Eestis teadlased leiutasid elektrooptilise klaasi

TÜ Füüsika Instituudi ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased leiutasid elektrooptilise klaasi, mille saab lihtsa nupuvajutusega muuta läbipaistmatuks. See muudab kardinate tuleviku küsitavaks. Energiat kulutaks see umbes sama palju kui keskmine säästupirn, sedagi vaid siis, kui klaas on läbipaistev.

Vaata videot ERR teaduse kodulehelt (23.05.10, Saade 2020): http://teadus.err.ee/videod

Suured naftafirmad huvituvad Eesti firma Defendec jälgimislahendusest

Militaar- ning turvasektori tarbeks jälgimislahendusi ja sensorvõrgustikke valmistav Eesti firma Defendec loodab oma lahendustele turgu leida nii välisriikide piirivalveametite kui ka naftakompaniide seast loeme Postimees on-lines Aare Neudorfi artiklist.

Defendeci juhi Jaanus Tamme sõnul on ettevõte enda lahendusi möödunud kuudel aktiivselt tutvustanud SRÜ, Balkani, Lähis-Ida ning Euroopa Liidu riikides. Hiljuti käidi oma toodetele turgu uurimas USA tehnoloogiamekas Silicon Valleys.

«Oleme viimasel ajal läbi viinud kümneid testkasutusi näiteks Soomes ja Ukrainas. Müügiprotsess on pikk ning suurtest võitudest on veel vara rääkida, kuid töö käib selle nimel,» ütles Tamm.

Samas tõdes ta, et ettevõtte jälgimislahenduste vastu on huvi üles näidanud näiteks suured naftafirmad, et turvata oma maismaa õlitorusid ja pumbajaamu.

Loe artiklit

Eile hilisõhtuses otsesaates selgusid Ajujaht 2010 võitjad.

Auhinnagalal esitlesid finalistid viimast korda züriile oma äriplaane ning spetsiaalselt auhinnagala jaoks tehtud reklaamklippe.


Võistlusesse olid jäänud viis tiimi:
• Õpime mängides- algklassidele suunatud õppemängud;
• VetMed- põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine;
• e-raamatukogu- internetis asuv raamatukogu,
• Click&Grow- isetoimiv lillepott,
• HomeView- netipoodide kauba visualiseerimise 3d tarkvara.

Zürii liikmed Mart Maasik, Andrei Korobeinik, Valdo Randpere, Maire Milder ja Rein Kilk jagasi välja poole auhinnafondist ehk igaüks 100 000 krooni ning teise poole jaotuse otsustasid Ajujahi saate vaatajad.

Võitja selgus kahetunnise pingsa galaürituse käigus:
Esimene koht ja 321 000 krooni meeskond Click&Grow.
Teine koht ja 262 000 krooni meeskond Vetmed.
Kolmas koht ja 172 000 krooni meeskond Õpime mängides.

Auhinnagalal anti üle ka mitmed eriauhinnad – Tehnoloogiateemant, Maailmavallutaja, Tartu äriprojekt, Tallinna äriprojekt ning Sotsiaalne Ettevõte.

Vaata Click&Grow reklaampklippi ja gala pilte

Goliath Wind arendab kolmemegavatist tuuleturbiini

Goliath Wind OÜ teatab, et plaanib selle aasta keskel alustada täismõõtmeis kolmemegavatise nimivõimusega tuuleturbiini generaatori projekteerimist.

Nimetatud võimsus on saamas uueks standardiks globaalsel tuuleenergia turul - seda kinnitas 2009. aasta alguses Goliath Windi poolt ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt kaasfinantseeritud turu-uuring, seisab ettevõte 2009. aasta majandusaruandes.

Järgmise etapi finantseerimiseks on Goliath Wind alustanud läbirääkimisi potentsiaalsete investoritega, sealhulgas mitmete rahvusvaheliste energiaettevõtetega, kellelt firma ootab panustamist ka strateegilises plaanis.

Järgmiseks Goliath Windi eesmärgiks on 2011. aasta lõpuks valmis saada kolmemegavatise toote sertifitseeritud prototüüp, mille põhjal alustada seeriatootmist ja eksporti globaalsele turule.

Goliath Windi eesmärgiks on arendada välja seniste lahendustega võrreldes odavam, samas töökindel ja efektiivne tuuleturbiini generaator, mis võimaldaks alandada tuuleenergia hinda.

Toetusraha ootab innovaatoreid

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor


EAS kutsub ettevõtteid aktiivsemalt tootearenduseks toetusraha küsima, sest kõrgtehnoloogiliste valdkondade kõrval napib toetustaotlusi just tööstusettevõtetelt. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud programmi miljardikroonisest eelarvest on tänaseks toetusi antud 450 miljoni krooni ulatuses.

Eestis arvatakse sageli, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. Suurbritannias panustasid aga aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%. Seejuures ei pea sealne riiklik toetusfond NESTA innovatsiooniks mitte ainult traditsioonilist teadus- ja arendustegevust, vaid kõiki kulusid teadmiste loomisse, näiteks disaini, organisatsiooni arengusse, teadmiste ja oskuste arendamisse, tarkvara kirjutamisse, turu-uuringutesse, reklaami, autoriõiguste kaitsmisse jne. Seega on vähemalt vanal heal Inglismaal leidnud tõestamist, et teadusmahukus ainuüksi ei too veel majanduslikku edu, vaid on ainult üks mitmest innovatsioonikomponendist.

Start-up´ide toetamine on vajalik ning taolised ettevõtted on EASilt üpris palju ka toetusraha saanud. Tavaliselt on uute ettevõtete innovatsiooniprojektide ambitsioon küll tänuväärselt võimas, aga samavõrra on suured ka riskid. Senisest rohkem toetustaotlusi ootaks aga just tööstusettevõtetelt. Ehkki tegutsevate ettevõtete uuendusalased eesmärgid on sageli tagasihoidlikumad, on ka riskid nende elluviimisel oluliselt madalamad. Tegutseva tööstuse projektid jõuavad tihtipeale kiiremini turule, kuna neil ettevõtetel on juba tooted ja tootmine ning ka kliendid olemas.

Seni on aga tööstusettevõtted ja pikemalt toimetanud firmad küsinud EASilt tootearenduseks eeskätt kuni 50 000-krooniseid innovatsiooniosakuid, kuid on ka mahukamaid projekte. Aprilli lõpus sai ligi 2,9 miljonit krooni toetust Konesko masinatööstus, kes hakkab välja töötama uut tüüpi 10- ja 20-kilovatise võimsusega tuulegeneraatoreid.

EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele sõltumata majandusharust ja suurusest, et aidata välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetuse andmisel hinnatakse kavandatava toote uudsust, projekt tasuvusaega (näiteks 4-5 aastat) ning toote turule jõudmise perspektiivi. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute tellimist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt valdkonnast tuleb 25-60% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Tasuta eelnõustamine aitab leida lahenduse
Kindlasti on paljudel ettevõtetel praegusel masuajal keeruline leida omafinantseeringut toetuse taotlemiseks. Samas on praegu hinnatase madalam kui buumiaegadel, tööjõuturul palju häid inimesi ning uuendustesse panustamine ja uueks majanduskasvust valmistumine seetõttu eriti perspektiivne. Kutsun kõiki ettevõtteid EASi tasuta eelnõustamisele, et leida koos meie konsultantidega siiski võimalus toetusraha saamiseks. Traditsioonilises tootmises on küll tihti päris uuenduslikku aspekti keeruline leida ning sageli on tegemist olemasoleva toote arendamisega, kuid enne eelnõustamisel käimist ei tohiks käega lüüa. Sageli on pärast projekti kohendamist võimalik siiski ühel või teisel viisil toetusraha taotleda. Samas tuleb samas silmas pidada seda, et ettevõte keskenduks ikka oma äri arendamisele, mitte ei kirjutaks projekti toetuse saamise pärast.

Tarkvaraettevõttest Webmedia välja kasvanud spin-off-firma OÜ Zeroturnaround toode vallutab maailma

Tarkvaraettevõttest Webmedia välja kasvanud spin-off-firma OÜ Zeroturnaround toode, mis aitab Java-keskkonnas töötavatel programmeerijatel tööaega tuntavalt kokku hoida, on kahe aastaga levinud praktiliselt üle maailma - lahendust kasutatakse enam kui 60 riigis.

Ainulaadse toote Jrebel (varem kandis nime Javarebel) ühe autori, Zeroturnaroundi arendusjuhi Toomas Römeri hinnangul on toote potentsiaalsete kasutajate hulk kokku 6-7 miljonit ehk just nii palju on maailmas programmeerijaid, kellel sellest vahendist kasu on.

Jrebel on Java programmeerimisplatvorm, mille kasutamine võimaldab ühe programmeerija puhul hoida päevas kokku tööaega pool tundi ja aastas 2-3 nädalat. "Kui arvestada, et programmeerija töötund maksab maailmas keskmiselt 50 dollarit ja suurtes firmades on tööl sadu programmeerijaid, siis on tööaja kokkuhoiu pealt saadav rahaline võit muljetavaldav," lisas Römer.

Zeroturnaroundi juhatuse liikme Ivo Mägi andmeil annab poole käibest USA turg ja 35-40 protsenti Lääne-Euroopa turg. "Need protsendid peegeldavad tegelikult väga hästi maailma tarkvaraturgu," lausus Mägi. "Näiteks meie toodet kasutatakse väga palju Hiinas, Indias ja Venemaal, kuid millegipärast ei kipu nad seda meilt ostma."

Mägi täpsustas, et kokku on neil tuhandeid kliente, kelle hulgas on näiteks sellised suurfirmad nagu JP Morgan, Nokia, Nordea, Roche. Eestisse on firma müünud vaid üksikud tooted. Zeroturnaroundi põhitoote hind on 149 dollarit ühe programmeerija kohta aastas.
Mägi ei salanud, et Jrebeli müük läheb tõusvas joones ning et kokku on toodet müüdud rohkem kui viie miljoni krooni eest. Mägi lisas, et läinud aasta viimases kvartalis jõudis ettevõte juba jooksvasse kasumisse.

Et tõsta motivatsiooni ja selgemalt fokusseerida, eraldus OÜ Zeroturnaround eelmise aasta suvel ASist Webmedia. Kõik arendusega tegelevad mehed on lõpetanud erinevatel aastatel Tartu Ülikoolis informaatika eriala.

"Jrebel on esimene tõeline õnnestumine meie tooteportfellis ning edasine töö keskendub praeguse lipulaeva müügivõrkude väljaehitamisele ning turundusele," kommenteeris Ivo Mägi ettevõtte arenguplaane. "Paralleelselt käib töö uute tooteliinide prototüüpimise ja katsetamisega. Sellel aastal loodame turule tulla vähemalt kahe uue lahendusega."

Autor: Virge Haavasalu, virge.haavasalu@aripaev.ee
Loe kogu artiklit…

25.mail toimub teine TEDxTallinna konverents! Korralda oma sõprade või töökaaslastega TEDxTallinna veebiülekande ühisvaatamine!

KUMU auditooriumis toimub 25. mail teist korda TED-formaadis inspiratsioonikonverents TEDxTallinn, mis seob erinevate valdkondade mõtlejaid ja tegijaid.

TED-konverentse on nimetatud maailma suurimaks helgete peade kokkutulekuks. See USAs alguse saanud formaat toob kokku spetsialiste kõikvõimalikest inimtegevuse valdkondadest, et kontsentreeritud ajas anda edasi ideid ja inspiratsiooni. Tänu veebilehele TED.com on TED-kõned nüüdseks kogunud miljoneid vaatajaid üle kogu maailma ja konverentsidel tekkinud sünergia on olnud aluseks mitmetele globaalset mõõtu kampaaniatele maailma parandamiseks.

TED-konverentside eeskujul toimub 25. mail kolmandat korda Eestis ja teist korda Tallinnas sündmus nimega TEDx, mille läbivaks teemaks on kasvamine – isiklik ja ühine, nii vaimus kui mateerias. Üles astuvad energeetikaspetsialist Taavi Veskimägi, helilooja Tõnu Kõrvits, sotsiaalne ettevõtja Mairi Jüriska, biomeditsiinitehnoloog Mart Ustav, semiootik Valdur Mikita jt.

Kohad konverentsile on hetkel juba täis, kuid koostöös RGB ja Elioniga pakume kõigile huvilistele kvaliteetset elavat videoülekannet interneti vahendusel. Lähtudes TEDi motost "ideed, mis väärivad jagamist", kutsume huvilisi üles korraldama oma ühist ülekandevaatamist – olgu siis sõprade ringis või avalikult kõigile soovijatele.

Ülekannet näeb kodulehel tedx.ee, kust leiad kogu vajaliku info. Palume ühisvaatamiste korraldajatel end sealsamas ka registreerida: tedx.ee/minu-tedx, et huvilised saaksid võimalusel teiega liituda.

Jagatud ideedes on vägi!

TEDxTallinna meeskond

Lisainfo:tedxtallinn@gmail.com
Jannus Jaska,
tel. 51 09 901
http://www.tedx.ee/

PS: TEDxTallinn ei ole korraldatud TED-konverentside poolt, vaid on iseseisvalt TED-litsentsi alusel korraldatud üritus.

Kevelt tõi turule uudse ripsmeseerumi

Tehnopolis tegutsev ravimitootja Kevelt tõi turule ripsmekasvu soodustav seerum Maxeylash.

Seerum toidab ripsmeid ning muudab need pikemaks ja tihedamaks juba peale 4-6-nädalast kasutamist. Paljudel on esmased tulemused nähtavad juba kümne päeva pärast. Maxeylash on värvitu parfüümivaba geel, mis sisaldab P. Homomalla koralli ekstrakti. Parima tulemuse saavutamiseks kantakse Maxeylash'i ripsmejuurtele puhtale nahale enne magamaminekut, organismi puhkamise ajaks.


Maxeylash on välja töötatud Eesti ja Ameerika teadlaste ühistöös. Toote idee pärineb teadlaselt Kirk M. Maxey'lt, kelle järgi on Maxeylash nime saanud. Dr. Maxey on uurinud P. Homomalla koralli üle 25 aasta, praegu jätkab ta teadustegevust biotehnoloogia firmas Cayman Chemical. Ta on tõestanud, et sellel ekstraktil on ripsmeid tugevdavad omadused.

Maxeylash on müügil hästi varustatud apteekides ja ilusalongides. Ripsmeseerumi koostis on kooskõlastatud Terviseametiga.

AS Kevelt on ainus ravimitootja Eestis, kes toodab ravimeid steriilsetes tingimustes. Juba 1977. aastal alustasid Tallinna Tehnikaülikooli Keemia Instituudi teadlased ravimite toimeainete uuringuid. Tänaseks on teadusuuringutest välja kasvanud uute ravimvormide väljatöötamise ja ravimite tootmisega tegelev ettevõte AS Kevelt.

Ravimite tootmise litsentsi sai Kevelt 1995. aastal. Aasta hiljem hakati tootma sünnitusabi ravimit, mis oli esimene steriilsetes tingimustes valmistatud ravim Eestis. Hiljem lisandusid preparaadid vereringehäirete ja kõrgenenud silmasisese rõhu raviks. AS Kevelt toodab ka bioloogilisi ravimeid Läti turule ning Rootsi firmale OriGen valmistatakse tüvi-ja nabaväädivererakkude külmutuslahuseid ja -süsteeme.

Allikas: AS Kevelt, http://kevelt.ee/est/

Kutsume tööstusettevõtjaid tootearenduse teabehommikule

EAS tootearenduse tiim kutsub tööstusettevõtete juhte ja arendusjuhte tootearenduse teabehommikule, mis toimub kolmapäeval, 26. mail kell 10-12 EASi kontori 2. korruse seminarisaalis (Lasnamäe 2, Tallinn).

Teabehommiku eesmärgiks on pakkuda tööstusettevõtetele vajalikku teavet EASi võimaluste aktiivsemaks kasutamiseks uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamisel või olemasolevate edasiarendamisel.

Paljudel ettevõtetel on praegusel ajal finantsiliselt keeruline tegelda tootearendusega. Samas on hinnatase praegu soodsam kui majandustõusu ajal, tööjõuturul on liikvel palju professionaalseid töötajaid ning uuendustesse panustamine aitab valmistuda uueks majanduskasvuks.

Et välja selgitada ettevõtte plaani või uuendusliku idee rahastamisvõimalusi, annab tootearenduse ettevõtlusvaldkonna juht Erki Varbola ülevaate:

• seniste projektide kogemusest;
• missuguseid arendusi on seni toetatud ja keda ootame programmidesse osalema;
• kuidas kaasata arendustöötaja oma toote arendustegevusse;
• missuguseid võimalusi pakub koostöö ülikoolidega;
• kuidas rahastada oma toote arendustegevust;
• missuguseid riske aitab EAS ettevõttel maandada;
• missugused on vajalikud tingimused toetuste saamiseks.

Ettekande järel saab oma ettevõtte vajaduste ja võimaluste osas nõu pidada ettevõtluskonsultantidega, konkreetse projekti puhul aga saada juba tasuta eelnõustamist.

Seminaril osalemiseks tuleks registreeruda EASi kodulehel või teatada osalemissoovist:
Kerli Bender
kerli.bender@eas.ee
Tel. 627 9350

Lisainfo tootearenduse toetuste kohta ja eelnõustamise kokkuleppimiseks:
Erki Varbola
erki.varbola@eas.ee
Tel. 627 9704

Peenmehaanik saab abi Protolabi katsetöökojast

Autor: Ain Alvela, Äripäev, 13.05.2010

Poole aasta eest Tartu teaduspargis avatud Protolabi katsetöökoda on võtnud endale eesmärgi pakkuda peenmehaanika alal nii konsultatsioone kui ka abi disainimisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel.

Protolabvõrgustiku tootearendusalased tugiteenused on suunatud ettevõtetele ja teadus-arendusasutustele. Võrgustiku klientidele pakutakse prototüüpimise täisteenust.

Protolabi laborijuhataja Roman Muguri sõnul pakub Protolabi katsetöökoda peenmehaanikaalast tootearendusteenust.

"See võib sisaldada konsultatsioone uute toodete arendamise vallas ning abi nende toodete disainimisel, insenerilahenduste, sealjuures ka tootmistehnoloogia väljatöötamisel, samuti konstruktsiooni analüüsimisel," selgitab ta. "Pakume ka prototüüpide ja esikeksemplaride valmistamist ning katsepartiide ja väikeseeriate valmistamist."

Oluline koostööpartnerite grupp on Tartu Teaduspargi asukad, keda on kokku ligi seitsekümmend. "Neist tihedam koostöö on kujunenud seesuguste firmadega nagu OÜ LDiamon, OÜ Click and Grow, OÜ Interspectrum ning OÜ Jeko Disain," loetles Mugur. "Mitu ettevõtet väljastpoolt teadusparki on samuti meilt abi saanud."

TÜ Füüsika Instituudi nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmus märkis, et kuigi Protolab pole veel lõplikult välja kujunenud, avaldab katsetöökoda lootustandvat muljet.

"Eks väljakujunemine ongi pikem protsess, päris selge pildi katsetöökoja tegevusest saab ehk ühe-kahe aasta pärast," selgitas Lõhmus. "Praegu pole Protolab veel leidnud oma kohta teadussüsteemis, nad alles valmistuvad suuremale turule minemiseks. Näen neis kindlasti suurt potentsiaali."

"Kui katsetöökoda saab öelda, et asi, mis näiteks mõnes tootmisettevõttes häid tulemusi annab, on nende tehtud, siis on see juba suur näitaja," nentis Lõhmus.

Naabriks saab Nanolab

Tartu Teaduspark soovib ehitada Baltimaade suurima puhasruumide kompleksi nanotehnoloogia ettevõtjatele vajalikuks arendustööks.

Pooltööstuslik labor valmib 2011. aasta kevadel. Nanolabis hakatakse välja töötama lahendusi, millel on potentsiaali jõuda toodetena kiiresti turule.

Näiteks saab loodavas laboris teha nanotehnoloogilisi funktsionaalseid pinnakatteid klaasitööstusele, läbipaistvaid elektroode, gaasisensoreid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapsleid ravimi- ja kosmeetikatööstusele. Nanotehnoloogiat on hinnatud üheks kõige kiiremini arenevaks tehnoloogiasektoriks.

Loe kogu artiklit

Liikluskoolitus kolib lähiajal Teooria.ee abil internetti

Eesti e-lembelisus viib peagi veebipõhiseks ka liiklusõppe ja teooriaeksamiteks valmistumise. Tallinna Tehnoloogiapargi Tehnopol äriinkubaatoris kasvav ettevõte Teooria.ee käivitas aprillikuu alguses teenuse, mis võimaldab liiklusõppuritel oma teadmisi ammutada veebikeskkonnas.

Õppida saavad nii need, kellel vaja juhiluba, kui ka teised sõiduhuvilised. Näiteks noored, kellel vanust veel lubade jaoks piisavalt ei ole, või inimesed, kes tahavad oma olemasolevaid teadmisi värskendada. Kui õpilased käivad juba autokoolis klassitundides, võivad nad kasutada seda keskkonda enne eksamiteks valmistumist. E-õppe eeliseks on kindlasti selle paindlikkus. Loenguid saab vaadata ning teste harjutada millal ja kus tahes. Samuti ei jää loeng vahele haiguse, trenni või muude põhjuste tõttu.

Kui harilikult kaasneb liikluskooli kohustusliku programmi läbimisega hulk teooriatunde, siis Teooria, ee soovib õpilaste mugavaks teenindamiseks pakkuda autokoolidele võimalust koolitada huvilisi üle veebi. Oma juhendajaga kohtub õpilane avaloengus, konsultatsioonitunnis ja autokooli teooriaeksamil.

Maanteeametilt kinnituse saanud Teooria.ee süsteemist leiab 18 interaktiivset liiklusteooria õppeteemat, suure hulga animatsioone ja ka liikluseksami harjutustestid vastuste ja selgitustega. Peagi lisanduvad 3D liiklussituatsioonid Eesti suuremate linnade keerukamatest ristmikutest. Visuaalsed lahendused võimaldavad huvilistel oma liiklusteadmisi täiendada või headele teadmistele kinnitust saada.

Kogu õppematerjal on kvaliteetne ja asjakohane. Materjalide väljatöötamisel tehakse koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooliga EAS-i väljastatud innovatsiooniosakute toetusmeetme raames. «Meie eesmärk on anda liiklusõppuritele kvaliteetne õppematerjal ja mugav testide sooritamise keskkond,» ütles Teooria, ee tegevjuht Mihkel Vaasa.

Teooria.ee kliendid on autokoolid ja nende õpilased, kellel näiteks kooli, töö, pere, spordi või muude tegevuste tõttu on raske leida aega loengutes kohal käimiseks. Igal õppuril on valida, kas käia traditsioonilises teooriaõppes tundides kohapeal või läbida teooriakoolitus e-õppeprogrammina kodust lahkumata. Autokoolil aitab see pikemas perspektiivis vähendada püsikulusid, sest siis ei pea omama traditsioonilise klassikoolituse läbiviimiseks ruume ega eraldi õppevahendeid. Samuti aitab säästa selline koostöö e-õppe arenduskuludelt, mis võivad osutuda vägagi kõrgeks.

Mihkel Vaasa hinnangul võiksid Eestis Teooria.ee abiga liikluskoolitust üle veebi pakkuma hakata ligi 80 suuremat ja väiksemat autokooli. «Kui teenus on ennast Eestis piisavalt hästi tõestanud, vaatame tulevikus kindlasti ka piiri taha. Oleme sihikule võtnud Soome, kus on liikluse ülesehitus Eestiga sarnane, ja Poola, mis on atraktiivne oma turu suuruse poolest,» kommenteeris Vaasa.

Ajujaht 2009 ideekonkursilt välja kasvanud ettevõte Teooria.ee tegutseb praegu aktiivselt seitsmeliikmelise meeskonnana Tehnopoli äriinkubaatoris ja arendab igapäevaselt virtuaalset õppekeskkonda.

Autor: Teooria.ee, ajaleht Koit 13.05.2010

Eesti firma Estel hakkab lennukeid käivitama

Estel Elektro loob maailma lennujaamadele uut tüüpi energiaalaldeid, mille abil lennukeid elektriga toidetakse, saame lugeda Andres Reimeri Ärilehe artiklist.

EAS andis Estel Elektrole ligi miljon krooni toetust uue põlvkonna energiaalaldite loomiseks. Tegemist on seadmega, mille abil varustatakse lennujaamas lennukeid elektrivooluga ja käivitatakse mootoreid.

Terava konkurentsi tõttu ei soovi ma avaldada, millistesse lennujaamadesse kavatseme esimese partii saata, kuid kõne all on tellimus ühelt väga suurelt lennujaamalt," ütles Esteli juht Sergei Frolov. Kui meie seade valmib, siis on tegemist maailma moodsaima tippklassi tootega. Eelmisel aastal tegime ühe uuenduse iseseisvalt, kuid nüüd otsustasime ekspordivõime tugevdamiseks toetust küsida."

Estel soovib alaldeid toota uutele või rekonstrueeritavatele lennujaamadele, kuhu neid tellitakse korraga vähemalt 100-200. Ühe seadme maksumus jääb sõltuvalt tehnilistest nõudmistest 300 000-800 000 krooni vahele. Igapäevaste parandustööde käigus vajab lennujaam tavaliselt korraga 5-10 sellist alaldit.

Estel on tootnud lennujaamade jaoks nii lääne kui ka Nõukogude päritolu lennukitele sobivaid alaldeid juba varem ja need moodustavad kõige laiema tellimuste geograafiaga tootegrupi, millel on tellijaid Iirimaalt Kuubani. Alaldi tehnilist arengut võib võrrelda televiisori arenguga," selgitas Frolov. Kõige esimesed televiisorid näitasid pilti samuti nagu tänapäevased, kuid tänapäevased on kompaktsemad, toodavad paremat pilti ja heli, on ökonoomsemad - sama areng toimub ka alaldite juures." Uuenduslik seade valmib Esteli insene­ribüroos tänavu ja selle loomisega tegeleb viis inseneri.

Estel valmistas Tallinna lennujaamale muundurseadmed, kui siin hakkasid maanduma esimesed Boeingud. Viimasesse Tallinna lennujaama rekonstrueerimisse Eesti oma ettevõtet ei kaasatud, sest peatöövõtja eelistas välismaa tarnijaid.

Eesti on deklareerinud, et meil ei ole oma majanduse suhtes protektsionismi, kuid millegipärast me talume, kui välismaa peatöövõtja ei vali mitte parimaid seadmeid, vaid toob kaasa oma koduriigi ettevõtete toodangu," tõdes Frolov.

Eesti juhtiv elektrimuundurite tootja Estel töötab välja ja toodab elektrotehnilisi seadmeid. Peamisteks toodanguartikliteks on elektrienergia pooljuhtmuundurid, trafod ning voolupiiramis- ja silumisreaktorid. Esteli toodangut rakendatakse energeetikas ja masinatööstuses, samuti energiamahukates tööstusharudes - metallurgiakombinaatides ja suurtes metallitöötlusettevõtetes.

Esteli püsiklientideks on Venemaa, Ukraina ja teiste SRÜ liikmesmaade, aga ka Saksamaa, Poola, Hiina, Korea ja Egiptuse ettevõtted. Oma uue tootega on Estelil kõige lihtsam liikuda senisele turule, näiteks Moskvasse, kus töötab juba nende tütarettevõte, samuti Poolaja Ukrainasse ning Lätti-Leetu. Ühtlasi soovib firma klientideks haarata ka teiste Euroopa Liidu riikide lennujaamu.

Allikas: Andres Reimer, Eesti Päevaleht (Ärileht)

Kuula reporteritundi Eesti ettevõtjate kogemusest Räniorus

Neeme Raua poolt juhitav Reporteritund on salvestatud Silicon Valleys, kus Andrus Viirg on aidanud Eesti firmadel maailmaturgu kombata nüüd juba üle kolme aasta. Täna on Silicon Valleys kontor Modesatil, virtuaalsed kontorid on avanud Yoga ja Fortumo.
Saates kuulete neljast Eesti firmast, kes Räniorus püüavad läbi lüüa ja innustavad „suurelt mõtlema“:

Yoga automaatikasüsteemi tehnoloogiast ja kogemusest, kuidas Ameerika turul hakkama saada räägib Yoga juht Priit Vimberg. Päikeseenergeetika arendamisega tegelev ja päikesepaneele tootva firma Crystalsol juht Thomas Badegruber lisab, et firma koosseis on küllaltki rahvusvaheline, aga enamus töötajaid on TTÜst. Kütuse elementide tehnoloogiat arendav ettevõtte Elcogen juht Enn Õunpuu tutvustab oma toodet ja räägib sidemete loomisest Euroopa ja USA turul. Tuuleturbiine arendav Goliath Wind on seadnud eesmärgiks luua tehnoloogia, mis võimaldaks toota elektrienergiat 15-20 protsenti odavamalt kui praegu turul pakutavad tooted, ütleb firma juht Lars Mach.

Lisaks on mikrofoni ees Tallinna Tehnopol katuse all töötavad ettevõtjad, kes äsja Silicon Valleyt külastasid ning nähtust-kuuldust suurt inspiratsiooni said. Nii Ühendatud Piletite, Eestis ID-pileti süsteemi loonud juht kui ka United Dogs and Cats ja Eesti start-upide klubi juht Ragnar Sass jagavad oma kogemusi „Elevator speechist“ ja sellest, kuidas ja miks tulla end näitama Silicon Valleysse.

Kuula Reporteritundi: 1349731.mp3

EAS toetas 36 miljoniga seitsme uue labori loomist

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on poole aasta jooksul toetanud rohkem kui 36 miljoni krooniga seitsme uue labori loomist Eestisse, et aidata ettevõtjatel pürgida uuenduslike toodetega välisturgudele. Laborite arendamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul toetab eelmise aasta novembris avatud uus programm katse- ja pooltööstuslike laborite loomist Eestisse. „Toetuse eesmärgiks on arendada just ettevõtetele suunatud kodumaiseid katseteenuseid,“ selgitas Pralla. „Nutikamad lahendused, arukam tehnoloogiakasutus, parem materjalivalik, tippkvaliteediga tooted ja hästi kaitstud intellektuaalomand kasvatab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Mida rohkem tekib ettevõtjatel sidemeid katselaboritega, seda enam suudavad ettevõtjad arendada ka välismaal läbilöövaid tooteid ja teenuseid.“

Tartusse luuakse kliiniliste ja füsioloogiliste uuringute keskus, mille arendamisega tegeleb Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus. Uus labor hakkab pakkuma toiduainete teaduspõhist ekspertiisi ning teadusinfot, mille alusel saavad tootjad taotleda Euroopa Toiduametilt toote tervislikkust tõestavate väidete kinnitamist. Projektiga on juba seotud mitmed Eesti toiduainetööstused.

Mistra-Autex AS avab EASi toel kergetööstusele spetsialiseerunud tänapäevase labori, milles on unikaalne võimalus mõõta suuri, 1,2x2,4-meetriseid kolmemõõtmelisi tooteid. Eesti tekstiili- ja õmblusettevõtetele hakatakse pakkuma kliimateste ning kootud materjalide kulumis- ja hõõrdekindlusteste. Lisaks saavad abi ka ettevõtted, kes toodavad kindlatele mõõtudele vastavat toodangut ja vajavad selleks mõõteprotokolle.

Metrosert AS loob uut mõõtelaborit, kus hakatakse pakkuma mõõte- ja katsetusteenuseid 8 uues valdkonnas. Labori loomisel on arvestatud energeetika-, elektroonika-, metalli- ja toiduainetööstuse ning akna-ja uksetootjate vajadusi.

Biodiesel Varad OÜ rajab Paldiskisse kaasaegset biokütustele spetsialiseerunud laborit, mis hakkab pakkuma vedelate biokütuste katsete ja heitveeanalüüside teenust.

Biolaborid OÜ-l valmib aga kliiniliste uuringute läbiviimise nõuetele vastav puhta ruumi labor, mida Eestis seni veel ei ole. Selle rakuteraapia labori teenuseid saavad kasutada eelkõige tüvirakutehnoloogiate arendamisega tegelevad ettevõtted ning teised biotehnoloogiafirmad, kes vajavad arendustööks vastavat tüüpi ruumi. Labori rajamine toetab rakuteraapia kui teenuse pakkumise alustamist Eesti meditsiinisüsteemis.

BiotaP OÜ arendab välja metagenoomsete analüüside laboratooriumi keskkonnaseire teenuste pakkumiseks. Need teenused võimaldavad kiiresti ja lihtsalt hinnata keskkonna „tervist“ ning selle muutusi, lähtudes spetsiifiliste mikroorganismide arvukusest ja mikrobioomi liigirikkusest näiteks mullas, puhtas vees, õhus, toidus jne. BiotaP on esimene ettevõte kogu Euroopas, kes metagenoomseid testsüsteeme arendab.

Tartu Teadusparki ehitatakse aga Baltimaades ainulaadset nanolaborit, mis pakub prototüüpide arendamist ja tööstuslike näidiste tootmist. Need on eelduseks, et Eesti ettevõtjad saaksid tuua turule uusi nanotehnoloogial põhinevaid tooteid.

Vaata pühapäeval, 9. mail kell 16.30 ETV saadet 2020 „Eesti kosmosesse!“

ETV saatesari 2020 räägib meie võimalikust tulevikust: näiteks oma tuumajaamast Eestis, Eesti rohelise energia võidukäigust, prügivabast Eestimaast, eestlaste kosmoselendudest ja inimlikest robotid… Palju sellest on juba praegu olemas kas teaduslaborites või innovatsiooniprojektides.
Seekordse saate teema on Eesti kosmosesse! – teema, mis haakub ka neil päevil toimuva kosmose konverentsiga.

Saate tutvustuses on välja toodud, et kosmos on kauge ja sinna minek kallis. Selline suhtumine on avalikku arvamust valitsenud aastakümneid ja määranud ära ka selle, millisena näeme (või pigem ei näe) Eesti kohta kosmosetööstuses.

Eesti valmistab ette liitumist Euroopa Kosmoseagentuuriga; siinsed tudengid lasevad aasta pärast orbiidile päris oma satelliidi; Eesti tudeng on lõpetanud Euroopa Kosmoseülikooli; mitmed teadusasutused ja ettevõtted kasutavad oma igapäevatöös satelliitidelt pärinevaid andmeid.
Kas Eestist saab kosmoseriik? Inimkond on taevasse vaadanud juba aastatuhandeid, ent kosmoseasjades pole taevas enam ammu piiriks. Saates arutlevad kosmosevaldkonna tuleviku ja Eesti rollist selles oma ala parimad asjatundjad.

Täpsema info leiad saatesarja 2020 kodulehelt ja ETV kodulehelt

Täna ja homme toimub Tallinnas kosmosekonverents, millel osalevad Euroopa Kosmoseagentuuri esindajad ja kosmostetööstuse tipptegijad

Konverentsi on kokku toonud ligi 400 osalejat: teadlased, spetsialistid, ettevõtjad, ametnikud ja regioonide liidrid Balti riikidest, Põhjamaadest, Venemaalt ning mujalt maailmast, et vahetada teadmisi ja kogemusi kosmose toodete-teenuste valdkonnas.Samuti tutvustatakse konverentsil uusi ärivõimalusi ja teadusuuringute tulemusi, millest Eesti jaoks on olulisemad satelliit kaugseire, -positsioneerimise ja navigatsiooni rakendused. Ettekannetes keskendutakse peamiselt lõppkasutajatele suunatud teenuste loomisele ning tutvustatakse vastavaid innovaatilisi ärimudeleid.

Jälgi konverentsi uudiseid http://www.facebook.com/#!/pages/Space-Downstream-Services-2010-International-Conference/268919003720

Vaata hommiku televisiooni intervjuud, kus Eesti kosmosepoliitika töögrupi liige Alar Kolk iseloomustas Eesti majandusettevõtjate olukorda ja tehnoloogilise taseme valmisolekut koostööks Euroopa Kosmoseagentuuriga. http://uudised.err.ee/index.php?06202901

Õpilasfirmast arenes välja raudvara kirjastus

Tõelise start-upina on õpilasfirma Märter läbi käinud ebaõnnestumiste kadalipu, enne kui lõpuks püünele sai.

Ettevõtte asutajad Lars Trunin ja Martin Karu räägivad emotsionaalselt ja värvikalt, kuidas esimene kasum raisati ära, kuidas end mässiti võlavangi, kuidas tehti totaalseid valearvestusi, töötati hiliste õhtutundideni tasuta jne (vt videot)

Valemite ja teiste koolitarkuste rausvarasid välja andev Märter tahab Lars Trunini sõnul edaspidi trükkida ja avaldada noorte kirjanike loomingut. „Tahame teha midagi suurt ja märkimisväärset, et Märter OÜst räägitakse tulevikus kui Apple’ist!“

Eestlased USAs kolme suurima mobiiliparkimisfirma hulgas

Mobiilset parkimislahendust pakkuv NOW! Innovations haub suuri plaane USA turul.

Hetkel töötab eestlaste mobiilne parkimine USAs Decaturis, Readingus, Hudsonis, Bethesdas – kõik need linnad/maakonnad asuvad erinevates osariikides. Läbirääkimisi peetakse veel kümnekonna linnaga.

Ehkki mahud on veel väikesed, ollakse tagasihoidlike numbritega USA kolme suurima mobiilparkimisoperaatori hulgas ning turg kasvab väga kiiresti. Firma klientideks on omavalitsused ja parklaoperaatiorid.

NOW! Innovationsi juhatuse esimees Kalju Rüütli sõnul on USA parkimisäri suveräänselt maailma suurima käibega ning kasvab üsna kiiresti. „Kuna konkurents USA parkimisturul on märkmisväärne, siis meie poolt pakutav mobiilse parkmise lahendus annab innovatiivsematele parkmisfirmadele konkurentsieelise läbi päris drastilise kulude vähendamise,“ räägib ta.
USAs edu saavutamiseks on kaasatud hulganisti kohalikke müügiagente. Siiani on fookuspandud põhiliselt idarannikule, sest terve turu haaramiseks korraga ei jätku aega.

Rüütli: „Bürokraatiat on riigihanketes üsna palju. Eelkõige väljendub see tohutus hulgas juriidilistes detailides, millele peab pakkuja vastama. Ühes hiljutises pakkumiskutses oli näiteks kokku 91 lehekülge millest ainult 11 kirjeldasid seda, mida tehniliselt tahetakse.“

75 aastat on USA-s parkmise eest tasutud müntidega, kasutades teada-tuntud parkmisaparaate tänavatel. Igasugune muu lahendus tundub ameeriklastele võõras, olgu siis tegu mobiilparkimise või mitut kohta haldava Euroopa stiilis parkimisautomaadiga. Meile tavapärase SMSi saatmise asemel järgitakse seal meelsamini automaatvastaja instruktsioone.

Lisaks USAle tegutseb NOW! Jõulisemalt Belgia, Inglismaa, Hispaania, Hiina, Ladina-Ameerika jt turgudel. Oma mobiilimakseplatformi kaudu kavatseb ettevõte tulevikus hakata ka kontserdipileteid müüma.

Vabadussamba autoritel uued projektid soolas

Vabadussamba projekti autorid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre lõid kampa noorusliku inseneribürooga Futeq, moodustades Eesti erksaima tootearendusbüroo Flydog Solutions.

Flydog pakub täisteenust – alates ideede genereerimisest, turuanalüüsidest lõpetades seeriatootmise ettevalmistamisega – neile, kel pole tootearenduses kogemusi või ressursse.

Ettevõte tahab tuua kvaliteetse tootearendusteenuse nii Eesti kui ka Skandinaavia turule ning teeb koostööd Soome tootearendusbürooga Provoke.

Sternfeld ja kolleegid on lisaks Vabadussamba kontseptsioonile seni välja töötanud mobiilse turvaseadme korpuse ja kasutajaliidese, käärtõstuki, induktsioonipliidi, robotkäe jpm. Momendil töötatakse näiteks tuulegeneraatori kallal ning luuakse Kunda uue seikluspargi kontseptsiooni.

Sternfeld ja Laidre tegelevad TTÜ Avatud Ülikoolis alates 2005.aastast ka insenerihariduse propageerimisega läbi abiturientidele mõeldud tootearenduskursuste.

Krattidega maailma vallutama

Eesti Startupi Juhtide Klubi eestvõttel aprillis korraldatud Garage48 ürituse võitis Kratid.com, veebiprojekt millega igaüks saab endale teha virtuaalse krati ning sellest päriskrati.

Aasta tagasi tekkis graafilisel disaineril Mihkel Rongal visioon lemmikloomasarnasest virtuaalsest tegelasest, kelle igaüks saaks oma nägemuse järgi veebis kokku panna.

Idee seisis kuni Garage48 ürituseni sahtlis. Üritusele tuli kokku sadakond erineva taustaga inimest: programmeerijaid, äriarendajaid, disainereid ja turundajaid jt. 48 tunniga tegi tiimidesse jagatud seltskond valmis 16 teenust. Nende hulgast valis žürii, kuhu kuulus ka majandusminister Juhan Parts, parimaks Kratid.com’i.

Tiim tegi Ronga idee teoks. Sinna kuulusid lisaks Rongale veel Martin Grüner, Eero Koplimets, Martin Kapp, Ardi Ravalepik ja Margot Müürsepp. Koos leiti virtuaaltegelasele vorm ja nimi – Kratt. Valmisid veebileht ja Krattide loomise programm. Käivitus Krati promo nii Facebookis kui ka Twitteris. Menu ja sellega kaasnev “tasuta reklaam” oli võimas, arvestades, et tegelikult pole Kratt inimestele eluliselt vajalik. Eesti mütoloogias on Kratt ka tegelane, kes asju kokku varastab.

Facebookis tekkis krattidel mõne päevga 200 fänni. Lisaks suurele tehnoloogiasaidile Techcrunch kajastas Kratte Eesti meedia: Krattide tiim kutsuti nii “Terevisiooni” kui Kuku raadiosse ning portaalis E24 oli see esiuudis. Praeguseks on inimesed teinud ligi 1000 virtuaalkratti ning 50 tootmiseks on esitatud juba tellimus. Krattide loojatel pole samas veel ettevõtegi registreeritud, samuti otsitakse alles “mänguloomade” tootjafirmat.

Mihkel Ronk leiab, et inimestel on vaja meelelahutust. Uue kangelasega tahetakse väga kaugele jõuda. Kratid.com tehakse kindlasti ingliskeelseks ning idee on teha Kratist multifilmikangelane. Seejärel jääb oodata, mil mõni tuntud riskikapitalist Krattidesse paarsada tuhat dollarit investeerib ning kas Krattide tiim tõuseb komeedina rahvusvaheliste start-up-edulugude sekka.

Garage48 žürii liikme Allan Martinsoni sõnul on Kratis midagi väga eestlaslikku ja folkloorilist, kuid teisi rahvaid ei pruugi tegelane nii väga erutada. “Samas, mingi nišš on maailmas kõikidele imelikele loomadele. Näiteks Jaapani ning Korea turgudelt võib selles osas teinekord tulla väga ootamatu reaktsioon.”

Südamejuust pälvis kolm olulist auhinda

Piimandusühistu E-Piim toode Harmony Südamejuust pälvis möödunud nädalal kolm olulist auhinda: Eesti Parim Piimatoode, Selveri Parim Toiduaine ja innovatsiooni aukiri.

Möödunud nädalal toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil krooniti Harmony Südamejuust konkursi "Eesti Parim Toiduaine 2010" raames Eesti Parima Piimatoote tiitliga. Lisaks parimale piimatootele kuulutati Harmony Südamejuust Selveri Parimaks Toiduaineks ning tunnustati innovatsiooniaasta IN.ee aukirjaga.

Sel aastal Põltsamaa Meierei 100. tegevusaastat tähistava Piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas sõnas, et Harmony Südamejuust on maitsev kooslus traditsioonidest, eestimaisusest ja innovatsioonist. "Avaldan suurt tänu kõigile, kes on olnud sedavõrd uudse toote valmimise juures ja mul on hea meel, et lisaks tarbijate kiitustele on meie saavutusi nüüd ka avalikult tunnustatud," ütles Murakas. Piimandusühistu E-Piim toode Harmony Südamejuust sisaldab Eesti teadlaste poolt avastatud vererõhku reguleerivat Tensia bakterit, mille igapäevane tarbimine mõjub vererõhku reguleerides kasulikult südame-veresoonkonna tööle.

Harmony Südamejuustu tervislikud omadused on teaduslikult tõestatud kliiniliste katsetuste teel, milles on osalenud rohkem kui 200 inimest. Lactobacillius Plantarum Tensia tervislikud omadused avastati Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse poolt, mille asutasid 2004. aastal Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, OÜ Starter ST ja Piimandusühistu E-Piim. Teadmistepõhise majanduse programmi raames on Harmony Südamejuustu uurimistöid toetanud ka Eesti riik läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse.

Lactobacillus plantarum Tensia on varem kõrgetasemelist tunnustust pälvinud rahvusvahelisel leiutiste näitusel KIWIE 2009. aastal Koreas ning naisleiutajate konverentsil EUWIIN 20 09. aastal Helsingis.

Loe südamejuustust täpsemalt: http://www.tensia.eu/uudised/

KUTSE INFOPÄEVALE-Kuidas toetada oma ettevõtte arengut ja kasvu, kasutades erinevaid Euroopa innovatsioonifonde?

Ettevõtjad on oodatud 20. mail Vabaõhumuuseumisse EASi korraldatavale seminarile, kus tutvustatakse rahastamisvõimalusi Euroopa Liidu koostööprogrammide raames. Käsitlemist leiavad eeskätt 7. raamprogrammi ja Eurostars võimalused. Tutvustatakse ka EASi tootearendustoetust, mille abil saab valmistada ette 7. raamprogrammi taotlust. Lisaks ettevõtjatele on oodatud ka ülikoolide jt teadusasutuste esindajad.

Infopäeval astuvad üles mitmed esinejad. Oma kogemusi jagavad Poola ettevõtja Tomasz Cichocki ja Eesti ettevõtja Kalev Piirimägi. Oma sõnumi Eesti ettevõtjatele ütleb ka Euroopa Komisjoni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) üksuse juhataja dr. Bernd Reichert.
Seminar toimub Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis 20. mail kell 10-17. Seminarist osavõtt on tasuta, kuid sellele tuleb registreeruda 17. maiks SIIN. Ajakava vt allpool.

Kui leidub piisavalt innovaatiline idee, millel kõlapinda ka mujal Euroopas, ning suudetakse kaasata häid partnereid teadusasutusest, on ka väikesel ettevõttel sõltumata tegevusalast võimalus osaleda väga suurte toetussummadega projektides. Järgmine taotlusvoor 7.raamprogrammi võimekuse bloki all „Teadusuuringud VKE-de huvides“ avatakse ilmselt juuni alguses ja just nüüd on paras aeg end kõige olulisega kurssi viia.

Infopäevade kohvipausid pakuvad suurepärast võimalust luua ettevõtjate ja teadusasutuste vahel kontakte.

Vabaõhumuuseum asub aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, parkida saab peavärava parklas. Sissepääs avatakse kell 9:20 läbi kassahoone. Palume sissepääs läbida võimalusel hiljemalt 9:50!

Lisainfo:

Kerli Bender
EASi innovatsioonidivisjoni assistent
Tel 627 9350
kerli.bender@eas.ee


20. MAI SEMINARI AJAKAVA:

9.30-10.00
Registreerumine, kohv ja tutvumine

10.00-10.05
Moderaator Silver Toomla

10.05-10.15
Tervitus Madis Võõras, EAS

10.15-10.20
Avasõna Riina Hein, ettevõtja

10.20-10.25
Eesti ettevõtjatele Bernd Reichert, Euroopa Komisjon

10.25-11.10
Mis on 7. raamprogramm? Kuidas saab Eesti ettevõtja abi riiklikelt kontaktisikutelt ehk NCPdelt? Kuidas leida partnereid? 7. raamprogrammi konkurss: „Teadusuuringud VKEde huvides“

Regina Herodes, EAS, Tomasz Cichocki, Poola VKE

11.10-11.40
Kohvipaus ja kontaktide loomine ettevõtjate, esinejate, ülikoolide esindajate vahel

11.40-12.20
Eesti ettevõtete senine osalemine 7. raamprogrammis. Taotluste hindamisprotsess. 2010.aastal avanevad projektikonkursid.

Epp Tohver-Bulavs, Kristin Kraav, SA Archimedes

12.20-13.00
Kuidas toetada oma ettevõtte arengut ja kasvu kasutades erinevaid Euroopa innovatsioonifonde? Põhineb Poola VKE edulugudel. Praktilised nõuanded.

Tomasz Cichocki, Poola VKE

13.00-14.00
Lõuna, kontaktide loomine

14.00-14.20
EUROSTARS koostööprogrammi võimalused tootearendusalaseks koostööks

Urmas Uska, EAS

14.20-14.50
EASi tootearendusprogramm ja selle võimalused rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel (7. RP, EUREKA, MANUNET)
Tõnu-Lauri Leevald, Kristjan Tiik, EAS

14.50-15.10
Kuidas edukalt osaleda Euroopa Liidu Innovatsioonifondides? Millise ideega tasub mõelda 7. RP peale? Kuidas alustada? Enterprise Europe Network – Sinu ettevõtlustugi Euroopas

Silver Toomla, Invent Baltics

15.10-15.40
Kohvipaus ja kontaktide loomine ettevõtjate, esinejate, ülikoolide esindajate vahel

15.40-16.00
Silver Toomla, Invent Baltics

16.00-16.25
Ettevõtjalt ettevõtjale. Lapi MT edulugu 7RPs

Kalev Piirimägi, Lapi MT

16.25-16.55
Euroopa Komisjoni sõnum Eesti ettevõtjatele, mida ootab Euroopa Komisjon VKE delt, mis on oodata tulevikult?

Bernd Reichert, Euroopa Komisjon

16.55
Lõppsõna Silver Toomla, Invent Baltics, Regina Herodes, EAS

17.05
Lõkkeõhtu ja kontakti-mikser. Olete oodatud Eesti suupisteid mekkima ja ingverinapsu rüüpama. Vestlused esinejatega, vabas vormis küsimused-vastused.

Eesti firma ITlahendus välishaiglate opisaalides

Väikefirma OÜ Bait Partner on välja töötanud integreeritud IT- ja meditsiinilahenduse haiglate operatsioonisaalidele ning hakkab seda eksportima Euroopasse ja Põhjamaadesse.

Näiteks võimaldab uus lahendus, kus on omavahel integreeritud erinevad meditsiinilised süsteemid ning andmeturbe ja audio-video lahendused, üle võrgu jälgida haiglate operatsioonisaalides toimuvat.

Teisisõnu võimaldab see juhtida kõiki operatsioonisaali seadmeid, suheldes samal ajal ka patsiendi andmebaasiga. Nii saavad hoopis teistes linnades asuvad arstid konsulteerida operatsioone tegevaid kirurge.

Ka võimaldab uus lahendus lektoritel näidata noortele arstidele n-ö praktikas toimuvat. Täiendavalt kätkeb lahendus endas nn piltide ristkasutuse võimalust - kui praegu toimuvad operatsioonid enamasti ühe kaameraga, saab uue lahenduse puhul ekraanile võtta pildi mitmest eri kaamerast, mis annab täpsema ülevaate nii patsiendi sees kui ümber toimuvast.

Bait Partneri juhatuse liige Inga Moreva tõdes, et tootearendus on olnud pikk protsess, mis sai alguse lihtsamatest pildiedastussüsteemidest ja andmeturbelahendustest ning arenes sealt edasi.
«Lahenduse lähtekohaks on alati olnud kirurgide vajadused, kuid nii mõnigi omadus võimaldab optimeerida operatsioonisaali kasutusaega ning seetõttu toob ka otseselt majanduslikku kasu,» märkis Moreva.

Tema sõnul on praegu peamiseks eesmärgiks seatud oma lahendusega Soome ja Rootsi turule jõuda. Samas on huvi asja vastu üles näidatud ka Saksamaalt. Küll on sunnitud Moreva tõdema, et kuna tegu on tootega, millel on otsene mõju patsientide turvalisusele, on selle turule toomine olnud pikaajaline ja keeruline protsess - ainuüksi kliinilised testid on kestnud vähemalt pool aastat.

Autor: Raigo Neudorf, E24.ee, 18.04.2010

31.mail -1. juunil toimub Tallinnas ItechLaw konverents

ItechLaw Assotsiatsioon ja EAS korraldavad 31. maist - 1. juunini Tallinna Swissoteli konverentsikeskuses kahepäevase konverentsi tehnoloogiaettevõtete rahvusvahelisest laienemisest ja sellega kaasnevatest riskidest, lisainvesteeringute kaasamisest ning võimalustest praeguses heitlikus majanduskeskkonnas.

Ettekannetes ja aruteludes on fookuses IT andmeturbe, mobiilside rakenduste ja rohelise energia sektori ettevõtlus. Antakse põhjalik ülevaade riskikapitali ja teiste finantsvahendite kaasamise võimalustest ja ettevalmistustest selleks. Konverentsi viivad läbi tunnustatud valdkonna eksperdid nii Eestist kui USAst, samuti Soomest, Rootsist ja Belgiast.

Konverentsile oodatakse osalema tehnoloogiaettevõtjaid, riskikapitaliste ja juriidilisi nõustajaid nii Eestist kui naaberriikidest, pakkudes võimalusi otsese suhtlemise ja kontaktvõrgu edendamisel.

Lisaks toimuvad Soomet esindava Arctic Startup 'i, Arengufondi ja Tallinna Tehnopoli kaasabil alustavate ettevõtete ideevõistluse esitlused, eesmärgiga kaasata ettevõtetesse riskikapitali. Žürii koosneb kogenud rahastajatest Soomest, Eestist, Lätist ja USAst.
Konverentsi päevakava leiate ja registreerumine toimub kodulehel http://itechlawtallinn2010.eventbrite.com/ . Osavõtt on tasuta.

Lisainfo: Andrus Viirg, EASi rahvusvahelistumise divisjoni välisesindaja Silicon Valley'sTel 627 9421 Andrus.Viirg@eas.ee

Eesti ettevõtted said Euroopa Liidu 7. raamprogrammist ühtekokku üle 25 miljoni krooni toetust teadusuuringuteks ja tootearenduseks.

Eelmise aasta detsembris lõppenud projektikonkursile „Teadustöö väikeste ja keskmiste ettevõtete huvides“ esitati Eestist ühtekokku 62 innovatsiooniprojekti ligi 163 miljoni krooni maksumuses. Kuues taotluses olid Eesti ettevõtted või teadusasutused rahvusvahelise projekti koordinaatoriks. Euroliidu toetuse said ühtekokku 13 Eesti osalusel sündinud projekti, mille kogumaht on 25,4 miljonit krooni.

EASi innovatsiooni divisjoni direktori Ilmar Pralla hinnangul on Eesti ettevõtted olnud Euroopa Liidu koostööprogrammidest toetusraha taotlemisel edukad. „Seekordsel konkursil said rahastamisotsuse 21% Eestist esitatud projektidest, mis on pool protsendipunkti kõrgem kui euroliidu liikmesmaade keskmine,“ ütles Pralla. „Tänaseks on Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning nende assotsiatsioonid saanud Euroopa Liidult ühtekokku rohkem kui 95 miljonit krooni teadusuuringute tellimiseks ning tehnoloogia arenduseks. Muret teeb aga see, et peale Eesti Innovatsiooni Instituudi pole kodumaised teadusasutused edukaks osutunud projektides osalenud ning Eesti ettevõtted tellivad teadus- ja arendustöö piiri tagant.“

Näiteks Rakvere firma Remedium AS loob euroliidu 7. raamprogrammi toel intelligentset biofiltrite süsteemi kalakasvatuste tootlikkuse tõstmiseks 15%, Plastitehase AS töötab välja uuenduslikku taaskasutatavat pakkekilet toiduainete säilivuse pikendamiseks ning Eesti Innovatsiooni Instituut, Datel ja TRV Kliima arendavad üheskoos pihuarvuteid 3D jooniste ja muu info kasutamiseks ehitustel.

Uueks vooruks algab ettevalmistus 20. mail toimuval infopäeval

Järgmine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud projektikonkurss avatakse tõenäoselt juunis ja avaldusi saab esitada, kuni detsembri alguseni. Seekord avanevad 7. raamprogrammi võimekuse blokis tõenäoliselt kaks konkurssi - teadusuuringud väikeste ja keskmiste ettevõttete (VKE) huvides ja teadusuuringud VKE-de assotsiatsioonide huvides. 20. mail korraldab EAS Vabaõhumuuseumis tasuta infopäeva.

Seminar näitab, et kui leidub piisavalt innovaatiline idee, millel kõlapinda ka mujal Euroopas, ning head partnerid teadusasutusest, on ka väikesel ettevõttel sõltumata tegevusalast võimalus osaleda väga suurte toetussummadega projektides. Infopäeval esineb teiste seas ka Euroopa Komisjoni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üksuse juht dr. Bernd Reichert. Lisainfot infopäeva kohta saab lugeda EASi veebilehelt http://www.eas.ee/