Thursday, February 25, 2010

Edukas tootearendus nõuab korralikku projektiplaani

Aivar Maasik, MSc Ärirahandus TTÜ
EASi ettevõtluskonsultant



EASi üheks oluliseks strateegiliseks prioriteediks on suurendada Eesti ettevõtluse konkurentsivõimet, muuhulgas ka ekspordivõimet näiteks läbi teadus- ja arendustegevuse subsideerimise, ehk toetuste. Selleks, et hea tootearendusidee ei jääks rahaliste vahendite nappuse tõttu vaid mõttevälgatuseks, on taotleja jaoks oluline taotlusdokumentatsiooni (projektiplaan, äriplaan, taotlusvorm) asjakohasus. Millest alustada?

Alustuseks tuleks tutvuda EASi veebilehel olevate juhenditega ning vajadusel konsulteerida meie konsultantidega, selleks on mugav viis kokkuleppida EASi innovatsiooni divisjoni konsultandiga personaalne eelnõustamine, mille käigus selgitatakse välja taotleja vajadused ning sobitatakse need EASi võimalustega.

Enne taotluse esitamist tuleb taotlejal koostada projektiplaan, mis kirjeldab kavandatavat arendusprotsessi ja äriplaan (va eeluuringu puhul), mis kirjeldab kuidas taotleja kavatseb eduka arenduse tulemusega tulevikus raha teenida, ning taotlusvorm. Kusjuures kõikide nimetatud dokumentide koostamisel peaks taotleja võimalikult täpselt jälgima EASi poolt etteantud juhiseid, seda sellepärast, et kõik taotluste hindamiseks vajalik informatsioon saaks võimalikult adekvaatselt kirja pandud. Siinjuures kehtib üldine reegel - mida sisulisemalt taotleja oma kavatsusi kirjeldab, seda suurem on nende arusaadavus ning nutika idee korral, ka positiivse rahastamise otsuse suurem tõenäosus. Samuti on taotleja jaoks oluline teada, et EAS olles kaasatud ettevõtte tootearenduseprotsessi kaasfinantseerijana, on taotleja jaoks ka oluline partner.

Projektiplaanis tuleb esiteks kirja panna ettevõtte lühitutvustus ja kavandatava tootearendusega seonduva tegevusharu lühiülevaade. Seejärel tuleb kirjeldada milles seisneb kavandatava toote või tehnoloogia arenduse idee ning milles seisneb selle tehnoloogiline innovaatilisus.

Sellele järgneb kogu arendusprotsessi, kui ka konkreetse projekti eesmärkide ja vajaduste kirjeldamine. Tasub meeles pidada, et eesmärk ei ole tegevus, vaid tulemus või seisund milleni soovitakse jõuda. Tuginedes eesmärkidele ja vajadustele määratakse konkreetse projekti lähteülesanne. Üldjuhul koosneb lähteülesanne mitmest eraldiseisvast ülesandest, mis tuleb lahendada/teostada projekti käigus.

Eraldi peatükk on eelarve, mida on mugav esitada ülesannete ja kululiikide ning projekti ajaliste etappide lõikes. Eelarvet täiendab finantseerimisplaan, mis annab ülevaate projekti kulude rahastamisest projekti käigus.

Seejärel kirjeldatakse ülesannete teostamiseks vajalik tegevuskava. Kokkuvõttes peab tegevuskava olema piisavalt detailne, st mida põhjalikum seda usaldusväärsem, kuid ei tohi olla nii killustatud, et kaob ära ülevaatlikkus.

Järgnevalt tuleb esitada projektmeeskonna võtmeisikute, kaasatud partnerite ja tarnijate lühikirjeldus, millised on nende kompetentsid ja kogemused projekti elluviimiseks.

Projektiplaanis tuleb koostada ka projekti riskianalüüs. Enamasti on riskid seotud ressurssidega (aeg, tööjõud, kapital, tehnoloogia), samas on võimalikud ka teised liigitused. Iga olulise riski kohta tuleb määratleda selle esinemise subjektiivne tõenäosus, võimalikud ennetavad ja korrigeerivad meetmed ning riski realiseerumisel selle mõju projektile. Täiendavalt koostatakse riskide kontsentratsioonianalüüs.
Järgmine peatükk peab sisaldama kokkuvõtlikku SWOT analüüsi. See annab ülevaate, millised on projektiga seonduvad sisemised tugevused ja nõrkused ning millised on väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused, mis võivad mõjutada projekti eesmärgi saavutamist.

Lisaks sellele soovib EAS ettevõtjalt projektiplaanis infot, millised faktorid määravad projekti edu. Tuleb esitada ka nägemus projekti käigus loodava intellektuaalse omandi kaitsmise kohta ning anda ülevaade uue toote või tehnoloogia kommertsialiseerimisest saadavate majanduslike mõjude kohta erinevate huvigruppide lõikes, ning mõju keskkonna säästule.

Äriplaani olulisemateks peatükkideks on arendustegevuse ja selle kommertsialiseerimisega seonduva: tegevuskeskkonna (majandusharu) ülevaade, ettevõtte situatsiooni analüüs, ettevõtte strateegia ülevaade, ettevõtte juriidilise ja juhtimisstruktuuri ülevaade, finantsanalüüs ja riskianalüüs.

Friday, February 19, 2010

Nutikad ideed koonduvad uude telesaatesse Ajujaht

18. veebruaril toimus noorte äriideede konkursi Ajujaht raames risttuli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Konkursi finalistid tutvustasid oma ideid, mida hindas paneel – Ahti Kuningas, Margus Uudam, Jüri Kaljundi, Heidi Kakko.

Vaata videot:
http://www.reporter.ee/2010/02/18/nutikad-ideed-koonduvad-uude-telesaatesse-ajujaht/

Thursday, February 4, 2010

Elavad tekstiilid, mis muudavad värvi ja mustrit, häälitsevad ja liigutavad

Tänases Alo Lõhmuse artiklist Maalehes loeme Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Kärt Ojavee ja Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuse teadlaste koostöös loodavatest tarkadest tekstiilidest.

Kardinad, seinavaibad, tapeedid ning miks mitte isegi üleriided on suutelised “elama”, nad võivad vaikselt muuta oma värvi ja mustrit, neid on võimalik panna isegi häälitsema ja liigutama.
“Pean oma tekstiilide kasutuskohana silmas ruume, kus inimesed on sunnitud pikka aega viibima – näiteks haiglapalatid, ooteruumid,” sõnab Ojavee. “Väga tihti on neil ruumidel lihtsalt valged või sinised seinad. Aga miks ei võiks neil seintel olla tekstiil, mis vaikselt, kuid pidevalt muutub, omaette “tiksub”?”

Kui säärane tekstiil ühendada arvutiga, on sellega võimalik lausa suheldagi. Koos TTÜ teadlastega ehitab kunstnik kahekordseid tekstiile, mille pealmine kiht kannab soojustundlikke värve, alumine kiht aga sisaldab elektrit juhtivaid niite ja pisikesi küttekehi.

Viimased on ühendatud arvutiga, mis omakorda mõõdab sensorite abil näiteks õhu hapnikusisaldust. Nii sünnib seina pind, mis hakkab vaikselt värvi muutma kohe, kui toaõhu hapnikusisaldus langeb allapoole tervislikku taset.

Loe artiklit Maalehest http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16568

Modesat ja EAS Terevisioonis


ETV saates "Terevisioon" rääkis tehnoloogiaettevõtte Modesat Communications juhatuse esimees Peep Põldsamm, et uudset kosmose ja maapease raadiosidetehnoloogia arenduseks on ettevõte saanud tuge Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Ettevõte on alates 2006. aastast osalenud erinevates toetusprogrammides ning saanud toetustena üle 6 miljoni krooni. Toetusteks jagatav Euroopa Liidu raha on hädavajalikud, sest tehnoloogia valmissaamine ja juurutamine võtab väga kaua aega.

Põldsamm rääkis, et uue tehnoloogia üks rakendusvaldkond on neljanda generatsiooni mobiilsidevõrgud, kus kiirus on 50-100 megabitti sekundis. Mobiilsidemastid on keskvõrguga ühendatud mitte kaabliga, vaid läbi õhu, suureks probleemiks on aga seetõttu tekkiv "pudelikael". "Kui ühe tugijaama piirkonnas on näiteks 200 inimest ja samaaegselt igaüks tahab saada 100 megabitti kiirust, siis võib arvutada, kui suur kiirus peab minema tugijaamast keskusesse. Meie firma on välja töötanud ja patenteerinud sellise tehnoloogia, mis võimaldab läbi raadiokanali olulisel määral rohkem kiirust edastada," selgitas Põldsamm ning lisas, et selle uuenduse koguturg maailmas võib ulatuda üle miljardi dollari aastas.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooni divisjoni direktor Ilmar Pralla ütles, et igal aastal otsitakse kõige uuendusmeelsemaid ettevõtteid ning mullu oli võimalus esile tõsta just Modesatti. Eelmisel aastal toetas sihtasutus umbes 50 uue tootearenduse projekti veidi rohkem kui 300 miljoni krooni eest.