Mobiilne ettekandja Ordimo otsib testimiseks uuendusmeelseid restorane

Helsingi Garage48 startupide meisterdamise konkursil sündis leidlik mobiilirakendus nimega Ordimo, mis teeb kohvikutes ja restorandies teeninduse meeldivamaks ja sujuvamaks.

Kujutage ette, et lähete tipptunnil mõnda suuremasse söögikohta ja leiate laua. Teil tuleb kümme minutit oodata kui keegi üldse menüü toob. Või kui menüü ongi laual ja sealt toit valitud, ootate kakskümmend minutit kedagi, kes tellimuse vastu võtaks. Kõik ettekandjad siblivad ringi ja teile tundub, et nad tegelevad kõikide teistega, peale teie.

Olgu. Kui saategi lõpuks toidu lauale ja söödud, tahaksite tellida juurde tassi kohvi või väikese magustoidu. Jällegi on teenindaja millegi muuga hõivatud.

Siis lõpuks sätite end minema. Tahaks arvet. Aga kus on ettekandja? Võtab jälle kõrvallauas tellimust. Ootate. Tuleb ettekandja. Te küsite temalt arve. Ta lahkub. Ootate. Tuleb arve. Teenindaja lahkub taas. Panete lauale raha ja jääte ootama. Teenindaja naaseb, haarab raha ja kaob kusagile kassa suunas. Ootate. Viimaks tuleb kviitung ja tagastusraha. Kuid selleni on kulunud palju aega ja piinlikku ootamist. Seda kõike tahab vähegi leevendada Ordimo.

Idee autor, vabakutseline tarkvaraarhitekt Jaak Sarv räägib, et on mõtet haudunud juba poolteist aastat, uurinud maad ja huvi sellise asja vastu. „Eks alguses tundub asi inimestele täiesti võõras. Mobiiliga tellida?! Tahetakse ikka ettekandjaga suhelda, eriti kui ta on tore inimene. Aga seda saab teha eeldusel, et ta on saadaval, ega tegele teiste klientidega parasjagu,“ räägib Sarv, kelle sugulane Henn Sarv on Eesti legendaarne „tehnokratt“.

Ordimoga, mida aitas välja töötada tuntud startupper Jüri Kaljundi saad nutitelefoni või arvuti abil end sisuliselt ise teenindada. Võtad telefoni triipkoodilugeja abil laual olevast menüüst info telefoni, kus avaneb menüü, millest saad tellida. Info liigub söögikoha kassasüsteemi, kust nähtuvad erinevate laudade tellimused. Samas mobiilikeskkonnas saab m-maksega ka arve tasuda.

Paar nädalat pärast Helsingi Garage48 üritust ütleb Sarv, et käimas on Ordimo usin tarkvaraarendus. Lisaks otsin mõnda edumeelset restorani või baari, kus läbi viia süsteemi testperiood. Mõned kandidaadid on olemas aga kui peaks leiduma veel huvilisi, andke aga Jaagule teada!

„Tahaks suvel süsteemi mõnes Tallinna vanalinna välikohvikus ära proovida,“ ütleb Sarv.
Erinevatele triipkoodilahendustele ennustatakse 2011.aastaks suurt lennukust üle maailma. Ordimo haarab sellest trendist kümne küünega kinni.

Firma teenistus restoranirakenduselt peaks Sarve sõnul tulema väikese protsendina läbimüügist. Enne tuleb muidugi restoranipidajaid veenda ja neile selgeks teha, et nad Ordimot väga vajavad. Neilt on kostunud erinevaid argumente, alates sellest, et Ordimo võiks toimida päevamenüü tellimisel, kus sagimist kõige rohkem, lõpetades sellega, et asi on sisuliselt mõttetu – üks restoranis käimise põhilisi pointe ongi see, et saad suhelda inimeste kombel kena ja viisaka teenindajaga.

Sarv aga juba nuputab Ordimole uusi teenuseid juurde: miks mitte broneerida selle kaudu restoranidesse laudu või tellida toitu ette.

Miskit tundub selles Ordimos olevat, ehkki esmapilk jätab skeptiliseks. Kas kõiki suhtlemise alaseid töökorralduslikke probleeme peab ikka ilmtingimata mingite app-idega lahendama?

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

Järjekordset totrat mobiilimängu Blow’em võib saata suur edu

Garage48 konkurss sünnitab traditsiooniliselt ka väga veidraid, ent siiski tajutava äripotentsiaaliga mobiilimänge. Inimesed janunevad labase, ent suu nurki siiski üles tõstva virtuaalse meelelahutuse järele.



Kui mullu kasvas Tartu Garage48 üritusest välja mäng Smashr, kus mõõdeti, millise jõuga mängijad suudavad oma telefoni vastu maad puruks visata, ning määrati, kes on siis vastavalt Chuck Norris või Rowan Atkinson, siis jaanuaris Helsingi Garage48l sündis Blow’em.

„Oled sa kunagi mõelnud, et tahaksid virutada kellelegi tomati näkku? Või pole leidnud endas piisavalt julgust, et rääkida oma tunnetest armsamale? Nüüd on sinu võimalus asuda tegudele! Nüüd on sul võimalus end väljendada! Nüüd voli Blow’em’ida!“ öeldakse Blow’emi kodulehel.

Tegu siis on totravõitu mobiilimänguga, kus on võimalik telefoniekraanil olevale sõbrale või vaenlasele (olgu ta samal ajal kaamerasilmas või salvestatud fotol) tomat näkku puhuda. Tomatiga saanud inimene näeb hiljem videot, kuidas ta pihta sai. Saab seda sotsiaalses meedias levitada.

Esmapilgul tekib küsimus, mis ime läbi mobiili puutetundlik ekraan küll puhumisele reageerib, kuid ekraaniga polegi seal pistmist – telefon reageerib puhumisest mikrofoni jõudvale helile. Samas saab Blow’emi kasutada vaid puutetundlike ekraanidega telefonides.

„Relvaks“ ei pea olema ilmtingimata tomat. Pakkuda on kolm varianti – Väärastunud Tomat, Tige Muna ja Sügav Kurk.

Mängu nuputas välja rahvusvaheline tiim, kuhu kuulusid Vladimir Grigor, Jaak Laineste, Hannu Leinonen, Liis Peetermann, Kalev Külaase, Evija Zauere ja Ilze Pētersone. Keegi tiimi liikmetest polnud varem mänge teinud.

Jaak Laineste ütleb, et mäng on lähiplaanis Androidi ja iPhone kasutajatele kättesaadavaks teha. Eesmärk on lihtne: et sellest saaks miljonimäng allalaadimiste arvu mõttes. „Praegu testime beeta-versiooni ja see võiks kohe-kohe müüki jõuda,“ ütleb ta.
Arendus on visa, sest kõik tiimi liikmed töötavad põhikohaga muude projektide tarvis. Ehk tegelikult on see tiimi jaoks hobi.

„Mulle tundub, et Garage48lt ei saagi päris projekte välja tulla, sest esiteks pole rahastust, et täiskohaga asi ette võtta aga veel olulisem probleem on see, et kõikidel on päevatöö millest ühe päevaga ei loobuta. Kui mõni loobukski - mõnel polegi hetkel tööd - siis tõenäosus, et sarnases seisus satuvad kokku mitu inimest on tegelikult ülimalt madal. Seega on tegu ikkagi "üheöösuhtega", ühekordse fun-projektiga ning mida lihtsam ja vähemat järeltööd nõudev projekt on, seda parem,“ räägib Laineste, kes igapäevaselt toimetab Nutiteqis.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

„Arenguabi Facebooki“ loojad koputavad ÜRO uksele

Kujutage ette järgmist olukorda: te olete rikas inimene ja tahate kinkida ühele Aafrika vaesele väikelinnale internetipunkti-raamatukogu. Et sealne elukvaliteet paraneks. Te teete suure annetuse ja punkt pannakse poole aastaga püsti. Sinna seinale lüüakse teie autahvel.

Aga siis selgub - nuta või naera – et neil päevil valmis selles väikelinna veel kaks sellist keskust, mida finantseerisid teised rahakad inimesed sinu tööstusharust. Nüüd on selles väikelinnas kolm lahkete abiliste püstitatud internetipunkt-raamatukogu aga sada kilomeetrit eemal on teine linn, kus pole ühtegi! Väga tobe, kas pole?

Seltskond soomlasi, eestlasi (teiste hulgas Ahti Heinla, endine Skype’i mees) ja üks etiooplane haarasid härjal sarvist. Nad lõid jaanuari keskel Helsingis Garage48 konkursil uue „arenguabi Facebooki“ nimega AidBook48.

Aidbook on sotsiaalvõrgustik ja suhtlemise vahend arenguabi projektidega seotud inimestele. Eesmärk on muuta nende omavahelist suhtlust ja planeerimist oluliselt tõhusamaks.

Kui Helsingis sai näha prototüüpi ja kiiresti liitus ettevõtmisega esimene klient - Community Development Association from Ghana - siis praegu, mõned nädalad hiljem, pole sait avalik, sest käib arendus ja ärimudeli lihvimine. AidBook otsib kapitali ning kavatseb end kuuldavaks teha muuhulgas maailma suurimatele abiorganisatsioonidele, ÜROga eesotsas.

Projekti ühe initsiaatori, Aafrikas vabatahtlikuna töötanud ja seal abistajate vahel erinevaid kommunikatsioonibarjääre tajunud soomlanna Ilona Mäkineni sõnul käis AidBooki tiim pärast konkurssi kinos „Sotsiaalvõrgustikku“ vaatamas, et saada inspiratsiooni. Paika pandi edasine tegevuskava: leida seemneraha, et AidBook avalikku beeta staadiumisse viia. See tähendaks erinevaid funktsioone, alates interaktiivsest kaardist (kust oleks näha, kus erinevad projektid parasjagu käivad), lõpetades erinevate suhtluselementidega, näiteks Twitteri-laadse sõnumivahetusega.

Aidbook on Mäkineni sõnul mõeldud kõigile, kes on kuidagi seotud mõne arengu- või humanitaarabi projektiga. “Olgu see siis mõni väike organisatsioon, mis jagab Burkina Fasos malaariavõrke, Eesti organisatsioon, mis koolitab õpetajaid Ghanas või üks Soome õpetajanna, kes annetab oma palga ühele Gambia koolile – AidBook48 on kasulik neile kõigile,“ räägib Mäkinen.

AidBook48 eesmärk on töötada nii Soome ja Eesti arenguabi katusorganisatsioonidega kui ka vabatahtlikega, kes Aafrikas kohapeal toimetavad. Nii saab paremini kaardistada erinevate poolte vajadusi.

AidBooki tiimi ühe liikme Taavi Raidma sõnul on eesmärk panna „lähendal asuvad projektid omavahel suhtlema ja koostööd tegema, et ei tehtaks tühja või kattuvat tööd“. Ka on AidBooki kaudu vabatahtlikel lihtsam endale sobiv projekt leida ja selle kulgu jälgida.

„Olen isegi Aafrikas olles ringi vaadanud: näen, et valged inimesed liiguvad aga kus ja mida nad teevad, seda ei saa kusagilt teada,“ räägib Raidma. AidBook lahendab selle infosulu.
Oluline on tema arvates seegi, et AidBook suurendab abiprogrammide finantseerimist, sest raha kasutus muutub läbipaistvamaks ja selgemaks. Tulemuseks võib olla see, et juletakse rohkem erinevatesse programmidesse rahaliselt panustada.

Küsimusele, kuidas sellise sotsiaalvõrgustikuga raha teenida, vastab Mäkinen, et see polegi eesmärk. “Aidbook48 pole raha teenimiseks, vaid abitöö efektiivsemaks muutmiseks. Meie plaan on registreerida mittetulundusühing või sotsiaalse suunitlusega ettevõte, millel tulud katavad kenasti ära AidBook48 keskkonna opereerimise kulud,“ ütleb ta.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Startupide konkursi võitnud Grabcad saab Seedcampilt investeeringu

Londoni startup ettevõtete konkursi Seedcamp kolme üldvõitja hulka valitud Eesti investorite virtuaalne inseneribüroo Grabcad saab Seedcampilt investeeringu ja võimaluse tutvustada end USA investoritele.

Grabcad käis kaks nädalat tagasi Londonis Seedcamp'i konkursil Euroopa kahekümne parima startup-firmaga konkureerimas. Grabcad valiti seitsme edasijõudnu hulka ning kolmapäeval avalikustatud tulemuste järgi on firma üks kolmest üldvõitjast.

Võit tähendab Crabcadi teatel Seedcamp'i poolset investeeringut ettevõttesse, kuid olulisem on konkursi korraldajatelt saadavad teadmised ja kogemused, kontaktid ning suhete võrgustik. Crabcad märkis, et Seedcamp koondab edukaid investoreid, firmade asutajaid ning juhte.

Kahe nädala pärast läheb Grabcad koos Seedcampiga USA tuurile, kus kohtutakse kaheksas linnas eri investorite, võimalike partnerite ja klientidega. Aktiivne koostöö Seedcampiga jätkub aasta jooksul.
Grabcad vahendab praegu enam kui 1800 maailma eri paigus asuva inseneri teenust peamiselt töötusettevõtetele ja inseneribüroodele, võttes 10 protsendi suurust vahendustasu.
Grabcadi omanikeks on Meybaum, Indrek Narusk, Eesti Arengufond ja Astrec Baltic.

Allikas: BNS (majandusuudised). 09.02.2011

Vaata GrabCadi videolugu.

Eestlaste Montroller tahab Lego ja Disney lelusid mobiiliga juhtida

Startup-projekt Montroller koputab neil päevil Taanis Lego uksele, et müüa lelufirmale maha idee mänguasjade juhtimisest nutitelefoniga. Või mis idee - Montroller oskab juba täna väga edukalt Lego Mindstorm NXT robotit juhtida Nokia, Androidi ja iPhone telefonidega, mis on muudetud 3D controlleriteks (midagi sellist nagu Nintendo wii).

Idee seadmete juhtimisest nutitelefoni accelerometer’i abil on geniaalne. Paneb imestama, et selline universaalne rakendus pole tänaseks jõudnud massidesse.



Et mobiiliga võiks juhtida asju nagu Nintendo wii konsooliga, selle rakenduse nikerdas Montrolleri tiim valmis jaanuari keskel Helsingis Aalto ülikoolis toimunud startupide meisterdamise boot-camp style konkursil Garage48, kus tehti 48 tunniga nullist toimivaid teenused ja rakendusi.

Nutitelefonidega juhitava Lego roboti eest, millel sai liigutada ka käppasid ning põlema panna tuled (ja mis samuti pidi demo lõpus kõigile teatama „I’ll be back“, kuid kukkus enne kogemata laualt maha katki), teenis Montroller publiku lemmiku tiitli ning Nokialt eriauhinnana N8 telefonid kõikidele tiimi liikmetele. Neid oli kokku kuus: Annika Toit, Anton Narusberg, Asko Seeba, Jaen Saul, Pearu Orusalu ja Sander Saar.

Montrolleri üks eestvedaja Asko Seeba on oma blogis tiimi tehnilisi väljakutseid ja töövõite üksikasjalikult lahanud. Selgub, et Lego roboti juhtimiseks erinevate telefonidega tuli üksjägu häkkida ning mitmeid sõlmküsimusi lahendada. Paljuski saatis Montrolleri tiimi Garage48-l õnn.

Aga kust selline idee üldse? Seeba räägib, et idee teha telefonist 3D juhtimispult (või isegi arvutihiir) tekkis vahetult enne Garage48 konkursi starti. Tiim leidis, et palju huvitavam on tulla virtuaalmaailmast niiöelda reaalsusesse.

Kusagilt õnnestus reede hilisõhtul hankida Lego kokkupandav robot ja loetud tundide pärast juhtisid seda juba Androidi ja Nokia N8 telefonid. Lego tehas oli roboti varustanud küll bluetoothi liidesega, mille kaudu seda oli mõeldud juhtida, kuid polnud talle võimaldanud online-juhtimist. Selle küsimuse „lahendas“ Montroller.

Mis nüüd edasi saab? Annika Toit ütleb, et õige varsti peaks Montrolleri juhtimise app AppStore’i müüki tulema. Seejärel vaadatakse selle müügiedule otsa ning otsustatakse järgmised sammud.

„Hetkel otsime kontakti Legoga ja arendame app'i store'i panemiseks,“ räägib Toit. „Koostöö Disneyga oli ka korra jutuks ning isegi selliseid mõtteid on olnud, et ise mingi seade välja arendada.“ See oleks ilmselt siis üks juhtimisseade (riistvara + tarkvara), mille saaks kinnitada näiteks muruniiduki külge ja istuda terrassil, juhtides niiduki tööd mobiiliga. Kõlab hästi!



Toit tuvustab võimalikke teid, kuhu suunas Montrolleriga liikuda: „“Otsida hiinast odav lelu ning hakata turustama neid koos meie rakendusega, online OVI poodi teha app, arendada välja ise mingi lelu, mis on kindasti aeganõudev, aga äärmiselt põnev.“

Lõpeks ütleb ta: „“See projekt avab meie kõigi jaoks uued võimalused ja uksed. Isegi kui sellest midagi välja ei tule, oleme saanud uut innustust, et vallutada maailm millegi muuga!“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.