Wednesday, November 23, 2011

Eesti startup Marker.to areneb Tšiili valitsuse toel


Startupper Alar Mäerand räägib intervjuus Tšiili pealinnast Santiagost, millega tegeleb Marker.to ning miks kolis ta Lõuna-Ameerikasse, kiirendisse nimega Start-Up Chile.

Mis on Marker.to?
Oleme nagu kollane markerpliiats veebilehtede jaoks, millega on võimalik kiiresti ja mugavalt pikkades veebiartiklites olulisi asju ära märkida. Nagu markerpliiatsiga paberdokumentidel. Selliselt märgitud lehekülgi on võimalik spetsiaalse lingi abil sotsiaalvõrgustikes teistega jagada või lihtsalt enda jaoks salvestada.

Me aitame tänases kiiresti kasvavas infohulgas Twitteri ja Facebooki kasutajatel kiiremini infot haarata. Järjest vähem ollakse valmis pikki artikleid läbi lugema, et head infot kätte saada. Selle asemel loetakse artiklis kõigepealt läbi teise inimese poolt ära märgitud olulised ja alles seejärel huvi korral artikli teised osad.

Kes ja kuidas saavad Marker.to'st kasu?
Markerit saavad kasutada igapäevased internetikasutajad Twitteris ja Facebookis. Samas on olemas ka spetsiifilisemaid valdkondi. Näiteks õppetöös õpetaja ja õpilase vahelises suhtluses, kus saab viidata olulistele asjadele, saada õpilaselt vastuseid, märkida ära allikaid, viiteid ja tsitaate. Kasutajatoes ja foorumites saab selle abil viidata probleemi lahendustele.

Kuidas projekt alguse sai ning millises staadiumis see on praegu?
Idee sai alguse 2007. aastal, kui mul oli reaalne vajadus sõbrale ühes pikas õpetuses konkreetseid lõike soovitada. Idee sai täpsemalt kirja pandud ja läbi mõeldud, valmis ka esimene prototüüp.

Seejärel ootasime õiget aega ja arendasime asja vaikses tempos põhitöö kõrvalt.
Võrreldes 2007. aastaga on tänaseks veebimaastik tänu sotsiaalmeediale totaalselt muutunud ja me otsustasime eelmisel aastal idee tõsisemalt käsile võtta.

Aga miks just Tšiilis?
Kandideerisime erinevatesse kiirenditesse üle maailma, et saaksime ideega töötada täisajaga. Juhuse tahtel sattusime StartupChile programmi. See programm pakub osalevatele meeskondadele 40 000 USA dollarit, ilma et nad osalust vastu tahaksid. Ning kokkuvõttes üldse päris palju vabadust oma ideede teostamisel. Kuna siin programmis osalevad erinevad meeskonnad üle maailma, tähendab see ka väga head rahvusvahelist võrgustikku ja juurdepääsu Ladina-Ameerika suurtele mitte-ingliskeelsetele turgudele. Lisaks mõjub selline totaalne keskkonnavahetus inspireerivalt mõttetegevusele. Programmi korraldajad on kõvasti pingutnud, et meile kõik vajalikud võimalused luua. Kindlasti soovitame teistel Eesti startuppidel ka järgmistesse voorudesse kandideerida.

Tšiilis oldud aja jooksul oleme proovinud ideid järjest paremaks tooteks vormida. Meil on õnnestunud saavutada ka pisut tähelepanu rahvusvahelises online-meedias. Lifehacker Magazine, The Next Web, Make Use Of ja veel 30 suuremas ja väiksemas, erinevate riikide ja erinevates keeltes ilmuvates veebiväljaannetes. Selline tähelepanu tõi kaasa hüüppeliste kasutajate kasvu ja aitas meil saada vajalikud early adopterid, kes meie idee ära katsetavad ja tagasisidet annavad. Tänu sellele oli meil ka põhjust oma tööriist kümnesse erinevasse keelde tõlkida.

Kuidas te Marker.to'ga raha teenida kavatsete?
Arendame koostööd ajalehtede veebiväljannete ja portaalidega ning loodame raha teenida vastastikkusest kasulikust koostööst. Me saame neile pakkuda anonüümset statistikat selle kohta, mida inimesed nende lehtedel oluliseks peavad. Lisaks saame tänu sellisele jagamisele tekitada ajalehtede portaalidele liiklust juurde, mis aitab neil paremini reklaame müüa. Samuti usume, et märgitud lehed aitavad meil paremini aru saada, mis veebilehtedel oluline on - ka seda teadmist saab ehk kaugemas tulevikus ära kasutada.

Millised on teie suuremad väljakutsed?
Suurim väljakutse on sellise uudse võimaluse tutvustamine. Esimese arvutihiire leiutajad olid ilmselt sama probleemi ees. Näeme, et inimesed, kes on sellest aru saanud ja meie tööriista kasutavad, on andud positiivset tagasisidet päris palju. Kui siiani ei ole inimestel sellist vajadust ja võimalus olnud, siis me arvame, et tänane sotsiaalmeedia ajastu on õige aeg sellisele tööriistale. Edasiste arengutena võib näha ka mobiiliseadmete ja sealse infotarbimisega kaasa minemist.

Kes kuuluvad Marker.to tiimi?
Tiimis algusest peale tehnilise poole pealt Marek Zäuram ja mina. Oleme mõlemad Tartu Ülikooli tausta ja pika Playtechi kogemusega arendajad. Sellises suures firmas töötamine on andnud hea rahvusvahelise "suurte asjade" tegemise kogemuse. Aja jooksul on välja kasvanud soov proovida ka oma asi suureks teha. Meie seltskonnaga liitus veel Sven Illing, kes tegeleb äriarendusega, meeskonna esindamisega ja katab ära muud valdkonnad. Ta on tegelenud startupide konsulteerimisega Tartu Teaduspargis ja Tartu linnavalitsuses töötades pannud aluse ettevõtlusnädala tradistioonile, millest kasvas EASi abiga välja üle-Eestiline ettevõtmine.

Eestlased arendavad Inglismaal nutireklaamikanalit PartyShouts.com

Startupperid Argo Leetmaa ja Mihkel Tikk üritavad Suurbritannia turul käima lükata asukohapõhise suunatud reklaamiga tegeleva teenuse PartyShouts.com.

Leetmaa räägib, et eesmärk on kasutada aina laiemalt levivaid nutitelefone – Suurbritannias on popimad iPhone, Android ja BlackBerry - et suunata inimestele õigel ajal õiges kohas neile olulisi reklaame. Ja kaupmeeste poolelt – aidata neil leida üles just õige sihtgrupp on toodetele või teenustele ning suunata kundedele ahvatlevaid pakkumisi nende geograafilise asukoha järgi.

Kohalike pubide ja ööklubidega tegi PartyShouts pilootteste juba mõnda aega tagasi. Kui pubis oli happy hour, siis selle asemel, et tänaval sellekohaseid flaiereid jagada, saadeti reklaam inimestele nutitelefonidesse. Pakkumised jõudsid nendeni, kes olid reklaamide saamise oma telefonides aktiveerinud.
Aga see pole mitte lihtsalt pakkumiste laiali saatmine, selgitab Leetmaa. Ta räägib: “Samaaegselt kogume ju tagasisidena andmeid, analüüsime neid ja saame öelda reklaamipakkujale, kui efektiivne kampaania oli, kui paljudele pakkumistele reageeriti ja mida saaks järgmine kord veel paremini teha, et sõnum kohale jõuaks. Saame kliendile öelda, millal on ja millal pole mõtet pakkumisi laiali saata.”

Sedalaadi reklaamplatformi on Tikk ja Leetmaa testinud ka turismialal, merenduse vallas. Plaan on teha midagi seoses Tallinna külastavate jahilaevaturistidega. Erinevalt paljudest konkurentidest ei tegele PartyShouts Leetmaa kinnitusel spämmimisega, sest reklaamid hakkavad telefoni potsatama alles pärast “party on” nupu vajutamist. Ühtlasi on teenusepakkujale ja reklaamiklientidele reaalajas ilusti näha, millistes piirkondades ja kui paljudel inimestel on parajasti “party on”.

Idee sedalaadi teenuse loomiseks sündis eestlastel eelmisel aastal. Algselt rihiti mobiilirakendust, mis aitaks inimestel endale peokaaslasi leida. Difference Engine'i mentorite abiga jõuti aga tõdemuseni, et sellisel ideel pole piisavalt ärilist jumet.

Tikk ja Leetmaa otsivad hetkel PartyShoutsile investeeringut, nad soovivad rajada Tallinnasse korraliku arendusüksuse ning Inglismaale Newcastle'isse müügitiimi.

VIDEO: TakeOverApp - kuidas "kaaperdada" nutitelefoniga arvuteid või telereid?

Andrus Raudsalu ja Veiko Jääger räägivad videos uuest vingest rakendusest TakeOverApp, millega on võimalik mistahes platformil nutitelefonilt kuvada sisu (pilte, videoid, esitlusi) mistahes internetiühendusega ekraanile, olgu selleks teine arvuti või teler (aga mitte teise telefoni).
Teenusel on ridamisi potentsiaalseid era- ja ärikasutusi: oled linnas ja näitad otse maal elava vanaema telerisse oma perepilte. Oled hilinemas seminarile, kus pead tegema ettekande: paned tänavalt nutifoniga juba ettekande käima ja kommenteerid slaide näiteks Skype'i vahendusel jne jne.

Kes soovib saada TakeOverAppi teenuse testkasutajaks, külastagu lehte: http://www.takeoverapp.com/testpilot/





Wednesday, November 16, 2011

Eestlaste tegemiste kajastused mainekas TechEurope blogis.

Ben Rooney intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega TechEurope's, How Innovation Lifts Estonia Into Europe's Big Leagues


Qminder võitis Praha Seedcamp võistlusel esikoha oktoobris. Ben Rooney kohtus Rauno Rüngasega Garage48 HUB-s. Loe blogiloost Qminder Joins Seedcamp, mida arvab asjast Ben Rooney.

Maineka Wall Street Journal Europe ajakirjanik Ben Rooney külastas Tallinnat ja Garage48 HUB Septembris. Beni innustavad videokommentaarid ja Eesti startuppijate pitchimist kajastati TechEurope blogis artiklis Up and Coming Start-Ups in Estonia.





VIDEO: Evalyou automatiseerib töötajate taustauuringud

Endine Rate Solutionsi ja Flirticu tegelane Kirill Tripolski esitleb oma värsket startupi Evalyou, mille eesmärk on automatiseerida töötajate taustauuringud. Evalyou eesmärk on pakkuda eelkõige ettevõtjatele usaldusväärset infot nende inimeste professionaalse tausta kohta, keda nad kavatsevad tööle võtta.


VIDEO: Kasutegur.ee: vahetage seisukohad auhindade ja soodustuste vastu!

Septembris tuli Eesti turule uus startup Kasutegur.ee, mis pakub inimestele võimalust vahetada oma seisukohti erinevate auhindade ja soodustuste vastu. Nii aidatakse ettevõtetel paremini tutvuda ja kuulda võtta oma klientide ning potentsiaalsete klientide arvamusi.
Kasuteguri üks osanikest, Sander Kasak selgitab videos, kuidas asi toimib ja kellele sellest kasu on.






Monday, November 14, 2011

Kuidas pankroti äärel LEGO hiinlastele tootmises ära tegi

Kui Eesti tootmisettevõtte juht hommikul üles tõusis, oli ta töötajate palgatase tõusnud kaks korda kõrgemaks kui Suurbritannias. Ainus võimalus tundus olevat kogu tootmine ruttu Hiina ära kolida.

Kui Eestis võib see olla must huumor Lutsu “Kevade” teemal, siis Taani ettevõtete jaoks on selline palgatase igapäevane reaalsus. Ometigi on Taani ettevõtted maailmaturul edukad ja tööstusettevõtete osakaal riigi rikkusesse panustamisel ning tööhõives vaid veidi väiksem kui Eestis. Talupojamõistuse järgi ei tohiks Taanis enam üldse mingit tootmist järgi olla jäänud, sest kõik peaks olema liikunud odavama tööjõuga riikidesse.

Finantskriis paistab Taani ettevõtteid ka vähem mõjutavat kui oluliselt odavama tööjõuga Eesti ettevõtteid. Majanduslangus oli Taanis 2009.a Eestiga võrreldes poole väiksem ja 2010.a majanduskasv oli vaid protsendipunkti võrra madalam kui Eestil.

Kõige selle tipuks on Taani ühe tuntuima kaubamärgiga pereettevõte LEGO viimasel kolmel aastal oma käivet ja kasumit pidevalt suurendanud. Eelmisel aastal oli LEGO käive 2 korda ja kasum 3,5 korda suurem kui kriisieelsel 2007. aastal. Kuidas taanlased seda teevad? Kuidas suudab seda LEGO, mis 2003-2004 teatas kaks aastat järjest, et firma kahjum on üle 1,4 miljardi Taani krooni ehk 188 miljoni euro? Et LEGOlt midagi õppida, tuleb vaadata nende viimase 20 aasta otsuseid.

Vääramatult augu põhja poole
Lisaks tööjõu kallinemisele kummitab tootmisettevõtete juhte veel üks mure: senised edukad tooted kaotavad oma eelise. Korraga on turul Iirimaalt pärit poole odavamad metallkonstruktsioonid, Leedust pärit kaubaalused või Hiinast pärit seadmed. Klient ütleb, et see endine väärtuslik toode on muutunud võrreldes konkurentide toodetega liiga kalliks või suisa väheväärtuslikuks.

LEGO puhul hakkas toote väärtuse kadumine tõsisemat kuju võtma juba 1990ndate keskel koos videomängude populaarsuse kasvuga. 5-6 aastat suutis LEGO sellega võidelda laiendades oma tegevusvaldkondi ja toetudes filmikangelaste baasil hitt toodete tegemisele. Aga see oli vaid plaaster, mitte ravi. Neil aastail, kui tuli välja mõni film, mille kangelasest tehti ka LEGO mehike, oldi väikeses kasumis. Neil aastail, kui ühtki sobivat filmi ei ekraniseeritud, oldi kas pisikeses kahjumis või nullkasumis.

Kindlasti ei saa öelda, et LEGO ei oleks üritanud videomängude populaarsuse kasvule vastu astuda ning oleks istunud käed rüppes. Aga kõigile pingutustele vaatamata oldi 2003 ja 2004 silmitsi firma ajaloo suurima kahjumiga, mis ilma Christianseni perekonna liikmete isiklike rahasüstideta oleks viinud firma pankrotini.

Augu sügavamaks kaevamine
2005. aastal pärast tegevjuhi väljavahetamist, tehaste sulgemisi ja suuri koondamisi, LEGO pargi sulgemist Šveitsis ja kõrvaltegevuste lõpetamist suutis LEGO kahjumi peatada. August välja tulemiseks astuti 2006. aastal kaks olulist sammu, mis osutusid väga õpetlikeks. Esiteks hakkas LEGO oma Taani tehases juurutama sujuvvoolist juhtimist (LEAN manufacturing). Teiseks otsustati osta enamik tootmist allhanke korras sisse firma Flextronics tehastest Mehhikos ja Tš ehhis. Plaan oli, et pärast tootmise edukat üleandmist partnerile koondatakse Taani tehases enamik 1200 töötajast ja järele jäätakse vaid 300 töötajat, mis on vajalik uute toodete katsetehase käigus hoidmiseks. Hiina ei plaanitud tootmist viia, sest transpordile kulunud aeg oleks muutunud liiga pikaks.

Esialgu tunduski, et kõik läheb plaanipäraselt ja ettevõtte sammud aitavad neil august välja tulla. Käive kasvas ja ettevõte oli üle 2006. aastal üle 170 miljoni euroga kasumis. Kuid juhtkond ei olnud rahul. Selgus, et ühtlase kvaliteedi tagamiseks vajalikku oskusteavet ning oskust suuri kaubamahtusid juhtida, ei olegi nii kerge üle anda. Nendes valdkondades oli uue partneriga pidevalt probleeme ning pikas perspektiivis oleks see tähendanud LEGO maine ja brändi kahjustamist. Kui LEGO klotside kvaliteet on ebaühtlane, neid ei saa enam hõlpsasti kokku panna, siis tähendab see rahulolematuid kliente ning kindlat pankrotti. Seetõttu ei saanud LEGO oodata, kuni Flextronics õpib nende tooteid tootma ning õigeaegselt müügikohtadesse transportima. Kuigi kasuminumbreid vaadates oli lühiajaliselt kõik korras, siis pikaajalises plaanis oli tulevik endiselt väga tume.

August välja tootmise ja inimeste abil
Õnneks oli LEGO juhtkonna teine otsus hakanud ennast ära tasuma ning tekkinud oli võimalus, kuidas konkurentsivõimet pikaajaliselt säilitada. Sujuvvooline tootmine oli hakanud ennast ära tasuma.

LEGO asutaja riputas ettevõtte algusaegadel tehase seinale taanikeelse sildi “Det bedste er ikke for godt”. Seda on tõlgitud kahte moodi “Ka parim pole liiga hea” või suupärasemalt “Ainult parim on piisavalt hea”. Ükskõik kuidas seda ka tõlkida, on pidev areng ettevõtte vaimsuse ja kultuuri aluseks. Pideva arengu eelduseks on aga inimesed.
LEGO tehast külastades ning ettevõttes ringi liikudes näed pisiasjadest, et LEGO hoolib oma töötajatest. Ja mitte ainult LEGO. Taani ettevõtetes ringi käies näed igal pool vaagnaid värske puuviljaga, kust töötajad saavad endale väikese tervisliku vahepala haarata. Arvestades kui palju taanlastele palka makstakse, mõtleks Eesti rehepapp, et miks peaks ettevõte kulutama sellisele luksusele? Las töötajad ostavad ise oma palga eest endale õuna või porgandit kui tahavad.

Taanis rehepapi suhtumist juhtkonna poolt naljalt ei kohta ja seetõttu on seal töötajate suhtumine teine. Külastasin EASi õppereisi raames Eesti ettevõtetega mitmeid Taani ettevõtteid ning viimase külastuspäeva lõunasöögi tegime ühes taanipäraseid sööke pakkuvas restoranis. Kuna töötajatest hoolimine oli kogu reisi vältel olnud üheks peamiseks sõnumiks, mida Taani ettevõtetelt kuulsime, siis küsime meid teenindavalt ettekandjalt, et kas talle meeldib selles restoranis töötada. Noore tüdruku nägu lõi särama, kui ta õhinal hakkas meile rääkima, kui suurepärane töökoht tal on. Tal on parimad ülemused, väga mõnusad töökaaslased, hea palk, head söögid ja joogid ning loomulikult toredad kliendid. Just selles järjekorras. See ei olnud päheõpitud jutt vaid tuli spontaanselt ning südamest. Mitu töötajat Eesti rehepapi firmas kliendile õhinal oma töökohast räägiksid?

Inimlik suhtumine kuid samas pideva arengu ootus ja toetamine on tõenäoliselt olulised tegurid, miks LEGO suutis oma Taani tehases sujuvvoolise tootmise kiiresti juurutada ning ruttu häid tulemusi saavutada. 2007. aastaks oli LEGO juhtkonnale selge, et Taani tehase efektiivsust on võimalik tõsta nii palju, et tootmine Taanis on kasumlik. See aga tähendas, et oli tekkinud lahendus, kuidas Flextronicsilt tootmine tagasi võtta ning kvaliteedi ja tarne probleemid ära lahendada. Tänaseks päevaks on LEGO Taani tehase tootlikkus kasvanud umbes 30% ning kõik tehase 1200 töölist on alles. Mõnel tootmisliinil on tootlikkuse kasv isegi 60% lähedal, mis annab ettevõttele täiendavat paindlikkust. Kui LEGO tellimustsükkel oli varem 6 nädalat (tellimusest riiulile), siis nüüd on see 2-3 nädalat.

Taani tehase kogemustest lähtudes on LEGO pannud püsti ja sisustanud ka oma tehased Mehhikos, Ungaris ja Tsehhis, mis asuvad peamistele sihtturgudele lähedal ning tagavad kiire tarne. See ei tähenda, et LEGO oleks täielikult loobunud allhankest. Põhitegevusega vähem seotud teenuseid ja tooteid ostetakse endiselt sisse. Näiteks on ettevõttel Leedus partner, mis pakib käsitsi klientide eritellimusi. Samuti on välja litsentsitud kõikvõimalike LEGO sümboolikaga toodete tootmine nagu näiteks käekellad, videomängud jne.

Tähtede juurde tootearenduse ja koostöö abil
Kui LEGO oleks ainult tootmise parendamisega piirdunud, siis poleks nad suutnud oma langevat müüki tõusule keerata. Augu põhjast väljatulemisel oli oluline roll ka tootearenduse süsteemsemaks muutmisel ning edasimüüjate kaasamisel tootearendusse.

LEGO toodete müük on sarnane hooajalise moekauba omale. LEGO müügi tipphetk on jõulud ja igaks jõuluks ootavad kliendid ja kaupluseketid uusi tooteid. Ideest-letile tsükli pikkus on umbes 3 aastat, mis tähendab, et kui te seda teksti loete, siis on LEGO juba lukku pannud 2013 aasta uued tooted.

Tootearenduses järgib LEGO selgeid põhimõtteid nagu kiirus, fookus, kliendikesksus, paindlikkus ja läbipaistvus. Arendustsükkel algab 50 ideega, millest valitakse välja ja teostatakse umbes 20 toote arendusprojektid.

LEGO innovatsiooni tunnel algab regulaarsest ideede kogumisest. Lisaks LEGO enda loovuslaboritele otsitakse ideid pidevalt ka väljast poolt maja. LEGO palgal on inimesed tiitliga “LEGO heatahte saadikud”, kes on ise suured LEGO fännid ning käivad erinevatel messidel ja sündmustel, kus inimesed oma LEGO klotsidest tehtud maailmu ja asju näitavad. Saadikute ülesanne on ühtaegu propageerida LEGO kasutamist uute põnevate maailmade ja tegelaste ehitamiseks, kui ka koguda häid ideid.

Süsteemsus ja avatus tootearenduses väljendub ka LEGO jaoks ülioluliste partnerite – edasimüüjate – kaasamises. Tootearenduse protsessi kriitilistes otsustuskohtades, kus toote esmased prototüübid ja esmane pakend on valmis, kaasatakse ka kõik olulised edasimüüjad. Nad lennutatakse Taani, neile tutvustatakse järgmise aasta tooteid ning küsitakse konstruktiivset tagasisidet, et kuidas peaks toodet, pakendit ja reklaamsõnumit kohendama, et edasimüüjatel oleks lihtne toodet müüa. Oluline osa suhtlusest toimub reisil Taani, kus edasimüüjat saadab vastava regiooni kliendihaldur. Pika lennu ajal on võimalik tugevdada isiklikke kontakte, mis tagavad LEGOle tõhusa partnerluse ning valmisoleku koostööks.

Tootmise ja turunduse sünergia
LEGO edu võti peitub aga nende kahe arendussuuna kombineerimises. Kasutades ära häid suhteid edasimüüjatega saab LEGO väga ruttu ajakohast infot, millised tooted sel jõuluhooajal võiksid müüa ja millised mitte. Selle info kogumisega alustatakse juba augustis. Tänu lühikesele tellimustsüklile saab LEGO kiirelt jõulude ajal reageerida tegelikule nõudlusele 2-3 nädalase etteteatamisega. Selline kiirus tähendab aga seda, et LEGO müüb jõulude ajal täpselt seda, mis hästi läheb, konkurentidele ei kaotata müüki LEGO kauba puuduse tõttu ning allahindluste vajadus pärast jõule on väike.

LEGO on leidnud ühe lahenduse, kuidas tulla toime kaasaegse konkurentsiga ning jätkata tootmist väga kõrgete palkadega riigis. Säilitamaks oma kohta väärtusahela tipus, hoitakse kinni brändi kuvandist, kuhu kuuluvad nii edasimüüja kui lõpptarbija vajadustele kiire ja paindlik reageerimine.

Arvamused teistelt Eesti ettevõtjatelt:
  • “Ka väga sügavast kriisist on võimalik ettevõttel välja tulla ning edu tagab pidev tootearendus” Raigo Tammo, Estanc AS
  • “Lego üks parimaid lahendusi oli oma ettevõttest filmi tegemine ning seeläbi personali veenmine, mis tekitas lojaalsust ja edasipüüdlikkust”

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisil osaleja,
Kalev Kaarna

Tekstiilitootja Kvadrat küsib kõrgklassi disainitud toodetele 30-50% juurdehindlust.

Tekstiilitootjat Kvadrat külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Reisiprogrammi raames külastati maailmakuulsat tekstiilitootjat Kvadrat. Tegemist on 1968 a. alustanud pereettevõttega. Nende omanduses on mitmete erinevate tekstiilide tootmisele spetsialiseerunud tsehhid. Toodete väljatöötamisse on kaasatud palju kunstnikke, materjaliteadlasi ja teiste valdkondade esindajad. Arendustöö tulemusel miksitakse omavahel kokku erinevaid stiile, disaine, tekstiile, materjale ning saadakse seeläbi uusi tooteid. Kokku on neil üle 3500 erineva värvi. Ettevõttel on mitmed erinevad brändid, mis on suunatud erinevatele kliendiklassidele. Tooted varieeruvad lihtsast kontoritekstiilist kuni svarowski kristallidega kaunistatud tekstiilideni.

Kvadrat´i peamisteks klientideks on arhitektid ja disainerid. Ettevõtte müügisalongide disainimisel on kasutatud maailmakuulsate arhitektide ja disainerite abi – salongid peavad vastama kliendi ootustele. Ettevõtte eesmärgiks on olla lisaks tekstiilitootjale ka disainerfirma, mis ongi neid eristanud konkurentidest.

Ettevõte tunnistas ausalt, et teatud toodete müügis on toote juurdehindlus 30-50% tänu brändile ja disainile. Tekstiilitootjale on see väga hea näitaja. Näide julgustab ka Eesti tootjad looma oma brändi, seda väärtustama ning küsima raha väärtuspakkumise põhiselt.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Atmosfäär kui edu võti sushi restoranide ketis Sticks’N’Sushi.

Sushi restoranide ketti Sticks’N’Sushi’t külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Restoranikett Sticks´N´Sushi, alustas tööd 90-ndate keskel. Tänaseks on neil Taanis juba mitukümmend restorani, neist 10 Kopenhaagenis. Töötajaid 470.

Peamine rõhuasetus ettevõttes on atmosfääri loomisel. Toit ja selle kvaliteet on tagatud kõrgtasemel ja selles ei kahelda. Nende eesmärk on luua klientidele mõnus õhkkond parima toidu nautimiseks ja tekitada kliendis soov korduvalt tagasi tulla. Kõik restoranid on sisustatud erinevalt ja vastavalt antud koha üldisele atmosfäärile. Eesti grupp külastas restorani vaikses äärelinnas, kus varem oli asunud vanade raamatute pood. Restorani sisedisainis oli väga maitsekalt ära kasutatud koha ajalugu, kus läbiv teema oli raamat. Disain oli pisidetailideni läbi mõeldud alates peauksest ja lõpetades wc-ga.

Sticks’N’Sushi pöörab erilist tähelepanu oma „take-away“ toidu pakendamisele. Kaasapakkimise karbid on nende enda disainitud ja valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest. Lisaks pilkupüüdvale väljanägemisele tänaval on toit pakitud kui kingitus kõige kallimale. Näiteks lisab pakendite puhul eksklusiivsust veel asjaolu, et teatud pakendeid toodetigi väga piiratud koguses, andmaks juurde eksklusiivsuse hõngu.

Põhitoote sushi kõrval toodetakse ka muid oma tooteid nagu T-särgid, riided, õlu, mis müügil ainult nende restoranides. Ettevõtte omatoodetud õlu on väga hinnatud spetsialistide seas. Neile on tehtud korduvalt pakkumisi hakata laiemalt õlletootmise ja müügiga tegelema, kuid sellest on loobutud säilitamaks õlle eksklusiivsust ning jäädes oma põhitegevuse juurde.

Väga kõrgelt väärtustab ettevõte inimest. Töötajate valik on väga pikk ja põhjalik protsess. Intensiivne sisseelamisprogramm kestab 3 kuud, mille jooksul investeeritakse töötajasse palju aega. Õppeprotsessi üks osa on ka ettevõtte põhiväärtuste koolitus. Vaatamata suurele panustamisele inimesesse, ollakse valmis temaga koostöö lõpetama peale õppeprotsessi, kui ta ei ole arenenud soovitud tasemele. Need, kes on jäänud, töötavad ettevõttes pikalt. Vesteldes inimestega, õhkus nendest rahulolu ja õnnelikkust.

Ettevõtte arendusprotsessi on kaasatud kõik töötajad. Arvamusi ja ettepanekuid küsitakse ka eesliini inimestelt. Hea näide oli juhtum, kus tänane ettevõtte sotsiaalmeedia juht on endine restorani letitöötaja. Noor mees, kel olid head mõtted Facebooki kasutamise osas, esitles neid juhtkonnale ja sai oma võimaluse.
Tabavalt ütles ka ettevõtte juht Kim Rahbek: „It has to be professional fun“!

Eesti ettevõtjate grupp kasutas võimalust einestada nende restoranis, testimaks kiidetud teenindust ja maitsvat toitu. Tõdemus oli, et nii head sushit ja yakatori grilli Tallinnas kahjuks ei saa.

Õppetund eestlastele: toode ja selle kvaliteet peavad igal juhul olema ainult parimad. Konkurentidega ei laskuta hinnavõitlusse. Neile soovitakse head. Aga parima toidu pakkumise kõrval on olulisel kohal emotsioone liigutavad lisandväärtused nagu atmosfäär, meeleolu, puhtus, ilu, meeldiv suhtumine ja teenindus.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Universal Robots aitab robotiseerida väikeseid tootmisi.

Tööstusettevõtetele robotliine arendavat ettevõtet Universal Robots külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi sissejuhatus ja tutvustus SIIT.

Universal Robots on veel üsna noor ettevõte. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on väikeste tööstuslike robotliinide tootmine väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele. Käesoleval hetkel (sügis 2011) on välja arendatud 1 toode, mis on loodud väiksemate monotoonsete tööde tegemiseks. Turu potentsiaali hinnatakse suureks ja järgmisel aastal loodetakse müüa juba ca 12 tuhat robotit.

Ettevõte leidis oma võimaluse väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtete sektoris. Enamik robotitööstuse võidujooksust käib suurte tootmisettevõtete vajadustest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on neil mitmeid ebasobivaid omadusi väikeste tootmiste jaoks, mis takistavad nende kasutuselevõttu. Nende juurutamine on keerukas ja kallis, vajatakse spetsialiste robotitega töötamiseks, robotite mõõtmed ja kaal on suured ning nad maksavad palju.

Universal Robots tegi lahenduse, mille omadused vastanduvad eelpool nimetatud omadustele: intuitiivne tarkvaralahendus, robot on kerge, kiiresti paigaldatav ja seadistatav jne. Toote disainimise juures jälgitakse ka tema esteetilist poolt. Toode on ilus ja eristatav.

Iga edasimüüja peab endale ise ostma ühe roboti. Sellega tekitatakse edasimüüjas kohustus tegeleda uue toote müügi ja presenteerimisega. Vaatamata sellele, et toode loodi väikestele tootmistele, on nende portfoolios juba sellised kliendid nagu Lego ja BMW. Müügiprotsessis kasutataksegi palju referentse ja edulugude kirjeldusi. Universal Robots on aktiivne messidel osaleja, kus robot on omanike sõnutsi alati palju tähelepanu äratanud.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Aianduse elustiili müüja Juliana innovatsiooniteod.

Moodulkasvuhoonete disainerit ja tootjat Juliana külastati Taanis 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt loodud innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames väärtusahela innovatsioon teemal s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi sissejuhatus ja tutvustus.

Taanis tegutsev kasvuhoonete tootja Juliana alustas oma tegevusega 1963. aastal ning selle juhtimine on aja jooksul pärandatud isalt-pojale. Uue generatsiooni vahetumisega muutus ka firma profiil: laiendati toodete valdkonda tulenevalt nende sessoonsusest ja läheneti ärile uue nurga alt. Ettevõttel on 5 erinevat brändi, kõigil oma nišš: odavamad kasvuhooned lihtsale keskklassile ning kallid elustiili kujundavad aiamajakesed kõrgklassile.

Ettevõtte moto on müüa aianduse elustiili, mitte kasvuhooneid.

Ettevõte kasutab regulaarselt nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uuringuid turu potentsiaali ja klientide vajaduste kaardistamiseks. Uuringute tulemusel on ettevõte disaininud oma tooteid vastavalt niššile ja seeläbi aidanud kujundada teadlikult turgu. Eestlastel on veidi keeruline tajuda kasvuhoonet kui luksusliku elustiili osa aias. Meie jaoks on kasvuhooned praktilised kohad kurkide ja tomatite kasvatamiseks.

Inglismaad võib pidada aianduse elustiili kodumaaks ja seetõttu on arusaadavalt Juliana peamiseks eesmärgiks Inglismaa turul kanna kinnitamine. Taani ettevõtete külastamisel jäi mulje nagu oleks enamuse Taani ettevõtete jaoks Inglismaa turg eriti prestiižne, kus turuosa hõivamine on auasi. Enamasti alustatakse ekspordiga Saksamaa turule.

Juliana tootearendusprotsessi on lisaks inseneridele kaasatud aktiivselt disainerid, kelle ülesandeks on toodetega „mängida“. Disaini protsessis mõeldakse läbi iga väikseim detail ning suheldakse pidevalt klientidega. Kallites aiamajakestes peab olema ka vastav atmosfäär. Hästi disainitud toodete hinnale lisatakse disaini lisandväärtuse koefitsient ja teenitakse lisakasumit. Nad pingutavad kõvasti, et nende toodete bränditeadlikkus oleks kõrge ja nad võiksid turu trende määrata.

Ettevõte teeb palju koostööd ka ülikoolidega. Külastuse ajal oli ülikoolis uurimisel võimalused päikesepaneelide kasutuselevõtuks – et ühtlustada temperatuuride vahet öösel-päeval ja suvel-talvel.

Tootearenduse protsesside planeerimise põhimõtted:

  1. olemasolevate toodete optimeerimine (muutused, mida klient ei märka);
  2. edasimüüjatelt saadud tagasiside põhjal toodete parendamine;
  3. täiesti uued tooted (mida üldjuhul harva).

Rasked ajad on Julianale õpetanud oma tootmist efektiivsemalt kasutama ja looma sekundaarseid tooteid. Ettevõte toodab postkaste hooaja välisel ajal ehk siis suvest veebruarini. Olenemata hooajast ja tootest peavad nad oluliseks kaupade kiiret liikumist. Tulenevalt toodete lihtsusest identifitseerisid nad ennast kui efektiivset logistikaettevõtet, mitte kui tootmisettevõtet.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.


Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Väärtuspõhine juhtimine, bränd ja disain Taani innovaatilistes ettevõtetes.

Huvitavad järeldused Taani innovaatiliste ettevõtete külastusest 10. – 13.oktoobril 2011. innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor“ raames.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldas õppereisi Taani innovaatilistesse ettevõtetesse teemal väärtusahela innovatsioon: tootele/teenusele lisandväärtuse loomine läbi brändi ja disaini. Eestist osales õppereisil 12 ettevõtte esindajad.

Kuigi õppereisi teema oli bränd ja disain, siis tegelikult jäi kõigist ettevõttekülastustest kõlama märksõnad: „sustainability, environment, quality“, mis on üheks suureks eristumise aluseks. Taani ettevõtted tunnistasid ausalt, et hinnaga ei mängita ning tegeletakse kvaliteedi ja lisandväärtuste loomisega. Ökonoomsed ja keskkonda säästvad tootmistehnoloogiad seotakse samuti brändiga. Ettevõtetes valitses pika perspektiiviga mõtteviis: visioonid ja missioon olid selgelt läbimõeldud ja pikalt tulevikku vaatavad.

Kadestamisväärselt kõrgel tasemel oli Taani organisatsioonide sisekliima. Tegemist ei olnud lihtsalt õpperaamatutest loetud ja loosungitel kirjutatud väärtustega vaid enamus protsesse ja tegevusi lähtuski neist. Külastatud firmades oli olulisel kohal nn vastutustundlikkus ja eetika – ennekõike klientide ja partnerite kui inimeste suhtes. Vähemtähtsad ei olnud ka inimeste ümber oleva ühiskonna, looduse ja keskkonna väärtustamine. Meie ühiskonnas vastukaaluks on esikohal insenerlik-ratsionalistlik mõtteviis ja pehmetel tegevustel, mis „võibolla” loovad väga pikas perspektiivis lisaväärtust, ei ole ruumi.

Austusväärne suhtumine inimesesse algab Taani ühiskonnas juba nn rohujuure tasandil. Taani algkoolis on kesksel kohal loovus ja õppimisvõime mitte faktid. Individualistliku võistluse asemel soositakse koostööd. Selles ilmselt peitub ka meie maskuliinse (ettevõtlus)kultuuri üks olulisim erinevus – meie ühiskonna inimesed ei ole kasvueas kogenud sellisel tasemel koostööd, ei ole otseselt arendatud empaatiavõimet ega loovust.

Klientide nn päris-vajaduste tähtsustamise osas paistis silma asjaolu, et enamik ettevõtteid olid üsna aktiivsed nn fookusgrupi uuringute / intervjuude läbiviimises. Järjepidevate uuringute tulemusel kaasati ka kliendid oma väärtusloome protsessi.

Ettevõtjad pööravad teadlikult tähelepanu oma brändi ja maine kujundamisele. Taani toodete puhul on märksõnaks disain, mis annab võimaluse küsida soovitud hinda oma toodete eest. Piltlikult võiks öelda, et ühe osa brändist moodustab märksõna „Taani“ ja teine osa tuleneb juba konkreetsest tootest või teenusest. Maailmaturg ei kahtle Taani toodete kvaliteedis – ja ettevõtjad oskavad võtta kasumit riigi poolt loodud eelistest.

Õppereisil külastati erineva ärivaldkonna innovaatilisi ettevõtteid:

Juliana (www.julianagreenhouses.com). Disainib ja toodab moodulkasvuhooneid.
Universal Robots (www.universal-robots.com). Toodab robotliine tööstusettevõtetele.
Stick’s’N’Sushi (www.sushi.dk). Sushi restoranide kett.
Kvadrat (www.kvadrat.dk) Maailmakuulus tekstiilitoodete disainer ja tootja
Lego (www.lego.com ). Maailmakuulus mänguasjatootja.

Enamus külastatud ettevõtteid on tegutsenud aastakümneid ning näinud häid ja halbu aegu. Igas külastatud ettevõttes oli näha ärimudeli innovatsiooni ning oma nišši leidmist aja jooksul.

Reisiliste tähelepanekud:

  • enamus külastatud ettevõtteid oli nn pere-ettevõtted, kus põlvkonna vahetus oli väga selgelt näha ettevõtte arengutes,
  • pikaajalised strateegiad, missioonid ja visioonid,
  • väärtuspõhine juhtimine,
  • kliendisuhete kasutamine ettevõtte arengu suunamisel,
  • suur tähelepanu meeskonna loomisel,
  • tootmisvõimekuse efektiivne ärakasutamine,
  • taanlastele on Inglismaa turule sisenemine prestiiži küsimus,
  • jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja kvaliteet!


Häid kogemusi õppereisilt said selliste ettevõtete esindajad nagu: Kirs Engineering OÜ, Molycorp Silmet AS, Mooras OÜ, HN Steel OÜ, Poeet Design, AS Grader Service, AS Sarkop, FocusIT OÜ, Kalla Mööbel OÜ, Saku Tehno OÜ, T-Tammer OÜ, Estanc AS.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012 aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag