Eesti äridelegatsioon naasis õppereisilt Hiinasse, eesmärk oli ammutada teadmisi, kuidas muutuda allhankijast omatoodete valmistajaks. Pärnumaad esindas 17-liikmelises grupis spoonitootja Valmos OÜ juhatuse liige Heiki Vahermets, saame lugeda Pärnu Postimehes Anniki Leppiku sulest ilmunud artiklist.
EASi innovatsioonidivisjoni korraldatud õppereis vältas nädala ja viis siinsed ettevõtjad Hiina Hongkongi, Shanghai ja Wuxi piirkonda, et tutvuda rahvusvahelises konkurentsis edu saavutanud Hiina äri-mudeliga ja saada ideid tunnustatud ettevõtetelt eri valdkondades.
Nagu selgitas EASi innovatsioonidivisjoni direktor Ilmar Pralla, on Hiina ettevõtted võtnud endale ülesande saada lahti allhankija mainest ja panustada senisest enam innovatsiooni ja oma tootemarkide arendusse. Sama sihiga tegutsevad paljud Eesti firmad.
Valmos OÜ juhatuse liige Heiki Vahermets nõustus, et allhankija staatusest väljarabelemine on kahe kauge ja kultuuriliselt, poliitiliselt ja rahvastikult erineva riigi peamine ühine pidepunkt.
"Kui võrrelda turge, on meie vahe üüratu," tõdes ta. "Kujutan ette, et kui ettevõtja leiab koostööpartneri, kelle kaudu Hiina turule siseneda, peaks saama kauba realiseerida vaid ühel välisturul."
Valmos piilub Aasia poole
Vahermetsa jutu järgi oli tema eesmärk õppereisil saada aimu Aasia riikide ärikultuurist ja selle toimemehhanismidest, sest Valmose ukse tagagi on käinud "kosilasi" Hiinast.
"Meil on viimasel ajal oluliselt suurenenud päringute arv Hiinast," selgitas juhatuse liige. "Küsimusele "miks just nüüd?" on ilmselt selge vastus: kuna Hiina tarbimisvajadus kasvab, on Ikea (Rootsi mööblikontsern, toim) järjest rohkem suutnud seal oma tooteid müüa. Hiina noored pered on õppinud kasutama Euroopas disainitud mööblit, mis on kvaliteetne ja odav."
Vahermets järeldab, et suurest nõudlusest lähtuvalt on kohapeal ressursse hakanud nappima ja seda hakatakse mujalt riikidest sisse ostma. Oma osa mängivad Venemaa tollipiirangud, mis märgatavalt on vähendanud puidu väljavedu ja Hiina ei saa kätte niisama palju toorainet kui varem.
Valmos töötab teadlikult eri turgudega, sest 95 protsenti Pärnumaal toodetud spoonist läheb ekspordiks. Üheks olulisi sihtturge on USA, mille kõrval Vahermets näeks tulevikus hea meelega just Hiinat ja miks mitte Indiatki.
"Kui Euroopa turgudel oleme läbirääkimistes suhteliselt võimekad, siis Hiina tahab saada kultuurilist pärandit," rääkis Pärnumaa ettevõtja. "Läbirääkimised kulgevad seal hoopis teises rütmis kui Euroopas ja nõuab eraldi teadmisi, et need edukalt lõpule viia."
Vastavaid oskusi jagas reisil Estonian Business Schooli ettevõtluskeskuse juhataja Ülle Pihlak ja Vahermets usub, et kohalikele ettevõtjatele on niisugused õppereisid vajalikud, sest kõrvuti saadud tarkusega kasvab julgus uutele turgudele siseneda.
Hinnatakse haritud tööjõudu
Eesti delegatsioon tutvus Hongkongi tööstusdisainikeskuse, Wuxi tööstuspiirkonna ettevõtete, Hiinas IT-teenuste liidripositsiooni hoidva firmaga iSOFTSTONE, keemiatööstusega Evonik, Antingi arendustsooni ja Hiina autotööstuse esikolmikusse kuuluva Shanghai korporatsiooniga.
"Jäi silma, et kõige paremini automatiseeritud liinidelgi kasutatakse palju käsitsitööd, sest pole vajaliku hariduse ega vastavate oskustega inimesi, kellele keerukaid ja kalleid süsteeme usaldada," jutustas Vahermets, lisades, et tootmisliinid, mis Euroopas on oma aja elanud, töötavad praegu Hiinas.
Vahermets usub, et oskustööliste puudus jääb suurriiki veel aastateks piinama, ehkki probleemi on teadvustatud ja Hiina ostab haritud ja välismaal praktiseerinud spetsialiste välismaalt jõuliselt sisse.
See torkas silma külastatud IT-firmas, mis üheksa aastaga on kasvanud 40 töötajaga väikefirmast 10 000 inimesele leiva lauale andvaks korporatsiooniks. "Laudade taga istus paljude rahvuste esindajaid, tehase juhtkonna mõlemad liikmed olid läbinud koolitee välismaal ning esmase töökogemuse mujal saanud," rääkis Vahermets.
Võõrtööjõud pole Valmoselegi võõras teema, sest 2008. aastal kuivas siinne tööjõud nii kokku, et spoonitootja oli sunnitud värbama üheksa inimest Ukrainast. Selleks tuli läbida nelja kuu pikkune piinarikas tsükkel eri ametnikega dokumente vahetades.
Kasu selgub hiljem
Peale ettevõtete astuti Shanghais läbi EXPO maailmanäituselt, mida päevas külastab 400 000 inimest. Suurem osa neist on kohalikud, sest Hiina valitsus on kuulutanud, et EXPO, eriti aga oma riigi stendiga tutvumine on iga kodaniku aukohus. Seetõttu olidki kõige pikemad järjekorrad Hiina paviljonis ja Vahermetsa kinnitusel Saudi Araabia omaski, mille menu keegi seletada ei oska.
Väljapanekuid uudistas palju noori ja see peaks maailmanäituse selleaastase sõnumi "Parem linn, parem elu" viljakasse pinnasesse külvama.
Sümpaatse mulje jättis meie ettevõtjatele Eesti väliselt kirju ja rahvuslik, kuid seest rahulik-tagasihoidlik paviljon.
"Reisi suur boonus oli sellel osalenud seltskond ja usun, et suurem kasu nopitakse järgnevate perioodidega omavahel suheldes välja," leidis Vahermets. "Saame vabas vormis edasi suhelda ja uurida, kuidas keegi on oma tulemused saavutanud, ja olla kursis nende tegevusega Hiina turul."
Kui Valmos käis Hiinas alles maad kuulamas, siis laevaremondi- ja ehitusettevõte SRC Group, juustutootja Valio ja kiletootja Trans Chemicals olid õppereisi ajaks saavutanud Hiinas kokkulepped ärikohtumisteks, mille tulemustega kõik kolm rahule jäid.
Lisainfo:
Innovatsiooniteemalised õppereisid seavad eesmärgiks Eesti ettevõtjate mõtteviisi avardamise rahvusvaheliselt eduka innovaatilise praktika kaudu ja seeläbi oma organisatsiooni konkurentsivõime parandamise maailmaturul.
Iga reis toob fookusesse ühe innovatsiooni aspektidest ja leiab välisriigi, kus see edukalt praktikas rakendust on leidnud. Külastatavad ettevõtted on rahvusvaheliselt edukad. Reisil osaleb seminarijuht, kes on pädev õppereisi kesksel teemai ja tunneb nii Eesti kui sihtriigi ettevõtlust konsultandi tasemel.
Järgmised õppereisid toimuvad Madalmaadesse ja Iisraeli, need saavad teoks Euroopa Liidu sotsiaalfondist kaasfinantseeritava programmi raames.
Allikas: Pärnu Postimees, 26.08.2010, Anniki Leppik
EASi innovatsioonidivisjoni korraldatud õppereis vältas nädala ja viis siinsed ettevõtjad Hiina Hongkongi, Shanghai ja Wuxi piirkonda, et tutvuda rahvusvahelises konkurentsis edu saavutanud Hiina äri-mudeliga ja saada ideid tunnustatud ettevõtetelt eri valdkondades.
Nagu selgitas EASi innovatsioonidivisjoni direktor Ilmar Pralla, on Hiina ettevõtted võtnud endale ülesande saada lahti allhankija mainest ja panustada senisest enam innovatsiooni ja oma tootemarkide arendusse. Sama sihiga tegutsevad paljud Eesti firmad.
Valmos OÜ juhatuse liige Heiki Vahermets nõustus, et allhankija staatusest väljarabelemine on kahe kauge ja kultuuriliselt, poliitiliselt ja rahvastikult erineva riigi peamine ühine pidepunkt.
"Kui võrrelda turge, on meie vahe üüratu," tõdes ta. "Kujutan ette, et kui ettevõtja leiab koostööpartneri, kelle kaudu Hiina turule siseneda, peaks saama kauba realiseerida vaid ühel välisturul."
Valmos piilub Aasia poole
Vahermetsa jutu järgi oli tema eesmärk õppereisil saada aimu Aasia riikide ärikultuurist ja selle toimemehhanismidest, sest Valmose ukse tagagi on käinud "kosilasi" Hiinast.
"Meil on viimasel ajal oluliselt suurenenud päringute arv Hiinast," selgitas juhatuse liige. "Küsimusele "miks just nüüd?" on ilmselt selge vastus: kuna Hiina tarbimisvajadus kasvab, on Ikea (Rootsi mööblikontsern, toim) järjest rohkem suutnud seal oma tooteid müüa. Hiina noored pered on õppinud kasutama Euroopas disainitud mööblit, mis on kvaliteetne ja odav."
Vahermets järeldab, et suurest nõudlusest lähtuvalt on kohapeal ressursse hakanud nappima ja seda hakatakse mujalt riikidest sisse ostma. Oma osa mängivad Venemaa tollipiirangud, mis märgatavalt on vähendanud puidu väljavedu ja Hiina ei saa kätte niisama palju toorainet kui varem.
Valmos töötab teadlikult eri turgudega, sest 95 protsenti Pärnumaal toodetud spoonist läheb ekspordiks. Üheks olulisi sihtturge on USA, mille kõrval Vahermets näeks tulevikus hea meelega just Hiinat ja miks mitte Indiatki.
"Kui Euroopa turgudel oleme läbirääkimistes suhteliselt võimekad, siis Hiina tahab saada kultuurilist pärandit," rääkis Pärnumaa ettevõtja. "Läbirääkimised kulgevad seal hoopis teises rütmis kui Euroopas ja nõuab eraldi teadmisi, et need edukalt lõpule viia."
Vastavaid oskusi jagas reisil Estonian Business Schooli ettevõtluskeskuse juhataja Ülle Pihlak ja Vahermets usub, et kohalikele ettevõtjatele on niisugused õppereisid vajalikud, sest kõrvuti saadud tarkusega kasvab julgus uutele turgudele siseneda.
Hinnatakse haritud tööjõudu
Eesti delegatsioon tutvus Hongkongi tööstusdisainikeskuse, Wuxi tööstuspiirkonna ettevõtete, Hiinas IT-teenuste liidripositsiooni hoidva firmaga iSOFTSTONE, keemiatööstusega Evonik, Antingi arendustsooni ja Hiina autotööstuse esikolmikusse kuuluva Shanghai korporatsiooniga.
"Jäi silma, et kõige paremini automatiseeritud liinidelgi kasutatakse palju käsitsitööd, sest pole vajaliku hariduse ega vastavate oskustega inimesi, kellele keerukaid ja kalleid süsteeme usaldada," jutustas Vahermets, lisades, et tootmisliinid, mis Euroopas on oma aja elanud, töötavad praegu Hiinas.
Vahermets usub, et oskustööliste puudus jääb suurriiki veel aastateks piinama, ehkki probleemi on teadvustatud ja Hiina ostab haritud ja välismaal praktiseerinud spetsialiste välismaalt jõuliselt sisse.
See torkas silma külastatud IT-firmas, mis üheksa aastaga on kasvanud 40 töötajaga väikefirmast 10 000 inimesele leiva lauale andvaks korporatsiooniks. "Laudade taga istus paljude rahvuste esindajaid, tehase juhtkonna mõlemad liikmed olid läbinud koolitee välismaal ning esmase töökogemuse mujal saanud," rääkis Vahermets.
Võõrtööjõud pole Valmoselegi võõras teema, sest 2008. aastal kuivas siinne tööjõud nii kokku, et spoonitootja oli sunnitud värbama üheksa inimest Ukrainast. Selleks tuli läbida nelja kuu pikkune piinarikas tsükkel eri ametnikega dokumente vahetades.
Kasu selgub hiljem
Peale ettevõtete astuti Shanghais läbi EXPO maailmanäituselt, mida päevas külastab 400 000 inimest. Suurem osa neist on kohalikud, sest Hiina valitsus on kuulutanud, et EXPO, eriti aga oma riigi stendiga tutvumine on iga kodaniku aukohus. Seetõttu olidki kõige pikemad järjekorrad Hiina paviljonis ja Vahermetsa kinnitusel Saudi Araabia omaski, mille menu keegi seletada ei oska.
Väljapanekuid uudistas palju noori ja see peaks maailmanäituse selleaastase sõnumi "Parem linn, parem elu" viljakasse pinnasesse külvama.
Sümpaatse mulje jättis meie ettevõtjatele Eesti väliselt kirju ja rahvuslik, kuid seest rahulik-tagasihoidlik paviljon.
"Reisi suur boonus oli sellel osalenud seltskond ja usun, et suurem kasu nopitakse järgnevate perioodidega omavahel suheldes välja," leidis Vahermets. "Saame vabas vormis edasi suhelda ja uurida, kuidas keegi on oma tulemused saavutanud, ja olla kursis nende tegevusega Hiina turul."
Kui Valmos käis Hiinas alles maad kuulamas, siis laevaremondi- ja ehitusettevõte SRC Group, juustutootja Valio ja kiletootja Trans Chemicals olid õppereisi ajaks saavutanud Hiinas kokkulepped ärikohtumisteks, mille tulemustega kõik kolm rahule jäid.
Lisainfo:
Innovatsiooniteemalised õppereisid seavad eesmärgiks Eesti ettevõtjate mõtteviisi avardamise rahvusvaheliselt eduka innovaatilise praktika kaudu ja seeläbi oma organisatsiooni konkurentsivõime parandamise maailmaturul.
Iga reis toob fookusesse ühe innovatsiooni aspektidest ja leiab välisriigi, kus see edukalt praktikas rakendust on leidnud. Külastatavad ettevõtted on rahvusvaheliselt edukad. Reisil osaleb seminarijuht, kes on pädev õppereisi kesksel teemai ja tunneb nii Eesti kui sihtriigi ettevõtlust konsultandi tasemel.
Järgmised õppereisid toimuvad Madalmaadesse ja Iisraeli, need saavad teoks Euroopa Liidu sotsiaalfondist kaasfinantseeritava programmi raames.
Allikas: Pärnu Postimees, 26.08.2010, Anniki Leppik
No comments:
Post a Comment