Tartu Ülikooli robot päästab tenniseväljaku koristaja öötööst

Tartu Tähtvere tennisekeskuse juhi Egert Ivaski algatus kuulub heade innovatsiooninäidete aabitsasse – ta ei tahtnud enam öösiti koristajat kiusata, marssis Tartu Ülikooli ja küsis robotit, loeme Nils Niitra Postimehe artiklist.

Vähem kui aasta ja 84 000 EASi-krooni hiljem on koristusrobot peaaegu valmis ja peaks tuleval nädalal tenniseväljakul tegema esimese proovitöö.

Ivask märgib, et kodude jaoks toodetakse juba mõnda aega robottolmuimejaid, aga tenniseväljaku tuhandete ruutmeetrite jaoks jäävad need paraku lahjaks. On olemas ka võimsad koristusrobotid, aga need maksavad miljoni krooni ringis tükk ega sobi tegelikult kuigi hästi sisetenniseväljaku vaibale – lisaks imemisele oli vaja masina alla ka pöörlevaid harjaseid.

Neli majakat

Tennisekeskuse juht Ivask ütleb, et Tähtvere tennisehall on väga hõivatud – usinamad mängijad on kohal juba enne kaheksat hommikul, väljakud vabanevad aga õhtul pärast kümmet.

«Koristamine oli võimalik öösel, aga öötundidel koristamise tunnid on kõige kallimad,» räägib ta. «Teiseks on see töö väga nüri – olen isegi proovinud.» Halli kolm väljakut asuvad 2000 ruutmeetril. Poole tenniseväljaku puhastam iseks on seni käsitsi kulunud umbes tund, aga see tuleks korrutada kuuega.

Roboti meisterdamisega on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis professor Alvo Aabloo käe all ametis tudengid Priit Priimägi ja Erki Metsanurk. Roboti tööd hakkab juhtima kaks protsessorit. Esimene neist juhib rataste mootoreid, paikapanemist ootab veel teine protsessor, mis juhib laserskännerit ja töötleb sellelt tulevat informatsiooni. Mõlemad protsessorid koordineerivad tööd omavahel.

Erinevalt paljudest robottolmuimejatest võtab see masin voolu pistikupesast – akud teeks masina raskeks ja nende vahetamine on kulukas. Aparaadi keskel, vedruga rullis asuv juhe on muidugi kerge pinge all, nii et pistikupesale lähenedes kerib masin juhtme taas endasse.

Tavalisest robottolmuimejast eristab seda riistapuud ka tööpõhimõte ehk neli helkurribaga postikest. Masina jaoks on tegu majakatega, mille loodud mõttelise ristküliku sees see toimetab.

Laserskänner hakkab kindla ajava hemiku ajal pöörlema ja olukorda hindama. «Laser saadab välja kiire ja helkurmajakad peegeldavad selle vastuvõtjale tagasi,» selgitab Priimägi. «Neli helkurmajakat moodustavad neli nurka ja nende järgi arvutab koristusrobot oma asukoha.»

Iga viie sekundi tagant skaneerib laser majakate asukohta, samal ajal mõõdab protsessor ka seda, kui palju rattad on edasi liikunud – laserskänner pigem kontrollib liikumistee üle.
Aparaat liigub ühe meetri nelja sekundiga.

Ivaski sõnul ei ole selliste ideede elluviimiseks lahenduse ja ka raha leidmine üle jõu käiv kellelegi, kel ettevõtlikkust. «Võtsin kõigepealt ühendust TÜ robootikaklubiga ja küsisin, kas on huvilisi,» selgitab Ivask. «Juhendaja ütles, et huvilisi leiaks, aga ehitamine maksab. Tegin siis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) projekti innovatsiooniosaku saamiseks.»

Ei ole keeruline

Ivask lisab, et sellise osaku meetme raames toetuse saamine pole üleliia bürokraatli k protsess. «Mina kirjutasin taotluse ja ülikool tegi omakorda pakkumise,» selgitab ta. «Ülikooli ettevõtlusosakonna konsultant viskas ka oma pilgu taotlusele peale.»

Selleks et saada projekti elluviimiseks 50 000-kroonisest innovatsiooniosaku piirmäärast suurem summa, tegi Tähtvere tennisekeskus ehk Dorpat Sport ühistaotluse firmaga Capotronix. See ettevõte kaupleb ka ise robottolmuimejatega.

Ivask on kindel, et kui robot hakkab Tartus korralikult tööle, leidub teisteski linnades tenniseväljakute omanikke, kes sarnase aparaadi vastu huvi tunnevad.

Professor Aabloo jutu järgi pöördub oma innovatiivsete ideede elluviimise sooviga tehnoloogiainstituudi poole järjest enam ettevõtjaid. «Need mured on kõik väga praktilised,» lisas ta. Novembri lõpuks peab robot valmis olema. Kui töö õnnestub, saavad kaks tudengit professorilt kaks ainepunkti.


Allikas: Postimees, Nils Niitra, 23.10.2010