherry,” ütleb Kõiva.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Heathconnect pürgib sinu e-proviisoriks ja e-apteegiks

2011-06-28T15:42:00.006+03:00

Äsja triumfeeris parimate tuleviku telekommunikatsiooniteenuse konkursil Eesti Kunstiakadeemia magistrant Ilmar Kurvits. Tema töö nimega Healthconnect kätkeb endas ravimite ostmist ja nende kohta info saamist mobiili kaudu, samuti patsiendi virtuaalset suhtlust proviisori ja/või perearstiga.
Lahendust on nimetatud põhimõtteliselt m-apteegiks, mis aitab huvilisel leida nii lähimat apteegi kui ka vajaliku ravimi ning saada infot ravimi omaduste ja hinna kohta. Healthconnecti kaudu saaks ravimeid mobiilimaksega osta ning riikidel oleks rakenduse kaudu võimalik kriisiolukordades operatiivselt ravimiinfot jagada.
Kurvits iseloomustab Healthconnecti kui ideed lihtsalt ja mugavalt kasutatavast multifunktsionaalsest keskkonnast, mida inimesed tõeliselt vajavad.
Rakendust saaks kasutada igas nutitelefonis ning erkaanile modeleeritaks 3D inimkeha, millel saab valida piirkonnad, kus inimene tunneb parasjagu valu või muud vaegust. Siis esitataks paar lihtsat küsimust, misjärel annaks programm valiku ravimitest ja apteekidest, kus neid ravimeid osta võib. Täiendavalt oleks võimalik konsulteerida arsti või apteekriga (Skype’i) videokõne vahendusel.
Healthconnect annaks hea ülevaate ravimi hindade võrdlusest. Seejuures oleks võimalik infot konkreetse ravimi kohta mitte ainult lugeda, vaid ka kuulata, mis on tähtis eelkõige neile, kel kuulmine nõrgenenud. M-maksega oleks võimalik ravim osta ja adressaadile saata.
Kurvits peab oluliseks ka võimalust väiksematel ravimitootjatel Healthconnecti kaudu oma toodetega turule tulla, ilma et peaks kulutama palju raha turundusele. See tooks ravimite hinnad alla ning kiirema arengu ja uusi töökohti terves sektoris.
Kurvits ütleb, et järgmise sammuna tahab ta kokku panna tiimi, kes asja arendama hakkaks. Unistab ta juba aga teenuse ekspordist Euroopasse.
Kurvits on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli magistrant ning ühtlasi kunstnik ja töötab loovagentuuris Pliiats HD.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Zerply teeb sind veebis põnevamaks

2011-06-28T15:19:00.004+03:00

Uuemal ajal on igaühel veebis oma identiteet, mille määrab tema töö, suhtlus ja teenused, mida ta kasutab. Kuidas see hästi välja mängida ja end teistele huvitavaks teha?
Maailma suurim professionaalne ärivõrgustik LinkedIn reastab inimeste kohta hulga fakte, kuid teeb seda suurfirmalikul ja kuidagi ametlikul moel. Eesti-Rootsi juurtega värske startup Zerply lähenes asjale palju elulähedasemalt, avatumalt ja mängulisemalt.
Zerply põhitegijad on eestlane Taaniel Jakobs ja tema sõber, rootslane Christofer Karltop. Zerply rahvusvaheline tiim, kus näiteks tootearendaja on Tsehhist ning disainer Suurbritanniast tegutseb juba aasta USAs Silicon Valleys, mainekas inkubaatoris nimega 500 Startup Accelerator. Zerply teenus toodi turule juuni alguses.
Tundub, et Zerply on võtnud mõned Facebooki ja LinkedIni paremad omadused ja sidunud need kokku üheks ökonoomse ülesehitusega sotsiaalseks “visiitkaardiks”, mida saad endaga veebis mugavalt “kaasa tassida” ja mille kaudu võid mängleva kergusega professionaalseid mõttekaaslasi leida.
Zerplyl tugevam sidusus sotsiaalmeediaga. Ehkki Zerply suuremad eelised praegu päris selgelt välja ei tule (loodetavasti saavad need selgemaks ajapikku, kui lisanduvad seninägematud teenused ja võimalused), saab ta siiski olema isiklik professionaalne profiil, mida on põhjust ja huvi sagedasemini “külastada” ja uuendada kui LinkedIni oma. Aga seda ainult juhul, kui Zerply kasutajaskond kasvab kiiresti suureks.
Esmakordselt Zerplysse logides võib kasutajakonto loomisel tekitada peavalu oma kogemuste ja oskuste defineerimine. Inimestel on raske enda kohta öelda, milles nad on tugevad või osavad. Samas saab Zerplysse olemasolevat infot ja kontakte tõmmata näiteks LinkedIni profiilist või Facebookist. Zerply profiil näeb visuaalselt palju parem välja kui LinkedIni oma. Ehkki tundub, et selles osas ei ole ettevõte kaugeltki veel kõiki oma plaane realiseerinud.
Jakobs räägib, et tahab ehitada võrgustiku, mis koosneb oma tööd armastavatest professionaalidest ja mis lisab veebile püsivat positiivset lisaväärtust.
“Ma usun, et me oleme alles nägemas üle veebi toimuva koostöö algust ja seda, kuidas veeb aitab ühendada andekaid inimesi ja teadmisi üle terve maailma. Sellele kaasa aitava platvormi loomine on ainult rõõm,” ütleb ta.
Jakobs usub, et aktiivse professionaalse kasutajabaasi pealt raha
teenimiseks on paljusid viise. Ettevõte praktiseerib tavapärast freemium-ärimudelit, kus põhitoode on tasuta, kuid lisavõimaluste eest tuleb maksta. Esimesed tasulised teenused tulevad Zerplysse suve jooksul.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Taptender: kuidas panna inimesed kohvikus mobiiliga tellima?

2011-06-06T13:07:00.004+03:00

TapTender käivitas märtsis Viru keskuse Reval Cafes mobiiliga tellimuse teenuse, kuid selle kasutajaid napib, sest inimesed ei oska veel näha selle vajadust. TapTender ise usub, et teenusel on suur potentsiaal.
Mõnda aega tagasi pakkus kõneainet Garage48l sündinud projekt nimega Ordimo, mis tahtis kohvikutes pakkuma hakata mobiiliga toidu tellimise võimalust. Kuid märtsis tuli reaalselt turule hoopis teine samalaadne teenus TapTender. Tegu on projektiga, mida arendab Janno Siilbeki ja Erki Põldma firma Multimaania. Märtsist alates saab mobiiliga tellida esimese pilootkliendi juures – Viru keskuse Reval Cafes.
Microlinki, Tallinna Börsi ja Itella heaks töötanud Põldma lahkus eelmise aasta lõpus palgatöölt ning sukeldus ettevõtlusesse. Varem oli ta katsetanud SMS jukeboxi teenuse ning pubide internetiraadioga, kuid mõlemad projektid surid masu puhkedes.
Idee „mobiilsest kelnerist“ tekkis Põldmal sellest, et kohvikutes võtab tellimuse ja lisatellimuse esitamine ja maksmine väga kaua aega, sest teenindajad on hõivatud. Ühel hetkel hakati koos kohvikute ja pubidega innovaatilisi uusi lahendusi otsima.
Lisaks kiirusele mõeldi veel sellele, kuidas ikkagi hoida lojaalseid kliente enda juures? Esimese sammuna võetigi ette menüü esitlemine ja tellimine nutitelefonis. Tulevikus peaksid lisanduma toidu ettetellimise võimalus, lojaalsusprogrammid ja paari kliki maksmise võimalus.
TapTender pole Põldma sõnul mõeldud peenetele restoranidele, kus klassikaline teenindus on ülitähtis. Pigem on see suunatud kohvikutele, kus tähtsaim on tellimuse täitmise kiirus või kust saaks toitu ette tellida/kaasa osta.
Kahe ja poole kuuga on Reval Cafes TapTenderiga tehtud üle 200 tellimuse, mis on Põldma arvates alustuseks rahuldav. Ometi ei saa firma mööda vaadata, et kliendid pole sel moel tellimisega harjunud ega oska seda väärtustada. Mis siis, et tellid mobiiliga – ega sinu supp sellest ikka kiiremini valmis ei saa!
Teine probleem on kohvikupidaja poolne kasutajaliides. Täna võtab Reval Cafe tellimusi vastu iPadiga, kuid tulevikus on oluline, et need läheksid otse kassasüsteemi.

Freqmedia seirab, mida räägitakse Eesti presidendist sotsiaalmeedias

2011-06-06T13:04:00.003+03:00

Aprillis teatas Vabariigi Presidendi Katselei, et ostab firmalt Freqmedia sotsiaalmeedia seireteenust. Selle eesmärk on saada ülevaade, mida kirjutatakse president Toomas Hendrik Ilvesest, esimesest leedist Evelin Ilvesest või nende algatustest Facebookis, Twitteris ja blogides.
Freqmedia jälgib enam kui 25000 allikat, teiste hulgas 7500 Twitteri kontot, 18000 blogi ja 900 Facebooki lehekülge reaalajas, annab statistilisi ülevaateid ja jälgib ka info tonaalsust. Iga kuu maksab kantselei firmale selle eest ligi 682 eurot.
Freqmedia omanik on Toomas Toots, kes müüs kunagi Reisieksperdile portaali Lastminute.ee ning on ka Trip.ee omanikeringis. Alge sotsiaalmeedia seireks tekkis kunagi selles, kui Tootsi firma i-Süsteemid tõi turule sisu ühte kohta kokku tõmbamise tasuta tarkvara FeedReader, mida saatis üsna suur menu. FeedReaderit on Tootsi kinnitusel kasutatud 180 riigis, teiste hulgas selliste firmade nagu AT&T, Mars ja British Telecom poolt. Tarkvara populaarsus viis aga Tootsi mõttele hakata pakkuma andmevoo kokku kogumise teenust, mis vajaks ka inimfaktorit: kedagi, kes andmeid analüüsiks ja sellest kvalitetseid järeldusi – mis on oluline, mis mitte - teeks (mitte nagu Google Alert, mis kogub infot lihtsalt märksõnade järgi). Nii sündiski Freqmedia.
Olla kursis, mida sotsiaalmeedia sinust kirjutab – see peaks Tootsi arvates oluline olema igale ettevõttele. „Kui klient pole teenindusega rahul ja blogib sellest kogemusest, saab ettevõte temaga kohe ühendust võtta ja probleemi personaalselt lahendada. Tavaliselt on kliendid sellisest kohtlemisest vägagi meelitatud,“ ütleb Toots.
Freqmedial olevat Tootsi sõnul ligi paarkümmend klienti, kuid Eesti on firma jaoks pilootturg. Edasi sihitakse Soomet, Lätit ja Leedut. Kerge see igatahes olema ei saa, sest turul on mitmeid konkurente. Võimalus nende löömiseks on paindlikkus ja hind.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Mälupokker võimaldab heade küsimustega raha teenida

2011-06-06T13:02:00.003+03:00

Garage48 üritusel alguses saanud BrainPoker ühendas mälumängu ja pokkeri ning lõi uue formaadi – mälupokkeri! Seda mängitakse lauamänguna veebirakenduse abil. Sügisel loodetakse Eestis eetrisse lasta BrainPokeri telešõu.
Erinevalt tavalisest pokkerist, kus mängijad teevad panuseid kaartidele, tehakse BrainPokeris panuseid teadmistele. Samas on mängus olemas pokkerile omased põnevust üleval hoidvad reeglid: mängijad saavad tõsta, kontrollida, loobuda jne. BrainPokeri mängu võidab see, kes vastab küsimustele õigesti või kavaldab kaasmängijad üle.
BrainPoker on tegelikult lauamäng, mille mängimiseks on vaja pokkerikomplekti (kaardid ja žetoonid) ja 2-10 sõpra. Aga küsimused ja vastused tulevad arvutist või mobiilist (nii tekstis kui ka audios) ehk BrainPokeri rakendusest. Seltskonna peale piisab ühest arvutist või nutitelefonist.
BrainPokeri idee autor on ärijuhtimise magister Teet Kalmus, kuid ta ütleb, et tal puudub IT taust. Õnneks haaras ideest kinni Rate.ee ja Flirtic.me asutaja Andrei Korobeinik, kes peab mälupokkeri ideed vägagi paljutõotavaks ja on ise mälumängur ja pokkeriharrastaja.
Suuresti tugineb BrainPokeri ärimudel tulevikus mälumängu küsimuste müügile. Üks küsimuste komplekt (12 küsimust) maksab ühe euro, millest pool läheb küsimuste autorile, kelleks võib olla igaüks. Kui küsimused paneb üles BrainPokeri tiim, võtab ta 100 protsenti tulust endale. Oluline on see, et BrainPoker on kui avatud küsimuste turuplats, kus saab osaleda ja raha teenida igaüks.
Garage48l tegi BrainPokeri tiim valmis veebikeskkonna, kus on üleval testküsimused. Järgmine samm on täisfunktsionaalse keskkonna tegemine koos kasutajakontode ja küsimuste turuplatsiga.
Võrreldes teiste mälu- ja lauamängudega (näiteks „Targem kui 5B“) on BrainPokerilt Korobeiniku sõnul mitu eelist. Esiteks hind ja kättesaadavus – lauamängud on kallid ja neid müüakse eripoodides, BrainPoker on tasuta. Vajad vaid pokkerikomplekti, mille saad viie euro eest lähimast selverist. Teiseks, testküsimused on tasuta, tulevikus saab neid juurde osta ja and ei lõpe.
Asjaosalised unistavad suurest edust. Kui tavalisel pokkeril on maailmas sadu miljoneid mängijaid, miks ei võiks turg siis omaks võtta uudset lähenemist pokkerile? BrainPokeri tiim loodab, et teiseks tegevusaastaks on neil 120 000 klient. Eesti telekanalitega peetakse läbirääkimisi, et käivitada sügisest mälupokkeri telemäng, mis toetaks projekti turuletulekut. Korobeinik usub, et aasta pärast toimuvad Eesti juba esimesed mälupokkeri meistrivõistlused.
Brainpoker’it on võimalik testida leheküljel: http://brainpoker.me/et/demo/
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

„Kohtade Facebook“ Storymarks avanes uues kuues

2011-06-06T12:56:00.008+03:00

Aprilli Garage48 ürituse võitja Storymarks on vahepeal tublisti edasi arenenud ning avanes hiljuti täielikult uuenenuna.
Storymarks nimetab end avalikuks geo-markeerimise rakenduseks, lihtsustatult kohtadele mõeldud „Facebookiks“ mille abil saab igaüks lisada geograafilistele objektidele maakaardil oma lugusid, fakte ja seoseid. Kui keegi küsib, milleks küll sellist asja võiks tarvis olla ja kuidas temaga raha teenida, siis seda selgitab Storymarksi ideoloog Andrus Purde videointervjuus.
Varem Skype’is tegutsenud Purde räägib, et projekt on veel prototüübi tasemel ja kasutajad on lisanud mõnikümmend ühikut sisu. Kuid vähemalt mingis mõttes ollakse märklauale pihta saadud.
Äriliselt olevat asi, mis märgib kaardile nii kasutajate poolt lisatud kui kolmandate osapoolte andmebaasidest pärit lood ja faktid Purde hinnangul mitmes mõttes huvitav.
„Ühelt poolt reklaamimüük nendele, kes soovivad oma reisikogemust rikastada või siis oma kodutänavat läbi lugude prisma vaadata. Kohtadega seotud faktid ja huvitavad lood aitaksid müüa ka näiteks hotellitube ja kinnisvara, firmad oleksid sellistele andmetele (API kaudu) ligipääsu eest nõus maksma.“

Facebooki turunduse mõjumõõtur Campalyst saab lihvi Soomes ja Silicon Valleys

2011-06-06T12:49:00.001+03:00

Märtsis Riias Garage48 üritusel loodud startup-projekt Campalyst lihvib oma ärimudelit Soomes „startupide saunas“. Soomlaste kulul saadetakse ettevõtte juhid ajurünnakule ja investorijahile Silicon Valleysse.
Campalyst nimetab end sotsiaalmeediakampaaniate analüütikuks. Ta ühendab Facebook Insights’i ja Google Analytics’i statistika ning annab kasuliku tagasiside kuivõrd edukaks on ühe ettevõtte konkreetne kampaania Facebookis tegelikult osutunud - kui palju Facebooki leht talle tegelikult raha sisse toob?
Campalysti tiimi kuulub lätlaste ja ühe leedulanna kõrval ka kaks Eesti IT inseneri - Juhan Aasaru ja Sander Muru. Ettevõtmise liider on lätlane Jevgenjis Kazanis.
Campalyst on üks lootusrikkamaid Garage48 sarjas sündinud projekte. Ainsa tegijana Baltikumist osaletakse Helsingi Aalto ülikooli ettevõtluse mentorprogrammis Startup Sauna, mille eesmärk on „häälestada“ tooreid äriprojekte tugevate asjatundjate toel. Programmiga seoses toimetavad Muru ja Aasaru vahelduva eduga Helsingis. Aga samuti osaleti Stockholmis Seedcampil, kus investeeringut siiski ei saadud.
Webmedias töötanud ja hetkel iiri tarkvarafirmaga Version 1 seotud Juhan Aasaru räägib, et Campalyst on unikaalne töövahend, mis pole kaugeltki veel valmis, kuid mis saab olema suunatud eelkõige meediaagentuuridele. Praegu on mõjumõõdikutena laialdaselt kasutuses Facebook Insights (mis näitab Facebooki lehe külastatavust) ning Google Analytics (mis näitab veebilehe külastatvust), kuid neid andmeid pole erinevatel põhjustel veel omavahel kokku pandud.
Vajadus Campalysti-suguse tööriista järgi tuleb Aasaru sõnul sellest, et seni on Facebookis ja Twitteris aset leidnud midagi mullisarnast, kuid see aeg hakkab läbi saama. „Kliendid nõuavad agentuuridelt täpsemat statistikat selle kohta, kui palju nende sotsiaalsesse meediasse tehtud investeering tegelikult raha tagasi teenis. Siin tulebki appi meie tarkvara, mis fännide arvu asemel aitab agentuuridel klientidele näidata traditsioonilisi mõõdikuid nagu ROI ja conversion rate.“
Aasaru jätkab: „Praegu ütlevad raportid, mis juhtus. Meie visioon on, et need ütleks ka, millal on kasulik midagi postitada ja kui sageli seda tuleks teha. Näitame kui palju Facebooki lehe fännidest nägi postitust, kui palju klikkis lingile ja kui palju lõpuks veebilehelt ka midagi ostis.“
Raha tahab Campalyst tulevikus teenida agentuuridelt küsitavast igakuisest tasust. Et asi käima saada, tuleb aga leida mõned pilootkliendid ja neile asi huvitavaks ja kasulikuks teha. Kui leidub mõni agentuur, kes tahaks tasuta Campalysti arengus osaleda, võtku lahkesti Campalysti tiimiga ühendust võtta.
Üks päris tõsine mure on Campalysti tiimil ka. „Peame kiiresti kasvama või leidma oma niši, sest kui on näha, et siit hakkab raha tulema, teevad teised sama asja kiiresti ära!“ ütleb Aasaru.
Campalyst’i demoversiooniga on võimalik tutvuda Campalyst.com lehel.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

TTÜ elektroonikaprofessor Mart Min on tublimate Euroopa leiutajate hulgas

2011-05-20T12:48:00.002+03:00

Tallinna tehnikaülikooli elektroonikaprofessor Mart Min võistles eile Budapestis Euroopa leiutajate konkursil 15 nominendi hulgas.

Auhinnad anti välja viies kategoorias. Professor Min oli esitatud konkursile leiutiste alal teadusliku uurimistöö valdkonnas, kus võitja valiti välja kolme nominendi seast.

Samale auhinnale kandideerisid ka füüsik Joshua Silver Oxfordi ülikoolist ja bioloog Christine van Broeckhoven Belgia valitsuse eestvõtmisel asutatud Flaami biotehnoloogia instituudist (VIB).

Mart Mini töörühma leiutiseks on uudsed ja efektiivsed meetodid elektrilise impedantsi mõõtmiseks, mida saab kasutada nii meditsiinis kui ka tehnikas.
Lihtsamalt öeldes on impedants takistus. Impedantsi meetodi abil saab materjale – metalle, keemilisi ühendeid, vedelikke, aga ka kehakudesid – uurida erikujuliste elektrisignaalide abil, mõõtes tekkivat takistust. Nii saab näiteks välja selgitada, kuidas töötavad kopsud või süda, missuguses seisukorras või millise mahutavusega on akud või kas euromündid on ehtsad. Meetodist on abi paremate südamestimulaatorite ehitamisel.

Praegu tegeleb Mart Mini uurimisrühm aga miniatuursete kiiplaborite väljaarendamisega, mis sobivad näiteks vereanalüüside tegemiseks, kui patsiendi verenäite on tarvis igapäevaelu häirimata pikema aja vältel regulaarselt kontrollida, või ka keemiarelva avastamiseks jne.

Eestlaste töö pälvis rahvusvahelise tähelepanu ja tunnustuse just seetõttu, et nende arendatud meetodiga käib mõõtmine väga kiiresti, selleks ei kulu palju energiat, objekti ei pe a sisse tungima ning tulemusi on kerge arvutiga analüüsida ja rakendada nii teadusuuringuis, tootmises kui ka igapäevaelus.

Eile keskpäeval peetud pidulikul auhindamisel selgus, et võitjaks kuulutas auväärne žürii Christine van Broeckhoveni.

Eesti teaduse jaoks oli eilne päev aga sama tähtis, sest tegemist oli esimese korraga, kui Eesti teadlane nii auväärsel konkursil üldse osales. Mart Mini kandidatuuri esitas Euroopa leiutajate konkursile Eesti patendiamet.

Autor: Tiina Kangro, Linnaleht 20.05.2011

Moekunstnik lõi progejate abil disainerite loomingukeskkonna

2011-05-09T11:04:00.006+03:00

Moekunstnik Hanna Korsar ja tema tiim tegid Garage48 startupide meisterdamise üritusel valmis disaineritele mõeldud veebikeskkonna Stylish.im. Disainerite loomingut tutvustava veebisaidi üks eesmärke on julgustada neid omavahelisele koostööle ja hoida kokku moetarbijate raha ning aega.

Aprilli viimaseks nädalaks oli Stylish.im’iga liitunud 11 Eesti disainerit. Korsar räägib, et ta tahtis luua neile mõeldud veebikogukonna, et muuta nad selle läbi nähtavamaks.

„Me kõik pusime vaikselt oma nurgas ja meil kõigil on ka uhkeid saavutusi ette näidata, aga internetis leitavad me pole,“ ütleb Korsar. „Ka olen ammu oodanud tõelist omavahelist koostööd. Mul on alati häda sellega, et enda tehtud riiete juurde tahaks kliendile korralikke ehteid- kotte-kingi pakkuda. Aga kuidas leida need tegijad? Aega ju pole, et poode-galeriisid läbi kammima hakata.“

Stylish.im’i kasutegur peitub Korsari arvates juba selles, et nende looming on reaalselt leitav ning disainerid saavad selle läbi ka oma kliendibaasi jagada.
Nii kaua kui Stylish.im on arenduse staadiumis, on see disainerite jaoks tasuta.

Hiljem tahab Korsar küsima hakata aastatasu. Kaugemas tulevikus pole välistatud, et keskkond hakkab tööle ka veebipoena. Praegu sealt midagi osta ei saa, vaid tegu on eelkõige kontaktide vahendusega.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Tonetea ehitab raskustega uut kaubamärki FatBurner

2011-05-09T10:41:00.008+03:00

Pisut enam kui aasta tagasi otsustas Eesti tippaudiitor Hanno Lindpere teha oma elus 180kraadise pöörde. Ta sulges seljataga juhikabineti ukse audiitorfirmast Ernst & Young, mille oli seitsme aastaga Eesti turuliidriks viinud, ning kolis koos perega Hispaaniasse Marbellasse. Nüüd üritab ta maailma viia FatBurneri nimelist spordijooki.

Valdavalt ärimees Margus Reinsalule kuuluva FatBurneri kaubamärgi all müüakse Eestis, Rootsis, Hispaanias ja mujalgi rasvu põletavat ja kaalu langetavat funktsionaalset imejooki, mis mõeldud eelkõige spordiharrastajatele.FatBurner arendati välja ja seda toodetakse Eestis.

“Mõtlesin pikalt, enne kui selle muutuse tegin. Aga et Eesti-sugusest riigist millegagi edu saavutada, tuleb see asi julgelt ette võtta ja oma mugavustsoonist lahkuda,” ütleb Lindpere. Maailmavallutamine on joogiäris tema sõnul palju keerulisem kui audiitorluses. “See on kui põllumajanduslik protsess: külvad, väetad, harvendad ja harid. Mõnikord ikaldub.”

FatBurneri suurimad turud on Hispaania ja Rootsi. Aga kaubamärgiga tahetakse jõuda ka konkurentsitihedale USA turule.

„Uue kaubamärgi globaalsele turule toomine on pikaajaline kallis protsess,“ räägib Lindpere. „Keegi on kunagi öelnud, et asjad võtavad alati kaks korda plaanitust rohkem aega, lähevad kaks korda plaanitust kallimaks ja toovad kaks korda vähem kasumit. FatBurneri puhul võib kahe asendada kolme või neljaga!“

Lihtne näide: Hispaania on rahvaarvult 30 korda suurem turg kui Eesti ja FatBurneri seal juurutamine maksis ka 30 korda rohkem.

Kaubamärgi turundamine on kallis lõbu. Kui varem üritati FatBurnerit seostada vormelimaailmaga (reklaam GP2 sarjas), siis nüüd on rõhuasetus tervislikel eluviisidel.

Aga Lindpere on nördinud, et Eestis pole võimalik taotleda toetust. FatBurneri edendamiseks pole tema sõnul tuge loota ei EASilt, Arengufondilt ega kellelki teiselt. „EAS ei toeta muud kui tehnoloogiaarendust ja IT sektorit. Aga suur osa majandusest on klassikalised asjad, mida inimesed tarbivad iga päev,“ ütleb ta.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Planifyga reisikogemused rahaks

2011-05-09T10:27:00.004+03:00

Riia Garage48 konkursi võitja Planify arendab teenust, millega on igaühel võimalik koostada huvitavaid reisiplaane ja neid huvilistele müüa. Praegu pole teenus avalik, tehnilise lahenduse ja äriplaaniga käib vaikselt töö kulisside taga.

Silver Hage ideest sündinud Planify peaks kujunema abimeheks reisile minnes. See aitaks mõnusalt ja süsteemselt reisida, hoides samas kokku mobiili rändlusteenuse tasudelt. Planifyst saaks alla laadida reisiplaani, mida võõral maal offline’s mobiiligiidina kasutada.

Teisest küljest võimaldaks Planify igaühel ka müüa valmis reisiplaane koos planeeritud marsruudi, peatuspaikade ja vaatamisväärsustega. Konkreetset sihtkohta ja selle võlusid tundvad inimesed saaksid koostada marsruute neile, kes pole seal veel käinud.

Silver Hage tuli Planify ideele ühe oma Jaapani reisi eel, kuhu oli suundumas koos sõbraga. Ta otsis, kuid ei suutnud leida tööriista, millega koos reisi planeerida.
Ka küsivad sõbrad alatasa Jaapanis elanud Hagelt, milliseid paiku tuleks sellesse riiki reisides kindlasti külastada. Soovituste andmiseks aga puudub hea visuaalne multimeediatööriist.

„Lähed kaheks nädalaks Pariisi aga sul pole aega end linnaga põhjalikult kurssi viia. Selle asemel laed Planifyst oma telefoni kahenädalase reisiprogrammi, mille keegi teine on koostanud. See sisaldab parimaid söögikohti ja toimib virtuaalse giidina,“ selgitab Hage.

Ideaalis võiks Planify reisiplaanide hulk olla üsna suur, sest nende alginfo nende koostamiseks on Google Places’is, Facebookis ja Foursquare’is olemas. See on vaja vaid õgel moel kokku panna, selle asemel, et peaks uue sisu veebi üles laadima.

Planify triumfeeris Riias toimunud Garage48 konkursil ja võitis Tele2 poolt välja antud parima mobiilirakenduse auhinna.

Planify tiimi kuulusid Riias lisaks Hagele veel Anton Narusberg, Martin Grüner, Helen Kokk, Boriss Gubaidulin ja Daniil Harik.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Lapsehoidjate tööbörsil juba ligi 700 pakkujat

2011-05-09T10:21:00.004+03:00

Kolmeaastaseid kaksikuid kasvatava üksikema Diana Poudeli eestvedamisel sündis veebruari lõpus uudne lapsehoidjate tööbörs Lastehoid.net, millega on liitunud sadu lapsehoidjaid.

Portaali on mõeldud viima kokku lapsevanemaid ja lapsehoidjaid. Vanemad leiavad sealt erinevate otsingukriteeriumite (päevane/õhtule lapsehoid, omab/ei oma autot, hoiab last kodus/enda juures jne) alusel inimese, kelle hoolde oma laps jätta.
Ning lapsehoidjad saavad end välja pakkuda. Portaali kasutamine taandub siiski ilmselgelt usaldusele – paljude vanemate jaoks on mõeldamatu jätta oma lapsi võõra hoolde.

Diana Poudel ütleb, et tagasiside projektile on olnud väga positiivne, esimese kuuga liitus üle 350 lapsehoidja. Nüüd on eesmärk leida raha, et projekt uuele tasemele viia.

“Lähitulevikus tahame korralikult kaardile tuua ka lastehoiud ning hakkame vaikselt arendama koduõpetajate osa. Kuna vene koolide reform ja suur segadus koolisüsteemiga on teinud lastevanemate elu taas raskemaks, üritame luua koduõpetajate võrgustikku,” räägib Poudel. “Algklasside laste vanematele oleks see võimalus leida kooli lähedalt inimene, kes lapse peale kooli oma hoolde võtab ning aitab järgmise päeva õppetükid selgeks saada.”

Vanemate õpilaste vanematele tahab Poudel pakkuda võimalusi leida kiirelt vajalik aineõpetaja, kui mõni aine kipub ebaselgeks jääma.

Ideid on veelgi. Poudeli eesmärk on ka korrastada lasteasjade järelturgu. “Praegu on täiesti võimatu leida kiirelt sobivas suuruses tooteid, samas poest uusi asju osta ainult pooleks aastaks on väga kallis.”

Raha teenimiseks tuleks Poudeli veebiprojektil kasutajatele tarvis pakkuda atraktiivseid lisateenuseid, kuid millised nendest võiksid midagi sisse tuua, on ilmselgelt vara öelda.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Toivo Annuse uus startup keskendub kodusele energiasäästule

2011-05-09T10:18:00.002+03:00

Kallinev energia suunab ka nutikaid tehnoloogiamaailma tegelasi mõtlema „rohelistele“ praktilist väärtust andvatele äriprojektidele – näiteks sellele, kuidas aidata inimestel ressursse ja raha kokku hoida.

Skype’i endine juhtinsener Toivo Annus arendab virtuaalset abimeest, mis aitaks monitoorida ja seeläbi kokku hoida kodust energiakulu. Värske projekt kannab nime HUM Industries ning selle koduleht on valmimisel.

Annus ei soovi oma ettevõtmisest rääkida, kuna see on veel väga toores. Hetkel on projekti liidetud väidetavalt üks majapidamine. Energiakulu hakkab saama jälgida kahel moel – manuaalselt ja läbi automaatse energiamõõdiku.

HUMi veebileht kirjutab, et energia on igas peres vältimatu kuluartikkel ning selle kulu kasvab, mida moodsamaks elu muutub ja mida rohkem igasuguseid tehnoloogiavidinaid kasutatakse. Energiasäästuga alustamiseks peab aga esmalt olema hea ülevaade, millele ja kui palju seda kulub – siin HUM aidata soovibki.

HUM ootab testijaid liituma ja samuti on teretulnud värsked ideed, kuidas monitooringut täiustada.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Streamtainment teeb telerist koduse multimeediakeskuse

2011-05-09T10:13:00.004+03:00

Meil on nutitelefonid ja tahvelarvutid, kuhu tellime erinevaid rakendusi. Aga värske startup Streamtainment Systems arendas välja platformi multimeediateenuste tootmiseks telerisse, ilma et oleks vaja soetada hirmkallist digiboksi.

Tegu on internetitelevisiooni operaatoritele mõeldud platformiga, mis peaks aitama rikastada teleri kaudu kasutatavate teenuste (app’ide) turgu ja maastikku. Ettevõte peab läbirääkimisi kahe telekomiga, kellest üks on kinnitamata andmetel Elion.
Napilt pooleaastase Streamtainmenti eestvedajad on Skype’i taustaga Jaanus Kivistik ning telekomitaustaga Martin Ruubel.

Ruubel räägib, et maailmas on kasutusel 40 miljonit digiboksi (STB), mis ei ole võimelised „jooksutama“ teleris üldlevinud rakendusi nagu Youtube või Skype.
„Selle asemel, et „toppida“ rakendused boksidesse, või osta uus 200eurone boks, mõtlesime et rakendusi võiks jooksutada serveris ja striimida pilt boksi. Selleks ehitasimegi valmis uue efektiivse platformi,“ räägib ta.

Telekomidel nagu Elion, kes on seni oma klientidele jaganud 30-50euroseid odavaid digibokse, võimaldab platform seega pakkuda lisateenuseid ilma vajaduseta uuendada klientide riistvara.

Kui nutitelefonide teenuste vallas on mingid jõujooned juba välja kujunenud – näiteks kõvasti rokivad igasugused kiiksuga mängud – siis teleri app’ide osas veel selgeid domineerivaid suundi pole. Keegi ei oska täpselt öelda, millised teenused saavad teleris 2-3 aasta pärast populaarseks. Kas näiteks videokõned või hoopis mingid ostlemise teenused?

Ruubeli sõnul näitavad arengud TV teenuste alal (kui mõtleme kasvõi GoogleTV’le või AppleTV’le) siiski üheselt, et tegu on kasvava ja areneva turuga. „Usk, et inimesed hakkavad telerites rakendusi kasutama, on väga suur,“ ütleb Ruubel.

Streamtainmenti ärimudel on tema sõnul lihtne: koostöö telekomidega, sest viimastel on reaalne probleem: Apple ja Google tahavad telekomidest mööda minna ja nende äri kokku kuivatada.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Miousega Facebooki-kampaaniad kordi soodsamaks

2011-05-09T10:03:00.003+03:00

Reklaamiagentuuri IVY Creative Collective partnerid Silver Hage ja Matthias Vutt asutasid uue startupi Mious, mis teeb kampaaniate läbiviimise sotsiaalmeedias firmade jaoks oluliselt mugavamaks ja soodsamaks. Mious peaks oma platormi avalikkuse ette tooma mais.

Hage ja Vutt leiavad, et kampaania Facebookis on firmade jaoks praegu võrdlemisi kulukas ja keeruline, juhul kui ei kasutata reklaamiagentuuri abi.

Kampaania eelarvest kulub sageli kolmandik disainile ja programmeerimisele, ülejäänust kaetakse kampaania auhind ja muud kulud. Mious lubab sotsiaalmeedia kampaaniad tervelt 10-20 protsenti soodsamaks teha, näiteks reklaamiagentuurile polevat enam üldse vaja maksta.

Mious on väikese ja keskmise suurusega ettevõtte turundusinimesele mõeldud tööriist. Miouse lehelt saab valida sobiva kampaaniapõhja, kirjeldused ja pildid ning seda kõike otse Facebookis vajadusel muuta. Sarnane lihtne tööriist on kodulehekülgede loomiseks mõeldud Edicy, kus funktsioneeriva kodulehe üles panemiseks tuleb teha vaid mõned lihtsad valikud.

Silver Hage räägib, et idee Miouse loomiseks tekkis enda vajadusest. „Vaatasime saadaval olevaid tööriistu aga ükski polnud päris see õige. Siis mõtlesimegi, et teeme ise sellise asja,“ ütleb ta.

Ettevõtetel tuleb Miouse kasutamise eest maksta iga kuu teatud kindel summa. Aga saab olema ka väiksema funktsionaalsusega tasuta Miouse variant ning reklaamiagentuuridele ja suurtele firmadele mõeldud niiöelda white label variant.

Oma konkurentidena näevad Hage ja Vutt USAs baseeruvaid tegijaid Wildfire, Involver, Buddy Media jt. Mioust eristab lokaalsem lähenemine ja erinevad kampaaniatüübid.
Värske startupi referentside alt leiame juba Elioni sotsiaalse värbamiskampaania, Lõunakeskuse kupongikampaania, samuti Fox Crime’i ja Solaris Kino auhindade loosimise kampaaniad.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Uus meediabörs astub ahnete reklaamiagentuuride kandadele

2011-05-09T09:19:00.010+03:00

Kaur Lohk ja Hendrik Aavik käivitavad lähinädalatel meediabörsi nimega All World Media (AWM), eesmärgiga muuta reklaamiturg oluliselt läbipaistvamaks. Peavalu tekitab börs eelkõige kopsakaid vahendustasusid noolivatele reklaamiagentuuridele.

AWM võimaldab reklaamiandjatel otse meediafirmadega suhelda ja parim pakkumine saada, ilma et reklaamiagentuuri oleks ilmtingimata tarvis vahendajaks. Meediapindade ostud ja kampaaniad muutuvad sellest oluliselt soodsamaks ja ülevaatlikumaks.

Reklaamiostja saab võrrelda erinevate meediapakkumisi kontakti hinna järgi. Ta valib sihtrühma ja saab AWMi kaudu parima hinnaga pakkumised selleni jõudmiseks. Ostja ja müüja suhtlevad AWMi keskkonnas, kuni löövad käed.

Hendrik Aavik räägib, et kui reklaamiturg Eestis enne masu kasvas, teenisid kõik kenasti: meediasse voolas reklaami sisse, agentuurid müüsid eksklusiivseid pindu suure kasumiga ning ettevõtetel oli raha, mida reklaamile kulutada.

Kuid masu tulekuga lõppes reklaamimine sisuliselt ära. Reklaamimüügiks tuli teha palju rohkem tööd ja kadusid pikad, eksklusiivsed ja siduvad lepingud, mis andiski võimaluse All World Mediale.

„Kui agentuurid küsivad tihtilugu hinda, milles on palju õhkus ees, siis meie võimaldame reklaamiandjal teha teadlikke koolitatud otsuseid,“ ütleb Aavik.

AWM peaks saama igapäevaseks tööriistaks väikese või keskmise suurusega firma juhile, turundusinimestele, aga samuti agentuuridele endile. Raha kavatseb uus startup teenida mahupõhisest litsentsitasust, mida maksavad börsiga liitunud meediafirmad.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Mida arvavad eksperdid Eesti start-up'dest?

2011-03-28T12:18:00.011+03:00

Äripäev palus kaheksal start-up`ide eksperdil hinnata Eesti idufirmasid või käivitusfirmasid. Enim hääli sai internetipõhine arvestussüsteem Erply. Erply pakub internetipõhiseid laoarvestus-, kassamüügi- ning müügi- ja kliendihaldamise programme. Erply Limited - Inglismaal registreeritud ettevõtte, omanikud eestlased. Põhiomanik on Kristjan Hiiemaale kuuluv investeerimisfirma BIT Capital, omanike ringi kuuluvad veel ka tarkvara insenerid Kristjan Randma ja Martti Paju. Omanikud ja juhid on endised Majandustarkvara OÜ omanikud. Erplyle Londoni ja USA nimekatelt riskikapitalistidelt mullu 24 miljoni kroonise investeeringu.

Kommentaarid Erply-le Internetiärimees Jüri Kaljundi: väga tugevalt USA ja maailma turule tungiv firma. Tugev investorite ja klientide heakskiit. Arengufondi tegevjuhi Ott Pärna: arendab ja müüb ressursiplaneerimise tarkvara väikeettevõtetele üle maailma. Now! Innovations juht Üllar Jaaksoo: edukas seetõttu, et nende pakutav teenus on igapäevaselt vajalik ning see on ka tunnustust pälvinud. Tegemist suure valdkonnaga, kus on veebipõhised inkasso kui ka muud lao- ja müügisüsteemid ettevõtetele.

Eesti Sturtupi Juhtide Klubi president Kristi Hakkaja: vlismaalt tuua 2 mln dollariline riskikapitaliinvesteering ei ole Eesti mõistes väike tegu. Pluss neil on tänaseks juba Ameerika turul suur käive ja suur kliendibaas. Seda ei juhtu väga tihti, et start-up ettevõte on positiivse rahavooga juba enne kui ta raha tõstab. Cherry.ee osanik Andres Susi: üks, kes on suutnud tõsta väga nimekatelt äriinglitelt raha. Nad avasid Ameerikas kontori ja tundub, et kõik asjad liiguvad ilusasti. Riskikapitalist Allan Martinson: on olemas käive, toode, tiim. Garage48 üks loojatest Martin Villig: firma on kindlas nišis tegutsev. Toode on lihtne ja soodne, meeskond tugev ja firmat toetavad tuntud investorid.

Veel hinnati: GrabCadi, mis pakub internetikeskkonda, kus CAD-programmidega töötavad insenerid saavad loodut omavahel jagada. GrabCAD on inseneride pildipank, suhtlus- ja müügikeskkond. Webmediast välja kasvanud tarkvarafirmat Zeroturnaroundi, mille peamiseks tooteks on Java tarkvaraarendajaile suunatud arendusvahend JRebel, mis kiirendab programmeerijate tööd. Fits.med, mille kaubamärki opereerib Maasi Milano OÜ. Fortumot, kes tegeleb internetipõhise mobiiliteenuste platvormi pakkumisega ning selle arenduse ja haldusega ning mobiilsete makseplatvormide arendajat Now!Innovations.

Ekspertide poolt märgiti ära mitmeid firmasid, kellest laiem avalikkus ilmselt suurt midagi ei tea. Nende hulgas olid Defendec, NATO idapiiri valvava “targa sensorvõrgu” arendaja, kelle tehnoloogia on kasutatav ka näiteks gaasi- ja naftatrasside turvamisel ning GoliathWind - maailma vägevatega konkureeriv oluliselt töökindlam ja hinnasõbralikum uue generatsiooni tuulegeneraator; suurepärase disainiga ja kvaliteediga tipp-kõlarite arendaja Esteloni ja mitmeid teisi.

Loe kogu artiklit Äripäevast.

Allikas: Äripäev, Katre Pilvinski, 27.03.2011

MeieRaha.eu – segased eelarved läbipaistvamaks!

2011-03-23T16:39:00.001+02:00

Mitmed olid millelegi sellisele varem mõelnud. Kuid veebruari lõpus tuli seltskond inimesi Garage48 avalike teenuste meisterdamise konkursil kokku ja tegi selle ära – visualiseeris Eesti vabariigi eelarve. Leheküljel MeieRaha.eu avanevad värvilised pallikesed (ainult Firefoxiga hetkel), mis näitavad riigieelarve tulude ja kulude struktuuri ja proportsiooni. MeieRaha.eu lehel pole mitte ainult selgelt näha, kust teenib riik raha ja millele kulutab. Seal on ka võimalik meelelahutuslikul, ent samas väga sisukal moel „mängida“ erinevate kulu- ja tuluartiklitega, saades aimu, kuidas see mõjutab eelarve tasakaalu. Projekti ühe initsiaatori Hille Hinsbergi sõnul saab sel moel visualiseerida ka näiteks iga kohaliku omavalitsuse eelarve, ettevõtte eelarve või isegi pereeelarve. Idee teha riigieelarve kuidagi arusaadavamaks, interaktiivsemaks ja kõnekamaks on liikunud mitmete inimeste peades juba pikemat aega. Malli on võetud näiteks Suurbritannia keskkonnalt WhereDoesMyMoneyGo.org, mis näitab palga üldsumma alusel kui palju konkreetne inimene kulutab maksudest tervisele, sotsiaalhoolekandele, haridusele, kultuurile jt valdkondadele. 48 tunniga loodud MeieRaha.eu pole Hinsbergi hinnangul kaugeltki täiuslik, kuid siiski „käegakatsutav“ visualiseering 500leheküljelisest riigieelarve dokumendist. Ja ühtlasi asi, kust on võimalik edasi minna. Hinsberg näeb erinevaid võimalusi MeieRaha.eu edasiarendamiseks. Huvi korral on plaanis kaasata rahandusministeerium ja kohalikud omavalitsused, et uurida, kuidas see neile võiks kasulik olla. Keskkonnas on võimalik on teha näiteks valimislubaduste kalkulatsioone – kui palju mõni lubadus eelarve tasakaalust välja viib – mängida läbi suuremaid investeeringuid ja EL-i toetusi. MeieRaha.eu üks suurimaid fänne ja toetajaid on Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi. Ühe põhjusena, miks tuleks visualiseerida „midagi nii igavat kui riigieelarve“ nimetab Tamkivi seda, et inimeste jaoks on suured rahanumbrid hoomamatud ja raskesti võrreldavad – olgu miljon, 100 miljonit või miljard, kõik need tunduvad lihtsalt „väga suured summad“. Samuti on tema arvates oluline mõista eelarve dünaamikat, et oleks kasvõi võimalik läbi hammustada parteide suurtest, ahvatlevatest, ent liiga kulukatest lubadustest valimiste eel. MeieRaha.eu võimalike edasiarendustena pakub Tamkivi näiteks tõlget vene, inglise ja teistesse keeltesse, automatiseeritud andmevahetust valitsusasutustega, teineteisest sõltuvate eelarveridade (töötus ja maksutulu) seoste paremat esile toomist jne. Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

mKool on lahendus eKooli probleemidele?!

2011-03-23T16:37:00.000+02:00

Veebruari viimasel nädalavahetusel juhtus Garage48 üritusel midagi tähelepanuväärset: viis IT-tegelast võtsid ette aastaid laialdaselt ja konkurentsi mõistes suveräänselt kasutusel olnud eKooli õppeinfosüsteemi, kaardistasid selle rängad puudujäägid ning pakkusid välja uue, oluliselt atraktiivsema lahenduse – mKooli. Kinnas on õhku visatud ja jääb vaid oodata, kuidas reageerivad sellisele „torkele“ eKooli omanikud Üllar Jaaksooga eesotsas.

Veebipõhise mKooli rakenduse prototüüp sündis 48 tunniga kooliõpilase Markus Villigu ideest tema enda, Indrek Vainu, Henrik Peinari, Rene Reose ja Rene Rebase koostöös ning mitmete IT-spetside kaasabil. mKooli tiim jõudis järeldusele, et eKooli keskkond (www.ekool.eu) , mida kasutavad aktiivselt õpilased, õpetajad ja lapsevanemad ning mis on Eestis kasutatavuselt kolmas (metrix.station.ee andmetel üle 240 000 külastuse nädalas) ei kannata mitmes mõttes kriitikat. eKoolil on probleeme töökindluse ja kiirusega, õpilased ei saa andmeid sisestada, sotsiaalse suhtluse tööriistad on algelised ja keegi neid ei kasuta jne.

Esialgu ennekõike õpilase huvidest lähtuvalt valminud mKool on aga tiimi liikme Indrek Vainu sõnul täiesti teine tase: ta mitte ainult ei näita eKooli infot mobiiltelefonis, vaid töötab paralleelselt nii mobiilis, kui ka arvutis, on seotud Facebookiga ning võimaldab õpilastel kasutada ühiseid tööriistu nagu näiteks Google Calendar, kus kuvada tunniplaani. Hiljem on kavas lisaks õpilase vaatele välja arendada ka õpetaja ja lapsevanema vaade.

mKooli praeguses demoversioonis (www.mkool.ee) on võimalik vaadata hindeid ja kodutöid, samuti puudumisi (eraldi värviga tähistatud „põhjusega“, „põhjuseta“ jne) ning Google’i kalendri kaudu tunniplaani.

mKooli idee autor on gümnasist Markus Villig. Sügisel vahetas ta kooli – tuli põhikoolist Inglise Kolledžist üle gümnaasiumisse Reaalkooli. Kui vanal koolil oli oma eraldi e-õppekeskkond, siis uus kool kasutab eKooli. „Inglise Kolledži süsteem oli kasulike funktsioonidega, kasutajasõbralik ja kiire. Olin kuulnud, et eKool on halb lahendus, kuid nüüd tuli mul hakata seda reaalselt kasutama. Sellest areneski mõte luua uus süsteem või alustuseks näiteks eKooli mobiilne versioon,“ räägib Villig. eKooli probleemidena nimetab Villig vähest organiseeritust ja seda, et see ei tööta mobiilis kuigi hästi.

eKooli süsteemiga on paljud õpilased, õpetajad ja lapsevanemad harjunud, vaatamata küsitavustele selle kasutusmugavuses, ülesehituses ja teenustes. Koolid on samas kurtnud, et eKool on suhteliselt kallis (tänavu peaks hind veelgi tõusma) ning sellele pole alternatiivi. Samuti on eKooli andmeid, mida koolid ise sisestavad, võimalik koolidel mingite täiendavate rakenduste tarvis saada vaid tasu eest.

Kas eKooli operaator Koolitööde AS ostab mKooli ära või avaneb võimalus mingil kujul koostööks, pole päris selge. Koolitööde ASi juht Üllar Jaaksoo teemat avalikult ei kommenteeri.
„Minu eesmärk pole pakkuda koolihaldustarkvara vaid parimat võimalikku andmete kuvamist ja kasutajamugavust,“ ütleb Vainu. „Kui mKooli loojatel oleks koolide infosüsteemide andmeliidestused, pandaks mKool kohe lõppkasutajale tasuta kasutamiseks veebi.“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

LapLab aitab võidusõitjatel ringiaegu parandada

2011-03-23T16:35:00.001+02:00

Helsingi Garage48 startup-projektide konkursil pälvis peavõidu LapLab – harrastajatest võidusõitjatele ja ringrajasõitjatele mõeldud veebirakendus, mis võimaldab saavutada parimad ringiajad ja auto seadistused. Tegu on küll kitsa niši teenusega - maailmas võiks olla selle kasutajaid umbes viis miljonit - aga kevadel tuuakse LapLab siiski turule!

LapLabi algse idee autor, võidusõidu ja ringrajasõiduga tihedalt kokku puutunud, kuid konkreetse projekti juurest taandunud Sven Tiirusson, hindab LapLabi väljavaateid väga heaks.
Ringrajamaailmas on tähtis ringiaeg. Et kiiresti sõita tuleb kiireid ja stabiilseid ringiaegu näidata. Selleks on mitmeid võimalusi. Näiteks olla andekas sõitja ja omada kiiret autot. Või auto kiiremaks ehitada, mis on kalleim viis. Odavaim on aga lihtsalt sõita ja harjutada.

Amatöörid, kes nädalavahetustel oma hobiautodega ringrajal käivad, salvestavad mobiiltelefoniga GPS info ringiaegade kohta. Paraku pole mugavat ja terviklikku kohta, kuhu ringide ajalugu salvestada. Logifailid olid sõitjatel kusagil arvuti kaustas ja sealt avanesid need mõne eriprogrammiga.

„Minu idee oligi teha võimalikuks erinevate logifailide võrdlemine ja sinna muu info salvestamine: millised olid parasjagu auto seaded - rehvirõhk, vedrustus jne – milline oli ilm ja kuidas sai iseloomustada rada,“ ütleb Tiirusson.

Professionaalsed võidusõiduautod annavad tema sõnul ise rohkem mitmesugust infot välja on varustatud ka GPS seadmetega), näiteks pedaaliandurite või mootori karakteri kohta. Aga isegi Vormel Renault klassis kurdavad sõitjad, et puuduvad head võimalused vaadata, milliste auto seadete ja sõiduajaga sai kunagi mingi konkreetne ringrada läbitud.

LapLabi tiimi liige Daniil Harik lisab, et kui Garage48 üritusel tehti 48 tunniga valmis lihtne prototüüp, siis edaspidi on tegeletud küsimusega milliseid andmeid programm küsiks ja millises järjekorras. Selles töös aitavad teiste hulgas proffesionaalsed sõitjad, olemas on kontaktid Eesti autospordiliidus ja Lääne-Euroopas. Palju olevat LapLabi aidanud mootorispordi entusiastidele mõeldud tarkvara RaceChrono looja, kes pole Hariku arvates otsene konkurent.

LapLabiga lubatakse turule tulla tänavu aprillis või mais. Müük on suunatud amatöörsõitjatele, alguses Eestis, hiljem Saksamaal ja mujal, ning pärast 30päevast testkasutust hakatakse kasutajatelt raha küsima. Edevamatel kundedel avaneb võimalus jagada oma sõiduandmeid sõpradega Facebooki vahendusel.

„Kui LapLabil oleks aasta lõpuks 250 aktiivsemat kasutajat, oleksime täiesti rahul,“ ütleb Harik.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

Eesti kõrgkoolid peavad tihendama koostööd

2011-03-17T12:27:00.001+02:00

Eesti kõrgkoolid peavad tihendama sidemeid äriilma ja ettevõtjatega. Eesti kõrghariduses on rohkem vaja ettevõtlikku vaimu. Selliste mõtetega pöörduvad mõne päeva pärast USA-st sel nädalal seal õppereisil olnud Eesti kõrgkoolide juhid.

Tallinna Ülikooli järgmine rektor Tiit Land ütles, et kui seal midagi leiutatakse, siis teadmised rakendatakse võimalikult kiiresti ettevõtlusesse.Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni hinnangul on USA-s nähtav kultuur on Eestis hoopis teine, sest meil töötavad ülikoolid liiga omaette. „Nad kardavad ettevõtluse poolt ja ettevõtjad teiselt poolt ei oska küsida,“ lisas Klaassen.

Ameerika ülikoolide ettevõtlikust kiidab ka EBS-i rektor Peeter Gross.
Eesti haridusjuhid viis Bostonisse EAS.

112 Mobile – avapauk innovaatilistele hädaabiteenustele?

2011-03-17T08:41:00.002+02:00

Garage48 avalike teenuste konkursi võitja 112 Mobile võimaldab hädaabikõnesid ilma häirekeskusesse helistamata. Uus teenus näitab trendi innovaatilisemate lahenduste kasutuselevõtuks häirekeskuses ning siseministeeriumi valitsusalas tervikuna.

112 Mobile teenuse prototüübi arendas välja viieliikmeline tiim, kuhu kuulusid Maarja Mõtus, Mihkel Güsson, Jens Kasemets, Tanel Ainla, Steve Perkson. Teenus pakub alternatiivi häirekeskusesse helistamisele – nüüd on võimalik abi saada ka kuulmis- ja kõnehäiretega inimestel, kui nad saadavad häirekeskusele sõnumi või vajutavad abi kutsumiseks suurt punast “paanikanuppu”. Abivajaja, kelle asukoht kuvatakse kaardil ja operaator saavad kiirsõnumeid vahetada, lisaks on võimalik näidata häirekeskusele pilti veebikaamera kaudu.

iPhone ja Androidi telefonides töötav rakendus on pälvinud puuetega inimestelt positiivset tähelepanu.

112 Mobile tiimi ühe liikme Tanel Ainla sõnul tekkis idee ühendada häirekeskus inimestega ka muul moel kui kõne ja faksi kaudu juba paar aastat tagasi. Siis sai see kodanikualgatusena siseministeeriumile välja pakutud – teenuse arendajaks pidi kujunema Ainla firma Teadusmosaiik - kuid erilist entusiasmi ametnikud üles ei näidanud. Kaks aastat hiljem viidi idee Garage48l mingil kujul ellu ja see pälvis ohtralt tähelepanu.

„Meie eesmärk oli näidata, et nutitelefonidega on võimalik mitmeid küsimusi lahendada, näiteks eelseadistada kasutajaliides vastavalt inimese tervisehäiretele või tekitada ekraanile suur punane nupp, millega saab vajadusel appi kutsuda päästeameti, hooldaja või naabri,“ räägib Ainla. „Samuti lahendada ebastandardseid ohuolukordi, võimaldades abi kutsuda nii puuetega inimestel kui ka pantvangil, kel suu on kinni seotud.“

Et 112 Mobile rakenduse võiks Eestis reaalselt kasutusele võtta, pole Ainla arvates sugugi utoopiline, sest päästeameti vastukaja on olnud positiivne.
Siseministeeriumi pressinõunik Kristina Leer ütleb, et ministeerium ja häirekeskus on tänulikud, et Garage48 üritusel võeti teemaks puuetega inimeste jaoks hädaabi kutsumise kaasaegse lahenduse väljatöötamine. Lähiajal kavatsetakse 112 Mobile tiimiga kohtuda ja koostööd arutada.

112 Mobile’iga seoses on ironiseeritud, et kui see teenus valmis ilma rahata ja 48 tunniga, siis riik tellis sarnase teenuse (SMS häireteenus) turult enam kui 300 000 euro eest ning see valmib alles tänavu sügistalveks. Tuleb siiski mõista, et häireteenus vajab enne juurutamist põhjalikke töökindluse teste, milleks 112 Mobile’i rakendus veel valmis pole.

Tulevikus, kui rakendus end õigustab, pole Ainla sõnul välistatud ka tiimi kujunemine startupiks, kes üritab lahendusi ka mujale turgudele müüa.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

„Rahavahetuse Skype“ Transferwise teeb pankadele ninanipsu

2011-03-17T08:36:00.001+02:00

Eestlaste loodud ja Eestis arendatud briti startup Transferwise vahetab inglise naelsterlinguid ja eurosid pankadest oluliselt soodsamalt. „Rahavahetuse Skype’iks“ tituleeritud ettevõte pürib USA turule, kus maailmavaluuta USA dollar tõotab ärimahu plahvatuslikult kasvatada.
Uue startupi üks asutajatest, Skype’i endine võtmetöötaja, ingel-investor ja maailmakodanik Taavet Hinrikus räägib, et Transferwise toob valuutavahetusse pankadega võrreldes soodsamad hinnad ja oluliselt suurema läbipaistvuse.

Transferwise’i teenus toimib väga lihtsalt. Kui tahad soodsa kursiga vahetada näiteks 1000 eurot inglise naeladeks tuleb minna firma kodulehele, teha end kasutajaks ja registreerida oma vahetussoov. Siis tuleb kanda raha Transferwise’i deposiitkontole. Firma leiab mõne teise kasutaja, kes tahaks sinuga raha vahetada. Viimaks kantakse naelsterlingud sinu ette antud kontole, olgu see siis samas riigis või mõnes teises riigis. Selleks võib olla ka mõne su sõbra konto või üldsegi mitte sinuga seotud konto, hoopis mõni arve, mis vajab naelsterlingites tasumist.

Üks vahetustehing maksab 1 euro või 1 naelsterling, millele ei lisandu mingeid muid kulusid.

Hinrikus: „Meie agregeerime nõudluse ja pakkumise ehk kõik eurod, mis otsivad inglise naelu ja vastupidi. Ning vahetame hetke keskpanga kursiga, mis on pankade röövellikest kurssidest 3-6 protsenti soodsam.“ 1000 euro vahetuse pealt pakub Transferwise pankadega võrreldes säästu seega kuni 60 eurot, mis on märkimisväärne summa. Pangad koorivad selle teenustasuna endale ja pole saladus, millest suured pangad hiigelkasumeid teenivad ja oma suuri kontorivõrke ülal peavad – ikka teenustasudest!
Kui suur on pärast veebis tegutseva Transferwise’i klientuur pärast mõnenädalast tegutsemist, seda ettevõte ei avalda. Aga Hinrikuse kinnitusel on uudne finantsteenus saanud ohtralt positiivset tagasisidet ja aktiivseid rahavahetajaid, peamiselt inimesi, kes elavad , töötavad või õpivad erinevates riikides, on kõikjalt Euroopast, sealhulgas Eestist.

Vahetajad nõuavad firmalt ka USA dollareid ja Šveitsi franke, samuti korduvmaksete võimalust. Kui Šveitsi frankide vahetamine on ehk aja küsimus, siis Transferwise’i suurim eesmärk on jõuda USA turule, kus ootab suur ärimaht, kuid ka keeruline keskkond. ’

„Praegu oleme lokaalse tähtsusega. Kui saaksime vahetada dollareid, jõuaksime maailmatasemele. Dollari vahetamiseks on olemas suur nõudlus,“ ütleb Hinrikus. „Aga kui Euroopas on ülekannete teenustasud ühtlustatud (Single European Payment Area), siis USAs seda pole. Ning raha liigutamine ühest pangast teise maksab seal keskmiselt palju rohkem kui Euroopas. Kindlasti ei saa me tulevikus dollareid vahetada teenustasu eest 1 dollar.“

Hinrikus usub, et Transferwise näitab finantsteenuste alal tulevikitrendi. „Näitame, et on võimalik turule tuua innovaatilisi finantsteenuseid. Võtame pankadelt koore ja anname inimestele tagasi. Meil pole vaja 30korruselist peahoonet keset Tallinna kesklinna, meil pole tellereid mahagonipuidust laudade taga. Meie pakume soodsamat ja paremat teenust,“ räägib ta.
1-eurone või 1-naelane teenustasu katab Hinrikuse sõnul firma kulud, kuid rikkaks ei tee. Suuremat kasumit tahab firma tulevikus teenida erinevatele kliendigruppidele mõeldud lisateenustega, näiteks äriklientidele suunatud teenustega.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

TrackLog näitab sportlaste liikumist reaalajas

2011-03-09T11:09:00.002+02:00

Viimasel Tartu Maratonil tegi esimese avaliku etteaste värske startup-projekt nimega TrackLog. 20 suusatajale pandi külge GPS-seadmed, et nende edenemist saaks reaalajas jälgida.

Kalle Volkovi ja Peeter Mõtsküla loodud projekt TrackLog reklaamib end kui kasutajasõbralik träkkimise ehk jälgimise platform, mis on suunatud välistingimustes ürituste korraldajatele. Teenus koosneb SIM-kaardiga varustatud renditavatest GPS-seadmetest ning veebikeskkonnast, mis võimaldab nii ürituse korraldajatel kui ka pealtvaatajatel osaliste/võistlejate kulgemist reaalajast jälgida. Üritused muutuvad kaasahaaravamaks – enam ei ole nii, et spordivõistlusel on publik stardis ja finišis, ega teagi, mida võistlejad vahepeal teevad. Ja mitte ainult - nüüd on võimalik võistlejate liikumist ka tagantjärgi maha mängida, sest andmed salvestuvad.

Kalle Volkov, kes põhitööna tegeleb Allan Martinsoni uue startupi Posterbee keskkonna arendamisega räägib, et tema hobiks on offroad-maastikusõit, kus osaleb kaardilugejana. „Käin tihti metsas seiklemas ja keegi ei tea kus olin ja mida tegin – tore oleks, kui sõbrad ka sellega kursis oleksid. Nii sündiski TrackLogi idee,“ ütleb ta. Mees prototüüpis teenuse, esitas selle ka Ajujahi konkursile, kus see leidis tunnustust.

Tartu Maratonil sai TrackLog väärt õppetunnid. Enam kui 8000 suusatajaga üritusel ületas mobiiltelefonide arv kordades võrgu optimaalset taset ning GPS seadmete signaal jäi nõrgaks ja hakkivaks. Sellest lubab Volkov teha omad järeldused ja teenust parandada.

Juba on ta tutvustanud TrackLogi näiteks orienteerumis- või purjetamisvõistluste korraldajatele, samuti sõjalise Erna retke korraldajale. Arendusplaanidesse kuulub teenuse viimine nutitelefonidesse, et träkkerite liikumist oleks võimalik ka telefoniga jälgida.

„Põhiline väljakutse on saada võimalikult palju ürituste korraldajaid teenust kasutama. Muidu ei tasu seadmete ost ära (üks GPS-träkker maksavat 60-90 eurot),“ ütleb Volkov. „Kui Eestis peaks teenus tänavu end tõestama, liigume edasi Soome ja Rootsi, mis on kordades suuremad seiklussporditurud.“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

Mobiilne ettekandja Ordimo otsib testimiseks uuendusmeelseid restorane

2011-02-15T16:40:00.001+02:00

Helsingi Garage48 startupide meisterdamise konkursil sündis leidlik mobiilirakendus nimega Ordimo, mis teeb kohvikutes ja restorandies teeninduse meeldivamaks ja sujuvamaks.

Kujutage ette, et lähete tipptunnil mõnda suuremasse söögikohta ja leiate laua. Teil tuleb kümme minutit oodata kui keegi üldse menüü toob. Või kui menüü ongi laual ja sealt toit valitud, ootate kakskümmend minutit kedagi, kes tellimuse vastu võtaks. Kõik ettekandjad siblivad ringi ja teile tundub, et nad tegelevad kõikide teistega, peale teie.

Olgu. Kui saategi lõpuks toidu lauale ja söödud, tahaksite tellida juurde tassi kohvi või väikese magustoidu. Jällegi on teenindaja millegi muuga hõivatud.

Siis lõpuks sätite end minema. Tahaks arvet. Aga kus on ettekandja? Võtab jälle kõrvallauas tellimust. Ootate. Tuleb ettekandja. Te küsite temalt arve. Ta lahkub. Ootate. Tuleb arve. Teenindaja lahkub taas. Panete lauale raha ja jääte ootama. Teenindaja naaseb, haarab raha ja kaob kusagile kassa suunas. Ootate. Viimaks tuleb kviitung ja tagastusraha. Kuid selleni on kulunud palju aega ja piinlikku ootamist. Seda kõike tahab vähegi leevendada Ordimo.

Idee autor, vabakutseline tarkvaraarhitekt Jaak Sarv räägib, et on mõtet haudunud juba poolteist aastat, uurinud maad ja huvi sellise asja vastu. „Eks alguses tundub asi inimestele täiesti võõras. Mobiiliga tellida?! Tahetakse ikka ettekandjaga suhelda, eriti kui ta on tore inimene. Aga seda saab teha eeldusel, et ta on saadaval, ega tegele teiste klientidega parasjagu,“ räägib Sarv, kelle sugulane Henn Sarv on Eesti legendaarne „tehnokratt“.

Ordimoga, mida aitas välja töötada tuntud startupper Jüri Kaljundi saad nutitelefoni või arvuti abil end sisuliselt ise teenindada. Võtad telefoni triipkoodilugeja abil laual olevast menüüst info telefoni, kus avaneb menüü, millest saad tellida. Info liigub söögikoha kassasüsteemi, kust nähtuvad erinevate laudade tellimused. Samas mobiilikeskkonnas saab m-maksega ka arve tasuda.

Paar nädalat pärast Helsingi Garage48 üritust ütleb Sarv, et käimas on Ordimo usin tarkvaraarendus. Lisaks otsin mõnda edumeelset restorani või baari, kus läbi viia süsteemi testperiood. Mõned kandidaadid on olemas aga kui peaks leiduma veel huvilisi, andke aga Jaagule teada!

„Tahaks suvel süsteemi mõnes Tallinna vanalinna välikohvikus ära proovida,“ ütleb Sarv.
Erinevatele triipkoodilahendustele ennustatakse 2011.aastaks suurt lennukust üle maailma. Ordimo haarab sellest trendist kümne küünega kinni.

Firma teenistus restoranirakenduselt peaks Sarve sõnul tulema väikese protsendina läbimüügist. Enne tuleb muidugi restoranipidajaid veenda ja neile selgeks teha, et nad Ordimot väga vajavad. Neilt on kostunud erinevaid argumente, alates sellest, et Ordimo võiks toimida päevamenüü tellimisel, kus sagimist kõige rohkem, lõpetades sellega, et asi on sisuliselt mõttetu – üks restoranis käimise põhilisi pointe ongi see, et saad suhelda inimeste kombel kena ja viisaka teenindajaga.

Sarv aga juba nuputab Ordimole uusi teenuseid juurde: miks mitte broneerida selle kaudu restoranidesse laudu või tellida toitu ette.

Miskit tundub selles Ordimos olevat, ehkki esmapilk jätab skeptiliseks. Kas kõiki suhtlemise alaseid töökorralduslikke probleeme peab ikka ilmtingimata mingite app-idega lahendama?

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

Järjekordset totrat mobiilimängu Blow’em võib saata suur edu

2011-02-15T16:36:00.001+02:00

Garage48 konkurss sünnitab traditsiooniliselt ka väga veidraid, ent siiski tajutava äripotentsiaaliga mobiilimänge. Inimesed janunevad labase, ent suu nurki siiski üles tõstva virtuaalse meelelahutuse järele.

Kui mullu kasvas Tartu Garage48 üritusest välja mäng Smashr, kus mõõdeti, millise jõuga mängijad suudavad oma telefoni vastu maad puruks visata, ning määrati, kes on siis vastavalt Chuck Norris või Rowan Atkinson, siis jaanuaris Helsingi Garage48l sündis Blow’em.

„Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid virutada kellelegi tomati näkku? Või pole leidnud endas piisavalt julgust, et rääkida oma tunnetest armsamale? Nüüd on sinu võimalus asuda tegudele! Nüüd on sul võimalus end väljendada! Nüüd voli Blow’em’ida!“ öeldakse Blow’emi kodulehel.

Tegu siis on totravõitu mobiilimänguga, kus on võimalik telefoniekraanil olevale sõbrale või vaenlasele (olgu ta samal ajal kaamerasilmas või salvestatud fotol) tomat näkku puhuda. Tomatiga saanud inimene näeb hiljem videot, kuidas ta pihta sai. Saab seda sotsiaalses meedias levitada.

Esmapilgul tekib küsimus, mis ime läbi mobiili puutetundlik ekraan küll puhumisele reageerib, kuid ekraaniga polegi seal pistmist – telefon reageerib puhumisest mikrofoni jõudvale helile. Samas saab Blow’emi kasutada vaid puutetundlike ekraanidega telefonides.

„Relvaks“ ei pea olema ilmtingimata tomat. Pakkuda on kolm varianti – Väärastunud Tomat, Tige Muna ja Sügav Kurk.

Mängu nuputas välja rahvusvaheline tiim, kuhu kuulusid Vladimir Grigor, Jaak Laineste, Hannu Leinonen, Liis Peetermann, Kalev Külaase, Evija Zauere ja Ilze Pētersone. Keegi tiimi liikmetest polnud varem mänge teinud.

Jaak Laineste ütleb, et mäng on lähiplaanis Androidi ja iPhone kasutajatele kättesaadavaks teha. Eesmärk on lihtne: et sellest saaks miljonimäng allalaadimiste arvu mõttes. „Praegu testime beeta-versiooni ja see võiks kohe-kohe müüki jõuda,“ ütleb ta.
Arendus on visa, sest kõik tiimi liikmed töötavad põhikohaga muude projektide tarvis. Ehk tegelikult on see tiimi jaoks hobi.

„Mulle tundub, et Garage48lt ei saagi päris projekte välja tulla, sest esiteks pole rahastust, et täiskohaga asi ette võtta aga veel olulisem probleem on see, et kõikidel on päevatöö millest ühe päevaga ei loobuta. Kui mõni loobukski - mõnel polegi hetkel tööd - siis tõenäosus, et sarnases seisus satuvad kokku mitu inimest on tegelikult ülimalt madal. Seega on tegu ikkagi "üheöösuhtega", ühekordse fun-projektiga ning mida lihtsam ja vähemat järeltööd nõudev projekt on, seda parem,“ räägib Laineste, kes igapäevaselt toimetab Nutiteqis.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

„Arenguabi Facebooki“ loojad koputavad ÜRO uksele

2011-02-10T16:17:00.003+02:00

Kujutage ette järgmist olukorda: te olete rikas inimene ja tahate kinkida ühele Aafrika vaesele väikelinnale internetipunkti-raamatukogu. Et sealne elukvaliteet paraneks. Te teete suure annetuse ja punkt pannakse poole aastaga püsti. Sinna seinale lüüakse teie autahvel.

Aga siis selgub - nuta või naera – et neil päevil valmis selles väikelinna veel kaks sellist keskust, mida finantseerisid teised rahakad inimesed sinu tööstusharust. Nüüd on selles väikelinnas kolm lahkete abiliste püstitatud internetipunkt-raamatukogu aga sada kilomeetrit eemal on teine linn, kus pole ühtegi! Väga tobe, kas pole?

Seltskond soomlasi, eestlasi (teiste hulgas Ahti Heinla, endine Skype’i mees) ja üks etiooplane haarasid härjal sarvist. Nad lõid jaanuari keskel Helsingis Garage48 konkursil uue „arenguabi Facebooki“ nimega AidBook48.

Aidbook on sotsiaalvõrgustik ja suhtlemise vahend arenguabi projektidega seotud inimestele. Eesmärk on muuta nende omavahelist suhtlust ja planeerimist oluliselt tõhusamaks.

Kui Helsingis sai näha prototüüpi ja kiiresti liitus ettevõtmisega esimene klient - Community Development Association from Ghana - siis praegu, mõned nädalad hiljem, pole sait avalik, sest käib arendus ja ärimudeli lihvimine. AidBook otsib kapitali ning kavatseb end kuuldavaks teha muuhulgas maailma suurimatele abiorganisatsioonidele, ÜROga eesotsas.

Projekti ühe initsiaatori, Aafrikas vabatahtlikuna töötanud ja seal abistajate vahel erinevaid kommunikatsioonibarjääre tajunud soomlanna Ilona Mäkineni sõnul käis AidBooki tiim pärast konkurssi kinos „Sotsiaalvõrgustikku“ vaatamas, et saada inspiratsiooni. Paika pandi edasine tegevuskava: leida seemneraha, et AidBook avalikku beeta staadiumisse viia. See tähendaks erinevaid funktsioone, alates interaktiivsest kaardist (kust oleks näha, kus erinevad projektid parasjagu käivad), lõpetades erinevate suhtluselementidega, näiteks Twitteri-laadse sõnumivahetusega.

Aidbook on Mäkineni sõnul mõeldud kõigile, kes on kuidagi seotud mõne arengu- või humanitaarabi projektiga. “Olgu see siis mõni väike organisatsioon, mis jagab Burkina Fasos malaariavõrke, Eesti organisatsioon, mis koolitab õpetajaid Ghanas või üks Soome õpetajanna, kes annetab oma palga ühele Gambia koolile – AidBook48 on kasulik neile kõigile,“ räägib Mäkinen.

AidBook48 eesmärk on töötada nii Soome ja Eesti arenguabi katusorganisatsioonidega kui ka vabatahtlikega, kes Aafrikas kohapeal toimetavad. Nii saab paremini kaardistada erinevate poolte vajadusi.

AidBooki tiimi ühe liikme Taavi Raidma sõnul on eesmärk panna „lähendal asuvad projektid omavahel suhtlema ja koostööd tegema, et ei tehtaks tühja või kattuvat tööd“. Ka on AidBooki kaudu vabatahtlikel lihtsam endale sobiv projekt leida ja selle kulgu jälgida.

„Olen isegi Aafrikas olles ringi vaadanud: näen, et valged inimesed liiguvad aga kus ja mida nad teevad, seda ei saa kusagilt teada,“ räägib Raidma. AidBook lahendab selle infosulu.
Oluline on tema arvates seegi, et AidBook suurendab abiprogrammide finantseerimist, sest raha kasutus muutub läbipaistvamaks ja selgemaks. Tulemuseks võib olla see, et juletakse rohkem erinevatesse programmidesse rahaliselt panustada.

Küsimusele, kuidas sellise sotsiaalvõrgustikuga raha teenida, vastab Mäkinen, et see polegi eesmärk. “Aidbook48 pole raha teenimiseks, vaid abitöö efektiivsemaks muutmiseks. Meie plaan on registreerida mittetulundusühing või sotsiaalse suunitlusega ettevõte, millel tulud katavad kenasti ära AidBook48 keskkonna opereerimise kulud,“ ütleb ta.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Startupide konkursi võitnud Grabcad saab Seedcampilt investeeringu

2011-02-10T16:12:00.002+02:00

Londoni startup ettevõtete konkursi Seedcamp kolme üldvõitja hulka valitud Eesti investorite virtuaalne inseneribüroo Grabcad saab Seedcampilt investeeringu ja võimaluse tutvustada end USA investoritele.

Grabcad käis kaks nädalat tagasi Londonis Seedcamp'i konkursil Euroopa kahekümne parima startup-firmaga konkureerimas. Grabcad valiti seitsme edasijõudnu hulka ning kolmapäeval avalikustatud tulemuste järgi on firma üks kolmest üldvõitjast.

Võit tähendab Crabcadi teatel Seedcamp'i poolset investeeringut ettevõttesse, kuid olulisem on konkursi korraldajatelt saadavad teadmised ja kogemused, kontaktid ning suhete võrgustik. Crabcad märkis, et Seedcamp koondab edukaid investoreid, firmade asutajaid ning juhte.

Kahe nädala pärast läheb Grabcad koos Seedcampiga USA tuurile, kus kohtutakse kaheksas linnas eri investorite, võimalike partnerite ja klientidega. Aktiivne koostöö Seedcampiga jätkub aasta jooksul.
Grabcad vahendab praegu enam kui 1800 maailma eri paigus asuva inseneri teenust peamiselt töötusettevõtetele ja inseneribüroodele, võttes 10 protsendi suurust vahendustasu.
Grabcadi omanikeks on Meybaum, Indrek Narusk, Eesti Arengufond ja Astrec Baltic.

Allikas: BNS (majandusuudised). 09.02.2011

Vaata GrabCadi videolugu.

Eestlaste Montroller tahab Lego ja Disney lelusid mobiiliga juhtida

2011-02-07T11:40:00.003+02:00

Startup-projekt Montroller koputab neil päevil Taanis Lego uksele, et müüa lelufirmale maha idee mänguasjade juhtimisest nutitelefoniga. Või mis idee - Montroller oskab juba täna väga edukalt Lego Mindstorm NXT robotit juhtida Nokia, Androidi ja iPhone telefonidega, mis on muudetud 3D controlleriteks (midagi sellist nagu Nintendo wii).

Idee seadmete juhtimisest nutitelefoni accelerometer’i abil on geniaalne. Paneb imestama, et selline universaalne rakendus pole tänaseks jõudnud massidesse.

Et mobiiliga võiks juhtida asju nagu Nintendo wii konsooliga, selle rakenduse nikerdas Montrolleri tiim valmis jaanuari keskel Helsingis Aalto ülikoolis toimunud startupide meisterdamise boot-camp style konkursil Garage48, kus tehti 48 tunniga nullist toimivaid teenused ja rakendusi.

Nutitelefonidega juhitava Lego roboti eest, millel sai liigutada ka käppasid ning põlema panna tuled (ja mis samuti pidi demo lõpus kõigile teatama „I’ll be back“, kuid kukkus enne kogemata laualt maha katki), teenis Montroller publiku lemmiku tiitli ning Nokialt eriauhinnana N8 telefonid kõikidele tiimi liikmetele. Neid oli kokku kuus: Annika Toit, Anton Narusberg, Asko Seeba, Jaen Saul, Pearu Orusalu ja Sander Saar.

Montrolleri üks eestvedaja Asko Seeba on oma blogis tiimi tehnilisi väljakutseid ja töövõite üksikasjalikult lahanud. Selgub, et Lego roboti juhtimiseks erinevate telefonidega tuli üksjägu häkkida ning mitmeid sõlmküsimusi lahendada. Paljuski saatis Montrolleri tiimi Garage48-l õnn.

Aga kust selline idee üldse? Seeba räägib, et idee teha telefonist 3D juhtimispult (või isegi arvutihiir) tekkis vahetult enne Garage48 konkursi starti. Tiim leidis, et palju huvitavam on tulla virtuaalmaailmast niiöelda reaalsusesse.

Kusagilt õnnestus reede hilisõhtul hankida Lego kokkupandav robot ja loetud tundide pärast juhtisid seda juba Androidi ja Nokia N8 telefonid. Lego tehas oli roboti varustanud küll bluetoothi liidesega, mille kaudu seda oli mõeldud juhtida, kuid polnud talle võimaldanud online-juhtimist. Selle küsimuse „lahendas“ Montroller.

Mis nüüd edasi saab? Annika Toit ütleb, et õige varsti peaks Montrolleri juhtimise app AppStore’i müüki tulema. Seejärel vaadatakse selle müügiedule otsa ning otsustatakse järgmised sammud.

„Hetkel otsime kontakti Legoga ja arendame app'i store'i panemiseks,“ räägib Toit. „Koostöö Disneyga oli ka korra jutuks ning isegi selliseid mõtteid on olnud, et ise mingi seade välja arendada.“ See oleks ilmselt siis üks juhtimisseade (riistvara + tarkvara), mille saaks kinnitada näiteks muruniiduki külge ja istuda terrassil, juhtides niiduki tööd mobiiliga. Kõlab hästi!

Toit tuvustab võimalikke teid, kuhu suunas Montrolleriga liikuda: „“Otsida hiinast odav lelu ning hakata turustama neid koos meie rakendusega, online OVI poodi teha app, arendada välja ise mingi lelu, mis on kindasti aeganõudev, aga äärmiselt põnev.“

Lõpeks ütleb ta: „“See projekt avab meie kõigi jaoks uued võimalused ja uksed. Isegi kui sellest midagi välja ei tule, oleme saanud uut innustust, et vallutada maailm millegi muuga!“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Tartu Ülikooli ettevõtjatepäeval tutvuti teadusmahuka ettevõtluse võimalustega Eestis

2011-01-28T13:48:00.003+02:00

Reedel, 21. jaaunaril toimus Tartu Ülikooli ettevõtjatepäev. Toimus seminar, kus praktikud rääkisid teadusmahuka ettevõtluse võimalustest koostöös ülikoolidega ja võimalikkusest Eestis ning ülikool esitles esmakordselt viimaste aastate peamisi leiutisi.

Tutvuda sai juba tuntud robotmannekeeniga, samuti näidati koristusrobotit; suuruime – surfilaudurite abivahendit tasakaalu saavutamiseks, silmakae diagnoosimise aparaadi prototüüpi, uut radiatsiooni detektorit jpm. Kohal olid leiutiste autorid, kes vastasid ettevõtjate küsimustele, miks üks või teine leiutis eriline on ning mis on nende rakendused igapäevaelus.

Seminari videosalvestisi on võimalik vaadata ülikooli videoportaalist.

Oma kogemusi jagavad teiste hulgas Mart Ustav (Icosagen AS, Biotech OY) teemal „Biotehnoloogia alane ettevõtlus Eestis – on see võimalik?“,
Teet Jagomägi räägib OÜ Regio kogemusest Tartu Ülikooli spin-off’ina ja Vahur Valdna teemaks on „Ülikooli ja ettevõtete koostöö käivitamine innovatsiooniosakute abil“

Pilte ettevõtjapäevast saab vaadata SIIT

Eesti virtuaalne inseneribüroo GrabCAD Euroopa tippude seas

2011-01-25T12:46:00.000+02:00

Virutaalne inseneribüroo GrabCAD on üks kahest Põhjamaade innovatsiooniettevõttest, mis kutsuti Euroopa tähtsaimale ja suurimale startuppide konkursile Seedcamp vahendab Martin Hansen Delfi Majandusest.

Kahe päeva jooksul kohtuvad firmad mentorite ning investoritega ning võistlus kulmineerub 5-minutiliste esitlustega, millega firma asutajad peavad konkursi korraldajad veenma, et just nende äriidee, teostus ning tiim on konkurentidest parem ning väärib 50-tuhande euro suurust alginvesteeringut.

"Eestis on meie klientideks väikesed ja keskmise suurusega tootmisettevõtted, kes kasutavad GrabCAD-i insenere, kui neil töömahud üle pea kasvavad või mõnest konkreetsest oskusest puudu jääb. Näiteks ostab üks firma meilt sisse kogu joonestusteenuse, teine müügimaterjaliks sobivate tootefotode renderdamise CAD mudelist," ütles GrabCAD-i tegevjuht Hardi Meybaum.
GrabCAD pakub tootmisettevõtetele virtuaalset inseneriteenust 2D joonistest 3D modelleerimise ning müügimaterjalidesse fotorealistlike tootepiltide tootmiseni. Tellimusi täitvad insenerid on maailma eri riikides laiali ning alati on sobivas ajavööndis vajalike oskuste ning sobiva tunnihinnaga insener või joonestaja, kes töö ära teeb. 5 kuuga on keskkonnas end registreerunud pea 1700 professionaali.

Loe uudist Delfi Majandusest

Maailma vallutav leiutis sünnib vaid hobi korras

2011-01-25T12:41:00.003+02:00

Teadusasutuste ja tootmisettevõtete vahelise koostöö edendamise püüded jäävad seni, kuni teadlase töö põhiliseks kvaliteedinäitajaks peetakse vaid avaldatud artiklite arvu, sõnakõlksuks, leiab hiljaaegu euromüntide tuvastamiseks sobiva meetodi patenteerinud TTÜ professor Mart Min.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) elektroonikainstituudis juhtivteaduri professor Mini poolt patenditud meetod ja vanemteadur Olev Märtensi meeskonna poolt välja töötatud euromüntide ehtsust kontrolliv seade tõotab tuua meie tehnikateadlastele Euroopas au ja kuulsust, sest kõik ELi riigid on euromüntide võltsimisega püsti hädas. Sulid teevad nimelt järele mündiga mõõtmetelt ja kaalult sarnase litri ning kuna praegused seadmed oskavadki vaid nendele parameetritele tähelepanu pöörata, on nende ärapetmine lapsemäng.

Raha saab vaid akadeemiline teadustegevus. Sestap korraldas Euroopa Komisjon teadusasutuste seas hankekonkursi euromüntide tõhusamat tuvastamist võimaldava seadme väljatöötamiseks ning TTÜ teadlased võitsid selle. Min leiab, et sellise seadme tootmisõiguse saamine on ettevõttele suur võit ja veel suurem äri.

"Kahjuks pole Eestis firmat, kes sellise kõrgel insener-tehnilisel tasemel tootmisega toime tuleks," tõdes ta. "Leiutisest ja isegi prototüübist tootmiseni on väga pikk tee. Pealegi on meie teadusasutustel keeruline, et mitte öelda tülikas tootmisettevõtetega koostööd teha. Tööstur ütleb, et tal pole vaid paberil oleva leiutisega midagi peale hakata."

Nõnda on Min skeptiline teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö tulemuslikkuse suhtes, sest meie teadustöö postulaat seisneb n-ö akadeemilise teaduse viljelemises, mille peamine väljund on artikkel.

"Tehnikateadlastele teeb see muret, sest väga kahju on, kui aastaid väldanud töö lõpeb vaid artikliga ja on määratud kusagil arhiiviriiulis tolmuma," nentis Min. "Vaja oleks, et meie töö tulemus oleks reaalselt töötav masin. Samas viibutatakse meile sõrme, et miks tegite teadusrahaga sellise riista. See on kõrvaltegevus, hobi kui soovite, aga mitte tõsiseltvõetav teadustöö."

Teaduse rahastamise süsteem välistab koostöö. Min nimetab ettevõtetes toimuva teadus-arendustöö võidukäigu jutlustajaid jutupaunikuteks, kel puudub tegelik seos sellega, mis n-ö päris elus toimub. Ta lisab, et kuni Eestis kehtib olukord, kus tehnikateadlane, selleks, et üldse oma tegevuse jaoks raha saada, peab esmalt vorpima artikleid, pole siinmail loota teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö viljade valmimist.

Välja on kujunenud kahe äärmuse vahel kõlkuv nonsenss - tööstus ei vaja teadust, teadlased ei taha tööstusega tegeleda.

"Riiklikult ei toetata teadusasutuste äritegevust," nentis Min. "Ja ülikoolidest tulevate spetsialistide tase on lubamatult madal. Kahtlemata on ettevõtetel raske raha teenida inimestega, kes ei küüni nõutavale tasemele."

Tehnoloogia arenduskeskuse ELIKO juhataja Oliver Väärtnõu tõdes, et teadus- ja arendustegevusega kaasnevad riskid, mistõttu peab arendusplaane jooksvalt üle vaatama ja muutma meetodeid.

"Üks põletav küsimus on ELIKO kestmajäämine - riik on seda programmi esialgu ette näinud seitsmeaastasena, kuid meie loodame ellu jääda ka pärast selle lõppemist," rääkis ta. "Tahaksime tuua Eestisse rohkem elektroonikavaldkonna spetsiifilist teadmist, et meie ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada ja aidata neil lisandväärtust luua."

Tootjate uuendusmeelsus jätab soovida. OÜ M & T Elektroonika juhatuse liige Olev Märtens tunnistas, et oluline probleem Eestis on koostöö vähesus ettevõtete, teadusasutuste ja riigi vahel uute toodete ja teenuste (st ärivõimaluste) arendamisel. "Siin on pikk tee käia kõigil osapooltel, aga arenduskeskused annavad siiski oma panuse. ELIKOta poleks meie tegevus võimalik," möönis ta.

Sarap ja Partnerid Patendibüroo Euroopa patendivolinik Margus Sarap nõustus Mart Mini seisukohtadega, nentides, et paraku ongi Eestis nõnda, et esiteks pole ettevõtteid, kes kannataksid välja arendustegevuse ja vajalikud toomismahud, teiseks ei jätku insenere, kes oskaksid projekteerida ja joonestada ja lõpuks selle kõik ka metalli panna.

"Teadlaste rahastamine on projektipõhine - raha otsas, lükatakse projekt kõrvale," märkis Sarap. "Edukamad on kaasa löönud Euroopa projektides ja see on neile võit. Seda näitab professor Mini kogemus. Eestis oleks tema seade üsna varsti unustusehõlma vajunud."

Patendibüroo OÜ Turvaja juhtivpartner Enn Urgas peab teadussaavutuste vähese kodumaise tööstuse kätte jõudmise põhjuseks asjaolu, et seda tööstust lihtslt pole.

"Eestis on vähe järel kaasaegset tööstust," nentis ta. "Suuresti on selle põhjuseks välisinvesteeringud, mille eesmärk on kodumaine konkureeriv tootmine välja suretada." Urgase arvates võiks maksusüsteem motiveerida ettevõtete arendustegevust.

OÜ Apprise LLC juhataja Alari Aho kogemus näitab, et nii riigil kui ka teadlastel on ettevõtjat raske aidata, kui ettevõtja ise aktiivsem pool ei ole. "Tuleb seada eesmärk, millist ärilist vajadust leiutis peab katma, leida rahastaja, komplekteerida arendusmeeskond jmt," selgitas ta. "Teadlastelt saab abi nutikate algoritmide ja meetodite näol, lõpliku asja peab ikka ise valmis tegema."

Meetodil laialdane tulevik

TTÜ teadlaste leiutatud nn impedantsmeetodil näeb professor Mart Min laia kasutusvaldkonda. Näiteks toiduainetööstuses - praegu tegelevadki TTÜ teadlased koos Eesti toidutootjatega liha kvaliteeti ja tootmisprotsessi õigsust kontrolliva bioimpedantsmeetodi väljatöötamisega.

Juba varem on põhimõtteliselt sama meetodit kasutatud näiteks USA-Rootsi firma St Jude Medical südamestimulaatorites, neid on viis tükki valmis teinud Mini osalusega OÜ SmartImplant USA kontserni Guidant-Boston Scientific jaoks.

TTÜ teadlaste leiutise sisuks on mitmesuguste materjalide ja struktuuride ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal viisil diskreetset numbrilist signaalitöötlust kasutades.

Põhimõte on selles, et seade mõõdab vahelduvvoolu elektrilist takistust laias sageduspiirkonnas. Esimese patendi sarnasele seadmele võttis TTÜ juba 2007. aasta alguses. Kui mündiautomaadile on paigaldatud selline seade, siis muudab see võltsmüntide tegijate elu sedavõrd keeruliseks, et professor Mini arvates ei tasu see tegevus enam ülepea vaeva nägemist.

Kommentaar: teaduskeskused võimaldavad senisest laiemalt mõelda

Olev Märtens
OÜ M & T Elektroonika juhatuse liige

Minu ELIKO eelmise perioodi mälestus on selline, et Artec Groupi, M & T Elektroonika insenerid, TTÜ ja ELIKO asjatundjad olid ühe laua taga elektroonikat arendamas. Ja see oli muljetavaldav. Koostöö tulemusel sai küll väga esialgse prototüübina üks seade valmis, mis muidu poleks valminud.

Eriti väiksemad ettevõtted, aga sellised ongi need Eesti n-ö oma firmad, mõtlevad üks päev korraga. Just ELIKO firmade osalusega teadus-arenduskeskused võimaldavad mõelda suuremalt. Samuti tegutseda senisest uuendusmeelsemalt.

Oliver Väärtnõu
tehnoloogia arenduskeskuse ELIKO juhataja

Meie keskusel on neli arendussuunda. Esimene neist keskendub impedantsi (näivtakistuse) rakendustele kudede mõõtmisel ning selle konkreetne eesmärk on välja töötada lahendused, mis suudaksid diagnoosida veresoonte lupjumist.

Teine on targa keskkonna arendussuund, kus koos Ida-Tallinna Keskhaiglaga töötatakse välja telemeditsiini rakendusi.

Kolmandas arendussuunas tegeleme adaptiivsete kasutajaliideste väljatöötamisega.

Neljas suund keskendub nii tarkvara kui ka riistvara testimisele.

Üks küsimus: mis takistab Eestis teadussaavutuste jõudmist tootmisse?

Margus Sarap
Sarap ja Partnerid Patendibüroo Euroopa patendivolinik

Ma arvan, et esmaseks takistuseks on vajalike firmade puudumine, st puuduvad tootjad. Näiteks ei tea mina küll Eestis olevat ühtegi ettevõtet, kes suudaks suures mahus toota näiteks uudsel poorse nanosüsiniku baasil akusid.

Tihtipeale tunduvad asjad takerduvat selle taha, et ei suudeta sõlmida korrektseid lepinguid leiutajate, patendiomanike ja koostööpartnerite vahel. Ühelt poolt kardetakse, et leiutis varastatakse, teiselt poolt, et ostetakse mittetöötav seade. Samas, näiteks biotehnoloogia valdkonnas on koostöö olemas ja firmad rakendavad edukalt teadlaste väljatöötatud lahendusi.

Sageli ollakse oma leiutisest väga heal arvamusel. Soovitan pilgu peale visata nii Eesti patenditaotluste kui ka kasuliku mudeli taotluste baasile, et tekiks aimdus, mida kaitstakse. Kui see tehtud, siis natuke internetis tööd ning üsna pea selgub karm, aga siiski tõsiasi, et paljud lahendused on juba olemas.

Patendikiri on paber, kus kirjas teatud kaitseulatus, see ei pane aparaati tööle. Kui minu juurde tuleks teadlane ja pakuks ainult patenti, siis võtaksin ju päris suure riski ja kulutused, mis kaasnevad uue lahenduse juurutamisega.

MIS ON MIS

Impedantsdiagnostika

Põhineb vahelduvvoolu elektrilise takistuse mõõtmisel laias sageduspiirkonnas.

Esimese patendi sarnasele seadmele võttis TTÜ juba 2007. aasta alguses.

Praegu kasutusel peamiselt meditsiinitehnika tootmises, nt südame rütmi mõõturites, stimulaatorites, lihaspingete ja vereringe mõõtmisel.

Võimalikud kasutusalad võivad olla toiduainete kvaliteedi tuvastamine, metallide koostisepõhine tuvastamine (mündituvastaja), raadiotehnika jm.

TASUB TEADA

Kus vajatakse mündituvastajat

Mündivermimiskojad ehk rahapajad, kus seadme abil toodetavaid münte regulaarselt kontrollitakse.

Riikide keskpangad, Eestis Eesti Pank.

mündiautomaadid, läbipääsusüsteemid jmt. Tehniliselt peab neis kasutatav seade olema kõige pisem ja keerulisem ning peab töötama täpselt ja kiiresti.

Allikas: Mart Min, TTÜ, Äripäev

NUMBER

1,79 miljonit eurot eraldas Euroopa Liit mündituvastusseadme väljatöötamise ning tootmisse juurutamise tarbeks.

21. jaanuaril toimub Tartu Ülikoolis avatud uste päev ettevõtjatele, kus ülikool esitleb esimest korda kõiki viimaste aastate peamisi leiutisi. Algusaeg kell 10.30.

GlobeMarket kavandab majandusandmete sidumise hookus-pookust

2011-01-11T12:59:00.001+02:00

Elioni endine töötaja Ardi Kristovald lõi startup-ettevõtte GlobeMarket, mis plaanib luua ettevõtete vahelise andmevahetusplatformi ehk sisuliselt sünkroniseerida omavahel väga erinevad majandustarkvarad (SAP, Oracle, MS, Erply jt).

Kristovald räägib, et lahendus oleks eekõige mõeldud tootmisettevõtetele ning tooteid müüvatele ettevõtetele (distributor, reseller). Eesmärk on tekitada olukord, kus kauba terve tarneahela ulatuses, ehk tootjast jaemüüjani, on kõigil ahela liikmetel värske info partnerite tootmis- ja laoseisude kohta. Lõpptulemusena peaks paranema kaupade kättesaadavus (ja võibolla isegi hind) tarbija jaoks ning mugavamaks muutuma edasimüüjate, vahendajate ja tootjate omavaheline suhtlus. Tootjal on näiteks võimalik jälgida oma toote liikumist terve tarneahela lõikes, võimaldades teha targemaid otsuseid.

Seejuures kasutaks GlobeMarketi teenusplatform mõningaid Facebookist tuntud printsiipe. Selle kaudu saad ettevõtteid aktsepteerida oma partneritena (kontrollida, milline info sinu laoseisu kohta nendeni täpsemalt jõuab) ning sellest hetkest näevad need partnerid sinu laoseisu ja toote- ja hinnainfot.

Idee ja vajadus sellise platformi järele tekkis Kristovaldil kui ta tegeles pärast Elionist lahkumist tippklassi audio- ja videotehnika müügiga. Ta märkas, et info toodete sobivuse ja laoseisude kohta liikus väga aeglaselt – e-kirja, parimal juhul Skype’i teel.

Säärase uue platformi arendus on mahukas töö. Kristovald üritas leida Eesti ülikoolidest programmeerijaid, kellele pakkuda edu korral uues ettevõttes osalust või optsiooni. Kuid Eesti ülikoolides õppivad programmeerijad on juba teistes firmades hõivatud. Praegu arendatakse GlobeMarketit koguni Rumeenias, selle turundusega tegelev inimene on aga Hispaaniast.

Kristovaldi sõnul vajab ettevõte arenduseks hädasti kapitali. Ta on üritanud Eesti turult raha leida, kuid edutult. Arvatakse, et GlobeMarketi ambitsioon saada turuliidriks audio-video valdkonnas on ebarealistlik. Kaheldakse, kas on mõttekas teha globaalne võrgustikpõhimõttel ja reaalajas töötav infovahetuse tarkvararakendus Euroopa ja Põhja-Ameerika turgude ühildamiseks, kui need on kaks täiesti ise asja.

Yaika teeb veebist otseülekandeid arvutisse ja mobiili

2011-01-07T12:42:00.003+02:00

Ettevõtja Valentin Ivanov tuleb kevadel turule teenusega, mis võimaldab veebi kaudu erinevate ürituste otseülekandeid teha nii arvutitesse, tahvelarvutitesse kui ka nutitelefonidesse.

Yaika 2 nime kandva HD video striimimise teenuse puhul hindab Ivanov kõrgelt asjaolu, et ühe ülekande vaatajate arv võib korraga olla kas või üle 10 000. Seejuures edastatakse arvuti jaoks video suuremas mahus, telefoni jaoks väiksemas.
Uut teenust demonstreeris Ivanov tänavu detsembris oma firma uues kontoris Ülemiste Citys.

Ettevõtja räägib, et Yaika 2 sihtgrupiks on konverentside, seminaride, töötubade ja kontsertide korraldajad. Teenus võimaldab ürituse läbi viia ja edastada (müüa) oluliselt väiksemate kuludega.

„Üle veebi tuhandetele inimestele konverentsi korraldamine on palju odavam kui rentida ruumid, saata kutsed, maksta turvateenuse, toitlustuse ja palju muu eest. Samas kvaliteet on sama hea,“ leiab Ivanov.

Asi käib imelihtsalt. Kõigepealt tuleb end Yaika.com’is registreerida ning kirjeldada ära oma üritus. Siis määrata makseviis – kas ürituse ja selle edastamise teenuse kulud katab korraldaja ning vaatajatele on kõik tasuta, või vastupidi: vaatajad saavad veebist osta õigust üritust jälgida nii arvuti kui ka mobiiliga. Samuti paika panna ürituse sissepääsu hind kas makstakse Paypali kaudu, krediitkaardiga või SMSiga. Yaika tagab kogu edasise protsessi, sealhulgas ülekande.
Ivanov ütleb, et idee arendada välja selline teenus, on juba aastaid vana. Kuid enne tuli ära testida, kuidas inimesed veebis videoid kasutavad. 2008.aastast opereerib Ivanov Yaika nimelist sotsiaalset võrgustikku, mis on sarnane Ustream.tv või Justing.tv-ga. Yaikal on ligi 7000 kasutajat, neist lõviosa Ladina-Ameerikas.
Yaika 2 konkurentidena nimetab Ivanov QIK’i, Usteam.tv’d ning livecasting.com’i, kuid need olevat peamiselt mõeldud proffidele. Yaika 2 positsioneerib end pigem rahvalikuma teenusena.

Yaika 2 kuulub Valentin Ivanovi kontserni The Winning Technology Group ehk WTG9, kus üheksa tähistab ettevõtja õnnenumbrit. Samas grupis on veel ridamisi ettevõtteid, näiteks digitaalset eraarhiiviteenust pakkuv Eesti Arhivaar, konsultatsioonibüroo WinTech, Infotehnoloogia Õigus- ja Ekspertiisibüroo jt.

Eestlased said USA patendi

2011-01-07T12:40:00.000+02:00

Tartu ettevõtte Skeleton Technologies teadlaste arendatud uue põlvkonna energiasalvestite materjal sai patendi USAs. Patendeeritud tehnoloogiast loodavad lahendusi leida mitmed suurkorporatsioonid alates autotööstusest lõpetades kaitsetööstusega.

Eesti teadlaste jaoks on see samm läbimurdeks globaalsele turule. Skeletoni poolt valmistatud uudsest nanopoorsest karbiidsest süsinikust superkondensaatorid, mis on seni kommertsiaalsest kättesaadavatest kordades kõrgema võimsustiheduse ja energiaga, on valdkonna ekspertide ning suurkorporatsioonide juures läbinud ka esimesed edukad katsetused.

Leiutis, mille autoriteks on Skeleton Technologies OÜ teadlased Dr. Jaan Leis, Dr. Mati Arulepp, Dr. Marko Lätt ja Helle Kuura, kirjeldab suure poorsusega nanostruktuurse karbiidset päritolu süsiniku sünteesimise meetodit, mis tagab süsinikmaterjalile kõrge elektrilise mahtuvuse ning madala sisetakistuse. Sellisest süsinikmaterjalist valmistatud elektroodid annavad energisalvestititele ülimusliku energia- ja võimsustiheduse.

“Energiasalvestite osas on tänasteks probleemideks eelkõige madalad energia- ja võimsustihedused. Masstootmises olevad superkondensaatorid jäävad paljude kasutusalade jaoks suureks ja raskeks, teisalt kõrge materjalikulu tõttu kalliks,“ nentis Dr. Jaan Leis. „USA patent on meie uudsete superkondensaatorite turule toomisel suur samm edasi,“ lisas ettevõtte juhatuse liige Taavi Madiberk.

Patenteeritud materjalil põhinevate superkondensaatorite prototüüpide vastu on tundnud elavat huvi paljud suurkorporatsioonid eesotsas General Motorsiga. Autotööstuses kasutatakse superkondensaatoreid järjest enam pidurdusenergia kogumiseks ja selle vallandamiseks kiirendamisel, mis tagab kütusesäästu.

USA patendi Nr. 7,803,345 saanud nanopoorsete süsnikmaterjalide peamisteks kasutusaladeks on superkondensaatorid ja Li-ioon patareid. Superkondensaatorite leiavad kasutust kõikjal, kus on vaja lühiajaliselt – alla 20 sekundi – maksimaalset võimsust. Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga arendab Skeleton Tehcnologies superkondensaatoreid, mida saaks kasutada tagavara vooluallikana kosmoses.

Skeleton Technologies kavatseb lähitulevikus EAS-i toel välja arendada ka tehnoloogia kommertsialiseerimiseks vajaliku kuluefektiivse tootmisprotsessi.

Skeleton Technologies OÜ on 2009. aastal asutatud Tartu Teaduspargis paiknev ettevõte, mille peamine eesmärk on energiasalvestite arendamine ning kommertsialiseerimine. Varasemalt on ettevõtte juhtivteadlased Tartu Tehnoloogiad OÜ nime all teinud lepingulist uurimistööd maailma juhtivatele multitehnoloogilistele ettevõtetele nagu Toyota Motor Corporation, Samsung SDI ja Honeywell Chemicals.

Allikas: http://www.ap3.ee/article/2011/1/7/eestlased-said-usa-patendi

Mobiilside kvaliteeti saab mõõta igaüks

2011-01-06T09:24:00.001+02:00

Aegajalt kuuleme ühelt või teiselt mobiilioperaatorilt, et just temal on kõige kvaliteetsemad teenused. Keegi „sõltumatu ekspert“ on sõitnud tehnikast pungil väikebussiga mööda linnu ringi ning tuvastanud objektiivsete parameetrite alusel, et parim mobiililevi ja kindlaim mobiilne internet on just ühel konkreetsel operaatoril.

Startup nimega Linkmes, mida veab hinnatud mobiilivõrkude asjatundja Priit Roosipuu, lähenes sellistele mõõtmistele hoopis uutmoodi. Linkmes arendas välja tarkvara, millega iga nutitelefoni omanik saab mobiilse interneti kvaliteeti mõõta.

Mõõtmistulemused kantakse Google Mapsi kaardile ja mida rohkem on mõõtjaid, seda usaldusväärsem on tulemus, mis kaardilt vastu vaatab.

Roosipuu räägib, et Linkmes on välja arendanud mobiilside kvaliteedi mõõtmise teenuse, kuhu iga mobiilikasutaja saab mõõtmistega panustada ning mis on skaleeruv. Selline „sotsiaalne“ ja tehniliselt lihtsustatud lähenemine asendab kallid mõõteseadmed, mida mobiilioperaatorid võrkude püstitamisel või vigade otsimisel kasutavad. Need on kulukad, vajavad pidevat uuendust ning koguvad meeletu koguse andmeid, mida on raske analüüsida.

Klientidena näeb Roosipuu eelkõige mobiilioperaatoreid, eriti virtuaaloperaatoreid välisriikides. Esimesed lepingud loodab ta sõlmida aasta alguses Lätis ja Rootsis.
„Kui operaatorid saaksid algsed mõõtmistulemused meilt, ei peaks nad nii palju ise mõõtma ja see oleks neile suur võit!“

Küsimus on ainult selles, miks peaksid mobiilikasutajad olema huvitatud võrgu kvaliteeti mõõtma. See „präänik“ on Linkmesi äriplaanis veel küsimärgiga.

Uus sotsiaalvõrgustik MyHistro on nagu isiklik interaktiivne raamat

2011-01-06T09:19:00.001+02:00

Ettevõtja Jaanus Vihand tõi hiljuti turule uue sotsiaalse võrgustiku MyHistro, mis peaks olema privaatsem, põhjalikum ja vähem kollasem kui tema maailmakuulsad „konkurendid“ eesotsas Facebookiga.

Webmedia tiimi arendatav MyHistro on omanäoline keskkond, kus on võimalik jutustada ja sõpradega jagada lugusid, abiks ajatelg ning kaart. Mõnusalt saab sinna üles panna näiteks loo oma viimasest turismireisist, kus iga sihtkoha juures on jutt (reisipäeviku sissekanne) ja pildid. Või näiteks loo oma sportlaskarjäärist: millistel maratonidel oled osalenud, kuidas end erinevatel etappidel tundsid ja mis koha said.

Tulemus on omanäoline, interaktiivne ja meelelahutuslik, kuid vajab alguses kindlasti harjumist ja võib olla raskesti jälgitav.

Vihandist on seni räägitud kui ajalookeskkonna Histrodamuse (soust Wikipediast, Google Maps’ist ja arvutimängudest) arendajast. Töö Histrodamusega tiksub vaikselt edasi ning see on isegi pälvinud teaduse populariseerimise auhinna. Kuid põhiaur on Vihandi sõnul läinud Histrodamuse edasiarendustele sotsiaalmeedia vallas, millest üks peakski olema MyHistro.

MyHistro on mõeldud inimestele, kes juba kasutavad Facebooki, Twitterit, MySpace’i või mõnda muud sotsiaalmeedia tööriista. Vihandi sõnul ei ole MyHistroga plaanis ühtki neist asendada, pigem täiendada.

„MyHistro olemus erineb teistest,“ räägib Vihand. „Kui Facebook´i ja Twitterit võrrelda näiteks ajalehega, siis MyHistro on pigem ajakiri või isegi raamat – natuke väiksema arvu kasutajatega, samas põhjalikum ja loodetavasti vähem „kollakas“. Seepärast ei kaota selle sisu ajas oma väärtust ning kasutajatel on seda põhjust üha uuesti ja uuesti vaadata.“

„Teisalt võib MyHistro´t teatud mõttes kirjeldada ka seguna blogist ja Facebookist,“ jätkab Vihand. „See võimaldab igal kasutajal minna oma lugude ja mõtete jagamisel paar sammu „sügavamale“ kui tänane „traditsiooniline“ sotsiaalvõrgustik seda võimaldab.“

MyHistro on suunatud inglisekeelsetele tarbijatele. Nõudlikumatele sotsiaalmeedia kasutajatele pakub uus sait nii mõnegi uue võimaluse. Näiteks on MyHistros iga loo juures leitav „I was here too“ funktsioon, mis võimaldab lugudes osaleda ka autori sõpradel-tuttavatel. Samuti on olemas näiteks kaasautorluse võimalus.

MyHistro beta on avalik aadressil beta.myhistro.com ning pälvinud veebis juba üksjagu tähelepanu. Testijate arv on piiratud, kuid Vihand ootab tagasisidet, et muuta keskkond ametlikuks avamiseks jaanuaris 2011 veel täiuslikumaks.

Küsimuse juures tihedast konkurentsist sotsiaalmeedias jääb Vihand enesekindlaks:
„Meil ei ole sadu teisi konkurente. Facebook ei ole meie konkurent. MySpace ei ole meie konkurent. Bebo, Badoo, Hi5, Tagged, Odnoklassniki, Orkut jt. ei ole meie konkurendid, nagu ka sajad muud sotsiaalmeedia keskkonnad. MyHistro on neist kõigist erinev ja mõeldud olemasolevaid keskkondi täiendama. Umbes nii, nagu DVD mängija täiendab kodus telerit. Vähemalt praegu on MyHistro veel üsnagi unikaalne. Teist sarnase põhifunktsionaalsusega - kaart+ajatelg+story creator - sotsiaalvõrgustikku me leidnud pole.“

Eestlased käivitavad pakiautomaadid neljas välisriigis

2011-01-05T10:15:00.002+02:00

Moodsaid postipakkide logistikalahendusi pakkuv Cleveron ei välista välisturgudel auahnete laienemisplaanide realiseerimiseks börsileminekut.

Cleveron, kes opereeris kuni möödunud suveni Eestis SmartPosti pakiautomaatide võrgustikku, on leidnud põnevad väljakutsed mitmetes Euroopa riikides, teiste hulgas Venemaal, Soomes, Tšehhis ja Slovakkias. Sest Eesti on üks vähestest, et mitte öelda ainus riik maailmas, kus iseteeninduslikud postipakiautomaadid on niivõrd hästi tarbijate poolt vastu võetud. SmartPostiga on Eestis pakke saatnud 140 000 inimest.

Juulis 2010 müüs Cleveron hästi toimiva SmartPosti võrgustiku Soome logistikafirmale Itella ning keskendus ärimudeli ekspordile. Cleveroni nõukogu liige Peep Kuld räägib, et nüüd on Itella huvitatud eestlastega koostöös samalaadsete pakiautomaatide püstitamisest Soomes. Cleveronilt saaks soomlased osta terviklahenduse, alates kappidest ja tarkvarast, lõpetades kogu oskusteabega, kuidas võrk optimaalselt tööle panna.

Veel enne tuleb aga täita suurem tellimus Venemaalt. Sealne suurim erakapitalil logistikafirma CPCR Express tellis Cleveronilt pilootprojekti raames 20 pakiautomaati, neist 15 pannakse üles Moskvasse ning ülejäänud Peterburgi. Hiljemalt veebruaris 2011 peaks võrk seal PickPoint.ru kaubamärgi all tööle hakkama. Ning kui see osutub edukaks, soetatakse veel 100-200 pakiautomaati.

Kui Venemaal ostab CPCR automaadid Cleveronilt välja, siis Tšehhis ja Slovakkias on õhus märgatavalt keerulisem ja riskantsem variant, kus eestlased ehitaks võrgu ise välja ja paneks selle tööle. Kuld räägib, et nagu SmartPosti kogemus näitas, on juba toimivat ja klientide poolt omaks võetud võrku lihtsam müüa ja selle vastu on ka suurtel postiettevõtetel suurem huvi.

Ise võrgu üles ehitamine Eestist palju kordi suuremas välisriigis nõuab hulga raha. Kuld kinnitab, et selle kaasamiseks kaalutakse kohalike investorite kaasamist või koguni börsileminekut.

HomeView teeb mööbli ostu veebist mugavamaks

2011-01-05T10:08:00.002+02:00

Ajujaht 2010 konkursilt välja kasvanud startup HomeViewSolutions arendab teenust, millega oleks võimalik palju kiiremini ja mugavamalt veebist mööblit koju või kontorisse osta.

Selliste ostude puhul on alati õhus küsimus, kas soetatav ese oma kohale üldse sobib või mahub. Üks võimalus on võtta mõõdulint ja teha kindlaks, kas näiteks veebis müüdava kapi või laua mõõdud ruumiga klapivad. Kuid HomeView lahendab selle küsimuse täiendatud reaalsuse (augmented reality) abil. Klient näeb sedasama kappi või lauda omaenda ruumis tehtud fotol ning kaob vajadus minna kaupa mööblipoodi vaatama. See on samm edasi võrreldes mitmete teiste ruumiplaneerimise tööriistadega, näiteks kasvõi sellega, mida pakub veebis IKEA.

Skype’is töötava Eero Koplimetsa ja Margot Müürsepa veetav ettevõte tahab tulevikus lahendust müüa mööblit ja tehnikakaupa müüvatele internetipoodidele tarkvarateenusena.

Räägitud on mitme ettevõttega, kuid konkreetseid kliente veel pole. Küll aga on HomeViewl valmis prototüüp, mida demonstreeriti ka Ajujahi konkursil. Probleemiks on see, et kuna kõik tiimi liikmed töötavad täiskohaga mujal, on arendus väga aeglane.
Üks küsimus, mille kallal praegu pead murtakse on see, kuidas saada mööblitoodetest lihtsaima vaevaga 3D joonised.

Kunstnik muretseb Eesti multimeedia disaini pärast

2011-01-04T09:26:00.001+02:00

Hiljuti käivitas Ülemiste äriinkubaatoris oma ettevõtte digitaalset videokunsti viljelev Tuuli Lepik, kes soovib Eesti multimeedia disaini varjusurmast äratada.

Kunstiakadeemia interaktiivse multimeedia magistri Lepiku firma Blue Cat valmistab multimeediatooteid TV-animatsioonidest interaktiivsete esitlusprogrammideni. Kliente on seinast seina ning tööd mitu kuud ette.

showreel from tuuli Lepik on Vimeo.

Lepik räägib, et põhjus ärinkubaatorisse minemiseks oli ühest küljest pragmaatiline – varasemalt puudusid tal igasugused ettevõtte juhtimise kogemused ning Ülemistes läbis ta alustava ettevõtja kursuse. Teisalt ei piirdu tema ambitsioonid aga kaugeltki ainult väikefirma majandamisega.

“Minu eesmärk on siduda kunstniku mõtlemine, fantaasia, ideed ja isikupärane lähenemisviis uute tehnoloogiliste lahendustega,” räägib Lepik. “Et kunstnikke, aga ka näiteks ulmekirjanikke ja psühholooge kaasataks rohkem uute tehnoloogiatoodete väljatöötamisse.”

Lepik on Eesti veebi- ja multimeediaidsaini senise arengu suhtes üsna kriitiline. Näiteks soomlastega võrreldes on meil veel väga palju arenguruumi.
“Kunstnik ja IT tööstur on Eestis teineteisele võõrad. Kasvõi näiteks siinsete portaalide kujundused on seega steriilsed ja ootuspärased,” leiab Lepik. “Siinsed kujundajad ostavad tavaliselt disainilahendusi välismaistest pildipankadest, selle asemel, et kasutada kohalikke illustraatoreid ning aidata sellel valdkonnal interaktiivses meedias areneda.”

Ärinaise eesmärk on leida strateegilisi partnereid, et koos luua “mingi uus toode, millega maailma paremaks muuta ja ise areneda.”

Tuuli Lepik on varem töötanud arvutigraafiku, disaineri või animaatorina firmades Videomeedia Pluss, Eesti Spordikanal ja Primarius, samuti aidanud luua liiklusmängu Ziil.

Tee oma veebipood null krooni ja mõne tunniga

2011-01-03T08:49:00.000+02:00

Täiesti võimalik, et maailma kõige kasutajasõbralikum ja vähemkulukam tööriist e-poodide ehitamiseks on välja töötatud eestlastel, startup’il nimega Pipfrog.

Pipfrogi e-poe loomise platvorm on niivõrd lihtne ja lollikindel, et firma tegevjuhi Bruno Lille sõnul kasutavad seda isegi arvutivõõrad pensionärid. Kuid erakordseks teeb Pipfrogi hoopis see, et seda kasutavad nii ühemehefirmad, kui ka väga suured ettevõtted, nagu Fazer, Securitas, Sotka ja Asko. Kohalikest tegijatest näiteks elektroonikakaubamaja Klick ning mööblikaubamaja Living.

Tegu on täisteenusega - koos e-poe visuaali loomisega pakub ettevõte ka kõike muud vajalikku: serverimajutust, infoturvet, hooldust , erinevaid makselahendusi jm.

„Meie idee on teha e-kaubanduse lahenused kättesaadavaks kõigile ja pakkuda teenust globaalset,“ ütleb Lill. Võib tunduda, et sel turul on maailmas kõva rebimine, sest e-kaubandus on popp. Kuid Lill ütleb, et tema ei tea ühtki konkurenti, kel oleks nii lihtne, mugav, soodne ja jätkusuutlik lahendus, kus seejuures ei tule midagi installeerida ega ei nõuta mingeid programmeerimisoskusi.

Veebipoe saab tegelikult ka näiteks Webmediast, kuid seal võib erilahendus maksta sadu tuhandeid kroone.

Pipfrogi üleilmne kasutajaskond küündib tuhandetesse, kuid aktiivseid selle tööriista abil tehtud veebipoode on sadakond. Firma ärimudel tundub esmapilgul kummaline – Pipfrogiga on võimalik täiesti sisukas ja toimiv veebipood mitte ainult luua, vaid ka seda opereerida, ilma et midagi peaks maksma. Maksta tuleb aga erinevate „lisade“, näiteks keerulisemate visuaalsete lahenduste, eBay integratsiooni, Liisi või Swedbaki järelmaksumooduli eest.

„Me ei ole viitsinud seni klientidele arveid esitada,“ viskab Lill nalja, täpsustades siiski, et Pipfrogi eesmärk on ka tulevikus võimaldada kaupmeestel e-äri alustada täiesti tasuta. „Raha kasseerimisest oleme pidanud olulisemaks seda, et kõik Pipfrogi kasutavad, sellest sõpradele räägivad ja meile tagasisidet annavad.“

Andmekaevur ennustab tulevikku ette algoritmide abil

2011-01-03T08:38:00.002+02:00

Hoidke alt kõik te selgeltnägijad, pendlimehed ja soolapuhujad! Siit tuleb noormees nimega Timo Sulg, kes ennustab tulevikku algoritmide abil.

Timo Sulg on tavapäraselt tagasihoidlik IT mees. Ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ning kursuse kahe aasta pärast lõpetama. Haruldane on tema puhul aga see, et kui tavaliselt hakkavad TTÜ tudengid programmeerima või sukelduvad veebiärisse, siis Timo on kaevur. Andmekaevur!

Mõni aeg tagasi avastas Timo enda jaoks arvutiteaduse moodsa haru nimega andmekaeve (inglise keeles data mining), millega Eestis tegeletakse vähe. Sellest ajast on ta ahminud endasse teema kohta üüratu hulga infot, näiteks lugenud suure hulga teadusartikleid. Ta esitas oma äriidee Tehnopol ja Tartu Teaduspargi ühiskonkursile StartITup ning pani selle hiljuti kinni! Nüüd lihvitakse Timo äriplaani mitmekesi.
Aga milles on asja uba? Andmekaeve on erinevate algoritmide ja mudelite alusel suure hulga andmete analüüs, et leida sealt konkreetseid trende või mustreid. Andmeid on maailmas meeletu hulk: mida ostame, kus liigume, mida arvutis klikime jne. Näiteks kui töötada läbi kõik ühe kuu jooksul Selverites tehtud ostud, võib neist välja lugeda mida inimesed teatud päevadel rohkem eelistavad ning vastavalt sellele ümbr kujundada sortimenti. Pangad saavad lihtsa vaevaga andmekaeve abil meile uusi laenutooteid pakkuda. Kindlustusfirmad analüüsivad aga selle abil meie tõenäolist eluiga.

Meie saaks oma oste analüüsides näha kokkuhoiuvõimalusi. „Mina tahan luua praktilise analüütilise platformi, mida saaksid kasutada mitte ainult suured korporatsioonid, vaid ka väikefirmad ja eraisikud, et suurest hulgas andmetest erinevat kasulikku infot välja töödelda,“ räägib Sulg.

Timo ei alusta päris tühjalt kohalt. Hetkel töötab ta Soome firma HRMi heaks, analüüsides selle töötajate liikumist ja motivatsiooni. „Ma otsin mustreid. Panen algoritmid valmis ja lasen need andmetest üle, juues ise vahepeal kohvi!“ ütleb ta.
Samuti on ta vaadeldnud toornafta hinna liikumist maailmaturul, kuid pole enda sõnul midagi üllatavat tuleviku kohta saanud. Ilmselt pole kellelegi uudis, et nafta hind saab ainult kasvada. Aga milline võiks olla optimaalne elektritootmine ühe riigi jaoks, et saavutada parim hinnatase? Timo arvutis pesitsevad algoritmid juba teavad.
Ka kevadiste valimiste tulemusi on ta põhimõtteliselt valmis ette ennustama. Iseasi, millised andmed algoritmide kätte töötlemiseks anda. Kas eelmiste valmiste tulemused, poliitikute aktiivsus riigikogus ning meedias või veel midagi? Mida rohkem on andmetes muutujaid, seda usaldusväärsemad mustrid neist välja kooruvad. Võib küll juhtuda, et Bangladeshi juustutootmise põhjal ennustatakse täpselt ära aktsiahindade liikumine Nasdaqil, kuid seda saab Timo arvates pidada vaid pimedaks juhuseks.

Timo ütleb, et tema klientideks ei pea tulevikus ilmtingimata inimesed olema, vaid teised arvutid, sest andmete analüüs saaks toimuda automaatselt.

Tehnopolis Timot nõustav Raido Pikkar näeb noormehe projektis pisikest sammu iseareneva ja mõtleva tehisintellekti suunas, millest on viiamsel ajal meedias sõna võtnud ka Skype’i endine insener Jaan Tallinn.

Eesti firma tegi valmis kõikvõimsa e-paberi

2010-12-28T12:39:00.005+02:00

Eesti firma Visitret Displays suutis pärast mitmeaastast teadustööd laboris valmis meisterdada maailma esimesed e-paberi lehed, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindlad, painduvad ning suudavad muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti.

Vähe sellest, eestlaste loodud e-paberi tootmine on odav ja sellest võib saada järgnevatel aastatel maailmas üks peamisi ekraanimaterjale. Kuigi pealtnäha kõlab see kõik tüüpilise tehnoloogiauudisena, mis võiks puudutada nooremaid ja mood-sa tehnikaga sina peal olevaid inimesi, võib tegelikkuses eestlaste e-paberist kasu saada terve inimkond.

Nii näiteks võib e-paber tulevikus asendada metallist liiklusmärke, raamatuid ja ajalehti. Lihtsatest kasutusvaldkondadest võib e-paber tulevikus oluliselt kergemaks teha kaupmeeste elu. Pabersiltide asemel võivad poed hindu näitama asuda e-paberil. See tähendab, et inimene ise ei pea hinnasiltide uuendamisega tegelema. Piisab vaid arvutis mõnest klahvivajutusest ning saalis ongi näiteks 70 000 eri tootel hinnad muudetud. Tõstku siis valitsus kas või iga päev käibemaksu või lisagu mõned müügimaksuprotsendid.

Visitret Displaysi tehnoloogiajuht Jüri Liiv lisas, et täiesti reaalne e-paberi kasutusvaldkond on ka kodumasinad, mis soovivad kuvada mingisugust infot – näiteks kella, kuupäeva, temperatuuri, aga ka seda, mis külmkapis on või millal seal midagi halvaks läheb.

Ka praegusaja kodumasinad teevad seda, ent info edastamiseks kasutatav tehnoloogia on kallis, pole ilmastikukindel ega igas olukorras kasutajasõbralik. Eestlaste loodud e-paber on täiesti elastne, silikoonist valmistatud ja imeõhukene.

Tavalise A4-dokumendi suurune tükk Visitreti e-paberit hakkab prognooside kohaselt maksma kümne euro ringis. See annab võimaluse näiteks seni 8000–9000 krooni (500–575 eurot) maksva iPadi tootmishinna vajadusel oluliselt madalamaks lasta.

Visitret Displaysi tegevjuhi Madis-Marius Vahtre sõnul muudab nende ettevõtte e-paber näiteks e-lugerid tulevikus kordades odavamaks. „Meie ekraanimaterjali baasil on võimalik toota e-lugejaid jaehinnaga 50–100 eurot või veelgi soodsamalt,” lisas Vahtre.

Praegu kasutavad iPadid ja teised moodsad tablett- ja tahvel-arvutid ekraane, mis on olulised vooluahnemad, ilmastikukartlikumad ja kõrgema tootmishinnaga, põhinedes enamikus valgust kiirgavatel tehnoloogiatel.

E-paberi olulisim tunnus on, et see ei kiirga, vaid peegeldab tagasi välisvalgust nagu tavaline paber. Valgusekiirgamine on suure energiatarbega ja see väsitab silmi.

„Viimasel ajal on ajakirjanduses juttu olnud näiteks kooliõpikute iPadiga asendamisest, kuid me ei soovi ju, et meie lapsed vaataksid terve koolipäeva valgustkiirgavat arvutimonitori. Visitreti e-paber kaotab kiirgavate ekraanide võimaliku kahjustava mõju, olles silmadele sama ohutu nagu tavalise paberraamatu lugemine,” märkis Vahtre.

Nüüdseks on turule jõudnud ka esimesed eestlaste e-paberiga konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavad e-lugerid, kuid need ei suuda edastada videopilti ega ole ilmastikukindlad.

„E-paberi üheks oluliseks omaduseks on ka bistabiilsus, mis tähendab, et kui ekraanilt elektritoide ära võtta, peab ekraanil viimasena olnud pilt püsima jääma,” selgitas Vahtre.

Ka saab e-paberile kirjutada ja joonistada. Kõik, mis paberile kantud, jääb sinna ka soovi korral püsima. Seega vähemasti kasutamisviisi poolest sarnaneb eestlaste loodud e-paber pärispaberiga.

Kuid pole välistatud, et eestlaste e-paberist võib saada tehnoloogia, mis päästab ajalehed. Kui praegused e-lugejad suruvad ajalehtedele peale uue, pisema ja koledama formaadi, siis Visitret Displaysi loodud e-paber ei sea ekraani suurusele piire. „Põhimõtteliselt võib toota majaseinasuuruseid ekraane, iseasi, kas sel on mõtet.”

Kaks-kolm aastat lugejateni

Suure tõenäosusega tulevad esimesed eestlaste arendatud e-paberit kasutavad raamatulugejad ja ekraanid turule kahe-kolme aasta jooksul. Juba on laboris suudetud toota esimesed lihtkirjaümbriku suurused e-paberid.

Visitret Displays OÜ asutati 2007. aastal tehnoloogia looja Jüri Liivi ja Briti kapitalil põhineva investeerimisfirma Honey Investments OÜ algatusel. Nüüdseks on ettevõtte osanikering laienenud seitsmele, kusjuures täiendavalt on kaasatud vaid Eesti kapitali. Ettevõtet on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Kuidas e-paber töötab?

•• Visitret Displays kavatseb lähiaastail turule tuua e-paberi, mille lehele kuvatakse info „pöörlevate pallide” abil. Pallid on mikromeetrise läbimõõduga. Sellise kontseptsiooni peale tuli 1980-ndatel Xeroxis töötanud Nicholas Sheridon, kes on laiemalt tuntud ka kui e-paberi isa.

•• Kuigi Xerox kulutas ligi 20 aasta jooksul e-paberi arendusele sadu miljoneid dollareid, kirjutati arenduskulud suuresti korstnasse, kuna kasutatud materjalide ja arendatud tehnoloogia baasil ei suudetud toota piisava kvaliteediga e-paberit.

•• Tartu ülikooli keemiadoktorandil, Visitret Displaysi tehnoloogiajuhil Jüri Liivil tuli aga idee, et vaha asemel võiks kasutada väga kiiresti pöörlevaid fluorplasti (PVDF-)osakesi, mis on tunduvalt paremate elektriliste omadustega kui Xeroxi kasutatud vaha. Lisaks õnnestus välja töötada tehnoloogia PVDF-i keemiliseks modifitseerimiseks.

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/589672

Loe lisaks:

http://www.e24.ee/?id=361960

Maaleht

http://uudised.err.ee/index.php?06221268

Wibbit teeb hinnad ja ostukorvid võrreldavaks

2010-12-27T09:16:00.000+02:00

Tartu Teaduspargis tegutsev Playtechi taustaga startup Wibbit seab atra, et turule tulla multifunktsionaalse toidu- ja esmatarbekauba hinnavõrdlus- ja ostuportaaliga.
Ettevõtmise üks autor, Mehis Pärn räägib, et algselt tekkis idee tänavu kevadel Garage48 startupide meisterdamise üritusel. Hiljuti aga võideti sellega Tartu Teaduspargi ja Tehnopoli korraldatud konkurss StartITup, mis pani projekti tõsisemalt idanema.

Portaali esialgseks nimeks on kavandatud Wibbit.eu ning see on suunatud Eesti turule.

Ideid, millist kasu võiks Wibbit poodidele või tarbijatele tuua on üsna mitmeid ning äriplaan ning strateegia pole kaugeltki paigas. Piiriks on siin suuresti fantaasia ning ajurünnakud kestavad.

Pärn räägib, et tore oleks näiteks mobiiliga poes toodetest pilte teha või nende triipkoode lugeda, saades koheselt võrdluse, palju sama asi kõrvalpoodides maksab. Mobiilile oleks vahva saada ka sooduspakkumisi või infot uudistoodetest, kuid ainult selliste kaupade või kaubagruppide kohta, mida soovid ise jälgida.

Samuti võiks olla Wibbitiga võimalik võrrelda pere ostukorvi nädala või kuu lõikes ning saada aimu, kui palju oleks samade kaupade peale kulunud teistes poodides.
Samuti üritab Wibbit Pärna sõnul taaselustada niiöelda drive-in tüüpi igapäevast osturutiini, kus kaubad tellitakse ja nende eest makstakse veebi kaudu, et siis toidukotile lihtsalt kusagile järgi minna. Nii säästab aega ja sellega ka raha.
Ja miks mitte arendada välja navigeerimisrakendus, mis näitab, kuidas poes liikuda, et soovitud kaubad kõige kühema ajaga ostukorvi saada.

Alustada tahab Wibbit aga tasa ja targu. Esimese asjana kavatsetakse 2011.aasta esimeses pooles luua sooduspakkumiste keskkond, kuhu saaksid kõik poed oma infot jagada.

„Igasugust reklaami ja soodustuspakkumisi on sotsiaalmeedias küll juba üsna palju, kuid meie eesmärk on anda kõige selle üle kontroll tarbija kätte, et tal tekiks võimalus filtreerida ja jälgida vaid seda infot, mis teda huvitab,“ räägib Pärn.
Võiks arvata, et tarbijaid huvitab näiteks elektroonikakauba hinnavõrdlus erinevate kaupmeeste lõikes. Aga ei, Wibbiti fookuses on just toidu- ja esmatarbekaup. „Keskmine arvutikasutaja ilmselt küll ei võrdle iga päev piima hinda erinevates poodides, kuid tal võiks oma kuise ostukorvi maksumuse vastu huvi olla küll,“ arvab Pärn.

Ühe suure kännu taha on Wibbiti tiim koosseisus Mehis Pärn, Gert Vesterberg ja Lauri Saidla kahjuks juba kinni jäänud. Nimelt pole suured poeketid eriti huvitatud hinnainfot suvalise alustava startup’iga jagama. Pärn leiab, et sooduspakkumisi võiks nad siiski jagada.

Wibbit otsib Tartu Teaduspargi abiga inimest, kes tunneks kaubanduse valdkonda ning oskaks selles vallas noortele ettevõtjatele uksi avada. Seoses StartITup võiduga hoiavad teaduspargi nõustajad projektil ka teraselt silma peal, ega lase Wibbiti tiimil liiga mugavaks muutuda.

TTÜ teadlased uurivad kolmemõõtmeliste kiipide tootmise võimalust

2010-12-27T09:09:00.002+02:00

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased püüavad koos IBM-i ja Ericssoni spetsialistidega tuua kolmemõõtmelised kiibid masstootmisse, mis muudaks näiteks arvutid ja mobiiltelefonid veelgi multifunktsionaalsemaks.

Kui praegu elektroonikas kasutatavaid kiipe laotakse üksteise kõrvale, siis tulevikus peaks süsteem töötama veatult kolmemõõtmelisena ehk üksteise peal olevana. Kolmemõõtmelised kiibid on küll juba olemas, kuid nende kooslus kulgeb praegu veel üle kivide ja kändude, vahendas "Aktuaalne kaamera".

TTÜ Arvutitehnika Instituudi vanemteadur Jaan Raik selgitas, et kiibi erinevad struktuurid on nii väiksed, et kui sealt üks aatom ära kaob, siis see võib tekitada kiibi töös vea. "Selles mõttes on test ja tõrkekindlus muutunud üha tähtsamaks, et need kiibid üldse toimiksid,"
rõhutas ta.

Kolmemõõtmeliste kiipide kasutuselevõtt muudaks näiteks arvutite ja mobiiltelefonide töö veelgi tulemuslikumaks ja kõikvõimalikke praegu veel ulmevaldkonda kuuluvaid vidinaid saaks juurde liita. Paraku on kolmemõõtmelised kiibid väga ebastabiilsed. Väikseimgi keskkonnamuutus, näiteks tolmu lisandumine võib süsteemi seisata.

Jaan Raiki sõnul on kiipe väga raske testida, kuna need on kokku kleebitud erinevatest kihtidest. "Need on väga keerulised ja pole välja töötatud meetodeid, kuidas neid efektiivselt testida."

Kuidas süsteemis viga leida ja kuidas süsteem sellest ise üle saaks, seda just TTÜ arvutitehnikainstituudi teadurid uurivadki. TTÜ koordineerib europrojekti Diamond, mille esimese projekti eelarve on 60 miljonit krooni.

Virtuaalne treener kutsub uuringusse spordihuvilisi

2010-12-17T15:35:00.001+02:00

„Virtuaalse treeneri“ tarkvara ja sotsiaalse suhtluse ühendav firma Sportlyzer kavatseb 2011 jaanuarist alates läbi viia uuringu, kuhu kutsub osalema kümneid vastupidavusspordi huvilisi.

Sportlyzer arendab veebipõhist teenust – tervisesportlastele mõeldud kasutajasõbralikku treening- ja motivatsioonitarkvara. Ettevõtte eesmärk on turule tuua arvutiprogrammi juhitav niiöelda virtuaaltreener, kes annab sotsiaalvõrgustiku kaudu kasutajatele automaatseid treeningsoovitusi. Nii muutub treenerilt nõu saamine inimestele praegusest oluliselt mugavamaks ja väga palju taskukohasemaks.

Sportlyzeri asutaja Tõnis Saag ütleb aastatepikkune „igav töö“ automaatseid trennisoovitusi andva veebirakenduse välja arendamise kallal hakkab tänaseks läbi saama. Algoritmide esilagne versioon, mis peaks andma virtuaalsele treenerile elu on peaaegu lõpuni välja töötatud. Isegi treeneri karakter, või vähemasti selle prototüüp, on olemas: Facebookis elab juba mõnda aega Sportlyzeri virtuaalne treener nimega Mike Lyzer, ehkki individuaalset nõu ta veel ei anna.

Edaspidi keskendutakse Saagi sõnul kahele asjale. Esiteks Mike Lyzeri „mõistuse“ ja tema karakteri edasi arendamisele. Ning teiseks tahetakse läbi viia piiratud kasutajagrupile programmi algoritmide uuring, kuhu kutsutakse osalema kümneid harrastussportlasi vanuses 22-45. Uuringu eesmärk on luua Sportlyzeri programmile teaduslik tõestus.

Saag ütleb, et Sportlyzeri treeningpäevik koos sotsiaalse võrgustikuga avatakse veel sel aastal. Virtuaaltreener Mike hakkab individuaalselt nõu andma hiljemalt 2011 suveks.

Sportlyzeri veebirakendus peaks aitama jagu saada levinud probleemist – kõikuvast motivatsioonist. See analüüsib inimese treeninguid ja aitab tal avastada võimalikke probleeme, millest on tingitud niiöelda augud sporditegemises.

Kasutaja sisestab programmi andmed – alates vanusest, kaalust, harrastatavatest spordialadest ja senisest keskmisest treeningaktiivsusest, lõpetades jooksvalt üles märgitavate treeningute kestuse, intensiivsuse ja pulsisageduse näitajatega.

Tarkvara analüüsib andmeid ning annab Mike Lyzeri vahendusel soovitusi edaspidisteks trennideks. Ühtlasi saab spordihuviline ka selge ülevaate, kas tema vorm liigub parasjagu üles või alla.

Mike võib näiteks hoiatada, et koormus on liiga suureks läinud ning vigastuste või haigestumise oht kasvanud. Või vastupidi – et koormus on liiga väike. Samuti jälgib ta inimese motivatsiooni, paludes vajadusel probleemi täpsustamiseks täita küsimustikke.

„Mike on nagu osav treener – üht kiidab, teist julgustab, vahel harva võib mõnele ka turja hüpata“ ütleb Saag.

Hetkel Tartu Teaduspargis tegutsev Sportlyzer on läbinud Arengufondi äriinkubaatori ning kaasanud seemneinvesteeringu Rein Lemberpuult (Playtech) ja Arengufondilt. Esimene toetus on saadud ka EAS-ilt. Meeskonda kuuluvad lisaks tuntud ettevõtjale Jüri Kaljundile (CV Online, Nagi, Talentag, Emp.ly) ka sporditeadlased Kristjan Port ja Jarek Mäestu ning spordipsühholoog Aave Hannus.

Loo kirjutamist on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

Eesti edukaim iPhone mängude arendaja on CandyCane

2010-12-17T15:33:00.001+02:00

Kultuslikele tehnoloogiavidinatele iPhone ja iPad arendab Eestis teenuseid mitmeid ettevõtjaid. Mäekõrguselt edukaim neist on endine Skype’i töötaja Mikael Suvi, kelle firma CandyCane teenis mullu 2,2 miljonit krooni puhaskasumit ning on hästi müünud ka tänavu.

Suvi, kes hetkel elab ja töötab hoopis Portugalis, peab mänugude arendamist oma hobiks. „Ma teen seda, mis mulle meeldib,“ ütleb ta. Praegu on ta briti firma Miniclip palgal, mis toodab samuti mänge.

Suvi firma CandyCane on turule toonud kolm hitti – puslemängud “Fling!” ja “Fuzzle” ning “Angry Birdsi” meenutava “Fraggeri”. Kõik on rokkinud nädalaid AppStore’i edetabelite tipus ja seda eri riikides. “Flingi” ja “Fuzzle’it” on ostetud sadu tuhandeid (lisaks miljonitele tasuta koopiatele), “Fraggeri” müük ületas äsja miljoni piiri.

CandyCane kuulub äriregistri andmetel Suvile, kuid mees ütleb, et edu taga on terve tiim Skype’i praegusi ja endisi töötajaid. Üks “Flingi” ja “Fuzzle’i” põhiarendaja on näiteks varem Tallinnas töötanud uusmeremaalane Michael Bevin, keda Uus-Meremaa meedia on nimetanud CandyCane’i kaasomanikuks, Suvi on rohkem töötanud “Fraggeriga”.

“Suvi on igavesti terav tegelane,” ütleb endine kolleeg Kalju Rüütli. “Ettevõtlik, mis on progejate seas haruldane, sest nemad tahavad tavaliselt elegantselt koodi kirjutada ja neid ei huvita küsimus where the money is?”

Apple’i loodud uus turg, kuhu iga arendaja saab müüki panna oma loodud mängu või muu tarkvaraprogrammi, on kahe aastaga meeletult kasvanud. Täna on seal üle 300 000 rakenduse ning Apple müüb iga päev ligi 250 000 uut iPhone’i, iPadi või iPodi.