Kujutage ette järgmist olukorda: te olete rikas inimene ja tahate kinkida ühele Aafrika vaesele väikelinnale internetipunkti-raamatukogu. Et sealne elukvaliteet paraneks. Te teete suure annetuse ja punkt pannakse poole aastaga püsti. Sinna seinale lüüakse teie autahvel.Aga siis selgub - nuta või naera – et neil päevil valmis selles väikelinna veel kaks sellist keskust, mida finantseerisid teised rahakad inimesed sinu tööstusharust. Nüüd on selles väikelinnas kolm lahkete abiliste püstitatud internetipunkt-raamatukogu aga sada kilomeetrit eemal on teine linn, kus pole ühtegi! Väga tobe, kas pole?
Seltskond soomlasi, eestlasi (teiste hulgas Ahti Heinla, endine Skype’i mees) ja üks etiooplane haarasid härjal sarvist. Nad lõid jaanuari keskel Helsingis Garage48 konkursil uue „arenguabi Facebooki“ nimega AidBook48.
Aidbook on sotsiaalvõrgustik ja suhtlemise vahend arenguabi projektidega seotud inimestele. Eesmärk on muuta nende omavahelist suhtlust ja planeerimist oluliselt tõhusamaks.
Kui Helsingis sai näha prototüüpi ja kiiresti liitus ettevõtmisega esimene klient - Community Development Association from Ghana - siis praegu, mõned nädalad hiljem, pole sait avalik, sest käib arendus ja ärimudeli lihvimine. AidBook otsib kapitali ning kavatseb end kuuldavaks teha muuhulgas maailma suurimatele abiorganisatsioonidele, ÜROga eesotsas.
Projekti ühe initsiaatori, Aafrikas vabatahtlikuna töötanud ja seal abistajate vahel erinevaid kommunikatsioonibarjääre tajunud soomlanna Ilona Mäkineni sõnul käis AidBooki tiim pärast konkurssi kinos „Sotsiaalvõrgustikku“ vaatamas, et saada inspiratsiooni. Paika pandi edasine tegevuskava: leida seemneraha, et AidBook avalikku beeta staadiumisse viia. See tähendaks erinevaid funktsioone, alates interaktiivsest kaardist (kust oleks näha, kus erinevad projektid parasjagu käivad), lõpetades erinevate suhtluselementidega, näiteks Twitteri-laadse sõnumivahetusega.
Aidbook on Mäkineni sõnul mõeldud kõigile, kes on kuidagi seotud mõne arengu- või humanitaarabi projektiga. “Olgu see siis mõni väike organisatsioon, mis jagab Burkina Fasos malaariavõrke, Eesti organisatsioon, mis koolitab õpetajaid Ghanas või üks Soome õpetajanna, kes annetab oma palga ühele Gambia koolile – AidBook48 on kasulik neile kõigile,“ räägib Mäkinen.
AidBook48 eesmärk on töötada nii Soome ja Eesti arenguabi katusorganisatsioonidega kui ka vabatahtlikega, kes Aafrikas kohapeal toimetavad. Nii saab paremini kaardistada erinevate poolte vajadusi.
AidBooki tiimi ühe liikme Taavi Raidma sõnul on eesmärk panna „lähendal asuvad projektid omavahel suhtlema ja koostööd tegema, et ei tehtaks tühja või kattuvat tööd“. Ka on AidBooki kaudu vabatahtlikel lihtsam endale sobiv projekt leida ja selle kulgu jälgida.
„Olen isegi Aafrikas olles ringi vaadanud: näen, et valged inimesed liiguvad aga kus ja mida nad teevad, seda ei saa kusagilt teada,“ räägib Raidma. AidBook lahendab selle infosulu.Oluline on tema arvates seegi, et AidBook suurendab abiprogrammide finantseerimist, sest raha kasutus muutub läbipaistvamaks ja selgemaks. Tulemuseks võib olla see, et juletakse rohkem erinevatesse programmidesse rahaliselt panustada.
Küsimusele, kuidas sellise sotsiaalvõrgustikuga raha teenida, vastab Mäkinen, et see polegi eesmärk. “Aidbook48 pole raha teenimiseks, vaid abitöö efektiivsemaks muutmiseks. Meie plaan on registreerida mittetulundusühing või sotsiaalse suunitlusega ettevõte, millel tulud katavad kenasti ära AidBook48 keskkonna opereerimise kulud,“ ütleb ta.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
No comments:
Post a Comment