Mähelased said ülipuhta joogivee

Täna pidulikult avatavas veepuhastusjaamas kasutatakse täiesti uudset tehnoloogiat, mis vabastab 3000 Mähe elaniku joogivee ka radioaktiivsetest osakestest, kirjutab Urmas Tooming tänases Postimehes. Seda senisest palju säästvamalt ja ilma tavapäraste kemikaalideta.

Mähe veepuhastusjaama uudsus seisneb selles, et kui siiani tuli puurkaevuveest radioaktiivsete osakeste kõrvaldamiseks kasutada kalleid ja kõvasti energiat neelavaid seadmeid, siis nüüd aitavad sama teha vees leiduvad raud ja mangaan.

Uudse veepuhastamistehnoloogia kasutusele võtnud firma Water Technology Partners juhatuse liikme Tiit Kivimäe sõnul eemaldatakse raud ja mangaan seejärel joogiveest koos muude kahjulike komponentidega. Mingeid täiendavaid kemikaale lisada ei ole vaja.

Uus jaam avatakse pidulikult küll alles täna, aga 3000 mähelast on Eesti üht puhtamat joogivett nautinud juba mõnda aega.

Kivimäe selgitas, et senine meetod joogivee radioaktiivsuse kõrvaldamiseks eeldas lisaseadet, mis neelab palju energiat. Lisaks on seni tulnud kasutada ka mitmesuguseid kemikaale. Selle tulemusel saadakse sisuliselt joogiks kõlbmatu vesi, kuna see on liiga puhas ja inimeste tervisele isegi kahjulik. Sobiva tulemuse saamiseks tuleb sellist vett segada natuke «mustemaga».

Kivimäe sõnul on puurkaevuvee radioaktiivsus tõsine probleem nii Eestis kui mujal Euroopas. Seetõttu on huvi uudse tehnoloogia vastu suur ja Water Technology Partners on esitanud oma lahenduse patendi saamiseks. Tehnoloogia väljatöötamisel on koostööd tehtud ka Tallinna Tehnikaülikooli teaduritega eesotsas professor Rein Munteriga. Toetusraha on saadud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Analüüsid näitavad, et uudne tehnoloogia puhastab puurkaevuvee rauast ja mangaanist kuni 90 ning radioaktiivsusest kuni 85 protsendi ulatuses. Uue jaama ülalpidamiskulud on Kivimäe sõnul üle kümne korra väiksemad kui tavameetodil vett radioaktiivsusest puhastavate seadmete puhul.Loe kogu artiklit Postimehes

Eesti firma pälvis rahvusvaheliste investorite tunnustuse

Allikas: 28.06.2010 E24, Raigo Neudorf

Barcelonas peetud innovaatiliste ettevõtete ja investorite kohtumisel auhinnati Eesti tehnoloogiafirmat Yoga kõige uuenduslikuma ettevõtte tiitliga.

Ärifoorumil World Innovation Summit Hit Barcelona 2010 anti Yogale auhind cleantech-nimelises valdkonnas, kus konkureerisid puhtale keskkonnale ja loodussäästlikele tehnoloogiatele keskenduvad ettevõtted.

Yoga nn targa maja lahenduse puhul hinnati selle uuenduslikkust ja keskkonnasõbralikkust, sest eestlaste loodud tehnoloogia abil on majaomanikel võimalik hoida kokku energia- ja majandamiskulusid.

Kokku osales võistlusel 127 alustavat ja kasvufaasis ettevõtet üle maailma, cleantech-valdkonnas oli finaliste kümme. Parimad äriideed valis välja 37-liikmeline žürii, kuhu kuulusid mitmed juhtivad riskikapitali investorid ja tuntud eksperdid tehnoloogiahiidudest nagu Siemens, IBM jt.

Võistluse korraldustoimkonda kuuluva Tallinna tehnoloogiapargi juhatuse liikme Raivo Tamkivi sõnul on World Innovation Summit Hit Barcelona 2010 üks suurimaid rahvusvahelisi ärifoorumeid.
«Sinna tulid kokku investorid, ettevõtjad ja uuenduslike äriideede algatajad üle kogu maailma, nii et rahvusvaheline esindatus oli väga korralik. Osalevatel ettevõtetel tekkis kindlasti piisavalt uusi kontakte,» ütles Tamkivi.

Yoga tegevjuht Priit Vimberg ütles, et ettevõte peab laienemisplaane ja seepärast langeb Barcelonas saadud tunnustus väga sobivasse aega.

«Meil käivad parasjagu mitmel rindel läbirääkimised lisakapitali kaasamiseks ja koostöölepete sõlmimiseks Euroopas, Indias ja Araabias. See, et nii uhke žürii meid välja valis, avaldab meie partneritele kindlasti muljet ja aitab kaasa kiiremate otsuste tegemisele.»

Yoga on Eesti tehnoloogiaettevõte, mis on kümneaastase tegevuse jooksul töötanud välja intelligentse hoonesüsteemi. Maailmas unikaalne lahendus võimaldab koduseid elektriseadmeid ja hoone tehnosüsteeme hallata ühest kohast arvuti abil.

Neljapäeval saab Rotermanni kvartalis näha innovaatilisi Eesti stardifirmasid

Neljapäeva õhtul, 17. juunil toimub Tallinnas Rotermanni kvartalis rahvusvaheline minimess Startup Summer Fair, kus esitlevad oma tooteid ja teenuseid kümmekond innovaatilist stardiettevõtet. End üritusele üles rivistanud firmade seas paistavad silma mitmed tehnoloogiapõhised Eesti ettevõtted – Toggl, Goliath Wind, Scarfmaker , HumanIPO, Homeview Solutions, Teooria, Agrii.com, Kratid.com ning erikülalisena Soomest muusikaäris tegutsev Steam Republic.

Lisaks ettevõtjatega näost-näkku suhtlemisele ning kontaktide loomisele saab muuhulgas proovida sõitu Eestis väljatöötatud elektrilisel jalgrattal Exobike.

Ürituse korraldab Connect Estonia ja sponsorina paneb õla alla HumanIPO, uus sotsiaalse meedia platvorm, mille eesmärgiks on aidata ettevõtjatel leida nõuandjaid, investoreid ning vajalikke võrgustikke ja kontakte.

Startup Summer Fair toimub 17. juunil kell 18.00 Roteramanni kvartalis restoranis Platz, sissepääs ainult eelregistreerimisega. Startup fair ametlik järelpidu toimub klubis Balou, Rüütli tn 7, algusega 22.00, kus loositakse välja nädalane Exobikes elektrijalgratta kasutusõigus. Loe uudist Connect Estonia kodulehelt.

Innovatsiooniajakirja HEI juunikuu numbris

Innovatsiooniajakirja HEI juunikuu numbri peateemaks on avaliku sektori innovatsioon – muu hulgas ka arutelu, kas avalikus sektoris saab üldse innovatsioonist rääkida. Lisaks artiklid sellest, mis väljakutsed ootavad riike ees seoses rahvastiku vananemisega, kuidas EstWin Eesti kiire internetiga katab, kas euroala mured on lahendatavad.

Ajakirjast leiab ka ülevaate Tartu Teadusparki rajatavast nanolaborist, artikli Suurbritanniast pärit innovatsioonivõrgustikust Pera, kes kavatseb luua maailma esimese ideebörsi ja kaalub selle asukohana ka Tallinnat ning loo Eesti ettevõttest Digitaalne Sputnik, kes tahab teha revolutsiooni filmitööstuses. Luubi alla võetakse ka äriideede konkurss Ajujaht ja selle viis finalisti.

Tõlkelugu ajakirjast MIT Technology Review räägib sellest, mis saab raamatuta ja ajakirjade väljaandjatest e-lugejate ajastul. Tõlkelugu ajakirjast MIT Sloan Management Review aga küsib ettevõtjate käest, kas nende firma on ikka nii kliendisõbralik kui nad ise arvavad.

Innovatsiooniajakirja HEI (Hea Eesti Idee) eesmärgiks on tutvustada lugejatele innovaatilist mõtteviisi ja innovatsiooni juhtimist kui peamist majandusliku edu alust. Ajakiri ilmub kümme korda aastas Eesti Päevalehe kirjastatuna, seda kaasrahastab EASi ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programmi raames Euroopa Sotsiaalfond.

HEI tasuta tellimiseks saatke e-kiri aadressil kristina.redlich@epl.ee

Lisainfo:

Erik Aru
HEI peatoimetaja
50 89 286

Ilmunud on ajakirja Inseneeria juuninumber

Tootmise, tehnika ning inseneriasjanduse ajakirja Inseneeria juuninumbri kaanelugu on Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengite poolt ehitatud vormeliseeriast – Formula Student. Tiim on valmis ehitanud uued vormelautod FEST09 ja FEST10. Viimase mudeliga käis tiim maikuus USAs Michiganis sarnaste vormelautode võistlusel edukalt jõudu katsumas.

Rubriigis Huvitav lahendus on kirjeldatud uue 96-tuumalise superarvuti ehitamisest KBFI-le.
Energeetika tuleviku rubriigis tutvustatakse Eestile suuruse ja võimsuse poolest sobivaimat tuumareaktorit, milleks on Kanada päritolu CANDU6. Oluline on teadvustada aspekti, et tuumajaama ehituse juures saavad tööd paljud siinsed ettevõtted.

Rubriigis Edukuse valem on artikkel Inseneeria tutvumiskäigust Rakvere Teatrisse – milline on etenduse kui „teatritoote“ tootmistsükkel, millised huvitavad insenerilahendused on teatris kasutusel, milline on suvelavastuse eripära jne.

Inseneeria persooniloos on intervjuu globaalse firma Addinol tegevjuhi hr Georg Wildeggeriga, kelle sõnul peab Eesti kindlalt kuuluma eurotsooni.

Inseneerias on igakuine tootmissisendite hinnamuutuse ülevaade. Selle kuu ülevaade käsitleb väärismetallide, peamiselt kulla ja hõbeda hindu. Messitutvustuse alt leiab messi Finntec 2010 tutvustuse – see on Soome esinduslikem mess, kus saavad kokku nii metallitöötlus ja tööriistad kui laevaehitus ja plastitööstus.

Inseneerias on nüüdsest uus rubriik Ise tehtud, hästi tehtud. Selles tutvustatakse vanade jalgrataste renoveerimist ja kiviaia ladumist.

10 korda aastas ilmuva tasuta ajakirja Inseneeria eesmärk on tuua inseneri ja tootmisjuhi amet taas au sisse ning aidata kaasa sellele, et Eesti tööstuse tootlikkus ja ekspordivõime kasvaks. Inseneeria tahab kaasa aidata ka insenerialade populaarsemaks muutmisele noorte seas. Ajakirja Inseneeria kirjastab Director ja Partnerid OÜ ja väljaandmist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond EASi innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Loe Inseneeria kõiki artikleid veebist, samuti kuula osasid artikleid: http://inseneeria.eas.ee/Ajakirja tasuta tellida saab samuti Inseneeria veebilehelt.

Eestisse maailma esimene ideebörs?

Suurbritanniast 1946. aastal alguse saanud äriline innovatsioonivõrgustik Pera rajas mõned üle viie aasta tagasi Eestisse tütarfirma nimega Eesti Innovatsiooni Instituut (EII).

EII pakub Eesti ettevõtetele innovatsioonituge – alates turu- ja kliendiuuringutest lõpetades tehnoloogiapartnerite, riskikapitali ja müügivõimaluste leidmisega.

Eestis tegutseb EII Ülemiste Citys ning on ellu viimas mitmeid projekte. Teiste hulgas näiteks arendab miniprojektorit, millega saab ehitusjooniseid otse ehitusplatsil seina peale kuvada, ilma et peaks suurt projektorit laptopi kaasa tassima.

Pera kontserni tegevjuht John Hill ütleb, et Pera tegeleb avatud innovatsiooniga, kus muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele, miks inimesed mõnda konkreetset toodet ostavad või siis ei osta. Sisuliselt on Pera uurimis- ja analüüsiasutus.

Hill esitleb ka ühte suurejoonelist ideed - rahada Eestisse maailma esimene ideebörs. Sellest võib lähemalt lugeda ajakirja HEI juuninumbrist, kuid idee on võimaldada investoritel projekti igas staadiumis osta sinna osalus – olgu asi alles idee tasemel või juba prototüübina olemas. Ja müüa see, kui on soodne hetk. Ideedega kaubeldaks samamoodi nagu väärtpaberitega aktsiaturul.

„Peab tunnistama, et see on üks päris hull mõte!“ ütleb Hill.

Digitaalne arhiiv nii firmadele kui ka eraisikutele

Oled firmajuht ja sinu sekretär ei suuda kunagi piisavalt kiiresti üles leida dokumenti, mida sa hädasti vajad?

Või oled hoopis kodus paaniliselt taga otsinud oma rikki läinud teleri ostutšekki, teades et sellel kehtib veel garantii?

Firma Eesti Arhivaar on tulnud turule tarkvarasüsteemiga Arhivaar PRO ja uute teenustega, mis võimaldavad nii eraisikutel kui ka firmadel oma paberi- ja failimajanduse kontrolli all hoida.
Eelkõige räägib äsja tegevust alustanud ettevõte digitaalsest arhiveerimisest ning väidab end olevat esimene sellele spetsialiseerunud ettevõte Eestis. Firma kaudu on hoiule võimalik jätta nii digitaalseid kui ka paberdokumente.

„Ettevõtetes on tüüpiline, et kui juht vajab ühte dokumenti, siis pöördub ta sekretäri poole. Kuid sekretär hoiab kahe käega peast kinni. Paber võib olla müügiosakonnas, raamatupidaja juures, seifis või isegi ülemuse enda laual. Samas on seda paberit kiiresti vaja!“ räägib Eesti Arhivaari asutaja Valentin Ivanov, kus firma teenustest on abi.

Praegu pakub ettevõte ainult digitaalset arhiveerimist, sügisest tuleb aga välja täisteenusega, lubab IT ärimees Ivanov, kelle seni tuntuim projekt on portaal Yaika.com.

Kui firmadel tekib paratamatult erinevaid pabereid, mida neil kasvõi seadusest tulenevalt mitu aastat hoida tuleb, siis eraisikute jaoks on tegu pigem mugavusteenusega. Enam ei pea lepinguid ja kviitungeid kingakarbis hoidma, Eesti Arhivaarilt võib tellida nende digitaliseerimise (sisse skaneerimise ja arhiivi paigutamise) teenuse, koos Arhivaar PRO süsteemiga.

Selles süsteemi ettevõtmise võlu seisnebki. Arhivaar PRO võimaldab mitte ainult dokumente süstemaatiliselt kaustadesse paigutada, vaid neid vajadusel kiiresti leida või neile ligi pääseda distantsilt. Kuna süsteemi autentimine käib ainult ID kaardi või Mobiil ID vahendusel, saab firmajuht määrata erinevatele inimestele erinevaid ligipääse dokumentidele, samuti on võimalikvälja võtta ajalugu, kes millist dokumenti on vaadanud. Soodsaim Arhivaar PRO pakett maksab 90 krooni kuus.

Paberkandjal olevatedokumentide digiarhiivi paigutamisel on vaid üks puudus – keegi peab need sisse skaneerima, kuid võib selle rutiini kogemata unustada.

Muidu on tegu huvitava teenusega, millele Ivanov lubab tulevikus veel põnevaid lisafunktsioone. Näiteks saab hakata ühe nupuvajutusega arhiveerima e-maili või veebilehte, mida parasjagu vaatad. Samuti saab võimalikuks Arhivaar PRO keskkonnas digitaalallkirja andmine. Kõik dokumendid saab Arhivaar PRO virtuaalse printeriga pdf’ideks teha.

Praegu testivad kliendid Eesti Arhivaari teenuseid tasuta, kuid firma on võtnud eesmärgi kasvada selles äris Eesti juhtivaks tegijaks.

Vaata videot: www.arhivaar.ee

Eestlased toovad turule 1,2 miljoni kroonise mootorratta

Seltskond Eesti disainereid, tootearendajaid ja võidusõiduinsenere ühendasid jõud, et arendada välja ja viia maailmaturule erilise välimusega sportlik ja eksklusiivne mootorratas Renard Grand Tourer

2008. aastal asutatud Eesti firma Renard Motorcycles on nullist välja töötanud oma esimese mootorratta prototüübi, mida hiljuti esitleti edukalt Hannoveris ning paari nädala pärast peaks algama esimesed testsõidud.

Esmapilgul näib tegu olevat võimatu missiooniga – viia Eestist eksklusiivne ja kallis tsiklibränd maailmaturule, kus vähemalt paar tosinat tugevat, jõukat ja nimekat konkurenti juba kanda kinnitanud.

Kuid Renardi mehi saadab riskijulgus ja sihikindlus. Samuti on komplekteeritud võimekas tiim, kuhu tootearendajate ja disainerite kõrval kuulub näiteks Eesti üks parimaid võidusõidutehnika insenere Kaido Karjus. Renardi arendusse on kaasatud brändieksperte ja materjaliteadlasi, tsiklit on lubanud testida oma ala spetsialistid.

„Meie eesmärk on tõsta Eesti mainet. Näidata, et me pole ainult allhankemaa, Eestist võib tulla disaini ja funktsionaalsuse poolest tipus olev sõiduk ning sama mainekas kaubamärk nagu näiteks Köenigsegg Rootsist,“ ütleb Renardi idee ja kontseptsiooni autor Andres Uibomäe.
Tegelikult pole Renardi (prantsuse keeles „rebane“) bränd sugugi nende meeste väljamõeldis. 1930ndatel tootis samanimeline firma Tallinnas mootoriga jalgrattaid. See tehas hävines aga märstipommitamisel ning tootmine jäi soiku. Kuni Uibomäe ja kompanii unustuse hõlma vajuva nime uunikveebist üles kaevasid ning selle kohta arhiividest infot otsima asusid.

„Me soovime elustada vana Eesti mootorrattabrändi. Järgmine põlvkond poleks Renardi enam mäletanud,“ leiab Uibomäe. Renardi kaasasutaja Kaarel Kivikangur ütleb: "Loodame, et äri käigus tuleb välja keegi, kes vanast Renardite tootmisest midagi teaks, ehk on olemas kellegi perekonnaalbumis vanu fotosid või veelgi enam, mõni säilinud mootorrattadetail, ootame seda põnevusega.

Mis ta siis on, see Renard? Sportlik powercruiser, mõeldud mitte võidusõiduks, vaid pigem kruiisimiseks. Komplekteeritud kvaliteetsetest oma valdkonna tippdetailidest, mis teeb ühe mootorratta hinnaks 75 000 eurot ehk ligi 1,2 miljonit krooni! Selline on väikeseerias toodetavate rataste keskmine hinnaklass, millede tootmisnumbrid jäävad alla 100 ratta aastas.
Kõrge hind ja eksklusiivsus on Kivikanguri ja Uibomäe sõnul taotluslikud. Masstootmisega ei konkureerita, kuna tootmistsükkel on pikem ja töömahukam kui massitootjatel. Pigem rõhutakse individuaalsusele ja kvaliteedile.

„Grand Toureri väärtusest kolmandik on disain, teine kolmandik võimas mootor ning kolmas kolmandik insenertehniline intellitgents. Ratta peaks ostma mitte seetõttu, et ta on soodne, vaid seetõttu, et ta on midagi erilist, mida naabrimehel pole,“ ütleb Uibomäe.

Tehniliselt poolelt: kui mitte arvestada 1200-kuubikulist Moto Guzzi V2 mootorit, Öhlinsi amorte, ISRi monoblock pidureid ja Dymagi süsinikkangast velgi, on kõik muu Made in Estonia ehk Eestis projekteeritud ja toodetud. Olulisim eripära konkurentidega võrreldes on komposiitmaterjalist ülikerge kere (vaid pisut üle 11 kilogrammi!), kus mootorratta raam, gondlid, bensiinipaak ja õhupaak on ühes kandvas detailis.

Kõige ekstravagantsem tundub siiski Renardi välimus, kus ilusa vormiga, samas lakooniline kandevkere varjab ära enamiku eklektilistest detailidest. „Messil küsiti, mis see on – pole ei roller ega bike, me pole midagi sellist kunagi näinud. Üritame sellest luua Renardi disaini identiteedi ehk DNA," ütleb Uibomäe.

Ehkki Renard Motorcycles pole veel valims rattaid turustama, huvilisi juba on. Järgmise sammuna kavatsevad Renardi mehed oma pressipaki toote kohta suurtesse motoajakirjadesse saata, et need avaldaks uustulnukast uhked kaanelood.

Nii peaks lumepall vaikselt veerema hakkama ning päädima Eestis väikeseeriatootmise käivitamisega. Tulevikus peaks üks korralik Renard ehtima iga motikafännist kuulsuse, olgu Jay Leno või John Travolta rikkalikku garaaži. Kuid mitte lihtsalt ehtima, sest Renard pole „motoskulptuur“, vaid tõsine sõiduriist mida saab ka igapäevaelus kasutada.

Tänavu plaanitakse prototüübi kõrvale valmistada veel üks - veidi modifitseeritud Grand Tourer. Tuleval aastal võiks toota 3-4 ratast, aasta hiljem 5-10 jne., samas me töötame juba uue kontseptsiooni kallal ;)

Lisaks Uibomäele ja Kivikangurile kuuluvad Renard Motorcycles tiimi Kaido Karjus, Mait Mahlapuu, Karl-Erik Unt, ja Siim West.

Eesti ettevõtjad Rootsis huvitavaid ärimudeleid uurimas

Juuni esimesel nädalal käis grupp Eesti ettevõtjaid Rootsis huvitavaid ärimudeleid uurimas. 10 külastust olid üksteisest väga erinevad ning pakkusid ainet pikkadeks aruteludeks õhtustel seminaridel.

Esimene õppekaasus oli „Move About“ elektriautode rent: Kopenhaagenis juba töötav, Oslos ja Göteborgis käivitamisel olev projekt lahendab probleeme, mis tuleb kiirest autode hulga juurdekasvust linnades ning pakub lahendust klientide vajadusele teha lühiajalisi töösõite linna tingimustes, soovides mitte omada ega hooldada autosid, vähendades oma keskkonnareostuse jalajälge ja presenteerida ökoloogilist mõtteviisi. Elektriautod on kliendile saadaval 500 m raadiuses, broneeritavad interneti kaudu ja hallatavad kliendikaardiga. Autode kasutamine toimub tunnihinna alusel, mis on taksost soodsam. Projekti juures oli huvipakkuvaks asjaolu, et suuremahulised erainvesteeringud saadi pelgalt äriplaani põhjal.

Teistele sama huvitavatele ärimudelitele lisaks külastati ka Rootsi suuri rahvusvaheliselt tuntud ettevõtteid Husqvarna ja Ericsson, kes meie ettevõtjatele avatult oma väljakutsetest rääkisid ning tegemisi tutvustasid. Nii suurtes kui väikestes Rootsi ettevõtetes torkas silma väga noorte ja võimekate inseneride hulk – just majandussurutises kasvas järsult inseneri erialade populaarsus, tuues juurde ka uusi õppeharusid nagu tööstusdisain, mis seni teiste erialade alla kuulus.

Eesti grupi koosseisus külastasid Rootsi ettevõtteid Eesti tootjad Estanc, Marepleks, Tarmeko Metall, Wigen Sindi, Otto Bock Estonia jt tublid Eesti ettevõtjad.


Sirje Ustav
Innovatsiooni divisjon

Rahvusvahelise alustavate ettevõtete konkursi Innovate100 Tallinna slämmi võitis Now! Innovations

Mobiilse parkimise makseplatvorm Now! Innovations võitis globaalse startup ettevõtete konkursi Innovate100 Tallinna etapi. Teiseks valiti GrabCad, kes on CAD-inseneride platvormi arendaja ning kolmanda koha pälvis Nutiteq, kes töötab välja asukohapõhiseid teenuseid. Kõik kolm on ambitsioonikad Eesti ettevõtted, kes näevad tervet maailma oma turuna, teatab Arengufond oma kodulehel.

Tallinna etapi võiduga pääses Now! Innovations saja uunduslikuma ettevõtte sekka, mis tagab neile enesetutvuse aja Best Buy, Microsofti, eBay jt sarnaste suurettevõte juures.


Guidewire Group korraldatav globaalne võistlustesari Innvovate100 toimub lisaks Tallinnale veel mitmekümnes linnas üle maailma.

Globaalselt parimate startup ettevõtete edetabel pannakse kokku võistlussarja korraldaja Guidewire Group G-score meetodi põhjal, mida kombineeritakse riskikapitalistide eksperthinnangutega.

Arengufondi uudis: http://www.arengufond.ee/news/news1700/

DEFENDEC esitleb kaitsetööstuse tippettevõte messil Pariisis oma innovaatilist traadita sensorite võrgutehnoloogiat

14-18. juunil 2010 kogunevad Pariisis rahvusvahelisel messil " EUROSATORY 2010" maailma kaitsetööstuse tippettevõtted ning oma esitlusega on väljas ka innovaatiline Eesti ettevõte DEFENDEC OÜ (kuni 26.04.2010 Smartdust Solutions OÜ), kes esitleb messil oma innovaatilist traadita sensorite võrgutehnoloogiat ehk perimeetri jälgimise süsteemi, mis vähendab oluliselt opereerimiskulusid ning aitab turvata ja päästa inimelusid.

DEFENDECi juhi Jaanus Tamme sõnul ootavad nad messilt konkreetseid kontakte, sest senine praktika on näidanud, et hea esitluse korral on see tõhusaim viis oma teenuse tutvustamiseks maailmas: "Oleme ettevalmistanud huvitava live-demonstratsiooni, mis näitab, kuidas väljatöötatud kaitsesüsteem reaalselt töötab ning kui efektiivselt saab suunata pilte ka läbi õhu, ilma kilomeetritepikkusi juhtmeid vedamata ning pidevat mehitatud valvet kasutamata."

Maailmas kulutatakse seniajani tohutuid summasid kaabeldatud videovalve arendusse, mis eeldab 24h pidevat jälgimist, vaja on teha suuri infra investeeringuid ning seda pidevalt hooldama. See tõstab kaitseprojektid väga eelarvemahukateks.

DEFENDECi toode on teiste süsteemidega võrreldes väga efektiivne. Ta on portatiivne, seda on lihtne paigaldada, tal on kauakestev aku, ning saadab kontrollkeskusesse visuaalse tõenduse, mille järgi saab otsustada, kas on üldse vaja saata mehitatud valve välja või mitte.

Targa Tolmu tehnoloogia arendamist on Eestis toetanud EAS ja Euroopa Komisjon 1 miljoni EUR. Ettevõte teeb koostööd Tallinna Tehnikaülikooli Proaktiivtehnoloogiate teaduslaboriga.

Loe uudist: http://www.smartdust.ee/news
Messi info: http://www.eurosatory.com/

Tallinna vanalinnast valmib 3D giid

Tartu firma 3D Technologies R&D tuli sel aastal jõulisemalt turule oma platformiga, millega saab mistahes esemeid mugavalt kolmemõõtmelisena suurel ekraanil näidata.

Ettevõtte esindajad Lauri Põldre ja Taavi Juursalu räägivad, et nende 3D tarkvara kasutusvaldkond on lai. Piiranguks on vaid fantaasia.

2011. aastaks, mil on Euroopa kultuuripealinn, valmib Tallinna vanalinna 3D giid, kus veebis saab tervet vanalinna kolmemõõtmelisena vaadata.

Ent sama hästi võib seda tarkvara kasutada suurtes hoonetes – kaubanduskeskustes, haiglates, ülikoolides või muudes asutustes – interaktiivse majajuhina läbi puutetundlik ekraaniga infokioskite või veebi.

Firma teeb aga praegu koostööd hoopis Adamson-Ericu muuseumiga.

Wannalunch.com unistab Räniorust

Aprillis toimunud Garage48 üritusel publiku lemmikuks osutunud, palju tähelepanu saanud, ent nüüdseks mõneti varjusurma vajunud Wannalunch.com pürgib USA turule, võttes fookusesse Silicon Valley kandi. Juunis on Wannalunchi meeskonnal plaanis registreerida ettevõte ning kaasata arenduse jaoks paarsada tuhat krooni seemneraha.

Wannalunchi idee üks autoritest Oliver Wihler ütleb, et kuna tagasiside on olnud väga positiivne, oleks patt asi sinnapaika jätta ja seda mitte edasi arendada.

Wannalunch on keskkond, kus igaüks saab üles seada temaatilise lõunasöögi ja kutsuda sinna inimesi. Twitteri või Facebooki kaudu keskkonda sisse logides saab määrata lõunasöögi teema, aja ja koha, samuti selle, kes söögi eest maksab. Nii on võimalik organiseerida sisukaid lõunaid, kus sarnaste huvidega inimesed saavad kokku ja arutlevad söömise kõrval oma teema ümber.
Pärast suure tähelepanu alla sattumist Garage48 üritusel on Wannalunch, mille tiim kuulusid Oliver Wihler, Kresten Buch, Liis Peetermann, Sven Kirsimäe, Riivo Kikas, Kris Haamer, Erki Lipre ja Luiz Ribeiro mõnevõrra varjusurmas. Mai lõpus leidusid saidil vaid kaks lõunapakkumist.

Wihler ütleb, et pärast Garage48 üritust on parandanud keskkonna kasutatavust, samuti on paika loksumas tiim, kes on valmis asjaga tõsisemalt edasi minema. Start-up ettevõte on plaanis registreerida juunis.