Mobiilmaksete firma Fortumo laienes Lõuna-Ameerikasse

Tartu mobiilmaksete firma Fortumo sõidab kasvava turu vees ja vallutab ühe riigi teise järel. Läinud nädalal laienes Fortumo Ladina-Ameerikasse, paari kuu eest aga avas firma kontori Silicon Valleys Californias, kirjutab reporter Kristiina Kruuse Tartu Postimehes.

«Fortumo on algusest peale olnud globaalsele turule suunatud ja Ladina-Ameerika on loogiline samm arengus,» ütles Fortumo tegevjuht Martin Kop­pel. Kolme aasta eest Tartus loodud firma on praeguseks laiendanud haaret 44 riiki ning sihikul on veel terve trobikond maid.Et keerulisel Ladina-Ameerika turul mitte üleliia riskida, alustas Fortumo esialgu laienemist Mehhikost, Tšiilist, Venezuelast ja Kolumbiast, kuid edu korral ootavad silmapiiril ka Brasiilia ja Argentina.

Lihtne maksevahend
Mullu 21-miljonilise käibe ja 1,5 miljoni kroonise kasumiga Fortumo teenuseks on mobiilmakse platvorm – võimalus tasuda toote eest mobiiliga. Seda kasutavad nii eraisikud kui internetiettevõtjad, kes saavad mobiilmaksete abil oma toodete pealt teenida, olgu selleks siis mäng või mobiilihelin.

Teiste hulgas on Fortumo kliendiks Iteral Group, mille loodud mängus Maffia Paradiis saab SMSiga osta lisahüvesid. «Kiire ja lihtne maksevahend,» nentis Iteral Groupi osanik Aivo Paas, kelle sõnul eelistavad online-mängijad internetipangale mobiiliga tasumist.

IT-asjatundja ja ajakirja Di­gi peatoimetaja Henrik Roo­nemaa hinnangul on mobiilmaksed praegu ja lähitulevikus kuum teema kogu maailmas. Esiteks on arengumaades mobiilid elanikele kättesaadavamad kui arvutid ning teiseks vahetab järjest rohkem inimesi tavalise mobiiltelefoni nutitelefoni vastu, kasutades seda helistamisest enamaks.

Maailmavallutusplaanid
Tehnoloogiainvestor Allan Martinsoni sõnul on Fortumol üks edu eeldus – kasvav mitme miljardi dollariline turg – olemas, kuid kõik muu sõltub sellest, kuidas tartlased firmat juhivad. «Kui kõvasti tööd teha, võib Fortumo väärtus küündida viie aasta pärast miljonitesse, ehk isegi sadadesse miljonitesse dollaritesse,» märkis ta.

Aasta lõpuks loodab mullu kuuekordse käibekasvu teinud Fortumo tegutseda 50 riigis ning siseneda Aafrikasse ja Lähis-Idasse. Viimane laienemine – Ladina-Ameerika – on küll tähtis, kuid prioriteetne turg on Koppeli sõnul võimalusterohke USA. «Kõige eesmärk on üks – tõusta suurimate ja tuntuimate mobiilmaksefirmade hulka maailmas,» lausus ta.

Allikas: Tartu Postimees, 28.07.2010, Kristiina Kruuse

Kümne aastaga loodab firma LED-prožektoreid müüa 100 miljoni krooni eest.

Eestlaste ettevõte Digitaalne Sputnik OÜ on asunud välja töötama tehnoloogiat, mis võimaldaks filmitegijatel seniste prožektorite asemel kasutada väikeseid LED-valgusteid kirjutab Eesti Päevalehes Teele Tammeorg.

Praegu kasutatakse võtetel enamasti keraamilisel haliidil põhinevaid ehk HMI-valgusteid. Nende eluiga on 2000 tundi, nad on plahvatusohtlikud, kiirgavad UV-valgust, vajavad kõrgepinget ja lähevad väga kuumaks, loetles üks firma rajajatest Kaur Kallas. LED-ide eluiga on 40 000 tundi, nad ei kiirga UV-d, ei vaja kõrgepinget, on põrutuskindlad, põhimõtteliselt kestavad igavesti. Seal on väga konkreetsed mõõdetavad eelised.

Kui HMI-prožektoritel tuleb iga 2000 tunni tagant elektrilampe vahetada ja võttele ka voolugeneraator tuua, siis LED-lampide puhul neid muresid ei ole. Lisaks on LED-prožektorid praegustest tunduvalt väiksemad – vaid kümme korda kümne sentimeetri suurused ja nelja sentimeetri sügavused kuubid.

Kõik LED-valgustid, mis praegu turul on, on ikkagi lisavalguse andmiseks. Need on suhteliselt väikesejõulised ja suured. Mis täiesti puudub turult, on põhivalgus LED-valguse näol, rääkis Kallas. Millegi sellisega teised veel turule pole jõudnud.

LED-lampide väljatöötamiseks on ettevõte 2008. aastal kulutanud miljon krooni ja möödunud aastal umbes 600 000 krooni, lisaks saadi üle 260 000 krooni toetust EAS-ilt. Et prototüüp edasi tooteks arendada, taotleti sel aastal EAS-ilt veel 10 miljonit krooni ning sama palju pannakse ka oma raha juurde.

Kallase sõnul loodetakse esimene prožektor valmis saada kahe aasta pärast, seejärel ollakse valmis neid 1000 kaupa tootma hakkama. Kümne aastaga loodab firma Kallase sõnul kuupe 100 miljoni krooni eest müüa. Ühe prožektori hinnaks saab 1000 eurot ehk 30 protsenti vähem kui HMI-prožektoril.

Kallase sõnul näeb Digitaalne Sputnik oma põhiturgu Aasias ja Ida-Euroopas. Eesti filmitööstus on tilluke, nentis ta. Kuna filmieelarvest kulub keskmiselt 20–40 protsenti valgustusele, oleks LED-prožektoritega võimalik ka kulusid kokku hoida. Tootma hakatakse Tallinnas koostöös Voltaga.

Allikas: Eesti Päevaleht, Teele Tammeorg, 27.juuli

Eesti ülikiire interneti projekt saab Euroopast raha

Nüüd saame päris tööga pihta hakata, oli Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo rõõmsalt üllatunud eilse otsuse üle, millega Euroopa Komisjon kiitis heaks riigiabi andmise Eesti ülikiire internetiühenduse projekti, kirjutab Katre Pilvinski Äripäeva artiklis.

Harjo tõdes eile, et Euroopa Komisjoni teade tuli ootamatult. "Meil on palju projekte juba ette valmistatud ja esimene hangegi tehtud ja nüüd saab sisuliselt kopa maasse lüüa. Esimesed kaablipaigaldused hakkavadki lähinädalatel pihta," selgitas ta.

Harjo rääkis, et Eestit katva ülikiire internetiühenduse loomise projekti hinnanguline kogumaksumus on 6 miljardit krooni. "4-5 miljardit on see raha, mida operaatorid ise investeerivad oma võrkudesse, ühendusliinidesse ja seadmetesse. 1,5 miljardit loodame saada suures osas ELi struktuurfondidest," lisas ta.

Praegu on Eesti riik Harjo sõnul eraldanud EstWini projektile ligikaudu 350 miljonit krooni struktuurfondide raha.

Euroopa Komisjoni hinnangul on kogu Eestit katva ülikiire internetiühenduse loomine toetamist väärt, sest sellist projekti pole võimalik ainult turujõudude abiga ellu viia. Lisaks saavad pärast kõik operaatorid infrastruktuuri kasutada samadel tingimustel.

"Mul on väga hea meel Eesti kiire interneti strateegia üle," ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja konkurentsivolinik Joaquín Almunia. "Sellega aidatakse saavutada ELi digitaalse tegevuskava eesmärki tagada digitaalse ühtse turu pakutav jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, kahjustamata seejuures põhjendamatult konkurentsi."

Projekt peaks tagama 98 protsendile Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest kiire internetiühenduse andmeedastuskiirusega vähemalt 100 Mbit/s - seda ka piirkondades, kus erainvesteeringutega lähitulevikus niisugust katvust ei saavutataks.

2015. aastaks peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus järgneva viie aasta jooksul paigaldama üle 6000 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha.

EstWini arendava Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse asutajad on EMT, Elion Ettevõtted, Elisa Eesti, Eltel Networks, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrgu AS.

Allikas: Katre Pilvinski, Äripäev, 21.07.2010

Webmedia Group toetab kasvu 110 miljoni kroonise investeeringuga Enterprise Investors'ilt

Baltikumi juhtiv tarkvarafirma Webmedia Group lööb käed Kesk-ja Ida-Euroopa juhtiva riskikapitaliettevõtte Enterprise Investors'iga. Webmedia Group ja Enterprise Investorsi juhitud Enterprise Venture Fund I (EVFI) on kokku leppinud, et EVF I investeerib firmasse ligi 110 miljonit krooni ning saab endale ettevõttes 36% osaluse.

"Oleme otsustanud kaasata ettevõttesse lisakapitali, et toetada oma kasvuplaane. Tänu sellele kapitalisüstile suudame veelgi agressiivsemalt laieneda välisturgudel ning võtta ette suuri projekte, mis vajavad palju käibekapitali. Valisime partneriks Enterprise Investorsi, sest neil on hea maine ning tugev alane kompetents. Me usume, et selle partnerluse tulemuseks võib ehk olla esimene börsile jõudnud tarkvarafirma Baltikumist," ütles Priit Alamäe, Webmedia Grupi juhatuse esimees ja ettevõtte üks asutajatest.

"See on meie esimene Eestisse tehtud investeering ja see teeb rõõmu. Meile avaldab muljet Webmedia edu nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ja meil on hea meel, et me saame toetada ettevõtte edasist rahvusvahelist laienemist," ütles Rafal Bator, Enterprise Investors'i riskikapitali meeskonna eest vastutav partner. "Oleme õnnelikud, et saame koostööd teha Webmedia ambitsioonika ning toimeka juhtkonnaga ning usume, et suudame järgmiste aastate jooksul ühiselt saavutada võetud eesmärgid," lisas ta.

Webmedia Group on Eesti tarkvaraturu vaieldamatu liider ning ettevõttel on kiiresti kasvav kliendibaas Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Webmedia rahvusvahelised sihtturud on riigirahanduse juhtimise, e-tervise ja e-riigi valdkondades ning ettevõttel on lisaks erinevaid investeeringuid alustavates ettevõtetes ning tehnoloogiaarendustes. Alates ettevõtte asutamisest 2000.-ndal aastal on Webmedia igal aastal suutnud näidata tugevat kasvu (ettevõtte keskmine kasv aastatel 2004-2008 oli 57%). Ettevõtte kogukäive ületas 2009.-ndal aastal 220 miljonit krooni ja ettevõtte EBITDA oli üle 36 miljoni krooni.

Enterprise Investors (EI) on 20-aastase ajalooga Kesk- ja Ida-Euroopa üks suurimaid riskikapitalifonde. Ettevõtte poolt asutatud kuue väljaostu- ja ühe riskikapitalifondi kogumahtküünib 1,7 miljardi euroni. EI Fondid on kokku investeerinud üle 1,3 miljardi euro 120-sse ettevõttesse erinevates tööstusharudes, sealhulgas 20 IT-firmat (näiteks AVG Technologies, WebInn ja Asseco). EI fondid on tänaseks müünud oma osalused 91-s firmas, tuues investoritele kogutulu üle 1,4 miljardi euro. Tänasel päeval on EI-l investeeringuid 29-s ettevõttes.

Allikas: Postimees PR-teated, 20.07.2010

Geenitestid tõid aastaga 14 miljonit

Biotehnoloogiaettevõte Asper Biotech tegi möödunud aastal majandussurutisest hoolimata rekordarv geeniproove ning teenis nendega üle 14 miljoni krooni.

Märkimisväärne on, et 2008. aastal oli geenitestide käive 13,6 miljonit krooni ning mullu juba miljoni võrra suurem. Kokku oli firma käive 17 miljonit krooni, millest kasum moodustas natuke alla 1,2 miljoni krooni.

Kokku teenindas Asper 2009. aastal ligi 400 klienti kümnetest erinevatest riikidest. Käibest 90 protsenti moodustab eksport.

Praeguseks ning järgmiseks aastaks on ettevõtte juhtkonnal muljetavaldav eesmärk: suurendada teenuste mahtu kaks korda ning sealjuures kasvatada märkimisväärselt ka kasumit.

Autor : Gert D. Hankewitz, Postimees online 15.07.2010
Pilt :http://en.wikipedia.org/wiki/DNA

Teadusmiljard ergutab ettevõtteid arenema

„Mis saab siis, kui kokku segada teadus, ettevõtlus ja miljardi jagu euroraha?“ tõstatab Hannes Sarv tänases Äripäevas küsimuse: See võib olla vägagi plahvatusohtlik kombinatsioon, mis toob Eestile ihaldatud "oma Nokia". Samas võib see olla ka midagi lihtsamat. Näiteks söödavat.

Juust on väga hästi söödav. Ja sellest, kui juustule lisatakse üks sõbralik bakter, mis on vererõhku alandava toimega, ei muutu ta sugugi halvemaks. Pigem vastupidi. Ehk on tõesti nii, et poelettidele jõudnud piimandusühistu E-Piim Südamejuust on praegu tuntuim toode, mis tehnoloogia arenduskeskuse (TAKi) ja ettevõtte koostöös vilja kandnud. Seda oskavad nimetada vähemalt need, kes TAKide käekäiguga kursis.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) arenduskeskuste programmi koordineeriv Harri Faiman sõnab intervjueerimise lõpus, et kuidagi imelik oleks seda isegi eraldi välja tuua - palju räägitud asi. Ent teist sama konkreetset ja lihtsat tulemust on tal keeruline pakkuda.
Selliseid arenduskeskusi, milles teadus jõuab ettevõtjani, on Eestis praegu kaheksa. Valdkonniti need erinevad, ulatudes toiduainete täiustamisest vähktõve ja viljatuse uuringuteni, tarkvara arendamisest masinaehituseni.

Ettevõtja kohtub teadusega
Ettevõtteid, kes oma arendustegevuses TAKidega seotud, on umbes sadakond.
Erinevates projektides on osalised näiteks suurettevõtjad Endel Siff ja Heiti Hääl, riskiinvestor Rainer Nõlvak ja temaga ühist vankrit vedavad Ahti Heinla, Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ning Toivo Annus, kütusefirma Olerex omanikena tuntud Antti Moppel ning Andres Linnas jpt. Oma osalus on TAKis ka Tallinna börsi värskeimal liikmel Premia Foodsil.

Idee poolest peaks tehnoloogia arenduskeskus tähendama asutust, mille kaudu jõuavad teadus- ja arendustöö saavutused tootmisse. Eesti alustas programmiga juba 2004. aastal, mil asutati esimesed arenduskeskused. Ja sellest ajast on ettevõtjate usaldus nende vastu liikunud tõusvas joones.

"Selge, et tehnoloogiate toetust tuleb igatepidi toetada. See on meie konkurentsivõimele hädavajalik. Kui naaberriigid seda Euroopa Liidu rahaga teevad, siis me oleme kohustatud sedasama tegema. Vastasel juhul jääme oma tehnoloogia arengult konkurentidest maha," sõnab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees ja EASi nõukogu liige Enn Veskimägi.

Parts: mahukaim uuendusprogramm
"See on vaata et kõige mahukam, kõige tõsisem ja kõige pikemaajalise mõjuga kavandatud programm üldse, kui me räägime sellistest innovatsioonile suunatud meetmetest," usub majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Tema sõnul on toetuste jagamise eesmärgile kõige lihtsam läheneda suhtarvude teel. Kui praegu kulutab Eesti teadus- ja arendustegevusele alla pooleteise protsendi SKPst, siis selleks, et mõelda endast kui innovatsioonile põhinevast majandusest, peaks suurusjärk olema kolm protsenti, märgib Parts.

Ettevõtjad: riigi abi tagab arenduse
Teine teema on rahastamine. Miljardi suunamine neisse projektidesse tähendab seda, et ettevõtjad panevad sinna omalt poolt laias laastus kolmandiku juurde.

Partsi sõnul oleks hea tulemus, kui rollid vahetuks ja ettevõtjate kanda jääks enamus.

"Kui me praegu küsime, kas erasektor on valmis nii palju panustama, siis vastus on eitav. Me saame sinna areneda järk-järgult," arutleb minister.

E-Piima juht Jaanus Murakas toob siiski välja, et on riike, kus ettevõtted rahastavad arendustegevust vaid kümnendiku osas.

"Iisraelis arvatakse, et nende ettevõtted on väikesed ega ole võimelised teadus- ja arendustegevust oma jooksvast rahast finantseerima. Kuna huvi on, et riik püsiks konkurentsivõimeline, siis seda raha seal eraldatakse," toob Murakas näite.

Ettevõtja investeeringud ei piirdu pelgalt tehnoloogia arendusega. Järgneb tootearendus ja kaup tuleb turule tuua - need kulutused pole sugugi väiksemad. "Summad on meie eelarvele suured, aga jumal tänatud, et meil on olnud ka õnne. Meil on tekkinud uus toode," sõnab ta ja lisab palvele investeeringute suurust täpsustada, et neid tuleb lugeda miljonites.

Samal ajal kinnitab Murakas E-Piima usku ka edaspidisesse koostöösse Tartus asuva Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega.

Riikliku toetuse puudumisel Eestis vähiravimit ei otsitaks
E-Piimaga sarnast õnne pole TAKist veel leidnud Rainer Nõlvaku enamusosalusega AS Celecure. Tõsi, eesmärk on väheke erinev. Celecure töötab koos Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega välja vähiravimi kandidaate.

"Me oleme päris pikka aega seda uurinud ja nendega katseid teinud, loomkatsetessegi jõudnud, aga praeguse seisuga mulle tundub, et ta eriti roosiline ei ole," räägib Nõlvak viimastest arengutest. Ravim nagu oleks töötanud, aga mis täpselt ja kuidas töötas, ei suudeta aru saada. "Praegu küll ei oska lubada, et me sellest asjast üldse ravimi saame," lisab ta.

Kulukas tegevus
Nõlvaku sõnul on biotehnoloogia rahaliselt kulukas ja ka Celecure on oma projektidesse üksjagu panustanud, kuid täpset summat ta hoobilt välja öelda ei oska.

Samas tunnistab ta, et enamik sellistest riskiprojektidest toovadki ainult kulu. "Kui sa liiga vähe kaotad, siis ilmselt ei tegele sa piisavalt uuenduslike asjadega," räägib ta. Samuti usub ta, et riikliku toe puudumisel selliseid projekte Eestis üldse ette ei võetaks. "Need projektid oleksid teistsugused. Sellised copy-paste-projektid, kus risk on väiksem. Meie oleksime siis võib-olla teinud valiku mõnda olemasolevat ravimit proovida kasutada uute haiguste puhul. Ma arvan, et paljuski tänu toetusele, mida EL annab, tehakse seda teadust ka ülejäänud riigis ja mujal Euroopas," nendib Nõlvak.

Väikesed edusammud
Ehkki projektid on alles töös, on ka vähiuuringute keskusel üht-teist ette näidata. Seni tuntuim tehing toimus 2008. aasta alguses, kui New Yorgi börsil noteeritud Cambrex Inc. ostis ühe nende partnerettevõtetest - keemiaprofessor Margus Lopi asutatud ProSyntesti. Tehingu hinnaks oli 20 miljonit krooni.

Vähiuuringute arenduskeskuse juht Riin Ehin toob veel näiteks, et koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga on parandatud vähiravi kvaliteeti - uute geenitestide ja onkogeneetiliste konsultatsioonide kättesaadavuse parandamise kaudu.

"Isegi juhul, kui kõik aktsionärid kohe oma raha tagasi ei teeni, on nende panus siiski pikaajaline investeering Eesti teadmistepõhise majanduse arengusse, mis summa summarum jääb meie ühist elu edendama," kinnitab Ehin.

Keskus, kelle kliendid on kõik
Selles keskuses uurivad teadlased toiduaineid ja lihtsustatult kutsutakse seda toidu-TAKiks. See on üks vanemaid tehnoloogia arenduskeskuseid Eestis. Järgneva kuue aasta jooksul suunab EAS sinna üle 110 miljoni krooni.

Asutuse täispikk nimi on lohisev, nagu see kipub olema kõigil sarnastel teadusasutustel - Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK). Toiduteadust täis keskus ise asub Mustamäel Tehnopoli linnakus.

Neil seal on minijäätisemasin, mis on oluline riistapuu, nagu ka teised teadustoitu tootvad aparaadid - pärmide-, leiva- ja kommide valmistamise seadmed.

"Kui tahame uut jäätisesorti turule tuua või midagi sisus muuta, siis saame nende juures katsetada hästi väikese partiiga. Me ei pea tehases tegema katsepartiid tehaseseadmetega, suure portsuna," toob koostööst lihtsa ja ettevõtte jaoks valutu näite ASi Premia Foods juhatuse esimees Kuldar Leis.

Valutu on see just põhjusel, et pooleliolevaid projekte ükski osapool ei kommenteeri. Enne turule tulemist hoitakse kiivalt saladust. Premia on ka üks arenduskeskuse omanikke, mis Leisi sõnul tähendab nende jaoks lihtsalt head koostööd teadlastega.

"TFTAK on hea näide, kuidas teadlased ja ettevõtted saavad koos töötada. Veel kümme aastat tagasi oli teadlastel oma maailm ja ettevõtetel teine," lisab Leis. Toiduainete kvaliteedi kontrollimiseks pidi otsima abi välismaalt, kvaliteedi tõstmine käis aga oli enamasti oma äranägemise järgi. Praegu saab neid asju teha hõlpsalt siinsamas Eestis.

Algas logust lauast ja ühest arvutist
Toidu-TAKile pandi alus 2004. aastal. Keskuse juhi Urmas Sanniku jutust koorub välja, et areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist.

"Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," räägib ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama. Seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.

Aga lisaks oli kohe alguses olemas EASi otsus rahastamise kohta, 5,6 miljonit krooni esimeseks aastaks. Praeguseks on keskuse enda aastakäive tõusnud aga juba 30 miljoni kroonini.

Samas suurusjärgus summa on investeeritud põhivarasse ehk kogu sellesse nupukasse aparatuuri. Seadmete puhul on neil samuti omanike seast abi - Endel Sifi enamusosalusega Laser Diagnostic Instruments (LDI) AS. LDI töötab välja ja toodab laser- ja optikatehnoloogiatel rajanevaid seadmeid. Et tehnoloogiat turule viia, tuleb veenda selle sihtrühma selles, et asi töötab. Sifi sõnul rakendatakse väljatöötatud tehnoloogiat just TAKis. "Teadus, tööstus, tehnoloogiafirmad - see on kõige efektiivsem koostöövorm," kinnitab ta.
On tegelikult isegi veidi imelik mõelda, et TFTAKi laboris on aparaat, millega saab kontrollida seda, kuidas toit mäludes tundub. Nt jogurt - kas on ikka ühtlane?

Keskuses on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud pea kõik tuntumad Eesti toiduainetootjad - Kalev, Leibur, Tere, Valio jt. 40% käibest moodustab eksport. Sannik rõhutab, et nemad ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha. "Kui aga tootega on probleem, saame oma uuringutega neid aidata."

Tulevad uued toiduained
"Kui praegu on meil kümmekond teaduste doktorit siin tööl, siis mis me nelja-viie aasta pärast nende uute doktoritega peale hakkame," arutleb Toidu- ja Fermentatsioonitehngoloogia Arenduskesuse (TFTAK) juht Urmas Sannik tulevastele kaitsmistele mõeldes.

Sannik pole eemärke seades kitsi. Aastaks 2015 peaks tema sõnul olema keskusest välja kasvanud 30 uut teaduste doktorit, kes suudavad publitseerida aastas vähemalt 10 teadusartiklit oma valdkonna parimates teadusväljaannetes. Keskuse inimesed praktiseerivad parimates Põhja-Ameerika, Jaapani ja Euroopa ülikoolides.

Aga on veel mõned lähiaastate eesmärgid või projektid, millelt Sannik esialgu saladuseloori kergitada ei taha. Ta lubab täiesti uusi toiduaineid, mida praegu isegi ei teata. "Ega meil mõtetest puudust ei ole. Ma usun, et 1-2 toiduainet, mida nähtud pole, see on kindel," sõnab ta.

Üks on neil tegelikult juba hoidlates ootel, kuid aeg sellest rääkida pole tema sõnul veel küps.
Riik suunab tehnoloogia arenduskeskustesse 2015. aastaks tehnoloogia arenduskeskuste programmiga 904 miljonit krooni.

Allikas. Äripäev, 09.07.2010, Hannes Sarv

HumanIPO tõmbab nutikalt ettevõtteid käima

Taani ärimees Kresten Buch käivitas Eestis startupi HumanIPO, mille eesmärk on lisaks kasumi teenimisele kohaliku ettevõtluse edendamine. Tegu on sotsiaalmeediatööriistaga, mis aitab ettevõtjatel bisnise käima saada, alates ideede genereerimisest ja äriplaani viimistlemisest lõpetades raha kaasamisega.

HumanIPO on omalaadi sotsiaalne võrgustik, mille fookuses on mentorlus, suhtlus, koostöö ja rahastusküsimused kolmnurgas ettevõtjad, nõustajad ja investorid.

Kresten Buch ütleb, et ettevõtjad leiavad HumanIPO kaudu tiimiliikmeid, juhatuse ja nõukogu liikmeid, samuti investoreid. Asjaosalistega saab onlain’is äriplaani kallal töötada. Üks Eesti startup, kes HumanIPO kaudu toimetab, on näiteks elektribike’i arendaja Exo Bike, kes on leinud keskkonna kaudu väärt kontakte Skandinaavias.

Investorid ja nõustajad omakorda kohtuvad HumanIPO abil ettevõtjatega, et neile abiks olla.
Tegelikult on kaasatud neljaski osapool – alustavatele ettevõtetele teenuseid pakkuvad partnerid, kes saavad keskkonnas niiöelda oma lehe. Praegu näiteks leiab partnerite alt firma Maqs, kes pakub ettevõtjatele kõikide vajalike lepingute vormistamise täisteenust 10 000 krooni eest.

Lisaks Eestile käivitus HumanIPO Taanis ja Keenias. Aafrikas töötab Buch väikefarmerite inkubaatoriga, mis võimaldab Skandinaavia investoritel sinnakanti investeerida. Koguni pooltel Keenia farmeritest olevat ülikoolikraad.

HumanIPO teenuse kasutamise hind sõltub kasutusaktiivsusest – kui palju toimub keskkonnas ettevõtte ümber suhtemist ning kui palju tehakse äriplaaniuuendusi. Kalleim Premium Plus pakett maksab 29 eurot kuus, soodsaim on tasuta.

Lisaks aitab keskkond leida ettevõtjatele investoreid, kasseerides teatud protsendi kaasatud kapitalist. HumanIPO põhimissioon on Kresten Buchi sõnul aga selgemast selgem: „Edendada ettevõtlus, sest see on ühiskonna jõukuse allikas“.

Andrei Korobeinik loob tõelist „rahva investeerimsifondi“

Rate.ee asutaja Andrei Korobeiniku uusim ettevõtmine kannab nime CuteFund. See on investeerimisfond, kus puudub fondihaldur ning kus otsustajateks on investorid. Seejuures loeb targa ja õnnestunud investori hääl rohkem kui rumala või algaja oma.

Korobeinik käivitas CuteFundi sel kevadel äriinkubaatoris Suurbritannias. Ta on fondi paigutanud 1,5 miljonit krooni isiklikku raha, sest avaliku fondina tegutsemiseks puudub tal luba. Raha on paigutatud USA aktsiatesse ning aktsiaportfelli eest kannab suuresti hoolt mehe enda loodud arvutiprogramm.

Samas on CuteFundiga liitunud juba ka ligi 800 huvilist ning Korobeinik on sinna kaasanud paarsada Wall Streeti analüütikut – kõik nad teevad aktsiate kohta prognoose (osta, hoia või müü) ning ehkki nad veel CuteFundi aktsiaportfelli ei mõjuta, paigutatakse nad pingeritta vastavalt sellele, kas nende otsused on olnud õiged või valed. Nii võib suvaline mees metsast võrrelda oma ettenägelikkust aktsiate liikumise suhtes kogenud ja õppinud börsianalüütikutega.

Tulevikus peaks investorite ring märgatavalt laienema ning portfelli haldamisse kaasatakse arvutiprogrammi kõrval ka investorid. Nad hääletavad, milliseid aktsiaid osta või müüa. Ning selle investori häälel saab olema tugevam kaal, kes on teinud varasemalt õigemad prognoosid.

Korobeinik ütleb, et võrreldes tavaliste investeerimisfondidega on CuteFund läbipaistvam ja paindlikum. „Tavapäraselt otsustab meie raha üle fondi nõukogu või keegi fondihaldur, üks inimene. CuteFundis teeb need otsused „rahvatarkus“. See on palju huvitavam kui lihtsalt raha kusagil pensionifondis hoida,“ räägib Korobeinik.

CuteFund on tema sõnul hea interaktiivne alternatiiv neile, kes ei viitsi või ei saa börsil aktsiatega kaubelda, samuti neile, kes pole rahul pankade või teiste varahaldusfirmade pakutuga.

Idee luua selline fond hakkas Korobeinikul idanema pärast seda, kui ta oli tutvunud ühe Stanfordi ülikoolis tehtud analüüsiga, mille kohaselt ei anna börsianalüütikute arvamused investoritele lisaväärtust. Ehk teisisõnu kui investorid jälgiks kiivalt vaid analüütikute soovitusi, oleks nende aktsiaportfelli tootlus keskmine või alla selle.

Korobeinik mõtles, et mingi väärtus peab nendel analüüsidel siiski olema, kui neid avaldatakse. Ta lõi arvutiprogrammi, mis arvamusi kõrvutab ja arvajad pingeritta paneb. Samuti lööb programm häirekella liiga järsult tõusnud aktsiate osas.

Sellest kõigest saigi CuteFundi alus. Ning kui USA aktsiaturg on viimase kahe kuuga 10 protsenti miinuses, siis Korobeiniku aktsiaportfell, mida juhib masin, vaid kahe protsendiga. Augustiks loodab Korobeinik fondi tegevusload hankida ning kuni üheksa investorit kaasata.

Loe CuteFondist Äripäevast

Head innovatsiooniideed saavad alati toetusraha

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Kas koos innovatsiooniaastaga lõppesid Eesti ettevõtjatel ka uuendusideed? EAS kutsub ettevõtteid aktiivsemalt tootearenduseks toetust küsima, sest heade mõtete elluviimiseks toetusrahast puudust ei tule.

Eestis arvatakse sageli, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. Suurbritannias panustasid aga aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%. Seejuures ei pea sealne riiklik toetusfond NESTA innovatsiooniks mitte ainult traditsioonilist teadus- ja arendustegevust, vaid kõiki kulusid teadmiste loomisse, näiteks disaini, organisatsiooni arengusse, teadmiste ja oskuste arendamisse, tarkvara kirjutamisse, turu-uuringutesse, reklaami, autoriõiguste kaitsmisse jne. Seega on vähemalt vanal heal Inglismaal leidnud tõestamist, et teadusmahukus ainuüksi ei too veel majanduslikku edu, vaid on ainult üks mitmest innovatsioonikomponendist.

EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele sõltumata majandusharust ja suurusest, et aidata välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetuse andmisel hinnatakse kavandatava toote uudsust, projekt tasuvusaega (näiteks 4-5 aastat) ning toote turule jõudmise perspektiivi. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute tellimist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt taotlejast ja projektist tuleb 25-75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Kindlasti on paljudel ettevõtetel praegusel masuajal keeruline leida omafinantseeringut toetuse taotlemiseks. Samas on praegu hinnatase madalam kui buumiaegadel, tööjõuturul palju häid inimesi ning uuendustesse panustamine ja uueks majanduskasvuks valmistumine seetõttu eriti perspektiivne. Kutsun kõiki ettevõtteid EASi tasuta eelnõustamisele, et leida koos meie konsultantidega vajadusel võimalus toetusraha saamiseks. Traditsioonilises tootmises on küll tihti päris uuenduslikku aspekti keeruline leida ning sageli on tegemist olemasoleva toote arendamisega, kuid enne eelnõustamisel käimist ei tohiks käega lüüa. Sageli on pärast projekti kohendamist võimalik ühel või teisel viisil toetusraha taotleda. Samas tuleb silmas pidada seda, et ettevõte keskenduks ikka oma äri arendamisele, mitte ei kirjutaks projekti toetuse saamise pärast.

Eesti esimene tõsine strateegiamäng Utopia Revolution

Varem Webmedias töötanud Siim Puskai arvates on viimane aeg parandada viga, et eestlased on arvutimängude tootmises ümmargune null. Samal ajal töötab Soomes, selles pöörase kiirusega kasvavas äris 1200 inimest ning mängude sektori aastakäive küündib seal 1,4 miljardi kroonini, väikesel Islandilgi koguni 600 miljoni kroonini.

Puskai asutas koos partneritega uue idufirma Ironcurtain Entertainment, mis arendab uut strateegiamängu Utopia Revolution. Ühtlasi laotakse sellega vundamenti Eesti arvutimängutööstusele.

Facebookis austajaid koguv Utopia Revolution on 1998. aastast pärineva sõjamängu Utopia kardinaalne uuendus, kus omavahel võtavad mõõtu kuni 25 liikmelised tiimid ning mängijad viiakse iidsetesse aegadesse. Igal tiimi liikmel on oma provints, mis koos teiste meeskonna liikmete provintsidega moodustab tiimi ühise kuningriigi. Kuningriigid sõdivad teineteise vastu edetabeli kohtade pärast või ajaviite eesmärgil. Mängu hooaegade võitjaid premeeritakse reaalsete karikatega, nagu jalgpallis või korvpallis. Lisaks saab meelelahutuseks jälgida parimate tiimide omavahelisi sõdu nagu nauditakse hetkel näiteks jalgpalli MMi.

Mäng on vaid väikeses osas graafiline – ei ole sellist asja, et mingid mehed võitlevad virtuaalses maailmas mingite kollidega - autorid ütlevad Utopia Revolutioni kohta “modernne male”.
Puskai arvates olgu mäng pigem keerulisem ja pikaajaliselt huvitav kui lihtlabane.

Potentsiaalseid mängijaid on siis küll vähem, kuid mäng nende jaoks tähtsam, mis tähendab, et nad on valmis ka selles ilmselt raha kulutama. Utopia Revolutionile pihta saamine pole algaja jaoks aga lihtne, kuid seda rohkem rahuldust pakkuv edasijõudnule. . “Mängudemaailmas, kui mõtleme kas või Facebooki FarmVille’i, on läinud liiga raha kasutajatelt välja imemiseks. Müüakse igasuguseid mängu siseseid eeliseid. Aga näiteks male kaotaks mõtte, kui saaksid 10 taala eest lipu tagasi osta!”

Mõned olulised põhimõtted on IronCurtaini loodava ja juulis avalikku teststaadiumisse jõudva brauserimängu puhul veel. Näiteks see, et mängimine on tasuta – raha kavatsetakse teenida mugavusteenustest, profiili „ehtimisest“ ja teavitusteenustest (a’la sind just rünnati). Oluline on ka asjaolu, et umbes iga kolme kuu järel algab uus hooaeg, kus kõik meeskonnad alustavad jälle võrdselt positsioonilt ja seega on kõigil mängijatel võrdne võimalus uue hooaja võitjaks tulla. Lisaks saavad kasutajad hääletada, kuidas keskkonda peaks edasi arendama. Tulevikus saavad kasutajad ise mängu sisu juurde luua ning seda teistele mängijatele ka müüa. Sügisel täismahus käivituva Utopia Revolutioni arenduse tellisid Siim ning Rait ja Yrjö Ojasaar tarkvarafirmalt Artify. “Kui jõuame aastaga 500 000 aktiivse mängijani, siis oleme väga hästi hakkama saanud,” leiab Puskai.

Päeva parim diil Cherrylt

Esmapilgul võib Cherry.ee tunduda üsnagi tavaline veebipood, mis, tõsi küll, pakub atraktiivseid tooteid ja teenuseid (õhtusöögid, meelelahutus, spaa jms) üllatavalt soodsalt - isegi kuni 70 protsenti tavahinnast soodsamalt.

Cherry ärimudelisse süüvides on tegu aga väga nutika lahendusega, kuidas teha teineteisele kasulikuks kliendid, tooteid või teenuseid reklaamivad ettevõtted ning veebiväljaanded (näiteks nagu Delfi).

Inimese jaoks on Cherry igati mõistetav ja kasulik – iga päev ilmub saidile üks uus atraktiivne pakkumine. Näiteks õhtusöök restoranis Zebra – 50 protsenti soodsamalt. Või Airsoft-lahing klubis Megazone – samuti miinus 50 protsenti. Või siis hoopis kajakiretk Aegna saarele – 42 protsenti tavahinnast odavamalt. Mõned klikid ja oled juba internetipangas. Seal maksad teenuse eest ja saad virtuaalse voutšeri, millega võid kaupmehe poole pöörduda.

Taustal käib aga kliendi jaoks hoomamatu töö reklaamiandjate ja veebiportaalidega. Firmade jaoks on Cherry riskivaba võimalus teha mõjusat reklaami internetis. Maikuus portaali avanud Cherryl on Facebookis juba üle 10 000 fänni, kes ootavad iga päev pikisilmi uut ahvatlevat pakkumist. Kui Cherry firmale siiski ühtegi klienti ei leia, ei saa ta ka reklaami eest raha.
Küll aga peab Cherry ise reklaami eest maksma Delfile ja teistele väljaannetele. Nende jaoks on Cherry stabiilne reklaamikunde – iga päev uus diil, iga päev vaja uut bännerit.

Cherry Media asutaja Priit Tomp ütleb, et Cherry on USAs tegutseva Groupon.com’i Eesti analoog. Erineb USA saidist aga selle poolest, et kui Groupon’is jõustub diil (soodustus) vaid teatud suurema hulga huviliste korral, siis Cherrys saab soodustuse osaliseks kasvõi üksainus ostja.

Eelmisel aastal sai Tompil suure Siemensi kontserni heaks töötamisest lihtsalt villand ning ta otsustas koos sõpradega ettevõtlusse sukelduda.

„Aasta lõpus olime veel valge leht. Siis pidasime ajurünnakuid. Firma lõime märtsis. 12.mail panime esimese pakkumise välja,“ räägib Tomp.

Cherry eesmärk on tema sõnul pakkuda inimestele motivatsiooni proovida uusi söögikohti ja teenuseid, tulevikus hakatakse pakkuma ka laiatarbetooteid, näiteks parfüüme. Ettevõtetele on Cherryst kasu seeläbi, et viimane toob neile kliendid piltlikult öeldes käe kõrval uksest sisse. See on oluliselt efektiivsem reklaamikanal kui mõni muu.

Vaevalt kaks kuud tegutsenud Cherryl on unikaalseid ostjaid juba ligi 4000. Raha teenitakse iga müügi pealt. Senine edukaim diil oli sooduspakkumine õhtusöögile vene restoranis Klafira. Selle diili tegi ligi 700 klienti.

„Meile on pakutud nii õigusteenuseid, kui ka ehitusmaterjale. Aga rõhume impulsiivostudele. Kui paneksime müüki alusetäie fibo-plokke, mis muidu maksaks 10 000 krooni aga meie müüksime 5000 krooniga, siis sellel diilil poleks Cherry-kvaliteeti,“ räägib Tomp.

Enim kardab värske ettevõtja seda, et Cherryle ilmuvad kiiresti välja mitmed „kloonid“, kes leiavad, et sel moel on võimalik lihtsa vaevaga raha teenida. Midagi sellist juhtus kunagi niiöelda sendioksjonitega, mis üksteise järel põhja kõrbesid.

Käivitus uus sotsiaalmeediaagentuur

Paljuski endise United Dogs and Catsi tegijaskonna baasil alustas hiljaaegu tööd sotsiaalmeediaagentuur Social Fox Media.

Agentuuri operatiivjuht Elise Sass ütleb, et eesmärk on nõustada ettevõtteid, kuidas nad saaksid sotsiaalset meediat oma huvides kasutada. Teenuste valik on lai, alates strateegia koostamisest kuni täisteenuseni ehk näiteks Facebooki kommuuni haldamiseni välja.

Mitmed tuntud Eesti firmad, näiteks Baltika, Estonian Air või Estravel on Facebooki-maailma juba enda jaoks avastanud ning oskavad selle abil mitte ainult püsikliente hoida, vaid ka raha teenida. Samas on kahetsusväärselt palju neid firmasid, kelle jaoks on see valdkond veel täiesti tume maa.

Testonica Lab purjetab Ericssoni ja IBMi tuultes

Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud spin-off firma Testonica Lab teenindab oma suuri kliente Ericssoniga eesotsas ning kasvab koos nendega.

Ettevõte tegeleb mikroelektroonikasüsteemide testimise ja diagnostikaga. Täpsemini mikrokiipide ja elektroonikaplaatide füüsiliste defektide tuvastamise tehnoloogiaga, sealhulgas nii tarkvara kui ka riistvaraga.

Testonica Labi tegevjuht Artur Jurman räägib, et firma sündis seetõttu, et doktorantuuri lõpetanuna ei huvitanud teda puhas akadeemiline karjäär, vaid ta tahtis teha midagi otse tööstusele. Ettevõte on küll asutatud juba viis aastat tagasi, kuid sisuliselt on tegu alustava firmaga, sest oma nišši, õigeid partnereid ja klientuuri alles otsitakse. Töötatakse välja uusi omatooteid ning käive kasvab igal aastal mitu korda.

Testonica partneriteks on teiste hulgas Ericsson Eestis ja Rootsis, IBM Israelis ning saksa firma Goepel Electronics. Ettevõtte pakutav testimine kiirendab Ericssoni tehases elektroonikaplaatide tootmist märgatavalt, sest plaatide konfigureerimine võtab tunni asemel minuti. „Meie tehnoloogia sobib mistahes elektroonikavaldkonda, alates mobiiltelefonide tootmisest, lõpetades kosmoserakettidega,“ ütleb Jurman.

Samuti osaleb Testonica koos partneritega Euroopa Komisjoni rahastatavas uurimisprojektis Diamond, kus luuakse uut tehnoloogiat veakindlate kiipide väljatöötamiseks. Seni on kiibitehnoloogia apsude otsimine ja korrigeerimine olnud enamasti aeganõudev käsitsitöö. Projektiga üritatakse välja töötada meetodid projekteerijate inimlikest eksimustest põhjustatud vigade automaatseks tuvastamiseks ja parandamiseks.

Innovatsiooniosakute programm saab juurde 30 miljonit krooni

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kiitis heaks ettepaneku jätkata innovatsiooniosakute toetusmeetme programmi kuni aastani 2013 ning lisada eelarvesse täiendavad 30 miljonit krooni.

2009. aastal MKM-i ja EAS-i poolt käivitatud 15 miljoni kroonise eelarvega innovatsiooniosakute pilootprogramm osutus Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) seas üle ootuste populaarseks. Aasta jooksul tehti 50 000-krooniseid üksitaotlusi või 200 000-krooniseid ühistaotlusi osakutele 248 korral, millest tänaseks on rahuldatud 194 taotlust summas 11,3 miljonit krooni. Kokku on praeguseks lõpetatud 115 projekti.

Enim on innovatsiooniosakuid taotlenud ettevõtjatele pakkunud huvi toote või teenuse arenduse alased konsultatsioonid ekspertidega erinevatest teadus- ja arendusasutustest, mis oli ka innovatsiooniosaku fookus. Samuti on aktiivselt kasutatud innovatsiooniosakuid intellektuaalomandi kaitse alasel nõustamisel ja kaitsestrateegiate arendamisel.

Enim projekte on läbi viidud Tallinna Tehnikaülikoolis (53), järgnevad Tartu Ülikool (46) ja Tallinna Ülikool (43). Patendivolinikest on enim innovatsiooniosaku projekte läbi viinud Patendibüroo Koppel (13). Innovatsiooniosaku näol on tegemist rahalise toetusega, mis võimaldab ettevõtjatel teha koostööd kõrgkoolide, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et uurida lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm.

Loe innovatsiooniosakutest!

Ettevõtted saavad pürgida Aasta Innovaatoriks veel nädal aega

Eesti ettevõtetel on veel nädal aega võimalik pürgida Innovaator 2010 tiitlile. Uuendusena on tänavusel konkursil eraldi kategooriad ka nn. pehme innovatsiooni saavutuste hindamiseks.

EASi innovatsiooni divisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul eristab tänavust konkurssi see, et Aasta Innovaatoriks saab kandideerida kolmes kategoorias. „Eelmistel aastatel tulid kandidaadid enamasti välja tehnoloogiliste uuendustega, kuna näiteks ärimudeli või äriprotsessi innovatsiooni hinnati toodete ja teenustega samas kategoorias,“ selgitas Pralla. „Kolm erinevat kategooriat võimaldavad esile tõusta ka nn. pehme innovatsiooni lahendustel, mis seni jäid teenimatult tehnoloogiliste uuenduste varju.“

Tehnoloogiliste uuenduste kategooriasse oodatakse tooteid või teenuseid, tänu millele on ettevõte juba saavutanud majanduslikku edu. Ärimudeli innovatsiooni kategooriasse (organisatsiooni või protsesside ümberkorraldus või uuendus) kutsutakse kandideerima ettevõtjaid, kes on oma organisatsioonis läbi viinud muutusi, mis on taganud majanduslikku kasu või eristanud neid konkurentidest. Ettevõttes läbiviidud innovatsioon on aga kategooria kandidaatidele, kes on küll praeguseks uuendust või tootearendust läbi viimas või selle protsessi just lõpetanud, kuid pole veel jõudnud sellest veel majanduslikku tulu saada.

Aasta Innovaatori konkursi tulemused kuulutatakse välja 7. septembril Estonia kontserdisaalis pidulikul galaõhtul, kuhu saavad kutse 15 parimat innovaatori kategooria kandidaati. Võitjatele on EAS auhinnaks välja pannud osalemisvõimaluse kõrgetasemelisel rahvusvahelisel juhtimiskonverentsil ning ettevõtte eduloo avaldamise trükises „Eesti parimad ettevõtted 2010“.

Konkursil osalemiseks palub EAS täita kaks ankeeti veebilehel http://www.konkurents.ee/. Samalt veebilehelt leiab ka täiendavat infot konkursi tingimuste ja žürii kohta.