Innovatsiooni DNA

Ilmar Pralla, EASi innovatsiooni
divisjoni direktor

Innovatsioon on vaid kõrgtehnoloogiliste start-up’ide pärusmaa? Tegelikult on uuendusmeelsus paljude firmade DNAs, kuid miskipärast pelgavad traditsioonilised majandusharud uuendusteks toetusraha küsida.

EAS on 1,5 aastaga andnud tootearenduseks toetust 151 ettevõttele kokku ligi 345 miljonit krooni. Toetusesaajate seas domineerivad biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmad ning eeskätt just alustavad (ülikoolidest välja kasvanud ettevõtted) ettevõtted.

Alustavate ettevõtete äriprojektid on üsna pika perspektiiviga, kulub 4–5 aastat, enne kui suudetakse töökohti luua ja majandust tervikuna aidata. Neil investeeringuil on kõrged riskid, paljusid projekte ei saada vaatamata toele edu.

Tegutsevate ettevõtete innovatsiooniprojektidesse investeerimine on oluliselt madalama riskiga ja toob ühiskonnale väärtust kiiremini. Seni on tööstusettevõtted ja pikemalt toimetanud firmad küsinud EASilt tootearenduseks eeskätt kuni 50 000krooniseid innovatsiooniosakuid. Kuni 50 miljonini küündivate toetusarendustoetuste taotlemiseni pole nad veel eriti jõudnud.

Traditsioonilised tööstused teevad tihedamini koostööd teadusasutustega. Mullu pakkusid 7 kõrgkooli era- ja avalikule sektorile teadusteenuseid 300 miljoni krooni eest, 10 korda rohkem kui aastal 2001. Kuid väga suur potentsiaal on veel kasutamata.

Ettevõtted kurdavad, et kõrgkoolilõpetajad ei vasta nende ootustele ega teadusasutused suuda pakkuda lahendusi praktilistele äriprobleemidele. Teadusinimeste meelest aga ettevõtete probleeme lahendades maailmatasemel teadustulemusi ei saavutata.

Siiski sõlmivad ettevõtted ja teadusasutused järjest enam koostöölepinguid erinevais valdkonnis. See aitab kaasa innovatsioonile Eestis tervikuna.

Eesti ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad õppevisiidil Euroopa kosmoseagentuurides

Mart Vihmand

1.-2. detsembrini toimus kosmose valdkonna õppevisiidilt Saksamaale Münchenisse kus 20 Eesti ettevõtjat ja avaliku sektori esindajat külastas EADS Astriumi, Euroopa suurimat ja edukaimat kosmoseettevõtet ning Saksamaa kosmoseagentuuri DLR.

Reisi raames said Eesti ettevõtted võimaluse enda tooteid ja teenuseid tutvustada ja ise Euroopa kosmosesektori tegeliku võimekuse, organisatsiooni struktuuri ning kultuuriga tutvuda. Tegemist oli harukordse võimalusega, mis sai võimalikuks tänu EASi ja Invent Balticsi pikaaegsele lobby-tööle.
Otseste lepinguteni veel ei jõutud, kuid võib öelda, et mitmed Eesti ettevõtete pakutavad tooted ja ärilahendused äratasid külastatud ettevõtetes märkimisväärset huvi.
(Vaata video)

Galileo Control Centre DLR kosmoseagentuuris

1)DLR, satelliidi juhtimiskeskus.
2)Andreas Lindenthal EADS Astrium senior vice president. (Intervjuu)
3)Puhtusklassiga 100 000 clean room, kus valmistatakse ja testitakse satelliitide päikesepaneele. Ühe kahest taustal asuva paneeli hind on ca 1 miljon €.



Eesti Ettevõtja EADS Astriumis

Siinkohal võib välja tuua:

Tartu Observatooriumi ja Tartu Ülikooli Mereinstituudi uudsed optilise- ja radarkaugseire pilditöötlusalgoritmid satelliidiinfo edaspidise kiirema, adekvaatsema ja odavama töötlemise rakendamisel.
OÜ Visitret uudsed fluorpolümeer-pinnakatete (tuntuim näide on teflon) keemilise sidumise baasil tekkivate uute võimaluste rakendused pindade katmisel.
Smartdust Solutions OÜ poolt väljatöötatud intelligentne sensorite tasandil autonoomselt suhtlev elektroskeemide võrgustik, mida saab kasutada süsteemi eriosade juhtmevaba ühenduse integreerimisel.
Modesat Communications poolt väljatöötatud üliefektiivne andmete edastamise algoritm, mis võimaldab ühe sagedusalaga piiratud andmeriba kaudu edastada oluliselt rohkem informatsiooni kui seni tuntud meetoditega.
Metrotec, kes pakub praktikas hästi tõestatud GPS positsioneerimis- ja GSM andmeside tehnoloogial põhinevaid objektide ja nende erinevate karakteristikute distantsmonitoorimise teenuseid ja riistvaralisi terviklahendusi.
Webmedia, kes suudab kosmosetööstusele pakkuda ülikõrgetele standarditele vastavaid IT süsteeme ja tarkvaraarendust.
Samuti pakkusid EADS Astrumile ja DLR-ile huvi mitmed Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmesettevõtete tooted militaarvaldkonnast.

Loodud otsekontaktide baasilt arendatakse juba edasi konkreetseid koostöösuhteid!

Veljo Raide -

Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht juhtimiskeskuses.

Eesti firma loodab jõuda vähiravimi kliiniliste testideni 2011. aastaks

Viide: Postimees online
Autor: Raigo Neudorf

Vähiravimi väljatöötamisega tegelev Eesti ettevõte AS Celecure loodab oma arendustegevusega jõuda aastaks 2011 nii kaugele, et taotleda siis luba ravimi kliiniliste uuringute läbiviimiseks.

Celecure'i tegevjuht Tarmo Kivi ütles E24'le, et kuigi täna on veel vara öelda, kas 2011. aastal ka reaalselt oma vähiravimi kliiniliste testideni jõutakse, on selleks siiski hetkel väljavaated olemas.

Samas tuleb enne seda edukalt lõpuni viia ravimi väljatöötamise eelkliiniline faas. Kui kõik õnnestub, on kavas 2011. aastal ettevõttel taotleda luba kliiniliste uuringute läbiviimiseks.

Näiteks käib praegu uue ravimi puhul töö ravimi erinevate modifikatsioonide arendamisega ning hiirkatsete ja teiste meetoditega parima ravimiks sobiva formulatsiooni valimine.

Seejärel tuleb preparaati toota vastavalt ravimite tootmisstandarditele ning teha üle ka ohutusuuringud. Võrreldes teiste maailmas väljatöötamisel olevate vähiravimitega peab Kivi Celecure'i ravimit konkurentsivõimeliseks.

«Meie eeliseks on unikaalne mehhanism, mis võimaldab samaväärse efektiivsuses juures ravimit laialdasemalt kasutada ja saavutada paremaid kombinatoorravi tulemusi koos teiste ravimeetoditega,» märkis Kivi.

Tema sõnul on ravimi väljatöötamine üsna pikk protsess. Näiteks alustas Celecure oma projektiga 2005. aastal.Kui 2011. aastal peaks jõutama ka kliiniliste testideni, kulub sellele faasile keskmiselt umbes viis aastat.

Kui ka sealt saadud tulemused on sobivad, saab ravimi kasutusele võtta.

Eesti firma paneb arvutid kalu kasvatama

Viide: Postimees online http://www.e24.ee/?id=195235
Autor: Raigo Neudorf

Noorte ettevõtjate poolt loodud Primefish Solutions OÜ töötab välja infotehnoloogilist lahendust, mis aitab kalafarmidel paremini kalu kasvatada.

Kuigi ettevõte on oma projekti kallal töötanud vaid viis kuud, võib firma juhi Martin Koppeli sõnul öelda, et seni on kõik läinud plaanide kohaselt. «Tootearendusega plaanime valmis saada tuleva aasta kevadeks ehk täpselt selleks ajaks, kui algab Eestis aktiivne kalakasvatusperiood,» sõnas Koppel.

Tema sõnul võimaldab väljatöötatav süsteem mõõta põhiliselt vee parameetreid (temperatuur, pH, hapnik, veetaseme kõrgus) aga ka lisaks rõhku torustikus, et võimalikult varakult tuvastada infrasüsteemi rike. Nende parameetrite järgi koostatakse söödatabelid, mille kaudu on mugav arvutada kala hetkekaalu ja prognoosida juurdekasvu. Hiljem on hea statistikat teha, kui palju kalu ellu jäi ja kui palju kaubaküpseks said.

Suve lõpus esitleti oma ideed ja plaane ka Eesti Kalakasvatajate Liidule. Kuigi tagasiside oli positiivne, jäid kalakasvatajad esialgu siiski äraootavale seisukohale.

«Kuna oma silm olevat kuningas, siis tahetakse enne järelduste tegemist prototüüpi oma käega katsuda. Üksikutes kasvandustes on kasutusel juhtmetel baseeruv lahendus, kuid sellel on omad probleemid, mis teevad süsteemi kasutamise ebamugavaks ja kohati ei täida süsteem oma eesmärki. Katsume oma süsteemis neid vigu vältida. Prototüübi seame üles detsembri alguses Kalatalu Härjanurme kasvanduses, et testida valitud riistvara sobilikkust,» selgitas Koppel.

Idee tekkis noortel ettevõtjatel kõnealuse äriidee elluviimiseks sellest, et nende tutvusringkonda kuuluvad mitmed kalakasvatajad. Nende igapäevased mured ja probleemid andsidki projekti arendamiseks tõuke.

Kalakasvatusturul asjaga veidi laiemalt tutvudes selgus, et sarnased mured on ka teistel Eesti kalakasvandustel.

Koppel lisas, et kuna ettevõtte loojatel on infotehnoloogiline taust, on üsna loomulik, et ka Primefish Solutionsi lahendused on tehnoloogiaga seotud.

Tõsi, idee ise ei ole lõpuni uudne, kuid tänu viimastel aastatel tugevalt arenenud traadita side tehnoloogiale on võimalik sarnaseid lahendusi veidi teisel viisi pakkuda.
«Traadita side lisab meie tootele paindlikust ning tarkvara võimaldab praktiliselt lõpmatult funktsionaalsusi,» tõdes Koppel.

Primefish Solutions võitis oma ideega ettevõtluskonkursi Ajujaht, millega kaasnes auhinnaraha. See oli ettevõtte juhi sõnul täiesti piisav oma lahenduse prototüübi arendamiseks.

Kiirema kasvu tagamiseks peab siiski leidma ka lisafinantseeringuid. Esialgu on kavas kasutada EASi poolt pakutavaid toetusi ja oskusi nii palju kui võimalik. Kui ettevõtte väärtus on piisavalt kasvanud, on aeg ka riskikapitali kaasamiseks.

Koppeli sõnul on Eesti väga hea koht toote arendamiseks ja testimiseks, kuid siinne turg on pikemas perspektiivis siiski liiga väike.

«Väljapoole liikudes võtame suuna Skandinaavia poole, alustades põhjanaabri Soomega. Kuna just forelli kasvatus on meile tuttav, siis on põhjamaad vägagi sobivad.

Samuti on Noora ja Taani väga ahvatlevad turud, kus on pikk kalakasvatusajalugu ning kümneid kordi suuremad tootmismahud kui meil Eestis. Ainult kohaliku turu jaoks ei ole mõtet teha,» selgitas Koppel.

Primefish Solutionsi järgmiste aastate käibe-eesmärkidest on ettevõtte juhi hinnangul veel vara rääkida.