„Mis saab siis, kui kokku segada teadus, ettevõtlus ja miljardi jagu euroraha?“ tõstatab Hannes Sarv tänases Äripäevas küsimuse: See võib olla vägagi plahvatusohtlik kombinatsioon, mis toob Eestile ihaldatud "oma Nokia". Samas võib see olla ka midagi lihtsamat. Näiteks söödavat.
Juust on väga hästi söödav. Ja sellest, kui juustule lisatakse üks sõbralik bakter, mis on vererõhku alandava toimega, ei muutu ta sugugi halvemaks. Pigem vastupidi. Ehk on tõesti nii, et poelettidele jõudnud piimandusühistu E-Piim Südamejuust on praegu tuntuim toode, mis tehnoloogia arenduskeskuse (TAKi) ja ettevõtte koostöös vilja kandnud. Seda oskavad nimetada vähemalt need, kes TAKide käekäiguga kursis.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) arenduskeskuste programmi koordineeriv Harri Faiman sõnab intervjueerimise lõpus, et kuidagi imelik oleks seda isegi eraldi välja tuua - palju räägitud asi. Ent teist sama konkreetset ja lihtsat tulemust on tal keeruline pakkuda.
Selliseid arenduskeskusi, milles teadus jõuab ettevõtjani, on Eestis praegu kaheksa. Valdkonniti need erinevad, ulatudes toiduainete täiustamisest vähktõve ja viljatuse uuringuteni, tarkvara arendamisest masinaehituseni.
Ettevõtja kohtub teadusega
Ettevõtteid, kes oma arendustegevuses TAKidega seotud, on umbes sadakond.
Erinevates projektides on osalised näiteks suurettevõtjad Endel Siff ja Heiti Hääl, riskiinvestor Rainer Nõlvak ja temaga ühist vankrit vedavad Ahti Heinla, Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ning Toivo Annus, kütusefirma Olerex omanikena tuntud Antti Moppel ning Andres Linnas jpt. Oma osalus on TAKis ka Tallinna börsi värskeimal liikmel Premia Foodsil.
Idee poolest peaks tehnoloogia arenduskeskus tähendama asutust, mille kaudu jõuavad teadus- ja arendustöö saavutused tootmisse. Eesti alustas programmiga juba 2004. aastal, mil asutati esimesed arenduskeskused. Ja sellest ajast on ettevõtjate usaldus nende vastu liikunud tõusvas joones.
"Selge, et tehnoloogiate toetust tuleb igatepidi toetada. See on meie konkurentsivõimele hädavajalik. Kui naaberriigid seda Euroopa Liidu rahaga teevad, siis me oleme kohustatud sedasama tegema. Vastasel juhul jääme oma tehnoloogia arengult konkurentidest maha," sõnab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees ja EASi nõukogu liige Enn Veskimägi.
Parts: mahukaim uuendusprogramm
"See on vaata et kõige mahukam, kõige tõsisem ja kõige pikemaajalise mõjuga kavandatud programm üldse, kui me räägime sellistest innovatsioonile suunatud meetmetest," usub majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Tema sõnul on toetuste jagamise eesmärgile kõige lihtsam läheneda suhtarvude teel. Kui praegu kulutab Eesti teadus- ja arendustegevusele alla pooleteise protsendi SKPst, siis selleks, et mõelda endast kui innovatsioonile põhinevast majandusest, peaks suurusjärk olema kolm protsenti, märgib Parts.
Ettevõtjad: riigi abi tagab arenduse
Teine teema on rahastamine. Miljardi suunamine neisse projektidesse tähendab seda, et ettevõtjad panevad sinna omalt poolt laias laastus kolmandiku juurde.
Partsi sõnul oleks hea tulemus, kui rollid vahetuks ja ettevõtjate kanda jääks enamus.
"Kui me praegu küsime, kas erasektor on valmis nii palju panustama, siis vastus on eitav. Me saame sinna areneda järk-järgult," arutleb minister.
E-Piima juht Jaanus Murakas toob siiski välja, et on riike, kus ettevõtted rahastavad arendustegevust vaid kümnendiku osas.
"Iisraelis arvatakse, et nende ettevõtted on väikesed ega ole võimelised teadus- ja arendustegevust oma jooksvast rahast finantseerima. Kuna huvi on, et riik püsiks konkurentsivõimeline, siis seda raha seal eraldatakse," toob Murakas näite.
Juust on väga hästi söödav. Ja sellest, kui juustule lisatakse üks sõbralik bakter, mis on vererõhku alandava toimega, ei muutu ta sugugi halvemaks. Pigem vastupidi. Ehk on tõesti nii, et poelettidele jõudnud piimandusühistu E-Piim Südamejuust on praegu tuntuim toode, mis tehnoloogia arenduskeskuse (TAKi) ja ettevõtte koostöös vilja kandnud. Seda oskavad nimetada vähemalt need, kes TAKide käekäiguga kursis.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) arenduskeskuste programmi koordineeriv Harri Faiman sõnab intervjueerimise lõpus, et kuidagi imelik oleks seda isegi eraldi välja tuua - palju räägitud asi. Ent teist sama konkreetset ja lihtsat tulemust on tal keeruline pakkuda.
Selliseid arenduskeskusi, milles teadus jõuab ettevõtjani, on Eestis praegu kaheksa. Valdkonniti need erinevad, ulatudes toiduainete täiustamisest vähktõve ja viljatuse uuringuteni, tarkvara arendamisest masinaehituseni.
Ettevõtja kohtub teadusega
Ettevõtteid, kes oma arendustegevuses TAKidega seotud, on umbes sadakond.
Erinevates projektides on osalised näiteks suurettevõtjad Endel Siff ja Heiti Hääl, riskiinvestor Rainer Nõlvak ja temaga ühist vankrit vedavad Ahti Heinla, Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ning Toivo Annus, kütusefirma Olerex omanikena tuntud Antti Moppel ning Andres Linnas jpt. Oma osalus on TAKis ka Tallinna börsi värskeimal liikmel Premia Foodsil.
Idee poolest peaks tehnoloogia arenduskeskus tähendama asutust, mille kaudu jõuavad teadus- ja arendustöö saavutused tootmisse. Eesti alustas programmiga juba 2004. aastal, mil asutati esimesed arenduskeskused. Ja sellest ajast on ettevõtjate usaldus nende vastu liikunud tõusvas joones.
"Selge, et tehnoloogiate toetust tuleb igatepidi toetada. See on meie konkurentsivõimele hädavajalik. Kui naaberriigid seda Euroopa Liidu rahaga teevad, siis me oleme kohustatud sedasama tegema. Vastasel juhul jääme oma tehnoloogia arengult konkurentidest maha," sõnab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees ja EASi nõukogu liige Enn Veskimägi.
Parts: mahukaim uuendusprogramm
"See on vaata et kõige mahukam, kõige tõsisem ja kõige pikemaajalise mõjuga kavandatud programm üldse, kui me räägime sellistest innovatsioonile suunatud meetmetest," usub majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Tema sõnul on toetuste jagamise eesmärgile kõige lihtsam läheneda suhtarvude teel. Kui praegu kulutab Eesti teadus- ja arendustegevusele alla pooleteise protsendi SKPst, siis selleks, et mõelda endast kui innovatsioonile põhinevast majandusest, peaks suurusjärk olema kolm protsenti, märgib Parts.
Ettevõtjad: riigi abi tagab arenduse
Teine teema on rahastamine. Miljardi suunamine neisse projektidesse tähendab seda, et ettevõtjad panevad sinna omalt poolt laias laastus kolmandiku juurde.
Partsi sõnul oleks hea tulemus, kui rollid vahetuks ja ettevõtjate kanda jääks enamus.
"Kui me praegu küsime, kas erasektor on valmis nii palju panustama, siis vastus on eitav. Me saame sinna areneda järk-järgult," arutleb minister.
E-Piima juht Jaanus Murakas toob siiski välja, et on riike, kus ettevõtted rahastavad arendustegevust vaid kümnendiku osas.
"Iisraelis arvatakse, et nende ettevõtted on väikesed ega ole võimelised teadus- ja arendustegevust oma jooksvast rahast finantseerima. Kuna huvi on, et riik püsiks konkurentsivõimeline, siis seda raha seal eraldatakse," toob Murakas näite.
Ettevõtja investeeringud ei piirdu pelgalt tehnoloogia arendusega. Järgneb tootearendus ja kaup tuleb turule tuua - need kulutused pole sugugi väiksemad. "Summad on meie eelarvele suured, aga jumal tänatud, et meil on olnud ka õnne. Meil on tekkinud uus toode," sõnab ta ja lisab palvele investeeringute suurust täpsustada, et neid tuleb lugeda miljonites.
Samal ajal kinnitab Murakas E-Piima usku ka edaspidisesse koostöösse Tartus asuva Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega.
Riikliku toetuse puudumisel Eestis vähiravimit ei otsitaks
E-Piimaga sarnast õnne pole TAKist veel leidnud Rainer Nõlvaku enamusosalusega AS Celecure. Tõsi, eesmärk on väheke erinev. Celecure töötab koos Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega välja vähiravimi kandidaate.
"Me oleme päris pikka aega seda uurinud ja nendega katseid teinud, loomkatsetessegi jõudnud, aga praeguse seisuga mulle tundub, et ta eriti roosiline ei ole," räägib Nõlvak viimastest arengutest. Ravim nagu oleks töötanud, aga mis täpselt ja kuidas töötas, ei suudeta aru saada. "Praegu küll ei oska lubada, et me sellest asjast üldse ravimi saame," lisab ta.
Kulukas tegevus
Nõlvaku sõnul on biotehnoloogia rahaliselt kulukas ja ka Celecure on oma projektidesse üksjagu panustanud, kuid täpset summat ta hoobilt välja öelda ei oska.
Samas tunnistab ta, et enamik sellistest riskiprojektidest toovadki ainult kulu. "Kui sa liiga vähe kaotad, siis ilmselt ei tegele sa piisavalt uuenduslike asjadega," räägib ta. Samuti usub ta, et riikliku toe puudumisel selliseid projekte Eestis üldse ette ei võetaks. "Need projektid oleksid teistsugused. Sellised copy-paste-projektid, kus risk on väiksem. Meie oleksime siis võib-olla teinud valiku mõnda olemasolevat ravimit proovida kasutada uute haiguste puhul. Ma arvan, et paljuski tänu toetusele, mida EL annab, tehakse seda teadust ka ülejäänud riigis ja mujal Euroopas," nendib Nõlvak.
Väikesed edusammud
Ehkki projektid on alles töös, on ka vähiuuringute keskusel üht-teist ette näidata. Seni tuntuim tehing toimus 2008. aasta alguses, kui New Yorgi börsil noteeritud Cambrex Inc. ostis ühe nende partnerettevõtetest - keemiaprofessor Margus Lopi asutatud ProSyntesti. Tehingu hinnaks oli 20 miljonit krooni.
Vähiuuringute arenduskeskuse juht Riin Ehin toob veel näiteks, et koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga on parandatud vähiravi kvaliteeti - uute geenitestide ja onkogeneetiliste konsultatsioonide kättesaadavuse parandamise kaudu.
"Isegi juhul, kui kõik aktsionärid kohe oma raha tagasi ei teeni, on nende panus siiski pikaajaline investeering Eesti teadmistepõhise majanduse arengusse, mis summa summarum jääb meie ühist elu edendama," kinnitab Ehin.
Keskus, kelle kliendid on kõik
Selles keskuses uurivad teadlased toiduaineid ja lihtsustatult kutsutakse seda toidu-TAKiks. See on üks vanemaid tehnoloogia arenduskeskuseid Eestis. Järgneva kuue aasta jooksul suunab EAS sinna üle 110 miljoni krooni.
Asutuse täispikk nimi on lohisev, nagu see kipub olema kõigil sarnastel teadusasutustel - Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK). Toiduteadust täis keskus ise asub Mustamäel Tehnopoli linnakus.
Neil seal on minijäätisemasin, mis on oluline riistapuu, nagu ka teised teadustoitu tootvad aparaadid - pärmide-, leiva- ja kommide valmistamise seadmed.
"Kui tahame uut jäätisesorti turule tuua või midagi sisus muuta, siis saame nende juures katsetada hästi väikese partiiga. Me ei pea tehases tegema katsepartiid tehaseseadmetega, suure portsuna," toob koostööst lihtsa ja ettevõtte jaoks valutu näite ASi Premia Foods juhatuse esimees Kuldar Leis.
Valutu on see just põhjusel, et pooleliolevaid projekte ükski osapool ei kommenteeri. Enne turule tulemist hoitakse kiivalt saladust. Premia on ka üks arenduskeskuse omanikke, mis Leisi sõnul tähendab nende jaoks lihtsalt head koostööd teadlastega.
"TFTAK on hea näide, kuidas teadlased ja ettevõtted saavad koos töötada. Veel kümme aastat tagasi oli teadlastel oma maailm ja ettevõtetel teine," lisab Leis. Toiduainete kvaliteedi kontrollimiseks pidi otsima abi välismaalt, kvaliteedi tõstmine käis aga oli enamasti oma äranägemise järgi. Praegu saab neid asju teha hõlpsalt siinsamas Eestis.
Algas logust lauast ja ühest arvutist
Toidu-TAKile pandi alus 2004. aastal. Keskuse juhi Urmas Sanniku jutust koorub välja, et areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist.
"Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," räägib ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama. Seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.
Aga lisaks oli kohe alguses olemas EASi otsus rahastamise kohta, 5,6 miljonit krooni esimeseks aastaks. Praeguseks on keskuse enda aastakäive tõusnud aga juba 30 miljoni kroonini.
Samas suurusjärgus summa on investeeritud põhivarasse ehk kogu sellesse nupukasse aparatuuri. Seadmete puhul on neil samuti omanike seast abi - Endel Sifi enamusosalusega Laser Diagnostic Instruments (LDI) AS. LDI töötab välja ja toodab laser- ja optikatehnoloogiatel rajanevaid seadmeid. Et tehnoloogiat turule viia, tuleb veenda selle sihtrühma selles, et asi töötab. Sifi sõnul rakendatakse väljatöötatud tehnoloogiat just TAKis. "Teadus, tööstus, tehnoloogiafirmad - see on kõige efektiivsem koostöövorm," kinnitab ta.
On tegelikult isegi veidi imelik mõelda, et TFTAKi laboris on aparaat, millega saab kontrollida seda, kuidas toit mäludes tundub. Nt jogurt - kas on ikka ühtlane?
Keskuses on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud pea kõik tuntumad Eesti toiduainetootjad - Kalev, Leibur, Tere, Valio jt. 40% käibest moodustab eksport. Sannik rõhutab, et nemad ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha. "Kui aga tootega on probleem, saame oma uuringutega neid aidata."
Tulevad uued toiduained
"Kui praegu on meil kümmekond teaduste doktorit siin tööl, siis mis me nelja-viie aasta pärast nende uute doktoritega peale hakkame," arutleb Toidu- ja Fermentatsioonitehngoloogia Arenduskesuse (TFTAK) juht Urmas Sannik tulevastele kaitsmistele mõeldes.
Sannik pole eemärke seades kitsi. Aastaks 2015 peaks tema sõnul olema keskusest välja kasvanud 30 uut teaduste doktorit, kes suudavad publitseerida aastas vähemalt 10 teadusartiklit oma valdkonna parimates teadusväljaannetes. Keskuse inimesed praktiseerivad parimates Põhja-Ameerika, Jaapani ja Euroopa ülikoolides.
Aga on veel mõned lähiaastate eesmärgid või projektid, millelt Sannik esialgu saladuseloori kergitada ei taha. Ta lubab täiesti uusi toiduaineid, mida praegu isegi ei teata. "Ega meil mõtetest puudust ei ole. Ma usun, et 1-2 toiduainet, mida nähtud pole, see on kindel," sõnab ta.
Üks on neil tegelikult juba hoidlates ootel, kuid aeg sellest rääkida pole tema sõnul veel küps.
Riik suunab tehnoloogia arenduskeskustesse 2015. aastaks tehnoloogia arenduskeskuste programmiga 904 miljonit krooni.
Allikas. Äripäev, 09.07.2010, Hannes Sarv
Samal ajal kinnitab Murakas E-Piima usku ka edaspidisesse koostöösse Tartus asuva Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega.
Riikliku toetuse puudumisel Eestis vähiravimit ei otsitaks
E-Piimaga sarnast õnne pole TAKist veel leidnud Rainer Nõlvaku enamusosalusega AS Celecure. Tõsi, eesmärk on väheke erinev. Celecure töötab koos Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusega välja vähiravimi kandidaate.
"Me oleme päris pikka aega seda uurinud ja nendega katseid teinud, loomkatsetessegi jõudnud, aga praeguse seisuga mulle tundub, et ta eriti roosiline ei ole," räägib Nõlvak viimastest arengutest. Ravim nagu oleks töötanud, aga mis täpselt ja kuidas töötas, ei suudeta aru saada. "Praegu küll ei oska lubada, et me sellest asjast üldse ravimi saame," lisab ta.
Kulukas tegevus
Nõlvaku sõnul on biotehnoloogia rahaliselt kulukas ja ka Celecure on oma projektidesse üksjagu panustanud, kuid täpset summat ta hoobilt välja öelda ei oska.
Samas tunnistab ta, et enamik sellistest riskiprojektidest toovadki ainult kulu. "Kui sa liiga vähe kaotad, siis ilmselt ei tegele sa piisavalt uuenduslike asjadega," räägib ta. Samuti usub ta, et riikliku toe puudumisel selliseid projekte Eestis üldse ette ei võetaks. "Need projektid oleksid teistsugused. Sellised copy-paste-projektid, kus risk on väiksem. Meie oleksime siis võib-olla teinud valiku mõnda olemasolevat ravimit proovida kasutada uute haiguste puhul. Ma arvan, et paljuski tänu toetusele, mida EL annab, tehakse seda teadust ka ülejäänud riigis ja mujal Euroopas," nendib Nõlvak.
Väikesed edusammud
Ehkki projektid on alles töös, on ka vähiuuringute keskusel üht-teist ette näidata. Seni tuntuim tehing toimus 2008. aasta alguses, kui New Yorgi börsil noteeritud Cambrex Inc. ostis ühe nende partnerettevõtetest - keemiaprofessor Margus Lopi asutatud ProSyntesti. Tehingu hinnaks oli 20 miljonit krooni.
Vähiuuringute arenduskeskuse juht Riin Ehin toob veel näiteks, et koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga on parandatud vähiravi kvaliteeti - uute geenitestide ja onkogeneetiliste konsultatsioonide kättesaadavuse parandamise kaudu.
"Isegi juhul, kui kõik aktsionärid kohe oma raha tagasi ei teeni, on nende panus siiski pikaajaline investeering Eesti teadmistepõhise majanduse arengusse, mis summa summarum jääb meie ühist elu edendama," kinnitab Ehin.
Keskus, kelle kliendid on kõik
Selles keskuses uurivad teadlased toiduaineid ja lihtsustatult kutsutakse seda toidu-TAKiks. See on üks vanemaid tehnoloogia arenduskeskuseid Eestis. Järgneva kuue aasta jooksul suunab EAS sinna üle 110 miljoni krooni.
Asutuse täispikk nimi on lohisev, nagu see kipub olema kõigil sarnastel teadusasutustel - Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK). Toiduteadust täis keskus ise asub Mustamäel Tehnopoli linnakus.
Neil seal on minijäätisemasin, mis on oluline riistapuu, nagu ka teised teadustoitu tootvad aparaadid - pärmide-, leiva- ja kommide valmistamise seadmed.
"Kui tahame uut jäätisesorti turule tuua või midagi sisus muuta, siis saame nende juures katsetada hästi väikese partiiga. Me ei pea tehases tegema katsepartiid tehaseseadmetega, suure portsuna," toob koostööst lihtsa ja ettevõtte jaoks valutu näite ASi Premia Foods juhatuse esimees Kuldar Leis.
Valutu on see just põhjusel, et pooleliolevaid projekte ükski osapool ei kommenteeri. Enne turule tulemist hoitakse kiivalt saladust. Premia on ka üks arenduskeskuse omanikke, mis Leisi sõnul tähendab nende jaoks lihtsalt head koostööd teadlastega.
"TFTAK on hea näide, kuidas teadlased ja ettevõtted saavad koos töötada. Veel kümme aastat tagasi oli teadlastel oma maailm ja ettevõtetel teine," lisab Leis. Toiduainete kvaliteedi kontrollimiseks pidi otsima abi välismaalt, kvaliteedi tõstmine käis aga oli enamasti oma äranägemise järgi. Praegu saab neid asju teha hõlpsalt siinsamas Eestis.
Algas logust lauast ja ühest arvutist
Toidu-TAKile pandi alus 2004. aastal. Keskuse juhi Urmas Sanniku jutust koorub välja, et areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist.
"Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," räägib ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama. Seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.
Aga lisaks oli kohe alguses olemas EASi otsus rahastamise kohta, 5,6 miljonit krooni esimeseks aastaks. Praeguseks on keskuse enda aastakäive tõusnud aga juba 30 miljoni kroonini.
Samas suurusjärgus summa on investeeritud põhivarasse ehk kogu sellesse nupukasse aparatuuri. Seadmete puhul on neil samuti omanike seast abi - Endel Sifi enamusosalusega Laser Diagnostic Instruments (LDI) AS. LDI töötab välja ja toodab laser- ja optikatehnoloogiatel rajanevaid seadmeid. Et tehnoloogiat turule viia, tuleb veenda selle sihtrühma selles, et asi töötab. Sifi sõnul rakendatakse väljatöötatud tehnoloogiat just TAKis. "Teadus, tööstus, tehnoloogiafirmad - see on kõige efektiivsem koostöövorm," kinnitab ta.
On tegelikult isegi veidi imelik mõelda, et TFTAKi laboris on aparaat, millega saab kontrollida seda, kuidas toit mäludes tundub. Nt jogurt - kas on ikka ühtlane?
Keskuses on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud pea kõik tuntumad Eesti toiduainetootjad - Kalev, Leibur, Tere, Valio jt. 40% käibest moodustab eksport. Sannik rõhutab, et nemad ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha. "Kui aga tootega on probleem, saame oma uuringutega neid aidata."
Tulevad uued toiduained
"Kui praegu on meil kümmekond teaduste doktorit siin tööl, siis mis me nelja-viie aasta pärast nende uute doktoritega peale hakkame," arutleb Toidu- ja Fermentatsioonitehngoloogia Arenduskesuse (TFTAK) juht Urmas Sannik tulevastele kaitsmistele mõeldes.
Sannik pole eemärke seades kitsi. Aastaks 2015 peaks tema sõnul olema keskusest välja kasvanud 30 uut teaduste doktorit, kes suudavad publitseerida aastas vähemalt 10 teadusartiklit oma valdkonna parimates teadusväljaannetes. Keskuse inimesed praktiseerivad parimates Põhja-Ameerika, Jaapani ja Euroopa ülikoolides.
Aga on veel mõned lähiaastate eesmärgid või projektid, millelt Sannik esialgu saladuseloori kergitada ei taha. Ta lubab täiesti uusi toiduaineid, mida praegu isegi ei teata. "Ega meil mõtetest puudust ei ole. Ma usun, et 1-2 toiduainet, mida nähtud pole, see on kindel," sõnab ta.
Üks on neil tegelikult juba hoidlates ootel, kuid aeg sellest rääkida pole tema sõnul veel küps.
Riik suunab tehnoloogia arenduskeskustesse 2015. aastaks tehnoloogia arenduskeskuste programmiga 904 miljonit krooni.
Allikas. Äripäev, 09.07.2010, Hannes Sarv
Tähelepanu !!!
ReplyDeleteminu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.
Attention !!!
my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.