Friday, April 30, 2010

Ettevõtluskonkursi Ajujaht 2010 kõik finalistid on selgunud

Kanal 2 eetris olnud saatesarja “Ajujaht miljoni-ideele” neljanda saate järel on teada kõik 20 finalisti. Viimasest saatest pääses edasi 3 ideed ning lisaks kõigi päevade ootelehtedelt veel 8 ideed.

Viimane eelvoorupäev oli põnevam, kui teised. Lisaks igal päeval edasi saanud 3 ideele otsustati nüüd ka kõigil päevadel ootelehele jäetud meeskondade saatus. Ajujahi toetaja Tartu abilinnapea Karin Jaanson on rahul ideede valdkondadega. “Kui paar aastat tagasi oli levinud arvamus, et noored suudavad ainult portaale valmistada, siis Ajujahi finalistidest on näha vastupidist. Väga olulistes valdkondades, nagu keskkond, sotsiaalne ettevõtlus ja tehnoloogia on ka võimalik edukalt äri teha,” tõdes Jaanson.

Neljandast saatest said edasi:

magnetiga juureraviinstrument hambaarstidele,
puuetega inimeste töövahendusfirma,
e-raamatukogu portaal.

Lisaks said kõigi päevade ootelehele pääsenute seast edasi

iseseisev lillepott,
eksklusiivsed vineerist valamud ja vannid,
ajalooliste tapeetide valmistamine,
jõusaali e-päevik,
mehhaanilist energiat tootev jõuseade,
netipoodide kauba visualiseerimise 3d tarkvara,
eramajade katusetuulikud,
netiajakirja portaal.

Zürii Mart Maasik, Andrei Korobeinik, Valdo Randpere, Maire Milder ja Rein Kilk on teinud oma valiku, edasi on kõik juba 20 parima meeskonna kätes. Kõigi finalisidega saab tutvuda aadressil ajujaht.ee.

Finaali pääsenud ideede autorid läbivad Ajujahi jaoks välja töötatud koolitusprogrammi, mille käigus koostavad nad mentori toetusel oma äriplaanid. Koostatud äriplaanide hindamiseks kutsutakse žürii taas kokku ning parimate äriplaanide autorid jagavad omavahel ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX Tallinna börs.

Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Konesko alustas tuulegeneraatori juurutamisega väikemajapidamistele

Seni peamiselt rahvusvahelisele kontserni­le Konecranes International elektrimootoreid tootnud Konesko alustas 2008. aasta lõpul esi­mese omatoote - väikemajapidamisele mõel­dud tuulegeneraatori juurutamisega.

Kuigi projektijuht Alvar Hirtentreu arvas too­na, et esimene oma tuulegeneraator peaks Konesko hoovile üles saama juba suve lõpul 2009, vältas töö kolmveerand aastat kauem -kraana abil sikutati mast püsti ja pandi labad külge alles sel nädalal.

Prototüüp valmis koostöös Tallina tehnika­ülikooli (TTÜ) soojustehnika instituudi, elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi­ga, elektroonse juhtimissüsteemi tegi OÜ Energiatehnika.

Uuringud näitavad, et tuulegeneraatorite di­sainimisele on vähe tähelepanu pööratud, seepärast näevad veel disaini kallal vaeva disai­nerid eesotsas Martin Pärnaga.

Kui algul oli kavas labad teha liimpuidust, mis on kõige vastupidavam, siis teisipäeval püsti pandud tuulemasin peab ikkagi leppima Hiinas toodetud klaasplastist labadega. «Vali­sime need, et kiiremini tulemuseni jõuda, aga liimpuidust labade mõttest pole me loobunud, » lisas Hirtentreu.

Oma 10kilovatisest Hiina päritolu sugulasest on Koneskos toodetud 20kilovatine prototüüp kümme meetrit kõrgem ehk 22meetrise mas­tiga. «Plaanime teha väiksemaid, kahe-, viie-ja kümnekilovatiseid ning ka suuremaid kuni saja kilovatini välja,» selgitas Hirtentreu.

Väiksemaga katab suvila energiavajaduse, 20kilovatine peaks energiaga ära toitma ühe suurtaluniku ja tema naabri. «Tegime ka turu-uuringu, suund on Baltikumi, Rootsi ja Soome turule, Poola poole piilume ka. Eestis on huvi­lisi just maal, ka kirikuid,» lausus Hirtentreu.

Kõik peaks tootmiseks valmis olema 2011. aasta oktoobri lõpuks.

http://www.konesko.ee/
Allikas: Järva Teataja, 29.04.2010

TTÜ Tehnopoli linnakus avatakse Eesti esimene rakuteraapialabor

Tulevikus avab Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) Tehnopoli linnakus uksed Eesti ja ka lähipiirkonna esimene nn puhta ruumi labor, mis võimaldab toota nii tüvi- kui ka muid meditsiinis vajalikke rakke.

Reaalselt võime selle valmisolekust rääkida aasta pärast, ütles Biolaborid OÜ projekti esindaja Kaia Palm. Laborit on vaja nii ravimite kui ka kõikvõimalike rakutüüpide tootmiseks, mis on abiks inimese ravimisel ja aitavad kiiremalt taastuda.

Palmi sõnul saab laboris hakata tootma nii südamerakke, närvirakke, sidekoerakke (näiteks kortsude silendamiseks) kui ka tüvirakke, millest saab edaspidi kasvatada vajalikud rakud.

Rakuteraapiat rakendatakse väga palju ja näiteks Tartu ülikooli kliinikumis tehtav luuüditeraapia on sisuliselt samalaadne, sõnas Palm. Kuid Eestis ei ole veel sellist rakkude tootmist, kus viiakse rakud kliinikust välja, kasvatatakse puhtas ruumis suures koguses üles ja viiakse pärast kliinikusse patsiendi juurde tagasi.

Toodetavate rakkudega loodab Biolaborid OÜ minna rahvusvahelisele turule, sest ainult väikses Eestis tegutsedes ei jääks firma ellu. Tööd loodab ettevõte anda aga kohalikele teadlastele.

Eestis selliseid töötajaid, kellel oleks nn puhta ruumi load, veel pole. Sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid on küll piisavalt, kuid nad peavad enne käima täienduskoolitustel, rääkis Palm. Plaanitud on nii, et kui labori avame, siis on kümmekond spetsialisti juba täienduskoolitusel käinud ja töövalmis.
Biolaborid OÜ sai märtsis toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS), kes annab rakuteraapia labori rajamisele kuluvast ligi kümnest miljonist kroonist 5,8 miljonit.

Autor: Dannar Leitmaa, Eesti Päevaleht, 30.04.2010
Link: http://www.epl.ee/artikkel/575893

Eesti kõrgtehnoloogia ettevõtted Silicon Valleys „ilma“ tegemas.

Californias, Silicon Valley's toimunud konverentsil Nordic Green olid oma toodetega kohal Põhjamaade ettevõtete kõrval ka Eesti ettevõtjad. Tutvustati tooteid, millele loodetakse globaalset edu: Crystalson – uut tüüpi päikesepatareisid, Goliath Wind – tuulegeneraatorid, Elcogen – kütuselemendid, Yoga – üle veebi juhitavat Targa Maja lahendust.

EASi esindaja Andrus Viirg ütles, et siin on nüüd nähtud, et Eesti on võrdväärne partner ja Põhjamaades on olemas koostöövõrgustik.

Allikas: Neeme Raud, Aktuaalne Kaamera 21.00, 29.04.2010

Thursday, April 29, 2010

Ettevõtte juht ja omanik, tule ärimudeli innovatsiooni õppereisile Rootsi.

Tänased ettevõtted võistlevad rahvusvahelisel turul. Edu saavutamiseks ei piisa tihti enam üksikutest uuendustest toote sortimendis, organisatsiooni struktuuris või väärtusahela ja tulu-kulukohtade korrastamisest. Vajalik on terviklik lähenemine ettevõtte ärimudelile.

31. maist kuni 4.juunini korraldab EASi Innovatsiooni divisjon õppereisi Rootsi. Reisi käigus külastame erinevatest sektoritest innovaatilisi ning leidlikke ettevõtteid nagu Ericsson, Husqvarna ja mitmed teised, kes suutsid majanduskriisis oma ärimudeli ümber kujundada.

Ettevõtetes nähtut-kuuldut aitab teoreetiliste teadmistega kinnistada ja Eesti ettevõtjate oludega seostada Juhan Bernadt, kes näitab kuidas ammujuurdunud mõttemallidest lahti laskmine ja erinevate ärimudelite stsenaariumite läbimängimine võib viia uudsete „suurte“ lahendusteni.

Juhan Bernadt on 30 aasta jooksul juhtinud projekte Ericssonis, Brown Boveris, Infomedias ja Eniros, Lääne- ja Ida Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Singapuris. Juhanil on magistrikraad ärijuhtimises (IHM Business School, Stockholm) ja ta on Eesti Ekspordiakadeemia asutaja.

Õppereisil ootame osalema ettevõtete omanikke ja tippjuhte, kelle pädevuses on õpitut oma organisatsioonis ellu viia. Viiepäevase õppereisi maksumus on 18 000 krooni, millest EAS hüvitab pool.

Informatsiooni saamiseks ja registreerumiseks pöördu Sirje Ustavi poole, tel 627 9514, sirje.ustav@eas.ee

Wednesday, April 28, 2010

Tänased noored unistavad geniaalsest äriideest

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Majanduskriis on hüppeliselt suurendanud noorte ettevõtlikkust. Enam ei unistata koolipingis mitte niivõrd heast töökohast, suurest majast ning kiirest autost, vaid pigem geniaalsest ärimudelist, mis tooks au ja kuulsust ettevõtja ning tööandjana.

Näiteid ei ole vaja otsida kaugelt. Eelmisel sügisel ettevõtlusnädala raames üle Eesti toimunud tasuta koolitused ja loengud olid noorte seas erakordselt populaarsed: saalid olid pilgeni täis ning küsimusi jätkus tundideks. Kindlasti mõjutab huvi ka kasvanud tööpuudus, kuid mitte ainult. Loengutel käis palju ka gümnasiste ja üliõpilasi, kes varasematel aastatel keskendusid pigem töömessidele ning tööandjatele CVde saatmisele.

Teine näide on see, et osavõtt noorte äriplaanikonkursist Ajujaht on kordades suurenenud. Kui seekord esitati konkursile ühtekokku 1751 äriideed, siis 2008. aastal 259 ja aastal 2007 kõigest 103. Kuna väljapakutud äriideid oli ligi 7 korda enam, siis oli ka 156 teise ringi jõudnud projekti tase varasemast märksa kõrgem. Talvel valiti välja 20 potentsiaalsemat projekti ning koolitati nende autoreid äriplaani koostamise ja oma ideede riskikapitalistidele müümise alal. Neid parimaid ideid tutvustakse praegu Ajujahi telesaates ning 20. mail otsustab soliidne žürii otse telekaamerate ees, kelle vahel läheb jagamisele miljon krooni oma äriidee teostamiseks.

Varasemate aastate kogemused näitavad, et see toetusraha on aidanud paljudel noortel ka oma äriideid ellu viia. Primefish Solutions OÜ on valmis saamas sensoritega ühendatud tarkvarasüsteemi kalakasvatustele, ReUse Republic valmistab brändikaupade laojääkidest ainulaadseid disainrõivaid, Optimistid plaanivad valmistada võidusõidukaatritega võrreldavate sõiduomadustega puust kiirkaatreid ning CellTells töötab välja hääljuhitavat kalendriliidest mobiil- ja nutitelefonidele ning pihuarvutitele.

Konkurssidel edu saavutanud äriideid vaadates võib öelda, et vaatamata kriitikale on Eesti vaikselt liikumas teadmistepõhise majanduse suunas. Varem oli Ajujaht pigem äriplaanide konkurss, kus püüti läbi lüüa korrektselt ettevalmistatud paberitega, mille taga ei olnud tihti väga säravat ideed. Nüüd oleme liikumas aga tehnoloogiapõhise äri suunas. Aktiivsed noored kasutatavad ära uusi teadmisi ja tehnoloogiad ning teevad oma ärimudeli alusel midagi sellist, mida keegi teine veel ei oska. Äriplaani vormistus edu eeltingimusena on küll endiselt oluline, kuid mingil juhul ei asenda see ainulaadset äriideed ja geniaalset ärimudelit.

Kilplased saavad sügiseks oma koja

Sügiseks saab Kilplala teemapargis vanast küü­nist kilplaste koda, mis hakkab pakkuma koolitusi ja meelelahutust, kirjutab Järvamaa Teatajas Anu Bollverk. Nen­de kahe tegevuse vahe­peal võib mõistuse seinal olevasse varna riputada.

Kilplala teemapargi maa-alal seisnud ja seni peamiselt as­jade hoidmiseks kasutatud akendeta küünist kujuneb su­ve jooksul kahekorruseline soe ja valge kilplaste koda, mida on võimalik kasutada aasta ringi. Küün saab soojustuse, et­te uued uksed ja aknad, pea­le uue katuse, kütma hakkab hoonet maa soojus.

Kilplala perenaise Helena Siiroja ütlust mööda on projek­ti kogumaksumus üle kolme miljoni krooni. Projekti toetu­seks on oma jaa-sõna andnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA). «Lisaks kahemiljonilisele toe­tusele pean üle miljoni krooni ise leidma, selleks võtan lae­nu,» täpsustas Siiroja.

Kilplaste koda võiks Siiroja hinnangul huvi pak­kuda nii tarkust taga nõudja­tele kui ka pidutsejatele ja kindlasti lastele.

Avarat esimese korruse ruumi saab kasutada koolitus­teks, aga ka näiteks pulmade või sünnipäevapidude pida­miseks. «Algul oleme targad kilplased, siis riputame mõis­tuse varna ja teeme kilplaste meelelahutust,» ütles Siiroja muheledes.

Hoone teisele korrusele peaks tulema Kilplaste lugu­dest pärit loomade teemali­ne mängude tuba. Selle tar­beks sai Siiroja EASilt 50 000-kroonise innovatsiooni-osaku ja tellis atraktsiooni­de joonised kunstiülikooli tu­dengitelt. «Olen hästi palju uusi teenuseid välja mõel­nud, et sissetulekust saaks laenu tagasi maksta ja vähe­malt ühe inimese tööle võt­ta,» selgitas ta. «Maja peab elama, seal peab kogu aeg midagi toimuma.»

Müüsleri Vabadussõja tee­mapargi arendaja Andres Laukse tunneb naaberpargi arenemisest vaid heameelt. «Tulevikus peaks kaks teemaparki terviku moodusta­ma, üksteist täiendama, üks pluss üks peaks olema kolm,» lausus ta.

Loe kogu lugu Järvamaa Teatajast
Foto: Tallinnfilm Repro

Tuesday, April 27, 2010

Eesti parim piimatoode on Harmony südamejuust

Täna Olümpia hotellis toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil kuulutati välja "Eesti Parim Toiduaine 2010" konkursi võitjad.

Tootekonkursile esitati Eesti toidutootjate poolt kokku 112 toodet 27 ettevõttelt. Laekunud toiduaineid hindas komisjon, kuhu kuulusid eelneva spetsiaalse koolituse läbinud toitumisteadlased, riigiametnikud, toiduajakirjanikud ja kaubanduse esindajad. Juba 16. aastat toimuva toiduainete konkursi eesmärgiks on innustada tootjaid tegelema tootearendusega, seeläbi tõstes kvaliteeti ja konkurentsivõimet nii Eesti turul kui ka väljaspool seda.

Eesti Parim Piimatooteks kuulutati Piimandusühistu E-Piim Harmony südamejuust, milles sisaldub Eesti teadlaste poolt välja töötatud vererõhku reguleerivat Tensia bakterit ja mille igapäevane tarbimine mõjutab kasulikult südame-veresoonkonna tööd, reguleerides vererõhku.

Lactobacillus plantarum Tensia on väljatöötatud Tartu Ülikooli, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Eesti Maaülikooli 12 Eesti teadlase (M Mikelsaar, M Zilmer E Songisepp, P Hütt, M Rätsep, J Stsepetova, I Smidt, M Utt, J Üksti, K Zilmer, S Kõljalg, K Kilk) poolt ning pälvinud rahvusvahelise tunnustuse 2009. aastal Koreas rahvusvahelisel leiutiste näitusel KIWIE 2009 (Korea International Women Inventions Exposition 2009) kuldmedali ning Helsingis EUWIIN 2009 (European Union Women Inventors’& Innovators’ Network) konverentsil eriauhinna.

Südamejuustu väljatöötamist rahastas Eesti riik läbi Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse.

Eesti parimaks pagaritooteks valiti Fazeri must seemneleib ning parimaks lihatooteks Rakvere Lihakombinaadi toorjuustutäidisega lihapallide tooteseeria. Eesti parima kastme tiitli pälvis Felixi sinepi ja mee kaste. Parimaks köögiviljatooteks valiti Salvesti küüslaugukurk. Parim valmistoode oli Saarioinen Eesti OÜ pannkookide tooteseeria.

Loe konkursist lähemalt:

Fits.me osaleb Amsterdamis interneti- ja veebikonverentsi The Next Web finaalis ja avab oma esimese virtuaalpoe.

27 - 29. aprillil 2010 toimub Amsterdamis viies Euroopa esinduslikem interneti- ja veebikonverents The Next Web, mis toob kokku parimad ettevõtted Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest.

Konverentsile kogunevad ligi 1200 mõjukat e-kommertsi professionaali, et arutleda veebi tulevikutrendide üle, saada inspiratsiooni konkurentidelt ja teha äri. Konverentsi raames toimub ka alustavate ettevõtjate võistlus, kus algselt 245 start-up firma seast on välja valitud 25 finalisti, kelle hulka kuulub ka Eesti rõivarobot Fits.me.

Konverentsi jooksul saavad finalistid võimaluse tutvustada oma ettevõtet ülemaailmsele publikule, mis koosneb ekspertide žüriist, IT- ja tehnoloogia ajakirjanikest, riskikapitalistidest, blogijatest, toote-teenuse potentsiaalsetest kasutajatest, võimalikest partneritest ja tuhandetest huvilistest.

Fits.me-d esitletakse kolmapäeval, 28. Aprillil, kus avatakse ka esimene virtuaalne proovikabiin Ühendkuningriigi veebipoes Hawes & Curtis. Mais plaanitakse internetipoe lahenduse avamist ka USAs.

Vaata kõiki The Next Web finaali jõudnud ettevõtjaid
Loe Fits.me plaanidest täiendavalt: Äripäevast (27.04.2010) ja Arengufondi kodulehelt.

Ettevõtluskonkursil Ajujaht 2010 on selgunud 9 finalisti

Kanal 2 eetris olnud saatesarja “Ajujaht miljoni-ideele” kolmandas saates selgusid järgmised Ajujahil edasi pääsenud ideed: virtuaalne elektromagnetilise ühilduvuse laboratoorium, trükkplaatide käitlemise lahendus ja veterinaardiagnostika lahendus.

Kolmandal päeval oli zürii ees senisest keerukamad ideed, kuid Mart Maasik, Andrei Korobeinik, Valdo Randpere, Maire Milder ja Rein Kilk ei andnud alla.

Kolmandast saatest said edasi:
1. virtuaalne EMC laboratoorium, mis tõhustab elektriseadmete sertifitseerimist,
2. trükkplaatide ümbertöötlus õhkeraldusmeetodil,
3. veterinaardiagnostika lahendus loomade aretamise tõhustamiseks.

Eelmistest saadetest on edasi pääsenud:
1. ajakulgur, turismiobjektide rekonstrueeritud kujul 3D vaatlemist võimaldav seade,
2. kolmemõõtmeline laserskänner, palkmajade toormaterjali töötlemist hõlbustav seade,
3. „Õpime mängides“ - algklasside õppemängud.
4. olemasolevatest 1.5 kuni 2 korda odavam ning kergem metallidetektor,
5. autode 3D tuuningu portaal,
6. kivimite puursüdamike ristlõigete ülemaailmne andmebaas.

Finaali pääsenud ideede autorid läbivad Ajujahi jaoks välja töötatud koolitusprogrammi, mille käigus koostavad nad mentori toetusel oma äriplaanid. Koostatud äriplaanide hindamiseks kutsutakse žürii taas kokku ning parimate äriplaanide autorid jagavad omavahel ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX Tallinna börs.

Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Monday, April 26, 2010

TTÜ teadlased uurivad tehnoloogiat torustike kontrolliks, mida tõenäoliselt hakatakse kasutama Nord Streami puhul

25.04.2010

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad tehnoloogiat, millega torustikes ultrahelilainetega pragusid avastatakse. Sellest on kasu gaasi- ja naftatorude testimisel, analoogset tehnoloogiat hakatakse tõenäoliselt kasutama ka näiteks Nord Streami puhul., vahendab "Aktuaalne kaamera".


Praegune tehnoloogia võimaldab avastada pragusid, mis läbistavad ohtlikke torusid 70 protsendi ulatuses. Selline tehnoloogia on levinud tööstuses üle maailma ning ka Eestis võivad selle rakendamisvõimalused kasvada.

"Kui Eestis tekib juurde neid tehaseid, kus on torustikud - näiteks see uus planeeritav tuumajaam, kus on sellised torustikud, mis vajavad põhjalikumat kontrollimist -, siis seal võiks see tehnoloogia olla kasutuses küll," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Madis Ratassepp.

Sarnast süsteemi, mille edendamisele aitavad kaasa Eesti teadlased, hakatakse kasutama ilmselt ka rajatava Nord Streami gaasitoru kontrollimisel. Siis on erinev vaid see, et TTÜ teadlased uurisid ultrahelilainete avastamise tehnoloogiat torust väljas, kuid Nord Streamis hakkab see toimuma toru sees.

Allikas :Aktuaalne Kaamera 25.04.2010, Anna Gavronski

http://uudised.err.ee/index.php?06201742

Thursday, April 22, 2010

Tanel Joost: Meditsiinitehnika tootjad vajavad Eesti tarbija tuge

Ain Alvela Äripäevast tõdeb oma tänases artiklis, et Eestis tegutsevad meditsiinitehnika valmistajad leiavad, et meie ostjad kipuvad eelistama sissetoodud tooteid, mis pärsib kodumaa ettevõtete uuendusmeelsust.

Ta toob välja haiglamööbli ja meditsiinitoodete valmistamisega tegeleva OÜ Equa juhataja Tanel Joosti tõdemuse, et 80% ettevõttes toodetud haiglavooditest, massaažilaudadest, palatikappidest, käimisabivahenditest, invatualeti sisustusest ja ühekordsetest kraadiklaasikatetest müüakse piiri taha. Lisaks teeb firma metalli- ja polsterdustööde allhanketöid, mille tellijad on samuti valdavalt välismaalt - Soomest, Rootsist, Norrast ja Saksamaalt.

"Siiani oleme uusi tooteid põhiliselt ise oma jõududega välja töötanud," vahendab Alvela Joosti selgitust. "Praegu on käsil ka üks EASi toel käivitunud tootearenduse teema - eeluuringu projekt taastusravis kasutatava kõnniroboti väljatöötamiseks. Loodame selle projekti raames mõne aasta pärast robootika arendamises suure sammu edasi teha."

Joost rääkis, et mõnikord leiab klient nende juurde tee ka oma tooteidee või tehnilise lahendusega, mille Equa insenerid siis tootmisse juurutavad. Tavaliselt turustatakse selliseid tooteid edaspidi tellija kaubamärgi all.

Nii töötas Equa Rootsi ja Norra turu jaoks välja palatikapi ja seda müüdi sealsetel turgudel kliendi kaubamärgiga edukalt juba üle aasta, enne kui Eesti ostjad seda järk-järgult eelistama hakkasid.

"Kohalikud tootjad vajaksid rohkem tuge Eesti kliendilt, et olla edukad uuenduslike toodete väljatöötamises ja nende müümises," rääkis Joost.

Loe artiklit: Ain Alvela, Äripäev, Meditsiinitehnika tootjad vajavad Eesti tarbija tuge

Eesti teadlaste ja Cristalsoli päikeseelement meenutab liivapaberit

Tänases Eesti Päevalehes valgustab teadustoimetaja Tiit Kändler Tallinna Tehnikaülikoolis välja töötatavat tehnoloogiat, mis võimaldab oluliselt langetada päikeseelektri hinda. Uudses tehnoloogias kasutatakse valgustundlikku kihti, mis põhineb monoteradel ja ei ole vaja kasutada ülipuhast räni.

Päikeseelementide hinna määravad nii tehnoloogia kui ka kasutatavad materjalid: standardsete, monokristallilise räni baasil valmistatavate elementide puhul on kõige energiamahukam ränikristallide kasvatamine ja puhastamine. Kristalli lisandite arvust sõltub ka kasutegur.

Eesti teadlased seadsid eesmärgiks jõuda lahenduseni, mis võimaldab odavatest keemilistest elementidest kasvatada pulbri jaoks ühtlase ümara kuju ja siledate pindadega kristalle. Kasvatamise kestuse, temperatuuri ja sulandaja keemilise koostisega saab reguleerida kristallide suurust ja kuju. Uus tehnoloogia kaitsti patentidega kõigis Euroopa maades, USA-s ja Jaapanis.

„Oleme saavutanud kasuteguri, mis ulatub 5,8 protsendini ja mis on samas suurusjärgus kui Jaapani teadlaste saadud õhukesekihilistel päikeseelementidel. Samas peab arvestama, et meie „liivapaber” laseb osa valgust ka läbi ja seega ei tööta kogu pind päikesekiirguse kogujana. Hiljuti teatasid teadlased IBM-i uurimislaborist selliste materjalide rekord-efektiivsusest, mis küünib juba kuni 9,66 protsendini,” vahendab Kändler TTÜ professor Jüri Krustoki sõnu. Eesmärk on kasutegurit ka TTÜ-s veelgi suurendada.

Monoteraliste päikeseelementide arendamise osaleb ka firma Crystalsol, mille üks asutaja ja peateadlane Dieter Meissner on praegu ka Tallinna tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi külalisprofessor.

Projekti rahastamisel on abiks EASi tootearendustoetus ning investeerimisfondid Soomest ja Norrast. Veebruaris sai Crystalsol Austria riikliku keskkonna- ja energiatehnoloogia auhinna ning võitis Austria Wirtschaftservice’i grandi fotovolt-moodulite arendamiseks.

„Hind, tootmise maksumus, kasutegur,” vahendab Kändler Meissnerit, „päikeseelemendi olulisimaid parameetreid. Kuna iga monotera on juba ise tilluke fotovolt-element, siis pole vahet, kui suur on lõplik moodul. See on võrreldes teiste õhukesekileliste tehnoloogiatega eeliseks: seal läheb mooduli iga suurendamine kalliks. „Selliseid päikeseelemente saab toota nagu trükimasinal,” võtab ta Meissneri jutu kokku, „ja valmistada neid tellija soovi järgi nagu ülikonda.”

Loe kogu artiklit: Tiit Kändler, EPL, Päikeseelement saab meenutada ka liivapaberit.

Tuesday, April 20, 2010

Garage 48 – 48 tunniga ideest teenuseni!

Toimus esimene Garage 48 üritus julgetele ja hakkajatele inimestele, kellel on tahe end proovile panna ning käivitada ühe nädalavahetuse ehk 48 tunni jooksul mõne startup toote või teenuse.

Ürituse eesmärgiks oligi näidata, et julge pealehakkamise ja meeskonnatööga on võimalik lühikese ajaga luua töötavaid ärisid.

Ürituse raames töötasid 16 meeskonda, et algsest ideest saaks valmis toode või teenus:

1. Garage48 võitja: Kratid.com Facebook Twitter - virtuaalne ja füüsiline lemmikloom. Eesmärk ühendada mänguasjade reaalne ja virtuaalne eksistents. On võimalik oma virtuaalse kodulooma / mänguasja arengut jälgida, samas saad oma virtuaalse mänguasja reaalselt koju tellida.Tegijad: Martin Grüner, Eero Koplimets, Martin Kapp, Ardi Ravalepik, Margot Müürsepp, Mihkel Ronk

2. Publiku lemmik: Wannalunch.com Facebook Twitter - veebiteenus, kus inimesed saavad lihtsalt lõunakohtumise üles seada, mingi kindla teemaga, samuti aeg ja koht kokku leppida, aktsepteerida osalised, kus sisuliselt vahetatakse lõunasöök info ja nõuannete vastu Tegijad: Oliver Wihler, Kresten Buch, Liis Peetermann, Sven Kirsimäe, Riivo Kikas, Kris Haamer, Erki Lipre, Luiz Ribeiro

3. Cocktailroulette.com Facebook Twitter - SMS Cocktail Roulette - lihtne sms märksõnaga cocktail ja saad tagasi juhusliku kokteili retsepti, mida näiteks baarist tellidaTegijad: Ahti Liin, Asko Seeba, Indrek Ulst, Indrek Vainu, Margus Kerma, Priit Salumaa, Taivo Hiielaid, Uku Sukles

4. Iseehitaja.ee Facebook Twitter - portaal, kus juhendatakse inimesi ehitusobjektide kaupa. Näiteks nimekiri, mida peab tegema vannitoa või köögi renoveerimisel. Iseehitaja.ee projekt on Osta.ee oksjonil.Tegijad: Kaspar Jänes, Kaspar Küünarpuu, Kaspar Kalve, Maret Kruve, Kristo Tihvan, Taavet Tamm

5. Localvortex.net Facebook Twitter - Üle-Euroopaline alternatiivsete baaride andmebaasTegijad: Marius Andra, Martin Varvas, Tarvo Kärgenberg, Alar Vinkel, Mikk Putk, Mattias Arro

6. TalePath.com Facebook Twitter - Filmide ja raamatute geotag'imine - asukoha jaoks on võimalik uurida, mis filme on selle kohta tehtud, seal filmitud, või milliseid raamatuid on selle kohta kirjutatud.Tegijad: Andrus Purde, Anti Veeranna, Kaspar Kaur, Mihkel Vitsur, Marika Agu, Taaniel Jakobs, Silver Hage

7. Namefy.com Facebook Twitter - lihtne lapse nimegeneraator internetis, arvestab päritolu, õdede-vendade ja sugulaste nimesidTegijad: Priit Pärna, Kristjan Vaga, Ahti Heinla, Kaupo Vana, Hannu Kikkas, Jaan Tallinn, Markus Villig, Viktoria Lobaiko, Rando Rannus, Kalju Metsküla, Taavi Rauniste, Sven Illing.

8. Prygikast.com Facebook Twitter - Lihtne kaardirakendus leidmaks lähim taaskasutus- või prügikonteiner, töötab veebis ja mobiilis.Tegijad: Kaspar Loog, Kairi Niinepuu-Mark, Ahti Nurme, Anu Viks, Indrek Narusk

9. Keepatouch.com Facebook Twitter - Isiklik suhtehaldustarkvara - hallata olulisi kontakte, näiteks tueltab sulle meelde, et sa pole kellegagi piisavalt tihti suhelnudTegijad: René Lasseron, Elise Sass, Daniil Harik, Priit Kallas, Kalmer Rautam, Reigo Kinusar

10. MySocial.name Facebook Twitter - agregaator isikuga seotud sotsiaalsete võrgustike jaoksTegijad: Marko Kruustük, Veiko Kruustük, Simmo Sedrik, Siim Rull

11. Poliitik.eu Twitter - avalik objektiivne info poliitikute kohta.Tegijad: Kert Valbet, Urmo Suislep

12. Seenele Twitter Facebook - Hobimükoloogide sotsiaalne võrgustik ja Facebooki rakendus, mis kajastab seenekohtade infotTegijad: Henrik Aavik, Daniel Kaban, Jaak Kütt, Joonas Trusmann, Irja Ahi

13. Subtuutor.eu Twitter - Passiivse keeleõppe lahendus, et aidata inimestel õppida võõrkeelt filmide ja subtiitrite abil. Filmi vaadates saab märkida tundmatud sõnad ja lahendus kuvab ekraanile sõna tähendused - töötab telefoni, puldi jmt seadmetel.Tegijad: Erki Esken, Malle Pärtel, Janno Kusman, Jaen Saul

14. Off The Couch (Go2Sport) - Facebooki rakendus - fun spordilogi, sõpradega võrdlev ja koos sportimist soodustav teenusTegijad: Vladimir Horev, Juhan Aasaru, Martin Langi, Martin Varvas

15. TwistList Twitter - veebiteenus, mis koondab Twitteris müügiga seotud HASHTAG'e #müün #ostan #vahetan #rendin ja soodustab Twitterisse lisatud info ülesleidmistTegijad: Leho Kraav, Kristjan Kiis, Jaanus Jaeger, Anna-Maria Erik

16. MyShopping - minu eripakkumiste kataloog - vabastada inimesed kliendikaartidest, hallata ise oma eripakkumisi sooduspakkumiste portaalis & E-market - lihtsustada inimestel poeskäimine, hinnavaatlus / shopper'i sarnane portaal, millega liituvad tavalised poed, drive-in / kojutoimetamineTegijad: Kristi Hakkaja, Anne Jääger, Hanno Vene, Mehis Pärn, Lauri Saidla, Markus Tarmak

Korraldajad plaanivad juba järgmist üritust, kuhu oodatakse osalema disainereid, programmeerijaid, testijaid, turundajaid, visionääre, juriste, müügimehi, ingel-investorid, üliõpilasi ja kõiki teisi, kel soov luua koos midagi täiesti uut.

Monday, April 19, 2010

Eesti firma lahendus jõudis välishaiglate opisaalidesse

Väikefirma OÜ Bait Partner on välja töötanud integreeritud IT- ja meditsiinilahenduse haiglate operatsioonisaalidele ning hakkab seda eksportima Euroopasse ja Põhjamaadesse, kirjutab Raigo Neudorf Postimehes. Näiteks võimaldab uus lahendus, kus on omavahel integreeritud erinevad meditsiinilised süsteemid ning andmeturbe ja audio-video lahendused, üle võrgu jälgida haiglate operatsioonisaalides toimuvat.

Teisisõnu võimaldab see juhtida kõiki operatsioonisaali seadmeid, suheldes samal ajal ka patsiendi andmebaasiga. Nii saavad hoopis teistes linnades asuvad arstid konsulteerida operatsioone tegevaid kirurge.

Ka võimaldab uus lahendus lektoritel näidata noortele arstidele n-ö praktikas toimuvat. Täiendavalt kätkeb lahendus endas nn piltide ristkasutuse võimalust - kui praegu toimuvad operatsioonid enamasti ühe kaameraga, saab uue lahenduse puhul ekraanile võtta pildi mitmest eri kaamerast, mis annab täpsema ülevaate nii patsiendi sees kui ümber toimuvast.

Bait Partneri juhatuse liige Inga Moreva tõdes, et tootearendus on olnud pikk protsess, mis sai alguse lihtsamatest pildiedastussüsteemidest ja andmeturbelahendustest ning arenes sealt edasi.

Toote käesoleva versiooni kliinilised testid lõppesid selle aasta alguses. Ettevõtte poolt välja töötatud lahendus (ORNet) on esimene täisdigitaalne full-HD lahendus, mis ei ole ühegi teise tootja tootega otseselt seotud, kuid mis on samas ühilduv enamiku teiste operatsioonisaalis kasutatavate toodetega.

«Lahenduse lähtekohaks on alati olnud kirurgide vajadused, kuid nii mõnigi omadus võimaldab optimeerida operatsioonisaali kasutusaega ning seetõttu toob ka otseselt majanduslikku kasu,» märkis Moreva.

Tema sõnul on praegu peamiseks eesmärgiks seatud oma lahendusega Soome ja Rootsi turule jõuda. Samas on huvi asja vastu üles näidatud ka Saksamaalt. Küll on sunnitud Moreva tõdema, et kuna tegu on tootega, millel on otsene mõju patsientide turvalisusele, on selle turule toomine olnud pikaajaline ja keeruline protsess - ainuüksi kliinilised testid on kestnud vähemalt pool aastat.

Samas on ettevõte optimistlik. «Kuna Euroopa Liidu seadusandlus sätestab tulevikus palju uusi nõudmisi operatsioonisaalidele ja üldse meditsiinivaldkonnale, siis usume, et meie toote järele on edaspidi veelgi suurem vajadus,» usub Moreva.

Kuigi seni on Bait Partner tegelenud uue lahenduse arendamisega, on tänaseks laekunud juba piisavalt palju eeltellimusi, et sügisest käivitada allhankena tootmist Eestis.

Allikas: Postimees Online, 18.04.2010.
Autor: Raigo Neudorf

Põhja-Ameerika Hooneautomaatika Ühing hakkab välismaal tutvustama Eesti targa maja lahendusi

Targa Maja konverentsi lõppakordina kirjutasid Põhja-Ameerika Hooneautomaatika Ühing (CABA) ja Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alla koostööleppele, et tutvustada Eesti firmade väljatöötatud targa maja lahendusi mujal maailmas.

Koostööleppele kirjutasid Rakveres alla CABA president Ron Zimmer (fotol vasakul) ning Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse juhatuse liige Kalle Karron (fotol paremal).

Kalle Karroni sõnul sätestab lepe vastastikkuse koostöö targa maja valdkonna tutvustamiseks, valdkonnaga seotud huvigruppide teadlikkuse tõstmiseks ning valdkonda puudutava teabe levitamiseks laiemale avalikkusele.

Lepiti kokku, et CABA teeb Targa Maja Keskusele oma võimaluste piires kättesaadavaks informatsiooni targa maja valdkonna arendamise ja innovaatiliste lahenduste rakendamise kohta maailmas. Samuti on CABA toeks rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisel, mille eesmärgiks on avardada Eesti targa maja valdkonna ettevõtjate rahvusvahelisi koostöövõimalusi.

Targa Maja Keskus omakorda edastab CABA-le teavet Eesti targa maja valdkonna arengute, Eestis arendatavate tehnoloogiate ning valdkonna ettevõtjate tegevuse kohta.

Leppest tulenevalt toetab CABA Rakvere keskuse initsiatiivi targa maja lahendustega tegeleva kompetentsikeskuse loomiseks ning terviklahendustega näidishoone rajamiseks Rakverre.

Rahvusvaheline Targa Maja konverents toimus Rakveres 15.-16. aprillil, sellel osales üle 100 huvilise.

1988. aastal asutatud Põhja-Ameerika Hooneautomaatika Ühingu (CABA) eesmärgiks on arendada hooneautomaatika ja targa maja valdkonda. Ühingusse kuulub ligikaudu 400 ettevõtet, avalikku organisatsiooni ning valitsusasutust üle maailma. Ühingu eestvedamisel viiakse läbi uuringuid ning tehnoloogiat tutvustavaid üritusi hooneautomaatika ja targa maja valdkonnas.

2009. aastal loodud Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus hõlmab 27 koostööpartnerit, kes tegutsevad selle nimel, et anda Eesti ettevõtjatele, teadus- ja haridusasutustele ning avaliku sektori organisatsioonidele teadmisi targa maja lahenduste arendamiseks ja rakendamiseks. Tänavu jaanuaris kiitis EAS heaks Targa Maja Kompetentsikeskuse ideekavandi. Targa maja lahendused hõlmavad hoonete ja elamute automatiseerimist, energiatõhusust ning keskkonnasõbralikkust. Valdkonna areng põhineb küll info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel, kuid ilma keskkonnasõbralikkust ja energiatõhusust arvestamata ei ole ükski väljatöötatav lahendus täna enam konkurentsivõimeline.

Tuesday, April 13, 2010

Papatouch arendab tarkvara puutetundlikele ekraanidele

Toivo Tänavsuu, 13.04.10

Idufirma Papatouch on valmistanud esimese prototüübi iseteeninduslike puutetundlike ekraanide tarkvarast ning otsib head partnerit, kellega käivitada pilootprojekt.


Papatouchi osanik Anton Ovsjankin on kindel, et touchscreen’ide ehk puutetundlike ekraanide kasutatavus maailmas kasvab. Need vajavad aga universaalset veebipõhist tarkvara, mida Papatouch välja pakubki. Euroopas on isegi McDonalds katsetamas iseteeninduslikke ekraane.

Seni on probleemiks olnud selliste ekraanide ja nende hoolduse kallis hind. Aga raudvara odavneb ning puutetundlikud ekraanid muutuvad kättesaadavamaks.

Ovsjankin näeks potentsiaalsete klientidena hea meelega hotelle, restorane, kuid miks mitte ka näiteks videolaenutusi. Hetkel otsib firma kliente, kellega viia läbi pilootprojekte.

Senikaua kui touchscreen’ide ärisuund alles käivitub, müüb Papatouch ettevõtete tootmise efektiivsemaks muutmiseks mõeldud nn Easylean tarkvara, tehes selles vallas koostööd juhtimiskonsultandi Jari-Pekka Kukkoneniga. Logistikuks õppinud ja ühtlasi IT Kolledžis tudeeriv Ovsjankin on Easyleani konsultant.

Monday, April 12, 2010

Eesti tudengid valmistasid Eesti esimese satelliidi

Eesti Tudengisatelliidi programmijuht Silver Lätt ja Eesti Tudengisatelliidi ESTCube-1 mehaanika alamsüsteemi juht Paul Liias tutvustasid Ringvaates Eesti esimest satelliiti, mis saadetakse 2012. aastal kosmosesse. Satelliit viiakse kosmosesse kanderaketiga koos kuni 9 teise riigi satelliidiga. Satelliidi abil plaanitakse testida päikesepurjet.

Selle teoga hakkab Eesti kuuluma ligi 20 maailma kosmoseriigi hulka, kes kunagi oma satelliidi on üles lennutanud.

Artify kaalub suurte veebiprojektide tellimusi

Toivo Tänavsuu, 12.04.10

Eelmisel sügisel, kui masu näis Eestis veel täies hoos olevat, otsustasid neli meest lahkuda kindlalt ja stabiilselt palgatöölt tuntud IT firmadest nagu Helmes, IT Grupp ja TietoEnator. Nad asutasid oma programmeerimisfirma Artify.


Nüüd saavad nad endi sõnul suuri ja põnevaid tellimusi igast ilmakaarest. Ja näib raske seda õiget projekti valida, millega end pikaks ajaks siduda.

Need mehed on Rain Allikvee, Jaanus Lang, Margus Laak ja Kristjan Võrk. Üks graafiline disainer, teised 10aastase staažiga programmeerijad. Mehed ütlevad, et töö on nende jaoks ühtlasi ka hobi – mis saaks parem variant olla?

Teistest pisikestest IT firmadest näib Artify’t eristavat süstemaatiline töö efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmise nimel. Iga päev küsitakse endilt, mis on tehtud, millega tegeletakse ning mis tööd takistab. Fookus on pandud keerukamatele projektidele, mille käigus saab ise areneda.
Üks Artify projektidest, kus tegijatel ka ärihuvid, on Traindom.com – äsja avatud keskkond, mille idee autor on Peep Laja ja mis võimaldab igaühel oma koolitusprogramm luua ja sellega raha teenida.

Allikvee sõnul teeb Artify hetkel veel ka uut veebiteenuste keskkonda ühele reisifirmale, kaalub Suurbritannia tellija pakkumist suure meediakeskkonna ehitamiseks ning teisele kliendile strateegiamängu loomist.

„Pool aastat tagasi me veel ei teadnud, mis meist saab,“ räägib Allikvee. „Aga tänaseks oleme end vabaks töötanud. Meil siin inimesi ei motiveeri mitte lihtsalt raha, vaid nad on ka hingega asja kallal.“Huvi on Artify vastu näidatud nii Eestist, Soomest, Suurbritanniast kui ka USAst Silicon Valleyst. „Sisuliselt peame mõne nädala jooksul ära otsustama,millega järgmised kolm aastat tegeleme!“ ütleb Allikvee.

Friday, April 9, 2010

Eesti IT firma Guardtime teenuse selja taga Hiina suurinvestori ja Singapuri Valitsuse tugi

Tänases Ekspressis leiame Toivo Tänavsuu loo eestlaste poolt loodud Guardtime teenusest, millega saab tagantjärele tõestada digitaalsete andmete ehtsust.

Teenuse sisu olulisus on välja toodud lihtsa näite abil, kuidas tagantjärgi tõestada, kelle tehtud on veebis levitatud foto? Juhul, kui failil on küljes Guardtime ajatempel, siis see kinnitab, et foto oli teatud ajahetkel autori valduses.

Teenuse loojad unistavad teha Guardtime’i tehnoloogiast üleilmse standardi, et kõiki digitaal­seid andmeid hakataks selle abil arhiveerima.

Põhiküsimus on, kuidas tehnoloogia klientidele maha müüa. Turgu, kuhu tahetakse minna, pole veel olemaski, see tuleb ise luua. Sisendada potentsiaalsetele klientidele finants-, meditsiini-, militaar- jt valdkondades, et teenus pole mitte lihtsalt tore ja uus, vaid neil on seda hädasti vaja.

Loe kogu lugu Eesti Ekspressist http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/hiina-miljardar-ja-singapuri-valitsus-ostsid-eesti-it-firma.d?id=30308275
Pilt: "Ajatempel" Eesti Ekspress

Rakveres toimub 15. ja 16. aprillil rahvusvaheline Targa Maja konverents

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus korraldab 15. ja 16. aprillil rahvusvahelise hooneautomaatika Targa Maja konverentsi, mis keskendub innovaatilistele infotehnoloogilistele lahendustele hoonete ja neid ümbritseva keskkonna automatiseerimiseks, nende keskkonnasõbralikumaks ja energiatõhusamaks muutmiseks.

Konverentsi üheks peaesinejaks on Põhja-Ameerika hooneautomaatika ühingu (Continental Automated Buildings Association) president Ron Zimmer, kes on rahvusvaheliselt tuntud hooneautomaatika valdkonna propageerija. Põhja-Ameerika hooneautomaatika ühing esindab ligikaudu 400 ettevõtet üle maailma. Ühingu eestvedamisel viiakse läbi uuringuid ning tehnoloogiat tutvustavaid üritusi hooneautomaatika ja targa maja valdkonnas.

CABA näol on tegemist mittetulundusorganisatsiooniga, mis toetab intelligentsete kodude ja hoonetehnoloogiate arendust kogu Põhja-Ameerikas. Liikmeskonda kuulub ligi 400 avaliku sektori organisatsiooni sh. elektrijaamade ja ka valitsemissektori liikmed ning erasektori hooneautomaatika projekteerimise, tootmise, paigaldamisega seotud ettevõtjad.

Ühe oma tegevusena CABA aitab välja töötada tööstuse standardeid ja protokolle ning viib ellu ka tööstuseüleseid algatusi- tegevusi ning pakub oma liikmetele võrgustikusiseseid koostöövõimalusi ja turu-uuringute võimalusi.

Organisatsioon loodi 1988. aastal ja asutajaliikmete hulgas on Bell Canada, Bell-Northern Research, Ontario Hydro, Hydro-Québec, Consumers Gas, Canadian Home Builders’ Association, the Electrical and Electronic Manufacturers Association of Canada, Industry Canada, Minto Developments Inc. and the National Research Council of Canada

Konverentsil osalevad oma ala asjatundjad Eestist, Soomest ja Kanadast, kes tutvustavad targa maja valdkonna olukorda meil ja mujal, sellega seonduvaid tehnoloogiaid ja nende kasutamisvõimalusi, senist arengut ning võimalusi tehnoloogiate edasiarendamiseks.

Samuti selgitatakse, milleks targa maja lahendusi kasutada, antakse ülevaade ja tutvustatakse valdkondlikku arendustegevust. Konverentsil pööratakse muuhulgas tähelepanu passiivmaja automaatikalahenduste vajadustele ning hoonete energiatõhususe modelleerimisele vastavalt energiatõhususe miinimumnõuetele.

Lisaks hooneautomaatika valdkonnaga seotud ettevõtjatele, teadus- ja haridusasutustele ning avaliku sektori organisatsioonide esindajatele on konverentsile oodatud ka kõik teised asjahuvilised.

Konverents toimub Rakvere AQVA Hotel ja Spa konverentsikeskuses. Osalemistasu 900 krooni sisaldab konverentsi materjale ja toitlustust kahel päeval. Konverentsi ajakava ja registreerumisvormi leiab Rakvere Targa Maja kodulehelt: http://www.rakveretarkmaja.ee/

Erply rihib äritarkvaraga USA turule

Toivo Tänavsuu, 09.04.10

22.märtsil avaldas IT-inimeste kultussait TechCrunch uudi­se “Erply: Skype of Business Soft­ware?”. Lugu rääkis tarkvarainseneri Kristjan Hiiemaa ja tema partne­rite idufirmast, mis võitis Seedcamp 2009 konkursi ning pakub ettevõtetele nägusat ja käepärast äritarkvara.


Techcrunchi uudis, pühendatud Erply 24 miljoni kroonisele investeeringule USA ja Euroopa riskikapitalistidelt, kasvatas mõne hetkega firma kodu­lehe külastatavuse sajakordseks!

Tegelikult on Erply briti firma (nii on lihtsam asju ajada), kuid selle pesa asub Tallinnas Pärnu maanteel.

Erply tarkvara on suunatud väike- ja keskmise suurusega etevõtetele ning selle abil saab korraldada erinevaid asju, alates raamatupidamisest ja laoarvestusest, lõpetades kassamüügiga.

Kristjan Hiiemaa ja tema äripartner Martti Paju räägivad, et nende toode on sündinud aastatepikkuste äritarkvara arendamise kogemuste ja klientide tagasiside baasilt. Edu taga olevat “töö, töö ja veel kord töö”. Vajadusel ollakse asja kallal 24/7 ning väga suure entusiasmiga.

Erplyl on mitutuhat kasutajat, neist tasulist teenust kasutavad alla tuhande. Aga huvi kasvab väga kiiresti, vähemalt 20 protsenti kuus ning firma teenib raha. Klientide hulgas on erinevad poed, automüüjad aga ka näiteks restoranid.

Praegune edu on Hiiemaa arvates siiski alles algus – järgmise sammuna tahetakse teenus viia USA turule, kus on 20 miljonit potentsiaalset klienti. Hiiemaa nõustub Erplyst rääkima paljugi, kuid endast võimalikult vähe. “Olen 1998.aastast IT-süsteemidega tegelenud, aga sellest pikalt heietada ei tahaks.” Ta on pikalt juhtinud Endel Sifiga seotud IT-ettevõtet Intral. Samuti osaleb ta kiirlaenuäris, ettevõtmises nimega hoiukassa.ee.

Veloelektron toob turule uue elektrisõiduki

Toivo Tänavsuu, 09.04.2010

Entusiastid idufirmast Veloelektron tulid välja uudse kaherattalise elektrisõidukiga, mida kutsuvad ise rolleriks, ent mille nimi on Exo Bike. See urbanistlikku poppkultuuri sobilik sõiduk on eelkõige suunatud linnainimestele, kes võtaksid oma kergliiklusvahendi hea meelega ööseks korterisse ning tahaksid linna ummikutest võimalikult kiiresti läbi pääseda.


Veel tänavu kavatsetakse sõiduk Skandinaavia turule viia.

Exo Bike’i prototüüp on huvitav sõiduriist. Igati mugav - sõita saab sirge seljaga – ja hästi juhitav, praktiliselt hääletu ja väga ökonoomne. See on pisut enam kui meetri pikkune, kaalub 25–30 kilogrammi ja mahub kenasti lifti. Arendab kiirust kuni 45 kilomeetrit tunnis ning ühe laadimisega sõidab kuni 100 kilomeetrit. Praegu võib sõiduki tellida umbes 35 000 krooni eest. See-eest on 100 kilomeetri energiakulu vaid 2–3 krooni.

Exo puhul haarab esmalt tähelepanu disain. Tema pluss on see, et ükski praegu turul saadaolevatest “konkurentidest” pole päris võrreldavad. Elektrirollerid on liiga rasked, kohmakad ja vanamoelised. Elektri-jalgrattad aga lihtsalt veidrad. Exoga võib teha igasugu vigureid – kas või hüpata ja sõita tagarattal.

Veloelektroni tuumiku moodustavad disainerid-insenerid Gabriel Verilaskja ja Priit Aas, metallifirma Favori omanik ning motofänn Almar Proos ning majandusministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk.

Mehed räägivad, et kui Exoga linnapeale sõitma minna, tulevad inimesed kohe uudishimust ligi ja küsivad, kust sellist saada. Spordi- ja rattapoed on valmis kohe Exo müüki võtma.

Põhiline disainer ja insener Verilaskja ütleb, et Exol pole sisuliselt ühtegi liigset komponenti, peale kleepekate. Ei mingit üleliigseid plastmassvidinaid. Kõik on hoolikalt läbi mõeldud ja kasutatud loodussõbralikke materjale. Suur eelis on see, et Exole leiab vajadusel varuosi tavalisest jalgrattapoest.

Müügi ja turundusega tegelev Tuisk peab Exo eeliseks kiiret turule tulekut. Äsja alustanud firma Veloelektron on loetud kuudega jõudnud nullist väikeseeriatootmise ettevalmistamiseni. Firma käsutuses on Favori metallitsehhi moodsad tööpingid.

Exo miinus on praegu hind. Tuisk leiab, et see peaks langema alla 25 000 krooni, et sõiduk oleks konkurentsivõimeline. Praegu on oluline leida kriitiline hulk algfaasi kasutajaid, kes on nõus kõrgemat hinda maksma.

14. aprillil kell 11 toimub Tallinnas Ahhaa keskuses Exo esimene avalik esitlus, kus huvilistel on võimalik ka proovisõitu teha.

Wednesday, April 7, 2010

Esmakordselt Eestis jõuab televaatajateni ettevõtluskonkurss

Homme kell 20.30 algab Kanal 2s suur teleprojekt „Ajujaht miljoni-ideele“, mis jälgib ettevõtluskonkursi Ajujahi selle aasta võistlejate edusamme. Viis zhüriiliiget peavad „närima läbi“ sadu pööraseid pakkumisi, et leida televaatajate kaasabil Eesti kõige geniaalsem äriidee. Saadet juhib Olaf Suuder.

Konkursile laekus koguni 1751 ideed, neist saatesse pääses ainult iga kümnes. Esimetes saadetes peavad osalejad leidma parima võimaluse, kuidas oma äriplaan zhüriile „maha müüa“. Ideesid ja plaane hakkavad hindama ning oma soovitusi jagama viis tuntud ettevõtjat ja investorit: Rein Kilk, Maire Milder, Mart Maasik, Andrei Korobeinik ja Valdo Randpere.

Mart Maasik, Ajujahi peatoetaja SEB esindaja züriis, leidis head ideed kiirelt üles. “150 ideed ära kuulata ei olnud kerge, aga samas saab juba esimeste lausete pealt selgeks kas on enda jaoks ärimudel välja mõeldud või tuldi lihtsalt ideesid pritsima. Väga innustav oli näha, et suurel osal oli ka juba prototüüp züriile ette näidata.”

Zürii valib esialgu välja 20 parimat ning nendest vahefinaalis omakorda viis. Finaalis jagavad zhürii ja televaatajad üheskoos miljonikroonise auhinnafondi. Eriauhindadena valitakse sel aastal tehnoloogiateemant, maailmavallutaja ja sotsiaalne ettevõtja ning Tallinna ja Tartu parim äriprojekt.

Saade valmib Kanal 2 koostöös EAS-i, SEB ja BDA Consultinguga. Saadet toodab Eesti juhtiv teleproduktsioonifirma BEC.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX Tallinna börs.

Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.