Kevadel saab valmis Estonia klaveri uus mudel.

Postimees Online http://www.e24.ee/?id=194092&redir=
Autor: Sirje Niitra
Foto: Priit Simson

Olukorras, kus paljud klaverifirmad maailmas on sunnitud tegevuse lõpetama või ennast suurematele maha müüma, on Estonia klaverivabrik suutnud leida uusi turge ja olemasolevaid kasvatada.

Estonia klaverivabriku muusikust juhataja Venno Laulu sõnul lõikas majanduskriis klaveritööstusse raskelt sisse. Ta loetleb firmasid, mis tegevuse lõpetanud või teiste üles ostetud.

Näiteks müüdi austerlaste rahvuslik uhkus Bösendorfer Yamahale, mis sulges sel sügisel veel brittide kuulsa klaveritootja Kemble. Tšehhi suur klaverivabrik Petrof on oluliselt tootmist vähendanud ja teeb nüüd kõrvalt kõrgläikega köögimööblit Moskva rikastele.

Saksa firma Seiler läks pankrotti ja müüdi korealastele. Teine Saksa suur firma Schimmel jõudis pankrotini sel sügisel. Endise Rootsi firma Nordiska klavereid teevad nüüd hiinlased.

Ei pääsenud ka Stein­way – 40 protsenti firma aktsiatest läheb Samickile. Eesti lähiriikides enam tiibklavereid ei toodeta.

Selles segaduses on Estonial seni hästi läinud. Kohe, kui majanduslangus tunda hakkas andma, hakkas ettevõte vähehaaval koondama ja kohanduma turul valitseva olukorraga. Lattu midagi ei toodetud.

Laulu sõnul on nad nüüd hakanud endiseid tublimaid töötajaid üha tagasi kutsuma.

Et kaup hästi müüks, tuleb seda ka pidevalt täiustada. Selle sajandi algul on Estonia klaveritele tehtud üle 300 muudatuse. Sellega pole piirdutud – pilli täiustamise protsess jätkub. Neist on kindlasti suurim täiesti uue klaverimudeli väljatöötamine, millele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma innovatsioonitoetuse andis.

Uus klaver, mida hakatakse nimetama salong-kontsertklaveriks, paigutub oma 225 cm pikkusega kabinetklaveri ja kontsertklaveri vahele ning sobib hästi nii saalidesse kui ka kodudesse.

Mudel peaks valmima tuleva aasta kevadel. Selle järele on teisel pool ookeani väga suur nõudmine ning juba on olemas tellimus 26 pillile, mida pole veel keegi näinudki. Edaspidi on Estonia klaverivabrikul kavas tasuvuse suurendamiseks vähendada väikeste klaverite osakaalu toodangus.

Uutele turgudele pole kuigi lihtne sisse saada. Et Estonia klaver on just USAs end tugevalt sisse töötanud, selles on suur teene Estonia vabriku ainuomanikul Indrek Laulul, kes on Venno Laulu poeg. Koos perega seal elades ja töötades suhtleb Indrek Laul ligi 40 sealse edasimüüjaga.

90 protsenti kogu Estonia klaverivabriku toodangust lähebki praegu Ühendriikidesse. Üks 19 pillist koosnev konteiner läks alles novembris sinnapoole teele.

Estonia klaveri kuulsus on ka levima hakanud. Hiljuti külastas klaverivabrikut diiler Austraaliast, kes esitas esimese tellimuse kuue klaveri peale. See ei ole aga veel kõik.

Läbirääkimiste tulemusel on saavutatud kokkulepe ühe Tai edasimüüjaga, kes soovib jaanuari keskel esimest pilli saada. Saksamaal, Hollandis, Islandis, Jaapanis ja Singapuris on edasimüüjad juba olemas. Läbirääkimised on käimas Taanis, Hispaanias, Luksemburgis, Belgias ja Suurbritannias

Cliftoni toodang jõuab maailmaturule

Uudisteportaal Kalev.ee

http://www.kalev.ee/est/tartu/?news=991073

Tartu Teaduspargis tegutsev pooljuhtelementide tootja Clifton sõlmis lepingud inglise ja vene ettevõtetega, kes hakkavad Cliftoni toodangut pakkuma elektroonikatööstustele Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

Edasimüügilepingud on sõlmitud elektroonikakomponentide müügi ja arendusega tegelevate ettevõtetega Mintech Semiconductors, Semelab/TT Electronics ja Intelsob. Ülemaailmse jaotusvõrgu kaudu jõuavad Cliftonis arendatud pooljuhtelemendid kõige erinevamate valdkondade elektroonikaseadmeteni alates mäetööstusest kuni kosmoseaparatuurini. Cliftoni poolt arendanud jõudioodi tooteseeria pooljuhtelemendid ja struktuurid eristuvad praegu kasutusel olevatest kõrgema pinge-, voolu- ja temperatuuritaluvuse ning suurema energeetilise efektiivsuse poolest. Paremad näitajad põhinevad kasutatava pooljuhtmaterjali, galliumarseniidi, looduslikel omadustel ja Cliftonis arendatud LPE tehnoloogial. Eriline toormaterjal ja tehnoloogia võimaldavad valmistada seadmeid, mille abil saab elektrivõimsusi juhtida ja muundada oluliselt efektiivsemalt. Unikaalse tehnoloogia abil valmistatavatel toodetel on suur kasutuspotentsiaal ka teistes elektroonikakomponentides, nagu näiteks transistorid või erinevad andurid, ning mitmesugustes elektroonika jõumoodulites.“Tegemist on ettevõtte arengus murrangulise etapiga – oleme leidnud tootearenduse faasist tee ülemaailmsele turule. See on suur ja väga huvitavaid väljakutseid pakkuv turg,” lausus Cliftoni juht Jaak Anton. Pooljuhtelementide tootja Clifton tegutseb mittetraditsioonilises valdkonnas, kus materjalikulu on väike, tootmine teadmistemahukas ja pakub kõrget lisandväärtust. Antoni sõnul on siin tavaliste tootmisharudega võrreldes pikem arendusfaas ja rohkem riske, kuid ka oluliselt suuremad võiduvõimalused.“Clifton on hea näide sellest, kuidas Eestis on võimalik arendada maailmas unikaalseid tehnoloogiaid,“ ütles ettevõtte investoriteringi kuuluva Ambient Sound Investmentsi otseinvesteeringute juht Margus Uudam. “Rahvusvahelise müügi käivitamine siit on küll raske, kuid partnerite huvi Cliftoni vastu annab lootust, et Eesti võib märgi maha panna mastaapses ja suure potentsiaaliga valdkonnas,” lisas ta.Cliftoni peamise tooteartikli, vähemalt 500V pingele mõeldud jõudioodide turumaht on Yole ja IMS turu-uuringute andmetel 3,5-5 miljardit krooni. Hinnanguliselt 8-10 protsenti neist jõudioodidest leiavad kasutust tingimustes, kus Cliftoni eriomadustega toodetel on ilmselged eelised.Clifton on 2000. aastal loodud Tartus asuv kõrgtehnoloogiaettevõte, mis arendab ja toodab elektroonikatööstusele jõudioodi pooljuhtelemente ja struktuure. Ettevõttes omab enamusosalust Skype’i eestlastest asutajainseneride loodud investeerimisfirma Ambient Sound Investments.

Eestlased tahavad välja mõelda kõnniroboti

Autor: Lehte Ilves

Noore mehena ratastooli jäänud Tanel Joost (pildil) pani kokku meeskonna, kes hakkab Eestis välja töötama kõnnirobotit, mis aitab ratastoolis inimestel oma jalgel kõndida ega lase kehal unustada kõndimist.

Haapsalu neuroloogiahaigla kõnnilabori avamisel läinud neljapäeval oli üks õnnitleja Tanel Joost Tartust, kes on olnud nii Haapsalu neuroloogiahaigla patsient kui ka koostööpartner.
Kõnnirobot pole mõeldud koduseks kasutamiseks, vaid eelkõige rehabilitatsioonikeskustes, kus saavad puudega inimesed kõndimist harjutada. „Mõte on selles, et taastada närvimälu ja lihaste toonus,” selgitas Joost. „See ei ole mingi imevahend, aga parandab taastusravi tulemust.”

Kõnnirobotiga hakkavad tegelema robootikud ja füsioterapeudid, koostööd tehakse nii Haapsalu neuroloogiahaigla kui ka Joosti enda firmaga.

Robotimeeskonda kuulub seitse inimest: kaks OÜst Equa, kaks Haapsalu taastusravihaiglast, kaks Energiatehnika OÜst ja konsultant. Mõte kõnniroboti tootmiseks tuli Equa tootmisjuhilt Ramon Lippuselt.

Kõnniroboti valmistamine on kavandatud kahes etapis. Esimesena on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud eeluuringu projekt, et selgitada, kas selle toote valmistamiseks on autoriõiguslikke takistusi. Projekti on EAS heaks kiitnud.

Põhiprojekti elluviimiseks on kavas taotleda EASilt osalist finantseerimist. Põhiprojekt hõlmab kõnniroboti ehitamist, katsetamist ja kontrollimist ning seeriatootmisse juurutamist.

Joost tunnistas, et tööd on palju ja kogu protsess võib aega võtta paar aastat.
„Usun, et järgmisel suvel võiks meil olla juba kas midagi näidata või rääkida,” oli ta optimistlik.
Kõnniroboti maksumus võib jääda mõne miljoni krooni kanti. Kui riik toetab roboti väljatöötamist, ei pea neid kulusid toote hinda kandma ja tarbijale tuleb toode odavamalt kätte.
„Üks selle projekti eesmärke ongi töötada välja kõnnirobot, mis oleks taskukohasem Eesti asutustele,” sõnas Joost. Välismaised analoogid maksavad 3–4 miljonit krooni.

Joosti firma tahab seda robotit ka eksportida. „Meie firmal on üle kümne aasta pikkune kogemus uute toodete väljatöötamisel ja turustamisel,” selgitas Joost. „See projekt on meie ajaloos kõige suurem.” Joosti sõnul on teistes riikides kõnniroboteid ennegi valmistatud, kuid Eestis tehtu peaks olema taskukohane meie riigi elanikele. Joost ütles, et Haapsalu haiglas patsiendina olla pole tal aega: „Mul on kolm tootmisettevõtet. Igapäevaelu on kiire.”

Tanel Joost tunnistas, et 19aastasena autoõnnetuse järel ratastooli jäämine on talle palju õpetanud. Ta lõpetas keskkooli ja Tartu ülikooli avaliku halduse erialal. Vennaga kahasse on neil OU Equa ja nad on Eesti üks suuremaid meditsiinitarvete ja invatoodete valmistajaid.

Kroonika kirjutas 2003. aasta oktoobris, et ärimees ja Tartu linnavolikogu liige Tanel Joost veedab suure osa oma ajast lennukis messidele ja konverentsidele sõites. Selles ei oleks midagi ebatavalist, kui kokpitis ei ootaks teda ratastool.

Miks on vaja Eesti oma kõnnirobotit?
Priit Eelmäe
Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees

Head leiutised on kallid, meie robot võiks olla odavam. Praegu Tallinnas kasutatav robot Locomat maksab üle 3 miljoni krooni. See aparaat lubab kõndida vaid liikuval kõnnirajal.
Meie projekt tahab teha roboti, mis võimaldaks ruumis ringi liikuda. See on ambitsioonikas ja unikaalne plaan. Meie haigla osa on olla meditsiini poolelt tark nõuandja ja pakkuda keskkonda, mille aluselt saaks roboti välja töötada ja tema sisukust hinnata. Esimene prototüüp peaks meie majas katsetuse läbi tegema.
Kui selline robot peaks käiku minema, muudab ta keeruliste närvisüsteemi haiguste ravi tulemuslikumaks ja odavamaks. Usun, et robootikal on rehabilitatsioonis suur tulevik.

Avaldatud Lääne Elus 3. novembril 2009

Ettevõtte info:
EQUA OÜ http://www.equa.ee/
· Tegevusvaldkond: meditsiinimööbel, invaabivahendid ja meditsiinitehnika.
· Toetuse saamine: teadus- ja arendustegevus, eeluuring 1,74 mln kr (2009),

Urmas Uska: IT valdkonna koostöövõimaluste infopäev

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldab koostöös EUREKA ITEA 2 klastriprogrammi juhtidega infopäeva IT valdkonna ettevõtjatele ja teadusasutuste juhtidele.
Infopäev toimub 26. novembril kell 9.30-12.45 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses, aadressil Lõõtsa 6. Infopäev on osalejatele tasuta.
Infopäeval tutvustatakse ITEA klastriprogrammi ja selle võimalusi arendamaks rahvusvahelist koostööd innovaatiliste tarkvaralahenduste loomiseks.

Päevakava:
· Programmi tutvustus - Rudolf Haggenmüller, ITEA 2 programmi juht;
· Praktilisi küsimusi programmis osalemiseks - Erik Rodenbach, programmi koordinaator;
· Rahastamise võimalused projektides osalemisel - EASi Innovatsioonidivisjoni esindaja.

Infopäevale ootame eelkõige ettevõtjaid, kes on huvitatud rahvusvahelisest arendusalasest koostööst. Samuti projekti konsultante ja EUREKA klastriprogrammidest huvitatuid.

ITEA2 on koostööraamistik, mis koordineerib ja soodustab koostööd ettevõtte, ülikoolide ja teadusasutuste vahel luues sellega võimaluse strateegiliste tarkvara rakendustel baseeruvate innovaatiliste lahenduste tekkeks (iseloomustavad märksõnad ambient intelligence, ubiquitous communications, smart things, Software-intensive Systems and Services etc). Klastri algatajateks on Airbus, Daimler, Siemens, Alcatel-Lucent, European Federation of High Tech SMEs, Telefonica, Barco, Italtel, Telvent, Bosch, Nokia, Thales, Bull, Philips ja Thomson.Täiendav info ITEA 2 programmi kohta http://www.itea2.org/

Registreeru:
Urmas UskaEAS, EUREKA Programmi Koordinaator627 9705urmas.uska@eas.ee

Mart Vihmand: Kosmoseseminar Euroopa juhtiva kosmosekontserni EADS Astriumiga

16. novembril on Eesti ettevõtjad ning avaliku sektori esindajad taas oodatud kosmoseteemalisele seminarile, teemaks koostöövõimalused Euroopa juhtiva kosmosekontserni EADS Astriumiga.

EAS ja Invent Baltics korraldavad koostöös EADS Astriumiga seminari eesmärgiga tutvustada koostöövõimalusi Euroopa kosmoseprogrammides, millest olulisemad on Kopernikus ja Galileo.
Üritusel soovitakse luua Eesti ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega otsekontaktid, mille baasilt on edaspidi võimalik arendada konkreetsemaid koostöövõrgustikke. Baseerudes EADS Astriumi laiapõhjalistele B2B kogemustele kosmosevaldkonnas, käsitletakse elluviidavat seminari ka kui osa Eestis planeeritavast space day-st, millest on eri maades kujunenud edukas platvorm valdkondlike kogemuste ja info vahetamiseks.

Seminar toimub Tallinnas Swissòtel'is ja töökeeleks on inglise keel. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine veebilehel http://www.invent.ee/kosmoseprojekt/seminarid/seminar-eads-astrium.
Samas leiate ka täpse programmiinfo.

Ajujahi konkursile laekus 1751 ideed (rekord!)

Ettevõtjaks pürgib rekordiliselt inimesi

Ettevõtluskonkursile Ajujaht 2010 esitati seitse korda rohkem ideid kui aasta varem, kokku 1751. Kokku osaleb Ajujahi meeskondades üle 3000 inimese, kes kõik soovivad konkureerida miljonikroonisele auhinnale.

Ideede esitamine lõppes 2. novembril kell 23.59. Viimase tunni aja jooksul esitati igas minutis neli ideed. Tegemist on rekordilise osavõtjate arvuga, sest 2008. aastal esitas Ajujahile oma uudse äriidee 259 ettevõtjaks pürgijat, aasta varem 103. Konkursi IT süsteemid pidasid suurele koormusele vastu.

Suurem osa ideedest, 31% olid teenuste valdkonnast, järgnesid IT (16%), meelelahutus (14%) ja tootmine (14%).

Ajujahi peatoetaja, SEB juhatuse liige Riho Unt arvas, et suure hulga ideede seas on kindlasti palju ka neid, millest me edaspidi rohkelt kuuleme. “Väikeettevõtlus, ja eelkõige eksportivad ettevõtted on Eesti majanduse mootor. Uute ettevõtete asutamine on täna taas 2008.a alguse tasemel, vahepealne langustrend on pidurdunud. Ajujaht annab võimaluse anda oma äriplaanile kiirem start, kui see muidu võimalik oleks“

Homsest algab ideede hindamine, mille käigus valitakse välja parimad 150 ideed. Edasi pääsenud meeskonnad pääsevad oma ideesid detsembri alguses zürii ette esitlema.

Ajujaht on ettevõtluskonkurss, mis edendab Eesti noorte ettevõtlikkust ja aitab kaasa uuenduslike ja teadusmahukate ettevõtete loomisele. "Ajujaht" on toimub tänavu kolmandat korda. Ajujahile saavad oma ideesid esitada 1-7 liikmelised meeskonnad, kelle koosseisust pooled on vanuses 18-35 aastat. Esitatud ideedest valitakse välja parimad 20, kes läbivad arenguprogrammi. Lisainfot http://www.ajujaht.ee/

Programmi lõpuks valmivad mentorite abil äriplaanid, mille alusel jagab zürii laiali auhinnafondi. Auhinnafondi suuruseks on üks miljon krooni. Lisaks on parimatel võimalik osaleda järelprogrammis, kus pakutakse tuge ettevõtte asutamisel, arendamisel ja investeeringute leidmisel.

Ettevõtluskonkursi "Ajujaht" eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX Tallinna börs. "Ajujahi" korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Lisainfo:

Kadri Ugand
Ajujahi projektijuht
BDA Consulting partner
Mob: +372 525 504