Massi Miliano rõivaroboti Fits.me Euroopa innovaatilisim internetilahendus

Eesti teadlaste ja ettevõtjate koostöös sündinud Fits.me interneti rõivapoodide virtuaalse proovikabiini teenus valiti Euroopa internetiäri kõige innovaatilisemaks ja suurima potentsiaaliga lahenduseks.



Heikki Haldre Plugg 2010 auhinnaga. Foto: Pieter Baert. Flikr.

Eesti ettevõtte Massi Miliano OÜ teenus pälvis interneti ja mobiilisektori iduettevõtete kõrge auhinna 11. märtsil Brüsselis toimunud ühepäevasel äri- ja innovatsioonikonverentsil Plugg. Mainekatest ettevõtjatest ja riskikapitalistidest koosneva žürii poolt valiti innovaatiliste lahenduste esikolmikusse veel mobiilirakendustepoodide analüütik lahenduse arendaja Distimo ja sotsiaalvõrgustikke, kiirsuhtlust ning e-kirjavahetust koondav rakendus Inbox2.

Fits.me teenust esitles konverentsil ettevõtte Massi Miliano tegevjuht Heikki Haldre (pildil). Fits.me teenuse arendamist on toetanud Arengufond, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja mitmed Eesti erainvestorid. Plugg kord aastas toimuv konverents, mille eesmärgiks on tutvustada innovaatilisi Euroopa interneti ja mobiilisektori ettevõtteid, kes keskenduvad Euroopa alustavate ettevõtete ees seisvatele väljakutsetele.

Vaata veel:
Plugg'i 2010 finalistide nimekiri: http://www.plugg.eu/program/start-ups-rally/the-20-finalists-for-plugg-2010
Konverentsi pildid: http://www.flickr.com/photos/pluggconference ja videomaterjalid: http://vimeo.com/plugg
Fits.me pildipank internetis: http://www.flickr.com/photos/fitsme/

Eesti tarkvaratootja Modera võitis rahvusvaheliste börsifirmade usalduse

Postimehe online keskkonnas leiame Raigo Neudorfi lood Eesti tarkvaratootjast Modera, kes on viimastel aastatel pingutanud selle nimel, et oma tarkvaralahendustega globaalsele turule tungida. Ettevõtte kliendiportfelli kuuluvad mitmed tuntud tegijad, nende hulgas börsifirmad nii Eestist kui globaalselt turult.

Modera abi võib kasutada nii väikeettevõte, kes vajab suhteliselt lihtsa ülesehitusega kodulehekülje mootorit kui ka tunduvalt suuremad ja nõudlikumad kunded, kellel vaja üleval pidada ja hallata miljonite kasutajatega internetiportaali või kasutada kriitilise tähtsusega äritarkvara. Modera juht Siim Vips selgitab, et näiteks aitab üks Modera poolt välja töötatud lahendus automatiseerida kogu asutust läbiva informatsioonivoo, mis võimaldab suurtel organisatsioonidel ja kontsernidel kokku hoida sadu või isegi tuhandeid töökohti. Siinsetest ettevõtetest kuuluvad tarkvaraarendaja klientide hulka Trigon Capital, G4S, Olympic Casino, ABC Grupp ning Arco Vara. Välisriikidest saab sellesse nimekirja lisada mitmeid suuri kohaliku tähtsusega suurnimesid nagu HMV-Mama Group Inglismaal (meelelahutusettevõte, omab klubisid, korraldab kontserte, jne: http://www.mamagroup.co.uk/) ja Tung Wah Hongkongis (pakub Hongkongis avalikke teenuseid: haiglad, lasteaiad, koolid; http://www.tungwah.org.hk/). Kõigile eespool nimetatuile lisaks on Modera klientideks tuntud maailm a­brändid nagu Nissan, Bose ja Citizen. Kuigi Siim Vipsi sõnul on Modera ühtsel platvormil põhinevate toodete ühisnimetajaks lihtsus ja efektiivsus, on üks peamisi argumente kindlasti ka ettevõtte pakutavate lahenduste hind.

EASi tootearenduse toel hakkas ettevõte 2009. aastal arendama tarkvararakenduste platvormi ModeraNET2, millel põhinevad ettevõtte sisuhaldus- (CMS) ja kliendihaldustarkvara (CRM) erinevad tooted ning ekstra- ja intraneti lahendused. Uue platvormi tooted jõuavad turule 2011. aastal.


Loe pikemalt artiklist: E24 http://www.e24.ee/?id=234341, 14.03.2010
Foto: Liis Treiman

Tulevased insenerid ja arhitektid saavad TTÜs testida päikesevalgust

ERR 07.03.10 22:00

Tallinna Tehnikaülikoolis energia –ja sisekliima laboris valmis otsese päikesekiirguse stend – punane maakera – mis võimaldab mõõta tuppa langevat päikesekiirgust mistahes maalimapunktis, mistahes aasta- ja kellaajal. Seega saavad tulevased insenerid ja arhitektid stendis testida päikesevalgust ning leida, kuidas maja projekteerimisel tube varjestada või päikesele avada. Stend on valmistatud Stanfordi Ülikoolis valmistatavate stendide näitel ja koosneb kolmest osast: 1) tehispäike, 2)peeglid, 3)liikuv hoone makett. Järgmise aastal hakatakse stendi aktiivselt kasutama avatava rahvusvaheline magistriõppe programm „Hoonete energiatõhusus“ osana.

Vaata uudist: http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1670

Ajujahi uudised

Huvitavat, mis on Ajujahis juhtunud ning teadmisi ja kogemusi, mis on abiks ettevõtete käivitamisel.

Ettevõtja kogemus Ajujaht TVs:

- Indrek Saul selgitab kuidas leida endas ettevõtja
- Indrek Kask võtab kokku oma kogemuse ettevõtete käivitamisel
- Ragnar Sass annab nõu millal kaasata investor

Ajujaht:

- Ajujaht 2009 võitja liigub kindlalt sihi poole- loe sellest lähemalt
- Ajujahi finalistid käisid ministril külas- vaata videot
- Taani ettevõtluskonkurss Venture Cup valis oma võitjad- loe kes nad on

Ettevõtlusabi:

- EAS käivitab tasuta mentorlusprogrammi
- Rahvusvahelistumisel saab abi Põhjamaade Ministrite Nõukogust ja Erasmusest
- Loomeettevõtluskoolitus ESA Loomeinkubaatoris

Massi Miliano virtuaalne proovikabiin Euroopa lootust andvamate äriideede hulgas

Veebruarikuine innovatsiooniajakiri HEI tutvustas lähemalt Massi Miliano virtuaalset proovikabiini Fits.me.

Möödunud aasta oktoobris pälvis Fits.me Silicon Valley's toimunud alustavate IT-firmade innovaatiliste toodete/äriplaanide rahvusvahelise konkursi peaauhinna.

Eile õhtustest Postimehe äriuudistest saame taaskord lugeda rõivaroboti edust. Nimelt valiti virtuaalse proovikabiini teenus Fits.me maineka Euroopa visioonikonverentsi Plugg kahekümne lootustandvama alustava ettevõtte sekka. Euroopa visioonikonverents Plugg keskendub Euroopa alustavate ettevõtete eelistele, väljakutsetele ja andekamatele ärilahendustele. Lisaks võimalusele tutvustada oma tooteid ja teenuseid Euroopa ärieliidile antakse konverentsil välja Plugg Start-Up 2010. aasta peaauhind ja publiku lemmiku auhind.



Euroopa tuntumate riskikapitalistide, visionääride ja Majandus 2.0 ekspertide ees astutakse üles 11. märtsil Brüsselis.

Fits.me on Massi Miliano, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika laboratooriumis loodav virtuaalne proovikabiin veebipõhisele rõivakaubandusele. Tehnoloogia, mis baseerub bio-robootikal, aitab lahendada interneti rõivamüügi suurimat probleemi - proovikabiini puudumist.

Teadus- ja arendusprojekti elluviimiseks on ettevõte EASilt saanud 10,99 mln krooni suuruse toetuse.

Fotol: Maarja Kruusmaa ja rõivarobot
Postimehe äriuudised

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi kirjutab Villu Päärt Tartu Teadusuudiste portaalis Novaator.


Allikas: Novaator

Kui varem püüdis ravimitööstus haiguste vastu rohtu leida kõikvõimalikke keemilisi ühendeid välja töötades, siis 1990ndatest on võetud sootuks uus suund. Uudne ravimiarendus põhineb imetajavalkudel, kehaomastel ainetel, mida tuleb haigele lihtsalt manustada, et näiteks vähktõve või Alzheimeri puhul raviefekti saavutada. Kuivõrd valkravimid on inimese kehale omased, siis on vähem ka negatiivseid kõrvaltoimeid.

Tartu firma Icosagen Cell Factory loodud tehnoloogia, mis suudab valke suurtes kogustes toota, on endale kasutamiseks litsentseerinud maailma farmaatsiatööstuse tippfirmadest Pfizer (2008. aasta andmeil maailmas käibelt suurim), samuti esikümnesse kuuluvad Bayer, Novartis ja Sanofi Pasteur. Kõik nad võivad Icosageni poolt välja töötatud QMCF (firma varasema nime Quattro Med Cell Factory esitähtede järgi) tehnoloogiat esialgu kasutada vaid ravimiarenduses.

Tulevikus on kavas jõuda ka selleni, et sama tehnoloogia leiaks rakendust ka ravimitootmises, kuid üleminek ravimiarendusest tootmisse nõuab vähemalt kaks kuni viis aastat.

Valguvabrik
QMCF tehnoloogiaga on võimalik toota mistahes valku, kasutades selleks imetajarakke. Selle tehnoloogia puhul viiakse valku tootev geen imetajarakkudesse DNA rõngasmolekulide ehk plasmiidide abil.

Tehnoloogia eripäraks on stabiilsus– plasmiid püsib ning läheb iga raku jagunemisega tütarrakkudesse kaasa. See tagab, et iga rakk sisaldab valku tootvat plasmiidi. QMCF tehnoloogia on patenteeritud Euroopas, patenditaotlused on menetlemisel USAs, Kanadas, Austraalias ja Jaapanis.

Icosageni teadusdirektor Andres Tover ütles, et näiteks inimeses on vähemalt 20 000 erinevat valku. „Meie eripäraks on 5-10 korda kõrgem tootlikkus võrreldes transientsete valguekspressiooni tehnoloogiatega,“ ütles Tover.

Kuigi toodetavad valgukogused võivad tunduda äärmiselt väikesed: viie nädalaga on võimalik vajalikku valku toota mõnest milligrammist kuni kahe grammini, on selle kogusega võimalik läbi viia mitmeid erinevaid ravimiarenduse katseid.

Icosageni juht Mart Ustav ütles, et sedasorti terapeutiliste valkude kasutusvõimalused on lõputud alates nakkushaigustest kuni Alzheimeri tõveni.

„Meil on väike vabrik, mida tuleb ainult seadistada vastavalt sellele milliseid polte, see tähendab milliseid valke me parajasti soovime,“ ütles ta.

Ravimiuuringud kiiremaks
Alustehnoloogia litsentseeriti Tartu Ülikoolist. EAS panustas ajavahemikul 2006 - 2007 rakendusuuringusse 14 miljonit krooni. Nüüd on käimas koos Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga uus projekt, mille eesmärk on võtta sama tehnoloogia kasutusele juba traditsioonilises ravimitööstuses esmaste ravimiarendusetappide läbiviimiseks. „Tegemist on imetajarakkudel põhinevate testsüsteemide konstrueerimisega, mille abil saab jälgida ravimikandidaate mõju elusatel rakkudel.“ ütles Ustav.

See projekt maksab 24 miljonit krooni, millest EASi toetus on 16 miljonit krooni.
Ustavi sõnul on võimalik nii läbi analüüsida tuhandeid keemilisi ühendeid „See tehnoloogia lisab olulise kiirusliku eelise ravimiarendusprotsessile,“ ütles Ustav