Ajujahi 104 parimat äriideed leitud

Ajujahi konkursi žürii teinud esimese valiku TOP 104 parima idee osas, mis võistlevad edasi miljonikroonisele auhinnarahale.

Järgmisel nädalavahetusel, 4-5. detsembril valitakse omakorda välja 20 finalisti, mis osalevad mentorite käe all Ajujahi viiekuulises koolitusprogrammis. Maikuus selguvad konkursi võitjad, kelle vahel jagatakse 1 miljoni krooni suurune auhinnafond.

Vaata TOP 104 ideed koos lühikirjeldustega SIIT.

Väärikas auhind Eesti bakterile

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus võitis vererõhku alandava probiootilise mikroobitüve Lactobacillus plantarum TENSIA™ eest Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna. Preemia andis ettevõttele üle Soome president Tarja Halonen.

Kvaliteediinnovatsiooni auhind antakse välja Eesti ja Soome kvaliteediühingute poolt. Eesti ettevõtted osalesid konkursil tänavu esmakordselt.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus sai auhinna uudse Eestis leiutatud ja kliiniliselt katsetatud vererõhku alandava mikroobitüve TENSIA™ eest. Auhinnatud bakter on jõudnud eestlaste toidulauale Piimandusühistu E-Piim poolt toodetavas Harmony™ Südamejuustus.

Probiootilise vererõhku alandava Lactobacillus plantarum TENSIA™ avastasid Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli teadlased (prof. Marika Mikel-saar, prof. Mihkel Zilmer ja vanemteadur Epp Songissepp). Arenduskeskus on saanud bakterit TENSIA™ käsitleva Eesti patendi EE05340. Patenditaotlused on esitatud mitmesse välisriiki.

TENSIA™ alandab vererõhku ning suurendab organismi kaitsevõimet. TENSIA™ bakteri toime kasutamiseks tervise heaks töötati välja biotehnoloogia mikroobitüve viimiseks juustu ning Piimandusühistu E-Piim tõi Arenduskeskuse litsentsi alusel turule uue probiootilise juustu Südamejuustu Harmony™. TENSIA™ toodab Südamejuustus ühendeid, mis on tuntud kui südame-veresoonkonna lihaste lõõgastajad, tänu millele toetab Südamejuust südame-veresoonkonna tööd, aidates alandada vererõhku. TENSIA™ ja Südamejuustu tervislikud omadused on teaduspõhiselt tõestatud kliiniliste uuringutega.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ene Tammsaare sõnul on auhind väga suur tunnustus Tartu Ülikooli ja OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskuse teadlastele. "Kvaliteediinnovatsiooni auhind annab konkurentsieelise ettevõtetele, kes saavad Arenduskeskuse litsentsi TENSIA™ bakteri kasutamiseks oma toodete valmistamisel.

TENSIA™ bakteri abil saab luua uusi, lisandväärtusega tervist hoivaid ja säästvaid ning haiguste riski vähendavaid kõrge ekspordipotentsiaaliga tooteid," ütles Tammsaar.

Vaata TENSIA VIDEOT

Allikas: Terviseleht, 13.11.2010

Eesti ettevõtted pürgivad kosmosesektorisse

EASil valmis juhendmaterjal Eesti ettevõtjatele, kes soovivad kaasa lüüa Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tehnoloogiahangetes.

EASi innovatsiooni divisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul on pööravad Eesti ettevõtjad üha enam tähelepanu kosmosetehnoloogiatele ja nende maapealsetele rakendustele. „Septembris ESAga sõlmitud leping annab Eesti ettevõtetele ning teaduasutustele reaalsed võimalused osaleda kosmosevaldkonna hangetes, mille kogumaht küünib miljoni euroni aastas,“ ütles Pralla. „Et aidata ettevõtjatel ja teadusasutustel end kurssi viia kosmosetehnoloogia rakendustega, on EAS korraldanud Põhja- ja Baltimaade suurima kosmosekonverentsi ning õppereise ESA keskustesse, samuti Itaalia, Saksamaa ja Suurbritannia kosmoseagentuuridesse ning -ettevõtetesse. Kaardistatud on kosmosevaldkonna võimalikud ärimudelid ning nö Eesti kosmosemaastik. Kõik need teemad sisalduvad vastvalminud juhendmaterjalis, mis annab meie ettevõtjatele selged teetähised, kuidas kosmosevaldkonna hangetes jalg ukse vahele saada ning kõrgtehnoloogilises arendustöös osaleda.“

Kosmoseprojekti 2009 – 2010 raames valminud juhendmaterjal sisaldab kosmoseturgude, valdkonna tuleviku ärimudelite ning Eesti hetkeolukorra analüüse, Euroopa kosmosesektori tipptegijate ettekandeid maikuus Tallinnas peetud konverentsil „Space Downstream Services 2010“, Eesti ettevõtjatele korraldatud kosmoseteemaliste õppereiside kokkuvõtteid ning muid õppematerjale. Juhendmaterjal valmis EASi ja innovatsioonibüroo Invent Baltics koostöös ning Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastamisel.

Juhendmaterjali saab EASi kontorist CD-kujul või veebilehelt www.eas.ee/space (Space programme 2009-2010 materials)

Uppsala ülikooli eksperdid hindasid Eesti ülikoolide leiutustegevust

Septembris viibis Tartu ülikoolis kuus eksperti Uppsala ülikooli innovatsioonikeskusest keskuse juhataja Lars Jonssoni juhtimisel. Just tänu Lars Jonssonile, kellel on nii teadustaust kui ka suure haigla juhtimise kogemus, on Uppsala ülikoolil õnnestunud 13 aasta jooksul üles ehitada väga edukalt toimiv innovatsioonisüsteem kirjutab TÜ ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht Erik Puura Tartu ülikooli teatajas.

Eksperdid kohtusid Tartu ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleriga, intellektuaalomandi korralduse tugistruktuuri töötajate ja leiutiste autoritega ning andsid meie teadlaste ja tugistruktuuri tööle hinnangu. Sama analüüs tehti ka Tallinna tehnikaülikoolis.

Eksperdid leidsid, et nii ülikoolide tugistruktuurid kui ka leiutiste autoriteks olevad teadlased on oma tööle väga pühendunud ja ambitsioonikad, meie teaduspotentsiaalis ei olnud mingit kahtlust. Samas on tugiteenustel liiga suur fookus patentidel ja vastavatel arvnäitajatel. Mõnedel juhtudel ei suudetud aru saada leiutisega kaasnevast selgest äriideest ning ühe põhiprobleemina ei olnud aru saada, kes istub äriidee turundusjuhi istmel pärast patenditaotluse sisseandmist.

Paljude patentide puhul on selge, et nende leiutiste põhjal arendatud toodete peamine turg ei ole Eestis ega ka Rootsis, vaid näiteks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nõnda jääb meil peamiselt puudu rahvusvahelisest turundusest, mis on tegelikult kogu Eesti ettevõtlussektori põhiprobleem.

Eksperdid märkisid, et tegelikult on väga vähesed maailma ülikoolid saanud intellektuaalomandi turundusest otsest tulu, mis ületab kulusid. Teised kaudsed väärtused, nagu ülikooli teaduse konkurentsivõime ja atraktiivsus, intellektuaalomandi portfellile toetudes hangitud rakendusuuringud ja rahvusvahelised projektid on samuti väga tähtsad. Peatähelepanu tuleb suunata kõige suurema potentsiaaliga äriideedele.

Kokkuvõttes leidsid eksperdid, et kuus TÜ leiutiste baasil arendatud äriideed väärivad edasiarendamist, kaks ideed on paljulubavad ning kuus vajavad lisauuringuid, et edasise tegevuse üle otsustada. TTÜs leidsid eksperdid, et neli leiutiste baasil arendatud äriideed väärivad edasiarendamist, üks on paljulubav ning kolm vajavad lisauuringuid. Analüüsiti 24 ideed TÜ-s ja 21 ideed TTÜ-s.

Kuidas edasi? Rahvusvaheliseks turunduseks vajaliku lisapädevuse leidmine Eestist on väga kaheldav, siin lihtsalt ei ole neid inimesi. Uppsala eksperdid soovitasid Eestisse tööle võtta vähemalt kaks inimest, kel on kogemused rahvusvahelises äriarenduses ja kes töötaksid loodetavalt kolme aasta jooksul koostöös Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli tugistruktuuridega. Nende vastutusel oleks kindlasti ka uute leiutiste ärivõimaluste analüüsimine.

Arvestades ülikoolide praegust perspektiivset intellektuaalomandi portfelli mahtu, annab kahe suure pädevusega inimese lisamine süsteemi vajaliku efekti. Selline nn äriarendusrühm võib tegutseda korraga nii TÜ kui ka TTÜ huvides, omades otseseid sidemeid rahvusvahelise tasandiga nii ärivõimaluste analüüsiks kui ka läbirääkimisteks ja kaasates vajaduse korral kõrgel tasemel ärijuriste.

Finantsvahendeid selliste inimeste Eestisse toomiseks küsivad TÜ ja TTÜ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, eeltaotlus on juba ka esitatud. Uppsala eksperdid on omalt poolt lubanud meid nõustada kandidaatidele esitatavate nõuete osas, samuti infolevis ametikohtade konkursside ning ka sobilike kandidaatide hindamise kohta. Ekspertide visiiti ja sellele järgnenud analüüsi finantseeris EAS.

Kuus suurima potentsiaaliga äriideed

Ekspertide poolt esile tõstetud kuue Tartu ülikooli äriidee hulka kuulusid:
* probiootikumi ME-3 omadused ja toimemehhanismid (autorid Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp);
* biosensorsüsteem piima kvaliteedi määramiseks (autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno, Raivo Jaaniso);
* meetod ja seade lisandite hulga määramiseks aines (Sergei Vlassov, Kristjan Saal, Rünno Lõhmus, Margo Plaado, Ants Lõhmus, Ilmar Kink);
* meetod oksiidse rull-toruja kilematerjali saamiseks (Martin Järvekülg, Valter Reedo, Ilmar Kink, Ants Lõhmus, Uno Mäeorg);
* luufiksaator (Vladimir Andrianov (EMÜ), Aleks Lenzner, Tiit Haviko) ja
* geneetilised testid veterinaarmeditsiinis (Mart Ustav jr, Anu Planken, Hannes Küün).


Autor: Erik Puura, TÜ ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht

Jälgi homme TEDx Tartu konverentsi

Juba homme, 20 novembril 11-18 on taaskord võimalik kuulata ja kaasa mõelda TEDx Tartu konverentsil „Keskkonna loomine“, kus esinevad professionaalid erinevatest eluvaldkondadest, et pidada oma „elu“ kõne. Esinejad jagavad oma ideid ja kutsuvad üles elus läbi viima muutusi, tutvustavad teadussaavutusi ning kutsuvad kaasa elama oma erilistele kogemustele.

„Teeme ära“ algatuse korraldaja Rainer Nõlvak kutsub tegutsema, et koristada puhtaks maakera. Noored Kooli liidri- ja vilistlasprogrammi koordinaator Sandra Lillemaa jagab kogemusi „õpetades liidriks“.

Margus Tamm, graafiline disainer ja vabakutseline performance´i ja installatsioonikunstnik, arutleb teemal, mis on plakat.

Tartu Ülikooli professor Raul Eamets räägib, miks Eurole üleminek on parim hetk loobuda sularaha kasutamisest ja miks see on oluline Eesti majandusele ning tõeline väljakutse meie IT sektorile ja pangandusele.

Tartus asuva Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt jagab arutleb kogemuslikul teemal põhjast taas päikse kätte.

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura jagab oma mõtteid teaduse suhestumisest ühiskonnaga ehk teaduse kommunikatsioonist. Eesti tele- ja raadioajakirjanik ning koolitaja Märt Treier räägib heategevusest Eesti moodi.

Marina Kaljurand, kes on töötanud Eesti suursaadikuna Iisraelis ja Venemaa Föderatsioonis, arutleb teemal kas on kerge olla uus arengukoostöö doonor? Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu tutvustab teadussaavutusi personaalse meditsiini valdkonnas.

Armastatud laulja Liisi Koikson avaldab mõtteid kuidas liikuda Ettepoole. Nüüdisaegset pilli- ning helipõhist loomingut esitavad post-fusion grupp Lippajad.

Jälgi TEDx Tartu konverentsi teleülekannet ETV2s.

Ökomähe Hipsik õpetab tita potil käima

Aastaid pealinna uusi ilmakodanikke beebipakkidega varustanud OÜ Hipobaby alustas uuenduslike vettpidavate korduvmähkmete tootmist, mis peaksid edaspidi haarama olulise turuosa Pampersitelt ja Liberotelt kirjutab Ain Alvela Äripäeva tööstuse erilehes.

Kui ettevõtlusalase konsultatsiooni, väärtpaberiinvesteeringute, disaini ja firmade valdusteenusega tegelev ärimees Avo Tölpt mullu sügisel Hipobaby oma ettevõtte OÜ Enterprise Express kaudu üles ostis, moodustas firma tegevusest lõviosa Tallinna linnavalitsuse beebipakkide tellimuse täitmine. Selleks ajaks oli võidetud juba kaks beebipakkide valmistamise hankekonkurssi, tänavu seisab ees osalemine kolmandal.

Praegu teeb Hipobaby aastas 4900 vastsündinute emadele jagatavat beebikomplekti ja see moodustab ettevõtte käibest umbes 80%. Avo Tölpt aga panustab optimistlikult koos poja Eeroga välja töötatud uuenduslike, Hipsiku kaubamärgi all müüdavate tekstiilmähkmete müügiedule, mistõttu eesmärgiks on seatud keskendada firma põhitegevus just Hipsiku tootesarja valmistamisele ja saavutada selle arvelt juba üle poole kogu käibemahust. Beebipakkide tootmine on aga firmale siiski kaunikesti kasulik äri, sest alla 500 krooni suuruse omahinnaga pakk maksab jaevõrgus 975 krooni. Pealegi ei pea pakki koostades just väga agaralt moega kaasas käima, sest see sisaldab klassikalisi vastsündinule vajalikke riideesemeid, peaasi, et asjad oleksid praktilised ja nägusad. Siiski uuendati aasta eest paki sisu ning kuigi tooted jäid iseenesest endisteks, võeti kasutusele senisest kvaliteetsemad materjalid ja värskendati rõivaste värvivalikut.

Peagi saavad Hipsiku mähkmed ka patendiga kaitstud, selle protseduuri läbimiseks ja patenteerimisega kaasnevate riigilõivude maksmiseks kirjutati taotlus EASile, kust saadi 50 000 krooni suurune innovatsiooniosak, üldse läheb patendi taotlemine ja vormistamine Tölpti sõnul maksma umbes 100 000 krooni. Samas - asi on seda väärt, sest tema hinnangul otseselt sarnaste toodete näol Hipsikule maailmas konkurents vähemalt praegu veel puudub. EASilt loodab Tölpt saada ka katet umbes poolele piiritagustest turunduskuludest, sest tal on kindel plaan Hipsikud tuleval aastal kui mitte kaugemale, siis vähemalt Läti ja Leedu kaubandusvõrku saada.

"On olemas korduvmähkmete analooge - kas täielikult kummeeritud või siis üldse kaitsekihita mähkmeid, kuid esimesed ei lase õhku läbi ja teised ei pea jälle pissi kinni," selgitab Tölpt. "Meie eesmärk oli välja töötada mähe, mis hingaks hästi, oleks pehme ja mugav, peaks vedeliku kindlalt kinni ning oleks lihtsasti pestav."
Ideed aitas edasi arendada läinud aastal ühel innovatsioonimessil trehvatud imeõhukese membraankihiga kaetud riie - uuendus Itaalia tootjatelt.

Nüüd käibki Tallinnas Katusepapi tänaval asuvas väikeses õmblustöökojas tekstiilmähkmete valmistamine sedasi, et Kreenholmist ostetakse sobilik valge puuvillane riie, see saadetakse Itaaliasse, kus riie kaetakse vettpidava membraaniga ja saadetakse tagasi Hipobabyle. Seejärel lõigatakse mähkmepooled vastavalt suurusele välja, õmmeldakse kokku ja pakendatakse.

"See üliõhuke membraanikiht pole paigutatud kogu mähkme ulatuses, vaid ainult kohas, kuhu piss tavaliselt satub," räägib Tölpt. "Sedasi säilitab mähe hingavuse, sest kilepind ei puutu kokku lapse kehaga, see on justkui peidetud mähkme sisse."
Erinevalt teada-tuntud kilemähkmetest, mille sees peitub aine, mille koostist tootjad kiivalt saladuses hoiavad ja mis sinna sisse sattunud pissi geeliks muudavad, et säiliks "puhtam, kuivem ja muretum tunne", ei jäta Hipsiku mähe lapse peput kuivaks. Membraankihiga varustatud mähkme ülesanne on ühelt poolt vältida vedeliku mähkmest väljapääsemist, teisalt anda lapsele aimu, et märgade pükstega on ebamugav olla, sest pepu saab tekstiilmähkmesse pissides niiskeks.

"Loomulikult eeldab sellise mähkme kasutamine, et emal-isal on lapse jaoks rohkem aega, et titaga tegeldakse rohkem, sest korduvmähe nõuab sagedast vahetamist - ei saa nii mugav olla, et laps käib pool päeva ühe mähkmega, kogub sinna kolm-neli pissi ja siis tassib seda endal jalgevahel kaasas. Tõsi, jäädes ise samal ajal vähemalt enam-vähem kuivaks," lisab ta.

Tölpti sõnul on Hipsiku sari sajaprotsendiliselt ökotoode. Ta leiab, et väikelapse hügieeni puhul on see ainuõige - küllaltki õhukesest puuvillasest riidest valmistatud mähe laguneb loodusesse sattudes ehk maksimaalselt aastapäevad, samas kui kilemähe jääb keskkonda reostama sajanditeks.

Allikas: : Äripäev Tööstuse erileht, 17.11.2010, Ain Alvela

Tehnoloogia arenduskeskused - ettevõtjate koostöö teadlastega

Viimastel aastatel on Eestis ELi rahasüstide toel loodud kaheksa tehnoloogia arenduskeskust, mis üritavad õhutada ettevõtjaid senisest enam koostööle teadlastega.
Mõistagi on tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) loomine vaid üks ettevõtjate ja teadlaste koostöö vorm, kuid juurdunud kogemus näitab, et see on tõhus meetod, vahendab Äripäeva tööstuse erileht. TAK on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud teadusasutus.

OÜ Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus

Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (Software Technology and Applications Competence Center - STACC) on 2009. aasta teisel poolel loodud rakendusuuringute läbiviimisele orienteeritud teadus- ja arendusorganisatsioon.
Tegevjuht Indrek Vainu sõnul on TAKi ülesandeks korraldada rakendusuuringuid tarkvaratehnika valdkonnas, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid nii omanike seast kui ka väljastpoolt. "STACCi missioon on edendada tarkvaratehnoloogiaga seotud organisatsioonide kompetentsi ja konkurentsivõimet, tõstes samal ajal nende ekspordivõimekust ja suurendades kasu tarkvaralahendustest laiemalt," selgitab Vainu.
Ta räägib, et STACC korraldab rakendusuuringuid andmekaeve ja andmete integreerimise (Data Integration and Mining - DIM) ning tarkvara- ja teenuste disaini (Software and Services Engineering - SSE) suunal. "DIM-projektid on orienteeritud veebianalüütikale ja sotsiaalsete võrkude analüüsile," kirjeldab Vainu. "SSE-projektid tegelevad rakendusuuringutega nutikate internetiliideste, teenuste ning tarkvaraarenduse vallas."

AS Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus

Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ilmar Kink ütleb, et ettevõttel on kaks uurimissuunda. "Üks neist tegeleb uute sensorite väljatöötamisega," räägib ta. "Teatavasti on igasugustel sensoritel tänapäeva maailmas järjest kasvav roll, sest tarbijad soovivad järjest targemaid seadmeid, aga seadmete "aju" ehk protsessor vajab pidevalt informatsiooni otsuste langetamiseks ja seda infot annavad ajule sensorid." Suuna ettevõtluspartner on Tartu Teaduspargis asuv ettevõte Evikon MCI, mis on võtnud eesmärgiks juurutada nanotehnoloogiliste gaasisensorite tootmine ja turustamine.

"Tehnoloogia baseerub Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis juba mitmeid aastaid põhjalikult uuritud nanomõõtmetes kilede valmistamise meetodil," selgitab Kink. "NanoTAKi ülesanne on viia teadusuuringud rakendusuuringute kaudu ettevõtluses rakendatavale tehnoloogiale lähemale." Ta lisab, et antud suuna teiste ettevõtluspartnerite, Jeko Disaini, Märja Monte ja Danv-Pi koostöös loodetakse välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, -algoritme ja tarkvara.

Teine suund on Kinki sõnul mõnevõrra mitmekesisem, selle ühiseks nimetajaks on nanostruktuuride sidumine mingite olemasolevate tehnoloogiate või toodetega, mille tagajärjel toote üks või teine omadus märkimisväärselt paraneb.

Kink ütleb, et NanoTAK keskendub praegusel ajal kahele klassile nanostruktuuridele, süsinik-nanotorudele ja sool-geel tehnoloogial põhinevatele metalloksiid-struktuuridele. Nii näiteks on koostöös Estiko Plastariga arendamisel tehnoloogia kuidas süsinik-nanotorude abil kilematerjale vastupidavamaks muuta.

OÜ Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (IMECC)

IMECC seob ühtsesse koostöövõrgustikku Eesti 11 tootmisettevõtet, Tallinna Tehnikaülikooli ja kolm IT-firmat.

Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kaia Lõuni sõnul on koostöö eesmärgiks Eesti ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks uudsete insener-tehniliste lahenduste väljatöötamine, arendamine, piloteerimine ja juurutamine esmalt konsortsiumi partnerite ettevõtetes, edaspidi aga ka laiemalt. Ta räägib, et rakendusuuringuid korraldatakse kolmes põhisuunas: äri- ja tootmisprotsesside planeerimise ja toote elukaare juhtimise süsteemide arendus, protsesside automatiseerimine ja tehnoloogiad kesk- ja väikeettevõtetele ning isekorralduvate süsteemide rakendamine tootmises.

"Esimeses põhisuunas toimub veebipõhise moodulitest koosneva sündmustele orienteeritud äri- ja tootmisprotsesside juhtimise ja planeerimise süsteemi väljatöötamine ja arendus," selgitab Lõun. "Esmajoones on seda plaanis rakendada konsortsiumiga seotud ettevõtetes, kuid oma olemuselt on süsteem kasutatav laialdasemalt ka teistes väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetes ning ka teistes tootmisvaldkondades lisaks masinatööstusele."

OÜ ELIKO Tehnoloogiate Arenduskeskus

2004. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ning eraettevõtete loodud Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus tegeleb teadus- ning arendustöödega elektroonika, info ja kommunikatsiooni tehnoloogiate vallas.

Keskuse juhataja Oliver Väärtnõu sõnul on Elikol praegu käimas nelja-aastane arendusprogramm, mida viiakse ellu koostöös ettevõtete ning teaduspartneritega. "Meie keskusel on neli arendussuunda," selgitab Väärtnõu. "Esimene neist keskendub impedantsi (näivtakistuse) rakendustele kudede mõõtmisel ning selle üks konkreetsem eesmärk on näiteks välja töötada lahendused, mis suudaksid diagnoosida veresoonte lupjumist. Selles konkreetses arendussuunas on meie koostööpartneriteks mõned Eesti suurimad haiglad."

Teiseks nimetab Väärtnõu targa keskkonna arendussuunda, kus koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga töötatakse välja erinevaid telemeditsiini rakendusi.

"Oma kolmandas arendussuunas tegeleme me adaptiivsete kasutajaliideste väljatöötamisega, kus partneriteks on näiteks sellised ettevõtted nagu Regio ja Apprise," räägib ta. "Neljas suund keskendub meil nii tarkvara kui ka riistvara testimisele - seal teeme koostööd samuti Regio ning näiteks ka OÜga Elvior."

MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus

Selles keskuses tegeletakse toiduainete uurimisega ja lihtsustatult kutsutakse seda ka toidu-TAKiks.

Keskuse juht Urmas Sannik ütles juulis Äripäevale, et nende areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist. "Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," rääkis ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama - seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.

Toidu-TAKis on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud väga paljud Eesti toiduainetootjad, näiteks Kalev, Leibur, Tere ja Valio. Keskuse käibest 40% moodustab eksport. "Meie ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha," rõhutas Sannik.

AS Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus

Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Arenduskeskuse (ReproTAK) põhisuunaks on arendada reproduktiivmeditsiini tehnoloogiaid ning aidata seeläbi kaasa viljatusravile.

Repro-TAKi teiseks suuremaks tegevusvaldkonnaks on veterinaarmeditsiinis kasutatavate tehnoloogiate arendus. Selle eesmärgiks on muuta kariloomade tõuaretus oluliselt efektiivsemaks.

ReproTAKi juhataja Andres Salumetsa sõnul on juba hakatud arendama geneetilisi teste viljatuse tuvastamiseks ning samuti arendatakse kehavälise viljastamise tehnoloogiaid. "Osa meie projekte käsitleb inimese ning osad loomade viljatuse uurimist," selgitab Salumets. "Samuti on üks meie oluline tegevusharu uudsete ravimitootmisvõimaluste arendamine."

Salumetsa sõnul on ReproTAK loonud kesklabori, mis asub Tartu Biotehnoloogia Pargi majas. "Tegemist on 250 m2 suuruse sisustatud laboriga, kus on olemas kõik vajalikud kaasaegsed seadmed, mida meie töös tarvis läheb," kinnitab Salumets. "Samuti on seal tööl teadlased, neist kakskümmend viis täiskohaga." Ta lisab, et keskus teeb tihedat koostööd mitmete Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega, samuti paljude kliinikutega üle Eesti.

OÜ Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK) loodi 2005.aastal erinevate ettevõtete ja organisatsioonide koostöös, eesmärgiga päästa elusid ning parandada vähihaigete elukvaliteeti.
Praegu osaleb VTAKi töös 12 partnerit, nende hulgas Eesti suurim haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülikoolidest Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning erinevad ettevõtted nii Eestist, Rootsist kui ka Ameerika Ühendriikidest. VTAKi juhataja Riin Ehini sõnul võib öelda, et VTAK toob kokku suurema osa Eestis vähiuuringutega seotud kompetentsidest. "Omame partnerite kaudu juurdepääsu kuni 2500 professionaalile ning loome seeläbi sünergia uute vähiravi ja -diagnostika lahenduste loomiseks," kinnitab ta.

VTAKi tegevus toimub kahes valdkonnas: teraapia ehk uue põlvkonna vähiravimite kandidaatide arendamine, diagnostika ehk vähi varase diagnostika ning prognostika meetodite arendamine ja rakendamine. Riin Ehin räägib, et vähk on komplekshaigus - nimetuse "vähk" alla koondub ligi 350 molekulaarbioloogiliset eristatavat haigust.

"Praegu hõlmab VTAKi projektportfell tosinkond projekti, neist 4 diagnostika- ning 8 teraapiasuunal," ütleb ta. "Kõik projektid põhinevad partneritevahelisel koostööl."
VTAKi teraapiasuuna projektide üldine eesmärk on jõuda ravimikandidaatideni, mis oleks efektiivsemad ja selektiivsemad kui eelmise põlvkonna ravimid.

Allikas: Äripäev (Tööstuse eri), 17.11.2010

Markko Märtin arendab autode kokku panemise veebimootorit

Rallimees Markko Märtin ja talle kuuluva kirjastuse Presshouse juht Janis Kaal arendavad uut portaali Vrooom.ee, mida nimetavad „automaailma Google’iks“ ning kus saab juba lähitulevikus eri automüüjate hinnakirjade ja varustustabelite alusel koostada endale sobiva uue sõiduki. Selle sõiduki tellimine automüüjalt on siis järgmine samm.

Portaalis, kuhu koondub kogu uusi autosid puudutav turuinfo, saab lisaks täpselt eelistustele vastava sõiduki leidmisele ja komplekteerimisele autosid ka võrrelda tehniliste näitajate alusel.
Janis Kaal ütleb, et uute autode varustusvariante on väga palju ja teinekord võib isegi automüüja sellega segadusse sattuda. Tihtilugu kaasneb ühe valikuga – näiteks automaatkäigukast – automaatselt kolm-neli varustusvalikut, mida manuaalkäigukastiga ei pakuta. Teisel juhul välistab mõni varustuselement teise.

Vrooomi otsingusse saad panna endale uue auto puhul olulised märksõnad ning keskkond otsib sobivad variandid välja, tuues veel esile erinevate markide omavahelise võrdluse ning autode review’d ehk hinnangud. Eriti lihtne saab olema näiteks riigiasutustel, kes tellivad suure hulga masinaid teatud riigihanke parameetrite alusel.

Tulevikus tahetakse keskkonnale anda veelgi „intelligentsi“ märksõnade, näiteks pere laste arvu järgi täpselt sobivaid autosid soovitada.

Kui sobiv masin komplekteeritud, saab hakata otse diileritelt hinnapakkumist küsima.
Asjaosalised väidavad, et sarnaseid “otsingumootoreid” maailmas ei ole, kuid plaanivad esialgu keskenduda Eesti või Baltikumi turule, kus maaletoojad suuresti kattuvad.

Märtinile, Kaalile ja Jüri Luuale kuuluv firma Uus Auto kavatseb portaaliga Vrooom.ee turule tulla veel sel aastal.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Deal24 tõi tasahilju Eestisse suure tegija

Hiljuti tegevust alustanud soodsate päevapakkumiste vahendaja Deal24.ee kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi, mis pakub sarnast teenust 25 riigis ja ligi 300 linnas. Seetõttu lubavad Deal24 vähemusosanikud Ingvar Kupinski ja Matis Metsala, et toovad Eestisse seninägematud pakkumised.

Deal24 vahendab päevapakkumisi kauplustelt, restoranidelt ja kohvikutelt, spordiklubidelt ja muudelt vaba aja veetmise võimalustelt, pakkudes allahindlust kuni 90 protsenti letihindadest. Iga päev on üleval uus pakkumine. Kuna Eestis on sama ärimudeliga juba edukalt alustanud Cherry.ee, kes on neelanud alla konkurendi Seller.ee, tekib küsimus, kas turul on veel ruumi?

Kupinski ja Metsala räägivad, et Eestis on konkurents veel üsna väike, kuid näiteks Lätis ja Leedus tuleb peaaegu iga nädal turule uus „soodsate päevapakkumiste“ sait.
Ärimudel, mis on üle võetud USA Groupon.com’ilt ja Euroopasse kloonitud, töötab suuremates linnades, mida Baltikumis napib.

„Aasta või poole jooksul panevad enamus väikestest tegijatest uksed kinni,“ ütleb Kupinski. „Tehniliselt on sellise asja loomine väike väljakutse, kuid omaette kunst on õigete pakkumiste viimine õige sihtgrupini ning massidesse.

Deal24 eristub konkurentidest seetõttu, et tal on suur Saksa partner. Enamusosalus kuulub ettevõttes Saksa äriühingule Rebate Networks, mis opereerib sarnaseid keskkondi erinevate kaubamärkide all 300 linnas üle maailma, peamiselt Ida- ja Lääne Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Deal24 käivitas samaaegselt keskkonnad nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Soomes.

Tänu kuulumisele suurde võrgustikku, kavatseb Deal24 välja tulla pakkumistega, mida pole Eestis varem nähtud. Näiteks suurtelt globaalsetelt kaubamärkidelt, mille müügi ja turunduse üle ei otsustata Baltikumis.

Metsala sõnul on üks võimalus näiteks Eesti teenuste pakkumine Soome klientidele ja vastupidi. „Soomes hakkab lastel kool juba augustis ning siis jooksevad lõbustuspargid inimestest tühjaks. Paras aeg on neid müüa Eestis, kus lapsed alles septembris kooli lähevad,“ ütleb ta.

Samuti tahetakse pakkuma hakata näiteks reise või muid pakkumisi Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja mujale Euroopasse.

Deal24 startis tasa ja targu, kuid ootab võimsat kasvu. „Ootame hokikepikõvera-kasvu,“ ütleb Kupinski, „Pärast väikeste turult lahkumist, karmistub konkurents ning siis on meil eelis teha täpselt sihitud ja koostatud pakkumisi laiemalt kui Eestisse.“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Pipedrive – uus tööriist müügiinimestele

Aktiivsete müügiinimeste loodud startup New Pipe Technologies arendab veebipõhist müügijuhtimise tarkvara Pipedrive, mis keskendub müükide algatamisele ja lõpule viimisele.



Ettevõtte ühe asutaja Urmas Purde sõnul on tavaline müügimehe abivahend – kontaktihalduse süsteem ehk CRM – tihtilugu liialt keeruline, staatiline või aeganõudev. Pipedrive on seevastu lihtne ja selge: annab hea ülevaate käimasolevatest müükidest, näitab müügimehe eesmärke ja edenemist ning selle kasutamine võtab vähem aega ning on vähem tülikam.

Firma New Pipe Technologies omanikeringi kuuluvad lisaks Urmas Purdele veel Timo Rein ja tuntud koolitaja Peep Vain. Rein ja Purde omavad enam kui 20 aastast müügikogemust ning on muuhulgas tegelenud ukselt-uksele raamatumüügiga USAs. Praegu töötavad mõlemad koolitusfirma Vain & Partnerid heaks.

Pipedrive’i arendajad, olles ise proovinud kümneid müügiala tarkvaratööriistu, usuvad et müügiinimesed saavad edukad olla siis, kui nad täielikult oma tööle keskenduvad ja kui neilt kõrvalised asjad tähelepanu ei röövi. Sellest lähtuvalt ehk oma vajaduste järgi on ka Pipedrive üles ehitatud.

Kõige paremini peaks see asjaosaliste arvates sobima kuni 20-liikmelistele müügimeeskondadele ning sellistele klientidele nagu konsultatsioonifirmad, tarkvarafirmad, PR ja meediaagentuurid, reklaamifirmad. Samas on Pipedrive abiks ka näiteks ehituses.

Praegu on Pipedrive testimisfaasis ning ettevõte plaanib selle turule tuua lähiajal.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Eesti ettevõtted pälvisid Soomes kvaliteediauhinna

Soome president Tarja Halonen andis nädalapäevad tagasi kvaliteediinnovatsiooni auhinna Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusele ning eritunnustuse pälvis AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus.

AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juhataja Riin Ehin sõnul oldi Soomes Eesti ettevõtetest oma taseme poolsest meeldivalt üllatunud.

Riin Ehin kinnitas, et neid finantseeritakse läbi tehnoloogiaarendusprogrammi, mis tähendab seda, et umbes 65% eelarvest tuleb läbi Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Eesti kaasfinantseerimisel ning umbes 35% eelarvest maksavad projektide partnerid PERH, TTÜ, TÜ ja terve rida Eesti ning välismaiseid ettevõtteid.

Auhinna pälvis ka Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus.

Eesti ettevõtjad õpivad Iisraelis tooteinnovatsiooni

Kolmteist Eesti ettevõtjat sõitis pühapäeva õhtul Iisraeli, et saada sealsetelt firmadelt kogemusi tootearenduse ning intellektuaalse kapitali kaasamise alal. EASi innovatsioonidivisjoni korraldatud õppereis viib Eesti ettevõtjad 14.-20. novembrini Iisraeli, mida peetakse maailma teiseks Silicon Valley’ks. Eesti ettevõtjad saavad näha tootearenduse köögipoolt väga erinevates valdkondades tegutsevates Iisraeli firmades. Õppereisi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul valiti tootearendusalase reisi sihtkohaks Iisrael, kuna selles riigis on kõige rohkem tehnoloogia start-up ettevõtteid maailmas. „Samuti on Iisrael maailma esikolmikus uute tehnoloogiate jõudmises ülikoolidest reaalsesse ettevõtlusse ning sellel maal asuvad paljude tehnoloogiatippude uurimis- ja arenduskeskused,“ ütles Pralla. „Seetõttu pole juhus, et näiteks just Iisraelis asuvas Inteli tehases leiutati 1980. aastal arvutitööstusse murrangu toonud mikrokiibid, mis varem eraldi tuba nõudnud arvutid lõpuks kontorilauale ära mahutasid.“

Eesti ettevõtjad käivad Iisraeli tööstusarenduskeskuses MATIMOP, elektrisõidukite jaoks vajalikku infrastruktuuri tootvas firmas Better Place, riigi suurimas jäätmete ümbertöötlemistehases Hiryia Park, juhtivas terast ja alumiiniumit töötlevas tehases Agam Metal Works, 18 aasta jooksul 70 ettevõtet ellu aidanud rohelise tehnoloogia inkubaatoris L.N. Incubator ning Iisraeli suurimas torustikusüsteemide tehases Tzinorot.

Visiidi ajal kohtutakse ka geeniuuringute tehnoloogia arendaja Labonnet ning Iisraeli Tööstusassotsiatsiooni juhtidega. Ettevõtetes nähtut analüüsitakse iga päev seminaridel, mida veab Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikoolist.

Iisraeli sõidavad innovatsioonikogemusi saama IT-firma Telegrupp AS juhatuse esimees Ivo Remmelg, valvesüsteemide pakkuja GSMvalve OÜ juhatuse esimees Hans Alter, tööstussektori IT-lahenduste pakkuja Usesoft juhatuse esimees Erik Uibo, tööstusmahutite tootja Estanc AS juhatuse esimees Raigo Tammo, keemiatööstuse Trans Chemicals OÜ juhataja Kalev Allik, toiduainetööstuse Salvest AS juhataja Tamara Gubenko, fassaadide valmistaja T-Tammer OÜ tegevjuht Anti Tammo, kivitöötleja Saare Dolomiit-Väokivi OÜ juhataja Hindrek Auväärt, ehituskonstruktsioonide tootja Maru Metall AS juhataja Lembit Pulk, OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk tegevjuht Kuuno Külasalu, ortopeediliste abivahendite valmistaja Otto Bock Estonia tegevjuht Kaido Kõrvel ning telekommunikatsioonivõrkude tarbeks seadmekappe tootva Elteki tegevjuht Urmas Paisnik.

TTÜ alalispingemuundur aitab tuua elektri üksikutesse metsataludesse ja merepoidesse

Et TTÜ teadurid on välja töötanud alalispingemuunduri, mis aitab kütuseelemendist väljuva ebastabiilse energia muuta sobiva pingega elektriks; tulevikus toob muundur koos kütuselemendiga elektri näiteks merepoidesse ja üksikutesse metsataludesse, vahendab ERR. Mõne aasta pärast peaks muundurid jõudma masstootmisse.

Kõikjale pole elektriliinide vedamine võimalik või on see äärmiselt kallis. Sellisel juhul on abiks päikesepatareid, tuulikud või näiteks vesinikkütus. Just vesinikkütuseelemendist väljuva energia muundamine tavatarbijale sobivaks on olnud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi teadurite viimane edukaim projekt. Praeguseks on olemas alalispingemuunduri prototüüp, mille katsed on olnud edukad.

"Me võime seda kasutada kodudes, meremärkides, poides, majakates, võib-olla ka laevades, lennukites, kõikjal, kus soovitakse kasutada kütuseelemente," rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadur Tanel Jalakas. Ta rääkis, et vesinik on tulevikuenergia salvestamise viis ja seega on ka turgu seadmele, mis tõstab kütuseelemendist väljuva madala ja palju kõikuva pinge piisavalt kõrgeks. Kui lisada veel üks seade vahelduvvoolu tekitamiseks, siis on näiteks kodumasinate töötamiseks vajalik elekter olemas ka üksikus metsatalus või merelaiul.

Pingemuunduri väljatöötamise partnerid on olnud EAS ja Soome firma Nelja Energia, viimase õlule jääb tulevikus ka seadme tootmine. Tarbijateni võiks pingemuundurid jõuda mõne aasta pärast, prognoosib Jalakas. "Lähiajal läheb reaalseks katsetamiseks meie Soome partnerite juures, kus siis mõõdetakse selle seadme kasutegurit, väljundparameetreid ja töökindlust," ütles teadur.

Tõsisem töö pingemuunduri väljatöötamise projekti kallal algas aasta algul ja praeguseks taotletakse seadmele juba patenti.

Vaata uudist 13.novembri Aktuaalses Kaameras: http://uudised.err.ee/index.php?06219219

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus OÜ ja AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus võitsid Soome kvaliteediauhinna

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus OÜ ja Feanor OÜ võitsid täna õhtul Soomes kvaliteediinnovatsiooni auhinna ning eritunnustuse pälvis AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusele tõi auhinna uudne Eestis leiutatud ja kliiniliselt katsetatud vererõhku alandav mikroobitüvi TENSIA ning Feanor OÜ-le freesimise terad, mis aitavad saavutada märkimisväärset aja- ja ressursisäästu. AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusele tõi eritunnustuse onkogeneetilise testimise ja nõustamise teenus, mille eesmärk on varajane vähiriski hindamine ja diagnoosimine.

"Kui Soome Vabariigi president annab kahele Eesti biotehnoloogia arenduskeskusele üle nii kõrge tunnustuse, on see väga märgilise tähendusega. Soomes on see tunnustus väga kõrgelt hinnatud ja meile, tunnustuse saajatele, võib see tähendada olulist läbimurret Põhjamaade turule. On selge, et tehnoloogia arenduskeskuste programm Eestis on olnud edukas," ütles Vähiuuringute TAK-i juhataja Riin Ehin.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul tõestab Eesti ettevõtete saavutus, et ettevõtluse ja teaduse koostöö on viljakandev. "Samas olete teistele eeskujuks seetõttu, et saavutasite tunnustuse rahvusvahelisel konkursil, sest Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumine peab saama argipäevaks. Jäite silma oma ala rahvusvahelistele spetsialistidele, kes on selle auhinnaga öelnud, et teie koduturuks võib juba homme olla kogu maailm," märkis Parts. Eestist osalevad Kvaliteediinnovatsiooni auhinna väljaandmisel Eesti Kvaliteediühing koostöös HeiVäl Consultingu ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Kvaliteediinnovatsiooni auhind antakse välja Eesti ja Soome kvaliteediühingute poolt. Soomes on auhinda välja antud alates 2007. aastast. Tänavu on esmakordselt ka Eesti organisatsioonidel võimalik taotleda seda auhinda võrdsetel alustel Soome ettevõtjatega.

Eesti firma kõlarid võitsid prestiižika innovatsiooniauhinna

Kvaliteetkõlareid arendav ja tootev Alfred & Partners OÜ võitis oma tippmudeli Estelon XA-ga prestiižika innovatsiooniauhinna – International CES Innovations 2011 Design and Engineering Awards.

Juba 1976.a. alates välja antava auhinna eesmärk on tunnustada silmapaistva disaini ja tehniliste lahendustega koduelektroonikaseadmeid. Konkursis žürii koosneb sõltumatutest tippdisaineritest, -inseneridest ning tehnikaajakirjanikest.

Estelon XA kõlarid tunnistati auhinnavõitjaks kvaliteetaudiotoodete kategoorias.

Kõlarite sünni taga seisab Alfred Vassilkov, kes on Tallinnas asuva Alfred & Partners OÜ asutaja ja peadisainer. Vassilkov on kõlareid ehitanud ja disainud juba üle 25 aasta ning kogunenud teadmistest ning kogemustest sündiski Esteloni bränd. Esmakordselt esitleti firma kõlareid alles selle aasta oktoobris Rocky Mountain Audio Fest messil USAs.

Innovatsiooniauhinnaga pärjatud XA kõlarites ristub meeldejääv disain audio maailmaklassiga. Heli edastamiseks ideaalse kuju, proportsioonide ning silmatorkava disainiga E-lon kõlarikasti väljatöötamine ja viimistlemine võttis aega üle viie aasta. Ülima helikvaliteedi saladuseks on spetsiaalne vormimisprotsess, eriline, marmoril põhinev komposiitmaterjal ning tippkomponentide kasutus. Tulemusena on XA kõlaritel ülimalt lai helidiapasoon, sügav helipilt ning tõetruu dünaamika.

Innovations Design and Engineering Awards auhinna sponsor on rahvusvaheline koduelektroonikatootjate assotsiatsioon (CEA), kes korraldab iga-aastaselt maailma suurimat kodukasutajale mõeldud tehnika messi International CES. Rohkem infot auhinna kohta leiab veebilehel http://www.cesweb.org/awards

Järgmise aasta 6.-9. jaanuaril Las Vegases toimuval International CES messil on Estelon XA kõlarid vaatamiseks ja kuulamiseks väljas High End audio messil Venetian Hotellis koguni kolmes eri messiruumis koos erinevate maailma tipp-brändidega. Lisaks on auhinna võitnud kõlarid esitletud Las Vegase messikeskuse peaalas olevas auhinnavõijate stendis ning samuti esitletakse kõlareid 4.jaanuaril toimuval pressile mõeldud eriüritusel CES Unveiled.

Info: http://www.estelon.com/

Mobi Solutions valmistab ette teenust WheresMyKid?

Tartu ettevõte Mobi Solutions alustas nädala eest rohkem kui pool miljonit krooni maksva eeluuringut, mis valmistab ette võimaliku uue teenuse, laste jälgimise süsteemi arendamist loeme Kristiina kruuse Tartu Postimehe loost.

WheresMyKid ehk eesti keeles «Kus mu laps on?» nime kandva teenuse sisust on Mobi Solutionsi juhatuse liikme ja äriarendusjuhi Rain Rannu selgitusel praegu veel vara rääkida, kuid üldjoontes pakub teenus seda, mida nimigi ütleb – võimalust jälgida oma lapse asukohta.

Äsja alustatud uuring peab Rannu sõnul teenuse sisu ja detailid ette valmistama. «Kui eeluuring on valmis, saab juba täpsemalt ka teenust kirjeldada,» lausus ta.

Mobi Solutionsi teine juhatuse liige ja müügijuht Lauri Kinkar nentis, et tehnoloogiliselt ei ole asukoha määramise teenuses midagi uut. «Igasugused asukohapõhised tehnoloogiad ja teenused on maailmas jõudsalt arenemas ning kuuluvad ka meie huviorbiiti, sest nende abil on võimalik inimese igapäevaelus mitmeid reaalseid probleeme lahendada,» ütles Kinkar.

Praegu pakuvad Eestis mobiilpositsioneerimise ehk mobiili asukoha määramise teenust näiteks EMT ja Elisa. «Tehnoloogia on olemas ja tuttav. Uus saab olla vaid selle teenuse terviklahendus ja lisafunktsioonid,» lisas Kinkar ning rääkis, et Mobi Solutionsi laste jälgimise süsteemist tuleb midagi enamat kui lihtsalt asukoha määraja.

Ka firma äriarendusjuht Rannu kinnitas, et ettevõte ei hakka kordama seda, mida teised juba pakuvad. «Kuigi selliseid teenuseid on teisigi, ei kopeeri me kedagi, vaid teeme ikka omamoodi,» ütles Rannu, kuid ei soostunud rääkima, milles peitub kavandatava laste jälgimise süsteemi uuenduslikkus võrreldes praeguste positsioneerimisteenustega.

«Vara on rääkida, sest teenus ei ole valmis ja selle sisu võib igal hetkel muutuda,» selgitas Rain Rannu, miks tuleb eeluuringu tulemused kõigepealt ära oodata ja alles seejärel saab kavandatavat teenust lähemalt tutvustada.

Tootearendust ette valmistav uuring valmib Rannu sõnul tuleval kevadel. Selleks ajaks on ka selge, kas teenus tasub päriselt valmis teha või jääb idee ideeks. Eeluuring läheb maksma 595 000 krooni, sellest 297 500 krooni annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Autor: Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 10.11.2010

Stafflogic teeb elu töövahetustega firmas lihtsamaks

Webmedia uusimaid tooteid, ettevõtete tööjõu optimeerimise ja töögraafikute koostamise tarkvara StaffLogic on niivõrd perspektiivikas, et Webmedia kaalub selle ärisuuna arenduse viimist eraldi startup-ettevõttesse.

Firma enda video: http://www.facebook.com/video/video.php?v=451383339511

StaffLogic on tööriist, mis teeb elu palju lihtsamaks neil inimestel, kes peavad igapäevaselt ettevõttes vastutama ühe kõige tüütuma töölõigu – töögraafikute koostamise – eest. Tüütuks teeb selle töö eriti suuremates organisatsioonides asjaolu, et inimestel on tööaja suhtes erinevad soovid, võimalused ja kohustused, mida tuleb korraga arvesse võtta.

StaffLogicu tarkvara koostab ettevõtte töögraafiku ühe nupuvajutusega ning vähendab sellega graafiku koostamiseks kuluvat aega kuni 70 protsenti! Üleajatöö väheneb kuni 50 protsenti ning info hakkab paremini liikuma, sest näiteks StaffLogic sisaldab töötaja iseteenindusportaali ning automaatseod tööaja raporteid.

StaffLogicu tiim usub, et suudab olla abiks ettevõtetele sellistest valdkondadest nagu lennujuhtimine, turvateenused, jaemüük, tootmine.

StaffLogicu ärisuuna juht Marko Saviauk ütleb, et Webmedia oma on teenindusettevõte, kes kuulab, millist tarkvara soovib klient ja viib siis tema soovid ellu. Paar aastat tagasi korraldas Lennuliiklusteeninduse AS hanke, millega soovis endale hankida töötajate planeerimise ja arvestuse tarkvara. Hanke läbirääkimiste käigus küsiti, kas Webmedia on valmis tegema sellest tarkvara, mis sobiks ka teistele. Firma nägi selles enda jaoks väljakutset.

Ehkki StaffLogic on „karbitoode“ – üks toode, mida müüakse võimalikult paljudele ettevõtetele – tuleb seda Saviaugu sõnul pidevalt siiski arendada vastavalt kliendi soovidele või seadustele. Seega lisaks tarkvara litsentsile müüb Webmedia ka selle juurutamist koos koolitusega.

Juba kasutavad StaffLogicut Lennuliiklusteeninduse AS ja turvafirma Securitas. Lisaks on asi juurutamisel Eesti Energias. Huvilisi on ka piiri taga: Lätis, Leedus, Moldovas, Soomes, Bulgaarias ja Poolas.

„Usun, et suudame maailmaturul olla väärilises konkurentsis ja näeme StaffLogicul tugevaid eeliseid. Sarnase sisuga tarkvara saavad hetkel endale lubada meie mõistes väga suured ja rikkad firmad, kus on keskmiselt 20 000 töötajat. Stafflogic toob selle piiri 100 korda madalamale,“ ütleb Saviauk.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Mobi Solutions valmistab ette teenust WheresMyKid?

Tartu ettevõte Mobi Solutions alustas nädala eest rohkem kui pool miljonit krooni maksva eeluuringut, mis valmistab ette võimaliku uue teenuse, laste jälgimise süsteemi arendamist loeme Kristiina kruuse Tartu Postimehe loost.

WheresMyKid ehk eesti keeles «Kus mu laps on?» nime kandva teenuse sisust on Mobi Solutionsi juhatuse liikme ja äriarendusjuhi Rain Rannu selgitusel praegu veel vara rääkida, kuid üldjoontes pakub teenus seda, mida nimigi ütleb – võimalust jälgida oma lapse asukohta.

Äsja alustatud uuring peab Rannu sõnul teenuse sisu ja detailid ette valmistama. «Kui eeluuring on valmis, saab juba täpsemalt ka teenust kirjeldada,» lausus ta.

Mobi Solutionsi teine juhatuse liige ja müügijuht Lauri Kinkar nentis, et tehnoloogiliselt ei ole asukoha määramise teenuses midagi uut. «Igasugused asukohapõhised tehnoloogiad ja teenused on maailmas jõudsalt arenemas ning kuuluvad ka meie huviorbiiti, sest nende abil on võimalik inimese igapäevaelus mitmeid reaalseid probleeme lahendada,» ütles Kinkar.

Praegu pakuvad Eestis mobiilpositsioneerimise ehk mobiili asukoha määramise teenust näiteks EMT ja Elisa. «Tehnoloogia on olemas ja tuttav. Uus saab olla vaid selle teenuse terviklahendus ja lisafunktsioonid,» lisas Kinkar ning rääkis, et Mobi Solutionsi laste jälgimise süsteemist tuleb midagi enamat kui lihtsalt asukoha määraja.

Ka firma äriarendusjuht Rannu kinnitas, et ettevõte ei hakka kordama seda, mida teised juba pakuvad. «Kuigi selliseid teenuseid on teisigi, ei kopeeri me kedagi, vaid teeme ikka omamoodi,» ütles Rannu, kuid ei soostunud rääkima, milles peitub kavandatava laste jälgimise süsteemi uuenduslikkus võrreldes praeguste positsioneerimisteenustega.

«Vara on rääkida, sest teenus ei ole valmis ja selle sisu võib igal hetkel muutuda,» selgitas Rain Rannu, miks tuleb eeluuringu tulemused kõigepealt ära oodata ja alles seejärel saab kavandatavat teenust lähemalt tutvustada.

Tootearendust ette valmistav uuring valmib Rannu sõnul tuleval kevadel. Selleks ajaks on ka selge, kas teenus tasub päriselt valmis teha või jääb idee ideeks. Eeluuring läheb maksma 595 000 krooni, sellest 297 500 krooni annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Autor: Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 10.11.2010

Bestor Grupp hakkab vanapaberist katuseplaate tootma

Katuse- ja soojustusmaterjalide impordi ja turustamisega tegelev AS Bestor Grupp on alustanud eeltöid katuseplaatide valmistamiseks paberijäätmetest, tootmiseni loodetakse jõuda 2013. aasta alguses kirjutab Mare Mere Eesti Päevalehes. Ühtlasi töötab ettevõte teise innovaatilise projekti kallal, mis näeb ette hakata plastijäätmetest tootma ehitusmaterjale ja -tarvikuid.

Bestor Grupi tegevjuhi Jaak Heinola sõnul sündis katuseplaatide tootmise idee sellest, et Eestis on vanapaberit külluses, seda veetakse suurtes kogustes välja ega ole õieti kuhugi panna, kuigi tegemist on ressursiga, mida võiks sobiva tehnoloogilise lahenduse korral edukalt ära kasutada.

„Arvestades tekkivate paberijäätmete ja teiste tootmises kasutatavate jäätmete suurt hulka, on üheks jäätmete taaskasutamise võimaluseks Euroopas populaarsust koguvate tsellulooskiudplaatide tootmine,“ selgitas Heinola. „Tsellulooskiudplaatide näol on tegu odava, kuid oma hinnaklassis küllaltki kvaliteetse katusekattematerjaliks sobiva ehitusmaterjaliga.“ Olenevalt teh¬noloogiast on vanapaberi osa katusekattes isegi kuni 50%.

„Oleme oma projektiga praegu eeluuringute staadiumis,“ märkis Heinola. „Esiteks tahame selgeks teha kõige optimaalsemad variandid Eesti turule. Tegeleme hetkel peamiselt tehnoloogiaküsimustega, püüame välja selgitada sobivaimad komponendid ning lahendada muud tehnilised üksikasjad. Teeme koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, kuid konsulteerime ka spetsialistidega teistest Euroopa riikidest.“

Heinola ütlust mööda on Euroopa turul mitmesuguseid tsellulooskiul põhinevaid ehitusplaate, mille tootmise tehnoloogiad ja toorained on erinevad. „Oluline on välja selgitada, milline peaks olema komponentide täpsem vahekord, tagamaks parimat kvaliteeti just Eesti kliimas, ja millise tehnoloogiaga tuleks Eesti oludesse sobivaid tsellulooskiudplaate toota. Katuseplaat on vaid üks võimalik toode, võimalused on laiemad,“ märgib ta.

Katusekatteks sobivate tsellulooskiudplaatide valmistamiseks vajaminevate uuringute jaoks sai ettevõte sel sügisel EAS-ilt kahasse ERKAS Partner OÜ-ga 100 000 krooni innovatsiooniosakute toetust. Sama suure summa on Bestor Grupp plaaninud uuringutesse panustada omalt poolt.

Allikas: Eesti Päevaleht, 10.11.2010, Mare Mere
Foto: Rauno Volmar

EKA tudengid disainisid katastroofipiirkondade päästjatele erivarustuse

Eesti kunstiakadee¬mia tootedisaini tudengid mõtlesid välja erivarustuse maavärina ja üleujutuse piirkonnas töö¬tavatele päästjatele, aga ka kannatanu¬tele. Varustus on spetsialistide hinnan¬gul sedavõrd hästi lahendatud, et võiks kasutusele võtta kohe loeme tänasest Raivo Murde loost.

Tudengitöödena valmis viis toodet -mitmesuguste taskute ja kinnitus¬tega vest päästemeeskonna liikmele; ümberpaigutatavate taskute ning rihma-aasade ja karabiinikinnitusega rakmed; Maca bagi nime kan¬dev humanitaarabipaki kott, milles on ühendatud nii veekindel madrats välitingimustes magamiseks kui ka kanderiist humanitaarabi või muu vajaliku transportimiseks seljas; päästemeeskonna reisikott, kombi¬neeritud magamismadratsi ja sääse-võrguga; jopetelk, mida saab kasu¬tada veekindla jopena, aga ka telgina.

Tudengite kavandatud ideenäidistega on rahul nii projekti tellija AS-i Galvi-Linda juhataja Andres Rebane, üliõpilasi nõustanud, mit¬metes kriisipiirkondades töötanud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder kui ka projekti juhendaja pro¬fessor Heikki Zoova.

Idee peale tuli Viljandi ettevõte Galvi-Linda, kes toodab kaitseväele, politseile ja matkajatele tekstiilist ning sünteetilistest materjalidest varustust. Kursusetöö valmis kevadel pärast Haiti maavärinat ning kõik tooted olid ka selle traagi¬lise sündmuse tagajärgede likvidee¬rimise vajadusi silmas pidades kavandatud.

Rebase sõnul on need ideed ette¬võtte jaoks tehnoloogiliselt sobivad ning projekt oli vajalik ka seetõttu, et tudengid vajavad tootedisaini õppi¬miseks praktikat. Kui Eesti või teiste riikide päästeametitel on huvi ja vajadus nende toodete järele, siis Galvi-Linda on valmis neid ka tootma," ütles Rebane, kelle ette¬võtte toodangu üks suurtellijaid on näiteks Eesti kaitsejõud.

Vesti, rakmeid ja Maca bagi võiksid päästjad kohe oma töös rakendada," ütles katastroofipiir-kondades kuuel päästeoperatsioonil osalenud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder.

Päästemeeskonnaliikmele mõel¬dud vesti ühe disaineri Merle Visaku sõnul oli kõige keerulisem teha vest sobivaks nii meestele kui ka naistele ning et see näeks välja soliidne, ole¬mata kandja vanusest, pikkusest ja kehaehitusest. Katsetamist oli väga palju. Tema sõnul oli palju abi Gert Tederi loengust, kes andis ülevaate, millised vajalikud asjad peaksid igal päästetöötajal kaasas olema, milli¬sed neist esemetest peavad olema kiirelt ja kergesti kättesaadavad, mil¬lised peidetud, millised eriliselt tur¬vatud jne.

Disainitudengi Klaarika Sinimere sõnul on sellised projektid üliõpilas¬tele kogemuste omandamiseks väga kasulikud. Ta lisas, et ühisprojektid annavad mitmekülgse suhtlemiskogemuse, mis on väga vajalik, et pärast kooli tööle asumisel end kind¬lamalt tunda.
Tederi sõnul üllatas teda tuden¬gite professionaalsus ja teemaga kurssi viimise oskus: valmistada too¬ted pelgalt teoorialoengut kuulates ise kriisipiirkonnas käimata.

Teder on tudengite ideid presenteerinud päästeameti kolleegidele ning välismissioonidel osalejatele. Lähiajal pole Eesti päästeametil siiski veel plaanis neid tooteid tel¬lida. Küll soovitas ta Galvi-Linda müügimeestel näidistega käia välis¬messidel. Kogenud päästja hinnangul oleks sellisel erivarustusel kind¬lasti turgu. Tudengid näevad neile toodetele rakendust ka mujal - mat¬kamisel, jahinduses ja kalanduses.

Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna dotsendi Sixten Heidmetsa sõnul on just EAS-i innovatsiooniosakute toetused väga tõsiselt innustanud ettevõtjaid tegelema tootearendusega. Innovatsiooni-osaku programmi raames on väike-või keskmise suurusega ettevõtetel võimalus taotleda 50 000 krooni (3195 eurot) toetust, tegemaks too¬dete ja teenuste arendamisel koos¬tööd kõrgkoolidega. Toetust sai ka see projekt.

Autor: Eesti Päevalehe Ärileht, 10.11.2010, Raivo Murde

BIT Systems ehitab reklaamrobotit

Kuidas reageeriksite, kui teie jalge ette vurab põlvekõrgune robot, pakub lahkelt kommi ja jutustab innukalt? Varsti saate teada, sest Tartu firma BIT Systems kavatseb just robotmehikese panna reklaami tegema kirjutab Kristiina Kruuse Tartu Postimehes.

«Robot on hea tähelepanuvõitja, sest igaühes tekitavad robotid, alates humanoidist ja lõpetades tähesõjaga, mingeid emotsioone,» ütles BIT Systemsi juht Raimond Luht. «Kus on emotsioon, on ka võimalus,» lisas Luht, kes loodab hakata robotit reklaamikanalina pakkuma.

Roboti ehitab firmale Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut. Umbes põlvekõrgune või pisemgi robot suudab professor Alvo Aabloo selgitusel ruumist inimese üles otsida, tema tähelepanu võita ja talle infot edastada.

«Robot võib näiteks häält teha, ennast liigutada, tulukesi vilgutada, kommi või flaierit pakkuda ja inimesega rääkida,» tutvustas Aabloo praegu veel kavandite peal elavat robotit.

Kasutada saaks robotit kõikvõimalikes rahvarohketes kohtades alates messidest ning lõpetades kaubanduskeskustega. Seda, et robot muutub tüütult pealetükkivaks reklaamimeheks ja inimesed peavad tema eest jooksuga põgenema, ei maksa Aabloo kinnitusel karta.

«Püksisäärest ta kinni ei võta. Robot saab ikka aru, kas inimene on tema ette seisma jäänud ja võiks olla huvitatud sellest, mida tal rääkida on,» selgitas Aabloo.

Millise välimuse robootikud uuele reklaamrobotile annavad, on Aabloo selgitusel veel vara öelda. «Teeme ta kõigepealt sisuliselt valmis ja siis mõtleme, mis kuue me talle ümber paneme,» ütles ta.

Firmale BIT Systems reklaamrobotit ehitav meeskond eesotsas Helina Kitsinguga loodab mehikese kokku panna uue aasta alguseks ja asuda siis seda katsetama. Lõplikult valmib robot tuleva aasta kevadel. Roboti prototüübi ehitamine läheb maksma 100 000 krooni ning selle loomiseks andis raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Allikas: Tartu Postimees, 9.11.2010, Kristiina Kruuse

Ajujahi ideedest teostuvad pooled

Kuigi osa "Ajujahi" võitjatest kulutab võiduraha ja läheb tagasi palgatööle, ajab rõivaste taaskasutusprojekti käivitaja Mari Martin elu sisse juba uuele ärile, kirjutab tänases Äripäevas Katariina Krjutškova.

Mari moeateljee asub Kadriorus tagasihoidlikus puumajas, kuid ateljee ise meenutab Coco Chaneli töötuba omaaegses Pariisis: nurgas on õmblusmasin ja seinu ääristavad disainrõivad, mis on siiski vallatumad kui möödunud sajandi esimeses pooles.

Mari istub pliiatssirge seljaga, üks põlv üle teise. Ta ise on väike, aga jutt on suur. "Eesti on väike riik ja siis kõik siin arvavad, et nad on ka ise väikesed," ütleb Mari. Ta seletab, et Eestis on talente palju, kuid ambitsioonid on väikesed. Selle tõttu pidavadki meie talendid justkui kännu taha kinni jääma. "Meie disainerid on tipptasemel, aga keegi neist pole jõudnud kaugele. Probleem pole disainis, vaid võimekuses viia asju väljapoole."

Rõivatoojate praak muutub noorte disainerite käe all

Mari sai oma ettevõtmistele hoo sisse tänu "Ajujahi" konkursile, kui võitis projektiga ReUse Republic 175 000 krooni, mille abil loodi ettevõttele kodulehekülg ja oma nägu. ReUse Republicu äriidee seisneb rõivatootjate praakkauba ümberdisainimises - selle asemel, et nässu läinud riided hävitada, antakse need noortele disaineritele, kes teevad need jälle kantavaks ja omanäoliseks.

EAS uskus rõivaste ümbertöötlemisse samuti ja toetas pärast telesaadet äriplaani poole miljoni krooniga. "Ajujahi" üks korraldajatest Taavi Türner nimetab ReUse Republicut konkursiaastate üheks edukamaks projektiks.

Internetiportaali rate.ee looja ja "Ajujahi" pikaaegse žüriiliikme Andrei Korobeiniku hinnangul teevad ligi pooled finalistid äriplaani teoks, teisel poolel saab enne raha otsa ja kui uut investorit kohe taha ei saada, jääbki asi katki.

Üks küsimus: Mida "Ajujaht" teile andis?

Mattias Lepp, Click & Grow' üks omanikest (isetoimiva lillepoti müüja):
Sain "Ajujahist" hindamatuid kontakte ja õppisin palju. "Ajujaht" on hea mudel, sest pead ennast tõestama ja oma äriplaani detailideni läbi mõtlema. Meie võiduraha (321 000 krooni) läks tootearendusse, aga praegu me veel neid lillepotte ei müü, sest selliste elektroonikatoodete arendus kestab aastaid. Me oleme isegi teinud kõike tohutu kiirusega. Kõigi eelduste kohaselt tuleme tootega varsti turule, sest nõudlus on juba väga suur.

Pelgalt auhinnarahast ei aita ja seega kaasasime alguses investorid. Väga paljud investorid tulid ise minu juurde, sest kui ikka lähed saatesse hea ideega, tullakse sinu juurde.

Mait Kaup, Teooria OÜ omanik (e-õppe teenuse osutaja):

Tulime 2009. aasta voorus kümne finalisti hulka, kuid auhinnaraha ei saanud. Samas oli "Ajujahiga" kaasnenud koolitusprogramm abiks äriplaani valmistamisel ning arvan, et tänu läbimõeldud äriplaanile õnnestus meil ka hiljem ellu jääda.

E-õpet hakkasime müüma selle aasta märtsis. Praegu on olukord selline, et müüme iga kuu järjest rohkem. Käivitusfaas kindlasti veel kestab, aga olukord on tunduvalt lõbusamaks läinud, kui alguses oli. Raskusi on ikka tekkinud, aga see pole kindlasti seotud "Ajujahiga". Arvan, et kõigil ettevõtetel on keeruline, kui nad proovivad rakendada ärimudelit, mida pole veel tehtud. Aeg-ajalt tuleb meil ikka ette asju, mis ei õnnestunud nii, nagu esialgu plaanisime.

Eero Koplimets, HomewievSolutions OÜ omanik (internetiprogramm, kus saab koju mööblit paigaldada):

Ilma "Ajujahita" poleks sellega tegelema hakanud. Võib-olla mõni on sündinud ettevõtja, aga mul oli vaja tõuget. "Ajujaht" andis kinnitust, et minu ideel on potentsiaali, ning koolitused andsid idee, kuidas see teoks teha ja raha saada.

Võitsime 145 000 krooni, aga kõike sellest rahast pole veel ära kulutanud - pole vajadust olnud. Käin ikka palgatööl edasi ja teen oma projekti töö kõrvalt. Arvan, et töölt äratulemine eeldab suurema investeeringu saamist. Kõik ei ole läinud täpselt nii, nagu plaanisime, sest ettekujutus ja tegelik elu on natuke erinevad. Sul võib olla väga hea toode, aga siis, kui müüma lähed, saad aru, millest puudu on. Praegu on paljuski puudu kliendi vajadustest.

Võitjad

2010
1. Click & Grow, auhinnaraha 321 000 krooni. Isetoimiv lillepott.
2. Vetmed, auhinnaraha 262 000 krooni. Põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine.
3. "Õpime mängides", auhinnaraha 172 000. Algklassidele suunatud õppemängud.

2009
1. Growfish, auhinnaraha 235 000 krooni. Sensoritega ühendatud tarkvarasüsteem kalakasvandustele.
2. ReUse Republic, auhinnaraha 175 000 krooni. Jaebrändide laojääkide kombineerimine Eesti noorte disainerite taaskasutusbrandiks ReUse Republic.
3. Optimistid, 110 000 krooni. Plaan valmistada puidust kiirkaatreid, mis on oma tehnilistelt omadustelt võrdsed võidusõidukaatritega.

2007
1. CellTells, auhinnaraha 300 000 krooni. Hääljuhitava kalendriliidese pakkumine mobiiliseadmetele.
2. Flow, auhinnaraha 160 000 krooni. Äriplaaniks on laopinna efektiivsem kasutus, kaotamata seejuures tegutsemiskiiruses.
3. Textmarker, 100 000 krooni. Välja töötada internetiteenus, mille abil saavad kasutajad veebilehtedel ära märkida tekstilõike.

TaxiPal ja Defendec jõudsid Põhjamaade 10 lootustandvama alustava ettevõtte hulka.

Eile selgitati Kopenhaagenis välja Põhjamaade regiooni kümme lootustandvamat alustavat ettevõtet, kelle hulka jõudsid ka kaks Eesti firmat vahendab uudisteportaal E24.

Nordic Venture Forumi nimelisel üritusel osales umbes 50 ettevõtet, nende seas ka seitse alustavat ettevõtet Eestis. (Vaata osalejate listi)

Osalejate hulgast valiti välja kümme parimat, kelle sekka jõudsid ka Eesti firmad TaxiPal ning Defendec.

TaxiPali näol on tegu Eesti ettevõttega, mis töötas välja mobiiltelefoni rakenduse, mille abil saab inimene tellida endale sobiva taksoteenuse. Sihikule on ettevõte võtnud just välisturud.

Defendec on aga välja töötanud traadita sensorite võrgutehnoloogia, mida saab kasutada erinevates eluvaldkondades. Näiteks on ettevõte alustanud koostööd piirivalveametiga, kes näeb sensorite kasutusele võtmises abi piiririkkumiste avastamisel.

Välja valitud firmasid ootab 6.-7. detsembril Düsseldorfis juba uus mõõduvõtt, kus tuleb rinda pista 150 parima alustava ettevõttega üle terve Euroopa.
Allikas: E24, 9.11.2010, Raigo Neudorf

Loe ka varasemat uudist.

Teadlaste eba­õnnestumine

Teadlastel tuleb lubada ebaõnnestuda, vastasel juhul pole lootustki, et nad ka edu saavutada võiks. Kahjuks ei taipa seda tihti avalik arvamus, mistõttu aeg-ajalt võetakse ette eri teadusprojektid, vaadatakse, palju raha läks, ja ollakse pahased, et raha kulus, aga tulemust pole. Ent sellised kriitikud ei saa lihtsalt aru, kuidas teadus uusi teadmisi loob.

Viga on selles, et teadusele rakendatakse samasugust loogikat kui poes sisseoste tehes, kus iga krooni eest tuleb midagi saada ning saadava maht ja kvaliteet sõltub otseselt kasutada olevast raha hulgast. Kui sul on poes sada krooni, siis saab osta kilo liha, ent kui sul on 200 krooni, siis saab kaks korda enam liha jne. Sisseostude maht ja kvaliteet sõltub otseselt sellest, kui palju raha on inimesel kasutada.

Teaduses pole lihtsalt võimalik anda kellelegi 100 miljonit ja teatada, et me nüüd ostame selle summa eest uudseid ja meile vajalikke teadussaavutusi. Ja kui seda summat kahekordistada, siis pole võimalik tellida kaks korda rohkem või kaks korda geniaalsemaid saavutusi.

Tegelikult pole maailmas olemas rahasummat, mille eest oleks võimalik kindlalt mingit teadussaavutust tellida. Sama kehtib ka näiteks ettevõtlustoetuste kohta, mis saab ka tihti kriitikat. Ka uute äriideede puhul ei sõltu firma edukus tihti üldse sellest, kui palju raha sinna investeeritakse.

Näiteks praegu miljardeid dollareid maksva Facebooki loomine võttis selle algusaastatel äärmiselt vähe raha. Facebooki käimatõmbamine oli niivõrd odav, et Eesti riik oleks oma ettevõtlustoetuste või ka teadusraha eest suutnud neid sadade kaupa kinni maksta, kui keegi siitkandist oleks vaid selle mõtte peale tulnud.

Innovatsioon nii teaduses kui äris sõltub suhteliselt vähe sellesse pandud raha hulgast, palju tähtsam on idee. Nii teaduses kui äris suurem osa katsetusi ebaõnnestub, osa teenib hädavaevu raha tagasi, ent mõned üksikud toodavad muinasjutulist tulu. Seetõttu tuleb leppida ka ebaõnnestumistega, ebaõnnestujat ei tohi kohe kividega surnuks pilduda.

Veel üks probleem on ka see, et innovatsioon tähendab uusi ideid, ent avalikkus tahab pigem vanade ideede natuke paremaid koopiaid. Eesti Nokia otsimine on tekitanud perversse olukorra, kus Eestis tundutakse arvavat, et igasugune innovatsioon peab sisaldama helistamise võimalust. Heaks näiteks on Skype’i ülistamine, kuigi selle idee tuli tegelikult Skandinaaviast, ning Smartposti tümitamine, kuigi see on Eesti enda inimeste edukaks osutunud idee.


Allikas: Postimees, Vahur Koorits