Helsingi Garage48 startupide meisterdamise konkursil sündis leidlik mobiilirakendus nimega Ordimo, mis teeb kohvikutes ja restorandies teeninduse meeldivamaks ja sujuvamaks.Kujutage ette, et lähete tipptunnil mõnda suuremasse söögikohta ja leiate laua. Teil tuleb kümme minutit oodata kui keegi üldse menüü toob. Või kui menüü ongi laual ja sealt toit valitud, ootate kakskümmend minutit kedagi, kes tellimuse vastu võtaks. Kõik ettekandjad siblivad ringi ja teile tundub, et nad tegelevad kõikide teistega, peale teie.
Olgu. Kui saategi lõpuks toidu lauale ja söödud, tahaksite tellida juurde tassi kohvi või väikese magustoidu. Jällegi on teenindaja millegi muuga hõivatud.
Siis lõpuks sätite end minema. Tahaks arvet. Aga kus on ettekandja? Võtab jälle kõrvallauas tellimust. Ootate. Tuleb ettekandja. Te küsite temalt arve. Ta lahkub. Ootate. Tuleb arve. Teenindaja lahkub taas. Panete lauale raha ja jääte ootama. Teenindaja naaseb, haarab raha ja kaob kusagile kassa suunas. Ootate. Viimaks tuleb kviitung ja tagastusraha. Kuid selleni on kulunud palju aega ja piinlikku ootamist. Seda kõike tahab vähegi leevendada Ordimo.
Idee autor, vabakutseline tarkvaraarhitekt Jaak Sarv räägib, et on mõtet haudunud juba poolteist aastat, uurinud maad ja huvi sellise asja vastu. „Eks alguses tundub asi inimestele täiesti võõras. Mobiiliga tellida?! Tahetakse ikka ettekandjaga suhelda, eriti kui ta on tore inimene. Aga seda saab teha eeldusel, et ta on saadaval, ega tegele teiste klientidega parasjagu,“ räägib Sarv, kelle sugulane Henn Sarv on Eesti legendaarne „tehnokratt“.
Ordimoga, mida aitas välja töötada tuntud startupper Jüri Kaljundi saad nutitelefoni või arvuti abil end sisuliselt ise teenindada. Võtad telefoni triipkoodilugeja abil laual olevast menüüst info telefoni, kus avaneb menüü, millest saad tellida. Info liigub söögikoha kassasüsteemi, kust nähtuvad erinevate laudade tellimused. Samas mobiilikeskkonnas saab m-maksega ka arve tasuda.
Paar nädalat pärast Helsingi Garage48 üritust ütleb Sarv, et käimas on Ordimo usin tarkvaraarendus. Lisaks otsin mõnda edumeelset restorani või baari, kus läbi viia süsteemi testperiood. Mõned kandidaadid on olemas aga kui peaks leiduma veel huvilisi, andke aga Jaagule teada!
„Tahaks suvel süsteemi mõnes Tallinna vanalinna välikohvikus ära proovida,“ ütleb Sarv.
Erinevatele triipkoodilahendustele ennustatakse 2011.aastaks suurt lennukust üle maailma. Ordimo haarab sellest trendist kümne küünega kinni.
Firma teenistus restoranirakenduselt peaks Sarve sõnul tulema väikese protsendina läbimüügist. Enne tuleb muidugi restoranipidajaid veenda ja neile selgeks teha, et nad Ordimot väga vajavad. Neilt on kostunud erinevaid argumente, alates sellest, et Ordimo võiks toimida päevamenüü tellimisel, kus sagimist kõige rohkem, lõpetades sellega, et asi on sisuliselt mõttetu – üks restoranis käimise põhilisi pointe ongi see, et saad suhelda inimeste kombel kena ja viisaka teenindajaga.
Sarv aga juba nuputab Ordimole uusi teenuseid juurde: miks mitte broneerida selle kaudu restoranidesse laudu või tellida toitu ette.
Miskit tundub selles Ordimos olevat, ehkki esmapilk jätab skeptiliseks. Kas kõiki suhtlemise alaseid töökorralduslikke probleeme peab ikka ilmtingimata mingite app-idega lahendama?
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks
No comments:
Post a Comment