Friday, January 28, 2011

Tartu Ülikooli ettevõtjatepäeval tutvuti teadusmahuka ettevõtluse võimalustega Eestis

Reedel, 21. jaaunaril toimus Tartu Ülikooli ettevõtjatepäev. Toimus seminar, kus praktikud rääkisid teadusmahuka ettevõtluse võimalustest koostöös ülikoolidega ja võimalikkusest Eestis ning ülikool esitles esmakordselt viimaste aastate peamisi leiutisi.

Tutvuda sai juba tuntud robotmannekeeniga, samuti näidati koristusrobotit; suuruime – surfilaudurite abivahendit tasakaalu saavutamiseks, silmakae diagnoosimise aparaadi prototüüpi, uut radiatsiooni detektorit jpm. Kohal olid leiutiste autorid, kes vastasid ettevõtjate küsimustele, miks üks või teine leiutis eriline on ning mis on nende rakendused igapäevaelus.

Seminari videosalvestisi on võimalik vaadata ülikooli videoportaalist.
Oma kogemusi jagavad teiste hulgas Mart Ustav (Icosagen AS, Biotech OY) teemal „Biotehnoloogia alane ettevõtlus Eestis – on see võimalik?“,
Teet Jagomägi räägib OÜ Regio kogemusest Tartu Ülikooli spin-off’ina ja Vahur Valdna teemaks on „Ülikooli ja ettevõtete koostöö käivitamine innovatsiooniosakute abil“

Pilte ettevõtjapäevast saab vaadata SIIT

Tuesday, January 25, 2011

Eesti virtuaalne inseneribüroo GrabCAD Euroopa tippude seas

Virutaalne inseneribüroo GrabCAD on üks kahest Põhjamaade innovatsiooniettevõttest, mis kutsuti Euroopa tähtsaimale ja suurimale startuppide konkursile Seedcamp vahendab Martin Hansen Delfi Majandusest.

Kahe päeva jooksul kohtuvad firmad mentorite ning investoritega ning võistlus kulmineerub 5-minutiliste esitlustega, millega firma asutajad peavad konkursi korraldajad veenma, et just nende äriidee, teostus ning tiim on konkurentidest parem ning väärib 50-tuhande euro suurust alginvesteeringut.

"Eestis on meie klientideks väikesed ja keskmise suurusega tootmisettevõtted, kes kasutavad GrabCAD-i insenere, kui neil töömahud üle pea kasvavad või mõnest konkreetsest oskusest puudu jääb. Näiteks ostab üks firma meilt sisse kogu joonestusteenuse, teine müügimaterjaliks sobivate tootefotode renderdamise CAD mudelist," ütles GrabCAD-i tegevjuht Hardi Meybaum.
GrabCAD pakub tootmisettevõtetele virtuaalset inseneriteenust 2D joonistest 3D modelleerimise ning müügimaterjalidesse fotorealistlike tootepiltide tootmiseni. Tellimusi täitvad insenerid on maailma eri riikides laiali ning alati on sobivas ajavööndis vajalike oskuste ning sobiva tunnihinnaga insener või joonestaja, kes töö ära teeb. 5 kuuga on keskkonnas end registreerunud pea 1700 professionaali.

Loe uudist Delfi Majandusest

Maailma vallutav leiutis sünnib vaid hobi korras

Teadusasutuste ja tootmisettevõtete vahelise koostöö edendamise püüded jäävad seni, kuni teadlase töö põhiliseks kvaliteedinäitajaks peetakse vaid avaldatud artiklite arvu, sõnakõlksuks, leiab hiljaaegu euromüntide tuvastamiseks sobiva meetodi patenteerinud TTÜ professor Mart Min.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) elektroonikainstituudis juhtivteaduri professor Mini poolt patenditud meetod ja vanemteadur Olev Märtensi meeskonna poolt välja töötatud euromüntide ehtsust kontrolliv seade tõotab tuua meie tehnikateadlastele Euroopas au ja kuulsust, sest kõik ELi riigid on euromüntide võltsimisega püsti hädas. Sulid teevad nimelt järele mündiga mõõtmetelt ja kaalult sarnase litri ning kuna praegused seadmed oskavadki vaid nendele parameetritele tähelepanu pöörata, on nende ärapetmine lapsemäng.

Raha saab vaid akadeemiline teadustegevus. Sestap korraldas Euroopa Komisjon teadusasutuste seas hankekonkursi euromüntide tõhusamat tuvastamist võimaldava seadme väljatöötamiseks ning TTÜ teadlased võitsid selle. Min leiab, et sellise seadme tootmisõiguse saamine on ettevõttele suur võit ja veel suurem äri.

"Kahjuks pole Eestis firmat, kes sellise kõrgel insener-tehnilisel tasemel tootmisega toime tuleks," tõdes ta. "Leiutisest ja isegi prototüübist tootmiseni on väga pikk tee. Pealegi on meie teadusasutustel keeruline, et mitte öelda tülikas tootmisettevõtetega koostööd teha. Tööstur ütleb, et tal pole vaid paberil oleva leiutisega midagi peale hakata."

Nõnda on Min skeptiline teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö tulemuslikkuse suhtes, sest meie teadustöö postulaat seisneb n-ö akadeemilise teaduse viljelemises, mille peamine väljund on artikkel.

"Tehnikateadlastele teeb see muret, sest väga kahju on, kui aastaid väldanud töö lõpeb vaid artikliga ja on määratud kusagil arhiiviriiulis tolmuma," nentis Min. "Vaja oleks, et meie töö tulemus oleks reaalselt töötav masin. Samas viibutatakse meile sõrme, et miks tegite teadusrahaga sellise riista. See on kõrvaltegevus, hobi kui soovite, aga mitte tõsiseltvõetav teadustöö."

Teaduse rahastamise süsteem välistab koostöö. Min nimetab ettevõtetes toimuva teadus-arendustöö võidukäigu jutlustajaid jutupaunikuteks, kel puudub tegelik seos sellega, mis n-ö päris elus toimub. Ta lisab, et kuni Eestis kehtib olukord, kus tehnikateadlane, selleks, et üldse oma tegevuse jaoks raha saada, peab esmalt vorpima artikleid, pole siinmail loota teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö viljade valmimist.

Välja on kujunenud kahe äärmuse vahel kõlkuv nonsenss - tööstus ei vaja teadust, teadlased ei taha tööstusega tegeleda.

"Riiklikult ei toetata teadusasutuste äritegevust," nentis Min. "Ja ülikoolidest tulevate spetsialistide tase on lubamatult madal. Kahtlemata on ettevõtetel raske raha teenida inimestega, kes ei küüni nõutavale tasemele."

Tehnoloogia arenduskeskuse ELIKO juhataja Oliver Väärtnõu tõdes, et teadus- ja arendustegevusega kaasnevad riskid, mistõttu peab arendusplaane jooksvalt üle vaatama ja muutma meetodeid.

"Üks põletav küsimus on ELIKO kestmajäämine - riik on seda programmi esialgu ette näinud seitsmeaastasena, kuid meie loodame ellu jääda ka pärast selle lõppemist," rääkis ta. "Tahaksime tuua Eestisse rohkem elektroonikavaldkonna spetsiifilist teadmist, et meie ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada ja aidata neil lisandväärtust luua."

Tootjate uuendusmeelsus jätab soovida. OÜ M & T Elektroonika juhatuse liige Olev Märtens tunnistas, et oluline probleem Eestis on koostöö vähesus ettevõtete, teadusasutuste ja riigi vahel uute toodete ja teenuste (st ärivõimaluste) arendamisel. "Siin on pikk tee käia kõigil osapooltel, aga arenduskeskused annavad siiski oma panuse. ELIKOta poleks meie tegevus võimalik," möönis ta.

Sarap ja Partnerid Patendibüroo Euroopa patendivolinik Margus Sarap nõustus Mart Mini seisukohtadega, nentides, et paraku ongi Eestis nõnda, et esiteks pole ettevõtteid, kes kannataksid välja arendustegevuse ja vajalikud toomismahud, teiseks ei jätku insenere, kes oskaksid projekteerida ja joonestada ja lõpuks selle kõik ka metalli panna.

"Teadlaste rahastamine on projektipõhine - raha otsas, lükatakse projekt kõrvale," märkis Sarap. "Edukamad on kaasa löönud Euroopa projektides ja see on neile võit. Seda näitab professor Mini kogemus. Eestis oleks tema seade üsna varsti unustusehõlma vajunud."

Patendibüroo OÜ Turvaja juhtivpartner Enn Urgas peab teadussaavutuste vähese kodumaise tööstuse kätte jõudmise põhjuseks asjaolu, et seda tööstust lihtslt pole.

"Eestis on vähe järel kaasaegset tööstust," nentis ta. "Suuresti on selle põhjuseks välisinvesteeringud, mille eesmärk on kodumaine konkureeriv tootmine välja suretada." Urgase arvates võiks maksusüsteem motiveerida ettevõtete arendustegevust.

OÜ Apprise LLC juhataja Alari Aho kogemus näitab, et nii riigil kui ka teadlastel on ettevõtjat raske aidata, kui ettevõtja ise aktiivsem pool ei ole. "Tuleb seada eesmärk, millist ärilist vajadust leiutis peab katma, leida rahastaja, komplekteerida arendusmeeskond jmt," selgitas ta. "Teadlastelt saab abi nutikate algoritmide ja meetodite näol, lõpliku asja peab ikka ise valmis tegema."

Meetodil laialdane tulevik

TTÜ teadlaste leiutatud nn impedantsmeetodil näeb professor Mart Min laia kasutusvaldkonda. Näiteks toiduainetööstuses - praegu tegelevadki TTÜ teadlased koos Eesti toidutootjatega liha kvaliteeti ja tootmisprotsessi õigsust kontrolliva bioimpedantsmeetodi väljatöötamisega.

Juba varem on põhimõtteliselt sama meetodit kasutatud näiteks USA-Rootsi firma St Jude Medical südamestimulaatorites, neid on viis tükki valmis teinud Mini osalusega OÜ SmartImplant USA kontserni Guidant-Boston Scientific jaoks.

TTÜ teadlaste leiutise sisuks on mitmesuguste materjalide ja struktuuride ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal viisil diskreetset numbrilist signaalitöötlust kasutades.

Põhimõte on selles, et seade mõõdab vahelduvvoolu elektrilist takistust laias sageduspiirkonnas. Esimese patendi sarnasele seadmele võttis TTÜ juba 2007. aasta alguses. Kui mündiautomaadile on paigaldatud selline seade, siis muudab see võltsmüntide tegijate elu sedavõrd keeruliseks, et professor Mini arvates ei tasu see tegevus enam ülepea vaeva nägemist.

Kommentaar: teaduskeskused võimaldavad senisest laiemalt mõelda

Olev Märtens
OÜ M & T Elektroonika juhatuse liige

Minu ELIKO eelmise perioodi mälestus on selline, et Artec Groupi, M & T Elektroonika insenerid, TTÜ ja ELIKO asjatundjad olid ühe laua taga elektroonikat arendamas. Ja see oli muljetavaldav. Koostöö tulemusel sai küll väga esialgse prototüübina üks seade valmis, mis muidu poleks valminud.

Eriti väiksemad ettevõtted, aga sellised ongi need Eesti n-ö oma firmad, mõtlevad üks päev korraga. Just ELIKO firmade osalusega teadus-arenduskeskused võimaldavad mõelda suuremalt. Samuti tegutseda senisest uuendusmeelsemalt.

Oliver Väärtnõu
tehnoloogia arenduskeskuse ELIKO juhataja

Meie keskusel on neli arendussuunda. Esimene neist keskendub impedantsi (näivtakistuse) rakendustele kudede mõõtmisel ning selle konkreetne eesmärk on välja töötada lahendused, mis suudaksid diagnoosida veresoonte lupjumist.

Teine on targa keskkonna arendussuund, kus koos Ida-Tallinna Keskhaiglaga töötatakse välja telemeditsiini rakendusi.

Kolmandas arendussuunas tegeleme adaptiivsete kasutajaliideste väljatöötamisega.

Neljas suund keskendub nii tarkvara kui ka riistvara testimisele.

Üks küsimus: mis takistab Eestis teadussaavutuste jõudmist tootmisse?
Margus Sarap
Sarap ja Partnerid Patendibüroo Euroopa patendivolinik

Ma arvan, et esmaseks takistuseks on vajalike firmade puudumine, st puuduvad tootjad. Näiteks ei tea mina küll Eestis olevat ühtegi ettevõtet, kes suudaks suures mahus toota näiteks uudsel poorse nanosüsiniku baasil akusid.

Tihtipeale tunduvad asjad takerduvat selle taha, et ei suudeta sõlmida korrektseid lepinguid leiutajate, patendiomanike ja koostööpartnerite vahel. Ühelt poolt kardetakse, et leiutis varastatakse, teiselt poolt, et ostetakse mittetöötav seade. Samas, näiteks biotehnoloogia valdkonnas on koostöö olemas ja firmad rakendavad edukalt teadlaste väljatöötatud lahendusi.

Sageli ollakse oma leiutisest väga heal arvamusel. Soovitan pilgu peale visata nii Eesti patenditaotluste kui ka kasuliku mudeli taotluste baasile, et tekiks aimdus, mida kaitstakse. Kui see tehtud, siis natuke internetis tööd ning üsna pea selgub karm, aga siiski tõsiasi, et paljud lahendused on juba olemas.

Patendikiri on paber, kus kirjas teatud kaitseulatus, see ei pane aparaati tööle. Kui minu juurde tuleks teadlane ja pakuks ainult patenti, siis võtaksin ju päris suure riski ja kulutused, mis kaasnevad uue lahenduse juurutamisega.

MIS ON MIS

Impedantsdiagnostika

Põhineb vahelduvvoolu elektrilise takistuse mõõtmisel laias sageduspiirkonnas.

Esimese patendi sarnasele seadmele võttis TTÜ juba 2007. aasta alguses.

Praegu kasutusel peamiselt meditsiinitehnika tootmises, nt südame rütmi mõõturites, stimulaatorites, lihaspingete ja vereringe mõõtmisel.

Võimalikud kasutusalad võivad olla toiduainete kvaliteedi tuvastamine, metallide koostisepõhine tuvastamine (mündituvastaja), raadiotehnika jm.

TASUB TEADA

Kus vajatakse mündituvastajat

Mündivermimiskojad ehk rahapajad, kus seadme abil toodetavaid münte regulaarselt kontrollitakse.

Riikide keskpangad, Eestis Eesti Pank.

mündiautomaadid, läbipääsusüsteemid jmt. Tehniliselt peab neis kasutatav seade olema kõige pisem ja keerulisem ning peab töötama täpselt ja kiiresti.

Allikas: Mart Min, TTÜ, Äripäev

NUMBER

1,79 miljonit eurot eraldas Euroopa Liit mündituvastusseadme väljatöötamise ning tootmisse juurutamise tarbeks.

21. jaanuaril toimub Tartu Ülikoolis avatud uste päev ettevõtjatele, kus ülikool esitleb esimest korda kõiki viimaste aastate peamisi leiutisi. Algusaeg kell 10.30.

Tuesday, January 11, 2011

GlobeMarket kavandab majandusandmete sidumise hookus-pookust

Elioni endine töötaja Ardi Kristovald lõi startup-ettevõtte GlobeMarket, mis plaanib luua ettevõtete vahelise andmevahetusplatformi ehk sisuliselt sünkroniseerida omavahel väga erinevad majandustarkvarad (SAP, Oracle, MS, Erply jt).

Kristovald räägib, et lahendus oleks eekõige mõeldud tootmisettevõtetele ning tooteid müüvatele ettevõtetele (distributor, reseller). Eesmärk on tekitada olukord, kus kauba terve tarneahela ulatuses, ehk tootjast jaemüüjani, on kõigil ahela liikmetel värske info partnerite tootmis- ja laoseisude kohta. Lõpptulemusena peaks paranema kaupade kättesaadavus (ja võibolla isegi hind) tarbija jaoks ning mugavamaks muutuma edasimüüjate, vahendajate ja tootjate omavaheline suhtlus. Tootjal on näiteks võimalik jälgida oma toote liikumist terve tarneahela lõikes, võimaldades teha targemaid otsuseid.

Seejuures kasutaks GlobeMarketi teenusplatform mõningaid Facebookist tuntud printsiipe. Selle kaudu saad ettevõtteid aktsepteerida oma partneritena (kontrollida, milline info sinu laoseisu kohta nendeni täpsemalt jõuab) ning sellest hetkest näevad need partnerid sinu laoseisu ja toote- ja hinnainfot.

Idee ja vajadus sellise platformi järele tekkis Kristovaldil kui ta tegeles pärast Elionist lahkumist tippklassi audio- ja videotehnika müügiga. Ta märkas, et info toodete sobivuse ja laoseisude kohta liikus väga aeglaselt – e-kirja, parimal juhul Skype’i teel.

Säärase uue platformi arendus on mahukas töö. Kristovald üritas leida Eesti ülikoolidest programmeerijaid, kellele pakkuda edu korral uues ettevõttes osalust või optsiooni. Kuid Eesti ülikoolides õppivad programmeerijad on juba teistes firmades hõivatud. Praegu arendatakse GlobeMarketit koguni Rumeenias, selle turundusega tegelev inimene on aga Hispaaniast.

Kristovaldi sõnul vajab ettevõte arenduseks hädasti kapitali. Ta on üritanud Eesti turult raha leida, kuid edutult. Arvatakse, et GlobeMarketi ambitsioon saada turuliidriks audio-video valdkonnas on ebarealistlik. Kaheldakse, kas on mõttekas teha globaalne võrgustikpõhimõttel ja reaalajas töötav infovahetuse tarkvararakendus Euroopa ja Põhja-Ameerika turgude ühildamiseks, kui need on kaks täiesti ise asja.

Friday, January 7, 2011

Yaika teeb veebist otseülekandeid arvutisse ja mobiili

This summary is not available. Please click here to view the post.

Eestlased said USA patendi

Tartu ettevõtte Skeleton Technologies teadlaste arendatud uue põlvkonna energiasalvestite materjal sai patendi USAs. Patendeeritud tehnoloogiast loodavad lahendusi leida mitmed suurkorporatsioonid alates autotööstusest lõpetades kaitsetööstusega.

Eesti teadlaste jaoks on see samm läbimurdeks globaalsele turule. Skeletoni poolt valmistatud uudsest nanopoorsest karbiidsest süsinikust superkondensaatorid, mis on seni kommertsiaalsest kättesaadavatest kordades kõrgema võimsustiheduse ja energiaga, on valdkonna ekspertide ning suurkorporatsioonide juures läbinud ka esimesed edukad katsetused.

Leiutis, mille autoriteks on Skeleton Technologies OÜ teadlased Dr. Jaan Leis, Dr. Mati Arulepp, Dr. Marko Lätt ja Helle Kuura, kirjeldab suure poorsusega nanostruktuurse karbiidset päritolu süsiniku sünteesimise meetodit, mis tagab süsinikmaterjalile kõrge elektrilise mahtuvuse ning madala sisetakistuse. Sellisest süsinikmaterjalist valmistatud elektroodid annavad energisalvestititele ülimusliku energia- ja võimsustiheduse.

“Energiasalvestite osas on tänasteks probleemideks eelkõige madalad energia- ja võimsustihedused. Masstootmises olevad superkondensaatorid jäävad paljude kasutusalade jaoks suureks ja raskeks, teisalt kõrge materjalikulu tõttu kalliks,“ nentis Dr. Jaan Leis. „USA patent on meie uudsete superkondensaatorite turule toomisel suur samm edasi,“ lisas ettevõtte juhatuse liige Taavi Madiberk.

Patenteeritud materjalil põhinevate superkondensaatorite prototüüpide vastu on tundnud elavat huvi paljud suurkorporatsioonid eesotsas General Motorsiga. Autotööstuses kasutatakse superkondensaatoreid järjest enam pidurdusenergia kogumiseks ja selle vallandamiseks kiirendamisel, mis tagab kütusesäästu.

USA patendi Nr. 7,803,345 saanud nanopoorsete süsnikmaterjalide peamisteks kasutusaladeks on superkondensaatorid ja Li-ioon patareid. Superkondensaatorite leiavad kasutust kõikjal, kus on vaja lühiajaliselt – alla 20 sekundi – maksimaalset võimsust. Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga arendab Skeleton Tehcnologies superkondensaatoreid, mida saaks kasutada tagavara vooluallikana kosmoses.

Skeleton Technologies kavatseb lähitulevikus EAS-i toel välja arendada ka tehnoloogia kommertsialiseerimiseks vajaliku kuluefektiivse tootmisprotsessi.

Skeleton Technologies OÜ on 2009. aastal asutatud Tartu Teaduspargis paiknev ettevõte, mille peamine eesmärk on energiasalvestite arendamine ning kommertsialiseerimine. Varasemalt on ettevõtte juhtivteadlased Tartu Tehnoloogiad OÜ nime all teinud lepingulist uurimistööd maailma juhtivatele multitehnoloogilistele ettevõtetele nagu Toyota Motor Corporation, Samsung SDI ja Honeywell Chemicals.

Allikas: http://www.ap3.ee/article/2011/1/7/eestlased-said-usa-patendi

Thursday, January 6, 2011

Mobiilside kvaliteeti saab mõõta igaüks

Aegajalt kuuleme ühelt või teiselt mobiilioperaatorilt, et just temal on kõige kvaliteetsemad teenused. Keegi „sõltumatu ekspert“ on sõitnud tehnikast pungil väikebussiga mööda linnu ringi ning tuvastanud objektiivsete parameetrite alusel, et parim mobiililevi ja kindlaim mobiilne internet on just ühel konkreetsel operaatoril.


Startup nimega Linkmes, mida veab hinnatud mobiilivõrkude asjatundja Priit Roosipuu, lähenes sellistele mõõtmistele hoopis uutmoodi. Linkmes arendas välja tarkvara, millega iga nutitelefoni omanik saab mobiilse interneti kvaliteeti mõõta.

Mõõtmistulemused kantakse Google Mapsi kaardile ja mida rohkem on mõõtjaid, seda usaldusväärsem on tulemus, mis kaardilt vastu vaatab.

Roosipuu räägib, et Linkmes on välja arendanud mobiilside kvaliteedi mõõtmise teenuse, kuhu iga mobiilikasutaja saab mõõtmistega panustada ning mis on skaleeruv. Selline „sotsiaalne“ ja tehniliselt lihtsustatud lähenemine asendab kallid mõõteseadmed, mida mobiilioperaatorid võrkude püstitamisel või vigade otsimisel kasutavad. Need on kulukad, vajavad pidevat uuendust ning koguvad meeletu koguse andmeid, mida on raske analüüsida.

Klientidena näeb Roosipuu eelkõige mobiilioperaatoreid, eriti virtuaaloperaatoreid välisriikides. Esimesed lepingud loodab ta sõlmida aasta alguses Lätis ja Rootsis.
„Kui operaatorid saaksid algsed mõõtmistulemused meilt, ei peaks nad nii palju ise mõõtma ja see oleks neile suur võit!“

Küsimus on ainult selles, miks peaksid mobiilikasutajad olema huvitatud võrgu kvaliteeti mõõtma. See „präänik“ on Linkmesi äriplaanis veel küsimärgiga.

Uus sotsiaalvõrgustik MyHistro on nagu isiklik interaktiivne raamat

Ettevõtja Jaanus Vihand tõi hiljuti turule uue sotsiaalse võrgustiku MyHistro, mis peaks olema privaatsem, põhjalikum ja vähem kollasem kui tema maailmakuulsad „konkurendid“ eesotsas Facebookiga.

Webmedia tiimi arendatav MyHistro on omanäoline keskkond, kus on võimalik jutustada ja sõpradega jagada lugusid, abiks ajatelg ning kaart. Mõnusalt saab sinna üles panna näiteks loo oma viimasest turismireisist, kus iga sihtkoha juures on jutt (reisipäeviku sissekanne) ja pildid. Või näiteks loo oma sportlaskarjäärist: millistel maratonidel oled osalenud, kuidas end erinevatel etappidel tundsid ja mis koha said.

Tulemus on omanäoline, interaktiivne ja meelelahutuslik, kuid vajab alguses kindlasti harjumist ja võib olla raskesti jälgitav.

Vihandist on seni räägitud kui ajalookeskkonna Histrodamuse (soust Wikipediast, Google Maps’ist ja arvutimängudest) arendajast. Töö Histrodamusega tiksub vaikselt edasi ning see on isegi pälvinud teaduse populariseerimise auhinna. Kuid põhiaur on Vihandi sõnul läinud Histrodamuse edasiarendustele sotsiaalmeedia vallas, millest üks peakski olema MyHistro.

MyHistro on mõeldud inimestele, kes juba kasutavad Facebooki, Twitterit, MySpace’i või mõnda muud sotsiaalmeedia tööriista. Vihandi sõnul ei ole MyHistroga plaanis ühtki neist asendada, pigem täiendada.

„MyHistro olemus erineb teistest,“ räägib Vihand. „Kui Facebook´i ja Twitterit võrrelda näiteks ajalehega, siis MyHistro on pigem ajakiri või isegi raamat – natuke väiksema arvu kasutajatega, samas põhjalikum ja loodetavasti vähem „kollakas“. Seepärast ei kaota selle sisu ajas oma väärtust ning kasutajatel on seda põhjust üha uuesti ja uuesti vaadata.“

„Teisalt võib MyHistro´t teatud mõttes kirjeldada ka seguna blogist ja Facebookist,“ jätkab Vihand. „See võimaldab igal kasutajal minna oma lugude ja mõtete jagamisel paar sammu „sügavamale“ kui tänane „traditsiooniline“ sotsiaalvõrgustik seda võimaldab.“

MyHistro on suunatud inglisekeelsetele tarbijatele. Nõudlikumatele sotsiaalmeedia kasutajatele pakub uus sait nii mõnegi uue võimaluse. Näiteks on MyHistros iga loo juures leitav „I was here too“ funktsioon, mis võimaldab lugudes osaleda ka autori sõpradel-tuttavatel. Samuti on olemas näiteks kaasautorluse võimalus.

MyHistro beta on avalik aadressil beta.myhistro.com ning pälvinud veebis juba üksjagu tähelepanu. Testijate arv on piiratud, kuid Vihand ootab tagasisidet, et muuta keskkond ametlikuks avamiseks jaanuaris 2011 veel täiuslikumaks.

Küsimuse juures tihedast konkurentsist sotsiaalmeedias jääb Vihand enesekindlaks:
„Meil ei ole sadu teisi konkurente. Facebook ei ole meie konkurent. MySpace ei ole meie konkurent. Bebo, Badoo, Hi5, Tagged, Odnoklassniki, Orkut jt. ei ole meie konkurendid, nagu ka sajad muud sotsiaalmeedia keskkonnad. MyHistro on neist kõigist erinev ja mõeldud olemasolevaid keskkondi täiendama. Umbes nii, nagu DVD mängija täiendab kodus telerit. Vähemalt praegu on MyHistro veel üsnagi unikaalne. Teist sarnase põhifunktsionaalsusega - kaart+ajatelg+story creator - sotsiaalvõrgustikku me leidnud pole.“

Wednesday, January 5, 2011

Eestlased käivitavad pakiautomaadid neljas välisriigis

Moodsaid postipakkide logistikalahendusi pakkuv Cleveron ei välista välisturgudel auahnete laienemisplaanide realiseerimiseks börsileminekut.

Cleveron, kes opereeris kuni möödunud suveni Eestis SmartPosti pakiautomaatide võrgustikku, on leidnud põnevad väljakutsed mitmetes Euroopa riikides, teiste hulgas Venemaal, Soomes, Tšehhis ja Slovakkias. Sest Eesti on üks vähestest, et mitte öelda ainus riik maailmas, kus iseteeninduslikud postipakiautomaadid on niivõrd hästi tarbijate poolt vastu võetud. SmartPostiga on Eestis pakke saatnud 140 000 inimest.

Juulis 2010 müüs Cleveron hästi toimiva SmartPosti võrgustiku Soome logistikafirmale Itella ning keskendus ärimudeli ekspordile. Cleveroni nõukogu liige Peep Kuld räägib, et nüüd on Itella huvitatud eestlastega koostöös samalaadsete pakiautomaatide püstitamisest Soomes. Cleveronilt saaks soomlased osta terviklahenduse, alates kappidest ja tarkvarast, lõpetades kogu oskusteabega, kuidas võrk optimaalselt tööle panna.

Veel enne tuleb aga täita suurem tellimus Venemaalt. Sealne suurim erakapitalil logistikafirma CPCR Express tellis Cleveronilt pilootprojekti raames 20 pakiautomaati, neist 15 pannakse üles Moskvasse ning ülejäänud Peterburgi. Hiljemalt veebruaris 2011 peaks võrk seal PickPoint.ru kaubamärgi all tööle hakkama. Ning kui see osutub edukaks, soetatakse veel 100-200 pakiautomaati.

Kui Venemaal ostab CPCR automaadid Cleveronilt välja, siis Tšehhis ja Slovakkias on õhus märgatavalt keerulisem ja riskantsem variant, kus eestlased ehitaks võrgu ise välja ja paneks selle tööle. Kuld räägib, et nagu SmartPosti kogemus näitas, on juba toimivat ja klientide poolt omaks võetud võrku lihtsam müüa ja selle vastu on ka suurtel postiettevõtetel suurem huvi.

Ise võrgu üles ehitamine Eestist palju kordi suuremas välisriigis nõuab hulga raha. Kuld kinnitab, et selle kaasamiseks kaalutakse kohalike investorite kaasamist või koguni börsileminekut.

HomeView teeb mööbli ostu veebist mugavamaks

Ajujaht 2010 konkursilt välja kasvanud startup HomeViewSolutions arendab teenust, millega oleks võimalik palju kiiremini ja mugavamalt veebist mööblit koju või kontorisse osta.



Selliste ostude puhul on alati õhus küsimus, kas soetatav ese oma kohale üldse sobib või mahub. Üks võimalus on võtta mõõdulint ja teha kindlaks, kas näiteks veebis müüdava kapi või laua mõõdud ruumiga klapivad. Kuid HomeView lahendab selle küsimuse täiendatud reaalsuse (augmented reality) abil. Klient näeb sedasama kappi või lauda omaenda ruumis tehtud fotol ning kaob vajadus minna kaupa mööblipoodi vaatama. See on samm edasi võrreldes mitmete teiste ruumiplaneerimise tööriistadega, näiteks kasvõi sellega, mida pakub veebis IKEA.

Skype’is töötava Eero Koplimetsa ja Margot Müürsepa veetav ettevõte tahab tulevikus lahendust müüa mööblit ja tehnikakaupa müüvatele internetipoodidele tarkvarateenusena.

Räägitud on mitme ettevõttega, kuid konkreetseid kliente veel pole. Küll aga on HomeViewl valmis prototüüp, mida demonstreeriti ka Ajujahi konkursil. Probleemiks on see, et kuna kõik tiimi liikmed töötavad täiskohaga mujal, on arendus väga aeglane.
Üks küsimus, mille kallal praegu pead murtakse on see, kuidas saada mööblitoodetest lihtsaima vaevaga 3D joonised.

Tuesday, January 4, 2011

Kunstnik muretseb Eesti multimeedia disaini pärast

Hiljuti käivitas Ülemiste äriinkubaatoris oma ettevõtte digitaalset videokunsti viljelev Tuuli Lepik, kes soovib Eesti multimeedia disaini varjusurmast äratada.

Kunstiakadeemia interaktiivse multimeedia magistri Lepiku firma Blue Cat valmistab multimeediatooteid TV-animatsioonidest interaktiivsete esitlusprogrammideni. Kliente on seinast seina ning tööd mitu kuud ette.

showreel from tuuli Lepik on Vimeo.



Lepik räägib, et põhjus ärinkubaatorisse minemiseks oli ühest küljest pragmaatiline – varasemalt puudusid tal igasugused ettevõtte juhtimise kogemused ning Ülemistes läbis ta alustava ettevõtja kursuse. Teisalt ei piirdu tema ambitsioonid aga kaugeltki ainult väikefirma majandamisega.

“Minu eesmärk on siduda kunstniku mõtlemine, fantaasia, ideed ja isikupärane lähenemisviis uute tehnoloogiliste lahendustega,” räägib Lepik. “Et kunstnikke, aga ka näiteks ulmekirjanikke ja psühholooge kaasataks rohkem uute tehnoloogiatoodete väljatöötamisse.”

Lepik on Eesti veebi- ja multimeediaidsaini senise arengu suhtes üsna kriitiline. Näiteks soomlastega võrreldes on meil veel väga palju arenguruumi.
“Kunstnik ja IT tööstur on Eestis teineteisele võõrad. Kasvõi näiteks siinsete portaalide kujundused on seega steriilsed ja ootuspärased,” leiab Lepik. “Siinsed kujundajad ostavad tavaliselt disainilahendusi välismaistest pildipankadest, selle asemel, et kasutada kohalikke illustraatoreid ning aidata sellel valdkonnal interaktiivses meedias areneda.”

Ärinaise eesmärk on leida strateegilisi partnereid, et koos luua “mingi uus toode, millega maailma paremaks muuta ja ise areneda.”

Tuuli Lepik on varem töötanud arvutigraafiku, disaineri või animaatorina firmades Videomeedia Pluss, Eesti Spordikanal ja Primarius, samuti aidanud luua liiklusmängu Ziil.

Monday, January 3, 2011

Tee oma veebipood null krooni ja mõne tunniga

Täiesti võimalik, et maailma kõige kasutajasõbralikum ja vähemkulukam tööriist e-poodide ehitamiseks on välja töötatud eestlastel, startup’il nimega Pipfrog.

Pipfrogi e-poe loomise platvorm on niivõrd lihtne ja lollikindel, et firma tegevjuhi Bruno Lille sõnul kasutavad seda isegi arvutivõõrad pensionärid. Kuid erakordseks teeb Pipfrogi hoopis see, et seda kasutavad nii ühemehefirmad, kui ka väga suured ettevõtted, nagu Fazer, Securitas, Sotka ja Asko. Kohalikest tegijatest näiteks elektroonikakaubamaja Klick ning mööblikaubamaja Living.



Tegu on täisteenusega - koos e-poe visuaali loomisega pakub ettevõte ka kõike muud vajalikku: serverimajutust, infoturvet, hooldust , erinevaid makselahendusi jm.

„Meie idee on teha e-kaubanduse lahenused kättesaadavaks kõigile ja pakkuda teenust globaalset,“ ütleb Lill. Võib tunduda, et sel turul on maailmas kõva rebimine, sest e-kaubandus on popp. Kuid Lill ütleb, et tema ei tea ühtki konkurenti, kel oleks nii lihtne, mugav, soodne ja jätkusuutlik lahendus, kus seejuures ei tule midagi installeerida ega ei nõuta mingeid programmeerimisoskusi.

Veebipoe saab tegelikult ka näiteks Webmediast, kuid seal võib erilahendus maksta sadu tuhandeid kroone.

Pipfrogi üleilmne kasutajaskond küündib tuhandetesse, kuid aktiivseid selle tööriista abil tehtud veebipoode on sadakond. Firma ärimudel tundub esmapilgul kummaline – Pipfrogiga on võimalik täiesti sisukas ja toimiv veebipood mitte ainult luua, vaid ka seda opereerida, ilma et midagi peaks maksma. Maksta tuleb aga erinevate „lisade“, näiteks keerulisemate visuaalsete lahenduste, eBay integratsiooni, Liisi või Swedbaki järelmaksumooduli eest.

„Me ei ole viitsinud seni klientidele arveid esitada,“ viskab Lill nalja, täpsustades siiski, et Pipfrogi eesmärk on ka tulevikus võimaldada kaupmeestel e-äri alustada täiesti tasuta. „Raha kasseerimisest oleme pidanud olulisemaks seda, et kõik Pipfrogi kasutavad, sellest sõpradele räägivad ja meile tagasisidet annavad.“

Andmekaevur ennustab tulevikku ette algoritmide abil

Hoidke alt kõik te selgeltnägijad, pendlimehed ja soolapuhujad! Siit tuleb noormees nimega Timo Sulg, kes ennustab tulevikku algoritmide abil.

Timo Sulg on tavapäraselt tagasihoidlik IT mees. Ta õpib Tallinna Tehnikaülikoolis ning kursuse kahe aasta pärast lõpetama. Haruldane on tema puhul aga see, et kui tavaliselt hakkavad TTÜ tudengid programmeerima või sukelduvad veebiärisse, siis Timo on kaevur. Andmekaevur!

Mõni aeg tagasi avastas Timo enda jaoks arvutiteaduse moodsa haru nimega andmekaeve (inglise keeles data mining), millega Eestis tegeletakse vähe. Sellest ajast on ta ahminud endasse teema kohta üüratu hulga infot, näiteks lugenud suure hulga teadusartikleid. Ta esitas oma äriidee Tehnopol ja Tartu Teaduspargi ühiskonkursile StartITup ning pani selle hiljuti kinni! Nüüd lihvitakse Timo äriplaani mitmekesi.
Aga milles on asja uba? Andmekaeve on erinevate algoritmide ja mudelite alusel suure hulga andmete analüüs, et leida sealt konkreetseid trende või mustreid. Andmeid on maailmas meeletu hulk: mida ostame, kus liigume, mida arvutis klikime jne. Näiteks kui töötada läbi kõik ühe kuu jooksul Selverites tehtud ostud, võib neist välja lugeda mida inimesed teatud päevadel rohkem eelistavad ning vastavalt sellele ümbr kujundada sortimenti. Pangad saavad lihtsa vaevaga andmekaeve abil meile uusi laenutooteid pakkuda. Kindlustusfirmad analüüsivad aga selle abil meie tõenäolist eluiga.

Meie saaks oma oste analüüsides näha kokkuhoiuvõimalusi. „Mina tahan luua praktilise analüütilise platformi, mida saaksid kasutada mitte ainult suured korporatsioonid, vaid ka väikefirmad ja eraisikud, et suurest hulgas andmetest erinevat kasulikku infot välja töödelda,“ räägib Sulg.

Timo ei alusta päris tühjalt kohalt. Hetkel töötab ta Soome firma HRMi heaks, analüüsides selle töötajate liikumist ja motivatsiooni. „Ma otsin mustreid. Panen algoritmid valmis ja lasen need andmetest üle, juues ise vahepeal kohvi!“ ütleb ta.
Samuti on ta vaadeldnud toornafta hinna liikumist maailmaturul, kuid pole enda sõnul midagi üllatavat tuleviku kohta saanud. Ilmselt pole kellelegi uudis, et nafta hind saab ainult kasvada. Aga milline võiks olla optimaalne elektritootmine ühe riigi jaoks, et saavutada parim hinnatase? Timo arvutis pesitsevad algoritmid juba teavad.
Ka kevadiste valimiste tulemusi on ta põhimõtteliselt valmis ette ennustama. Iseasi, millised andmed algoritmide kätte töötlemiseks anda. Kas eelmiste valmiste tulemused, poliitikute aktiivsus riigikogus ning meedias või veel midagi? Mida rohkem on andmetes muutujaid, seda usaldusväärsemad mustrid neist välja kooruvad. Võib küll juhtuda, et Bangladeshi juustutootmise põhjal ennustatakse täpselt ära aktsiahindade liikumine Nasdaqil, kuid seda saab Timo arvates pidada vaid pimedaks juhuseks.

Timo ütleb, et tema klientideks ei pea tulevikus ilmtingimata inimesed olema, vaid teised arvutid, sest andmete analüüs saaks toimuda automaatselt.

Tehnopolis Timot nõustav Raido Pikkar näeb noormehe projektis pisikest sammu iseareneva ja mõtleva tehisintellekti suunas, millest on viiamsel ajal meedias sõna võtnud ka Skype’i endine insener Jaan Tallinn.