Mida arvavad eksperdid Eesti start-up'dest?

Äripäev palus kaheksal start-up`ide eksperdil hinnata Eesti idufirmasid või käivitusfirmasid. Enim hääli sai internetipõhine arvestussüsteem Erply. Erply pakub internetipõhiseid laoarvestus-, kassamüügi- ning müügi- ja kliendihaldamise programme. Erply Limited - Inglismaal registreeritud ettevõtte, omanikud eestlased. Põhiomanik on Kristjan Hiiemaale kuuluv investeerimisfirma BIT Capital, omanike ringi kuuluvad veel ka tarkvara insenerid Kristjan Randma ja Martti Paju. Omanikud ja juhid on endised Majandustarkvara OÜ omanikud. Erplyle Londoni ja USA nimekatelt riskikapitalistidelt mullu 24 miljoni kroonise investeeringu.

Kommentaarid Erply-le Internetiärimees Jüri Kaljundi: väga tugevalt USA ja maailma turule tungiv firma. Tugev investorite ja klientide heakskiit. Arengufondi tegevjuhi Ott Pärna: arendab ja müüb ressursiplaneerimise tarkvara väikeettevõtetele üle maailma. Now! Innovations juht Üllar Jaaksoo: edukas seetõttu, et nende pakutav teenus on igapäevaselt vajalik ning see on ka tunnustust pälvinud. Tegemist suure valdkonnaga, kus on veebipõhised inkasso kui ka muud lao- ja müügisüsteemid ettevõtetele.

Eesti Sturtupi Juhtide Klubi president Kristi Hakkaja: vlismaalt tuua 2 mln dollariline riskikapitaliinvesteering ei ole Eesti mõistes väike tegu. Pluss neil on tänaseks juba Ameerika turul suur käive ja suur kliendibaas. Seda ei juhtu väga tihti, et start-up ettevõte on positiivse rahavooga juba enne kui ta raha tõstab. Cherry.ee osanik Andres Susi: üks, kes on suutnud tõsta väga nimekatelt äriinglitelt raha. Nad avasid Ameerikas kontori ja tundub, et kõik asjad liiguvad ilusasti. Riskikapitalist Allan Martinson: on olemas käive, toode, tiim. Garage48 üks loojatest Martin Villig: firma on kindlas nišis tegutsev. Toode on lihtne ja soodne, meeskond tugev ja firmat toetavad tuntud investorid.

Veel hinnati: GrabCadi, mis pakub internetikeskkonda, kus CAD-programmidega töötavad insenerid saavad loodut omavahel jagada. GrabCAD on inseneride pildipank, suhtlus- ja müügikeskkond. Webmediast välja kasvanud tarkvarafirmat Zeroturnaroundi, mille peamiseks tooteks on Java tarkvaraarendajaile suunatud arendusvahend JRebel, mis kiirendab programmeerijate tööd. Fits.med, mille kaubamärki opereerib Maasi Milano OÜ. Fortumot, kes tegeleb internetipõhise mobiiliteenuste platvormi pakkumisega ning selle arenduse ja haldusega ning mobiilsete makseplatvormide arendajat Now!Innovations.

Ekspertide poolt märgiti ära mitmeid firmasid, kellest laiem avalikkus ilmselt suurt midagi ei tea. Nende hulgas olid Defendec, NATO idapiiri valvava “targa sensorvõrgu” arendaja, kelle tehnoloogia on kasutatav ka näiteks gaasi- ja naftatrasside turvamisel ning GoliathWind - maailma vägevatega konkureeriv oluliselt töökindlam ja hinnasõbralikum uue generatsiooni tuulegeneraator; suurepärase disainiga ja kvaliteediga tipp-kõlarite arendaja Esteloni ja mitmeid teisi.

Loe kogu artiklit Äripäevast.

Allikas: Äripäev, Katre Pilvinski, 27.03.2011

MeieRaha.eu – segased eelarved läbipaistvamaks!

Mitmed olid millelegi sellisele varem mõelnud. Kuid veebruari lõpus tuli seltskond inimesi Garage48 avalike teenuste meisterdamise konkursil kokku ja tegi selle ära – visualiseeris Eesti vabariigi eelarve. Leheküljel MeieRaha.eu avanevad värvilised pallikesed (ainult Firefoxiga hetkel), mis näitavad riigieelarve tulude ja kulude struktuuri ja proportsiooni. MeieRaha.eu lehel pole mitte ainult selgelt näha, kust teenib riik raha ja millele kulutab. Seal on ka võimalik meelelahutuslikul, ent samas väga sisukal moel „mängida“ erinevate kulu- ja tuluartiklitega, saades aimu, kuidas see mõjutab eelarve tasakaalu. Projekti ühe initsiaatori Hille Hinsbergi sõnul saab sel moel visualiseerida ka näiteks iga kohaliku omavalitsuse eelarve, ettevõtte eelarve või isegi pereeelarve. Idee teha riigieelarve kuidagi arusaadavamaks, interaktiivsemaks ja kõnekamaks on liikunud mitmete inimeste peades juba pikemat aega. Malli on võetud näiteks Suurbritannia keskkonnalt WhereDoesMyMoneyGo.org, mis näitab palga üldsumma alusel kui palju konkreetne inimene kulutab maksudest tervisele, sotsiaalhoolekandele, haridusele, kultuurile jt valdkondadele. 48 tunniga loodud MeieRaha.eu pole Hinsbergi hinnangul kaugeltki täiuslik, kuid siiski „käegakatsutav“ visualiseering 500leheküljelisest riigieelarve dokumendist. Ja ühtlasi asi, kust on võimalik edasi minna. Hinsberg näeb erinevaid võimalusi MeieRaha.eu edasiarendamiseks. Huvi korral on plaanis kaasata rahandusministeerium ja kohalikud omavalitsused, et uurida, kuidas see neile võiks kasulik olla. Keskkonnas on võimalik on teha näiteks valimislubaduste kalkulatsioone – kui palju mõni lubadus eelarve tasakaalust välja viib – mängida läbi suuremaid investeeringuid ja EL-i toetusi. MeieRaha.eu üks suurimaid fänne ja toetajaid on Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi. Ühe põhjusena, miks tuleks visualiseerida „midagi nii igavat kui riigieelarve“ nimetab Tamkivi seda, et inimeste jaoks on suured rahanumbrid hoomamatud ja raskesti võrreldavad – olgu miljon, 100 miljonit või miljard, kõik need tunduvad lihtsalt „väga suured summad“. Samuti on tema arvates oluline mõista eelarve dünaamikat, et oleks kasvõi võimalik läbi hammustada parteide suurtest, ahvatlevatest, ent liiga kulukatest lubadustest valimiste eel. MeieRaha.eu võimalike edasiarendustena pakub Tamkivi näiteks tõlget vene, inglise ja teistesse keeltesse, automatiseeritud andmevahetust valitsusasutustega, teineteisest sõltuvate eelarveridade (töötus ja maksutulu) seoste paremat esile toomist jne. Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

mKool on lahendus eKooli probleemidele?!

Veebruari viimasel nädalavahetusel juhtus Garage48 üritusel midagi tähelepanuväärset: viis IT-tegelast võtsid ette aastaid laialdaselt ja konkurentsi mõistes suveräänselt kasutusel olnud eKooli õppeinfosüsteemi, kaardistasid selle rängad puudujäägid ning pakkusid välja uue, oluliselt atraktiivsema lahenduse – mKooli. Kinnas on õhku visatud ja jääb vaid oodata, kuidas reageerivad sellisele „torkele“ eKooli omanikud Üllar Jaaksooga eesotsas.

Veebipõhise mKooli rakenduse prototüüp sündis 48 tunniga kooliõpilase Markus Villigu ideest tema enda, Indrek Vainu, Henrik Peinari, Rene Reose ja Rene Rebase koostöös ning mitmete IT-spetside kaasabil. mKooli tiim jõudis järeldusele, et eKooli keskkond (www.ekool.eu) , mida kasutavad aktiivselt õpilased, õpetajad ja lapsevanemad ning mis on Eestis kasutatavuselt kolmas (metrix.station.ee andmetel üle 240 000 külastuse nädalas) ei kannata mitmes mõttes kriitikat. eKoolil on probleeme töökindluse ja kiirusega, õpilased ei saa andmeid sisestada, sotsiaalse suhtluse tööriistad on algelised ja keegi neid ei kasuta jne.

Esialgu ennekõike õpilase huvidest lähtuvalt valminud mKool on aga tiimi liikme Indrek Vainu sõnul täiesti teine tase: ta mitte ainult ei näita eKooli infot mobiiltelefonis, vaid töötab paralleelselt nii mobiilis, kui ka arvutis, on seotud Facebookiga ning võimaldab õpilastel kasutada ühiseid tööriistu nagu näiteks Google Calendar, kus kuvada tunniplaani. Hiljem on kavas lisaks õpilase vaatele välja arendada ka õpetaja ja lapsevanema vaade.

mKooli praeguses demoversioonis (www.mkool.ee) on võimalik vaadata hindeid ja kodutöid, samuti puudumisi (eraldi värviga tähistatud „põhjusega“, „põhjuseta“ jne) ning Google’i kalendri kaudu tunniplaani.

mKooli idee autor on gümnasist Markus Villig. Sügisel vahetas ta kooli – tuli põhikoolist Inglise Kolledžist üle gümnaasiumisse Reaalkooli. Kui vanal koolil oli oma eraldi e-õppekeskkond, siis uus kool kasutab eKooli. „Inglise Kolledži süsteem oli kasulike funktsioonidega, kasutajasõbralik ja kiire. Olin kuulnud, et eKool on halb lahendus, kuid nüüd tuli mul hakata seda reaalselt kasutama. Sellest areneski mõte luua uus süsteem või alustuseks näiteks eKooli mobiilne versioon,“ räägib Villig. eKooli probleemidena nimetab Villig vähest organiseeritust ja seda, et see ei tööta mobiilis kuigi hästi.

eKooli süsteemiga on paljud õpilased, õpetajad ja lapsevanemad harjunud, vaatamata küsitavustele selle kasutusmugavuses, ülesehituses ja teenustes. Koolid on samas kurtnud, et eKool on suhteliselt kallis (tänavu peaks hind veelgi tõusma) ning sellele pole alternatiivi. Samuti on eKooli andmeid, mida koolid ise sisestavad, võimalik koolidel mingite täiendavate rakenduste tarvis saada vaid tasu eest.

Kas eKooli operaator Koolitööde AS ostab mKooli ära või avaneb võimalus mingil kujul koostööks, pole päris selge. Koolitööde ASi juht Üllar Jaaksoo teemat avalikult ei kommenteeri.
„Minu eesmärk pole pakkuda koolihaldustarkvara vaid parimat võimalikku andmete kuvamist ja kasutajamugavust,“ ütleb Vainu. „Kui mKooli loojatel oleks koolide infosüsteemide andmeliidestused, pandaks mKool kohe lõppkasutajale tasuta kasutamiseks veebi.“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

LapLab aitab võidusõitjatel ringiaegu parandada

Helsingi Garage48 startup-projektide konkursil pälvis peavõidu LapLab – harrastajatest võidusõitjatele ja ringrajasõitjatele mõeldud veebirakendus, mis võimaldab saavutada parimad ringiajad ja auto seadistused. Tegu on küll kitsa niši teenusega - maailmas võiks olla selle kasutajaid umbes viis miljonit - aga kevadel tuuakse LapLab siiski turule!

LapLabi algse idee autor, võidusõidu ja ringrajasõiduga tihedalt kokku puutunud, kuid konkreetse projekti juurest taandunud Sven Tiirusson, hindab LapLabi väljavaateid väga heaks.
Ringrajamaailmas on tähtis ringiaeg. Et kiiresti sõita tuleb kiireid ja stabiilseid ringiaegu näidata. Selleks on mitmeid võimalusi. Näiteks olla andekas sõitja ja omada kiiret autot. Või auto kiiremaks ehitada, mis on kalleim viis. Odavaim on aga lihtsalt sõita ja harjutada.

Amatöörid, kes nädalavahetustel oma hobiautodega ringrajal käivad, salvestavad mobiiltelefoniga GPS info ringiaegade kohta. Paraku pole mugavat ja terviklikku kohta, kuhu ringide ajalugu salvestada. Logifailid olid sõitjatel kusagil arvuti kaustas ja sealt avanesid need mõne eriprogrammiga.

„Minu idee oligi teha võimalikuks erinevate logifailide võrdlemine ja sinna muu info salvestamine: millised olid parasjagu auto seaded - rehvirõhk, vedrustus jne – milline oli ilm ja kuidas sai iseloomustada rada,“ ütleb Tiirusson.

Professionaalsed võidusõiduautod annavad tema sõnul ise rohkem mitmesugust infot välja on varustatud ka GPS seadmetega), näiteks pedaaliandurite või mootori karakteri kohta. Aga isegi Vormel Renault klassis kurdavad sõitjad, et puuduvad head võimalused vaadata, milliste auto seadete ja sõiduajaga sai kunagi mingi konkreetne ringrada läbitud.

LapLabi tiimi liige Daniil Harik lisab, et kui Garage48 üritusel tehti 48 tunniga valmis lihtne prototüüp, siis edaspidi on tegeletud küsimusega milliseid andmeid programm küsiks ja millises järjekorras. Selles töös aitavad teiste hulgas proffesionaalsed sõitjad, olemas on kontaktid Eesti autospordiliidus ja Lääne-Euroopas. Palju olevat LapLabi aidanud mootorispordi entusiastidele mõeldud tarkvara RaceChrono looja, kes pole Hariku arvates otsene konkurent.

LapLabiga lubatakse turule tulla tänavu aprillis või mais. Müük on suunatud amatöörsõitjatele, alguses Eestis, hiljem Saksamaal ja mujal, ning pärast 30päevast testkasutust hakatakse kasutajatelt raha küsima. Edevamatel kundedel avaneb võimalus jagada oma sõiduandmeid sõpradega Facebooki vahendusel.

„Kui LapLabil oleks aasta lõpuks 250 aktiivsemat kasutajat, oleksime täiesti rahul,“ ütleb Harik.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

Eesti kõrgkoolid peavad tihendama koostööd

Eesti kõrgkoolid peavad tihendama sidemeid äriilma ja ettevõtjatega. Eesti kõrghariduses on rohkem vaja ettevõtlikku vaimu. Selliste mõtetega pöörduvad mõne päeva pärast USA-st sel nädalal seal õppereisil olnud Eesti kõrgkoolide juhid.

Tallinna Ülikooli järgmine rektor Tiit Land ütles, et kui seal midagi leiutatakse, siis teadmised rakendatakse võimalikult kiiresti ettevõtlusesse.Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasseni hinnangul on USA-s nähtav kultuur on Eestis hoopis teine, sest meil töötavad ülikoolid liiga omaette. „Nad kardavad ettevõtluse poolt ja ettevõtjad teiselt poolt ei oska küsida,“ lisas Klaassen.

Ameerika ülikoolide ettevõtlikust kiidab ka EBS-i rektor Peeter Gross.
Eesti haridusjuhid viis Bostonisse EAS.

112 Mobile – avapauk innovaatilistele hädaabiteenustele?

Garage48 avalike teenuste konkursi võitja 112 Mobile võimaldab hädaabikõnesid ilma häirekeskusesse helistamata. Uus teenus näitab trendi innovaatilisemate lahenduste kasutuselevõtuks häirekeskuses ning siseministeeriumi valitsusalas tervikuna.

112 Mobile teenuse prototüübi arendas välja viieliikmeline tiim, kuhu kuulusid Maarja Mõtus, Mihkel Güsson, Jens Kasemets, Tanel Ainla, Steve Perkson. Teenus pakub alternatiivi häirekeskusesse helistamisele – nüüd on võimalik abi saada ka kuulmis- ja kõnehäiretega inimestel, kui nad saadavad häirekeskusele sõnumi või vajutavad abi kutsumiseks suurt punast “paanikanuppu”. Abivajaja, kelle asukoht kuvatakse kaardil ja operaator saavad kiirsõnumeid vahetada, lisaks on võimalik näidata häirekeskusele pilti veebikaamera kaudu.

iPhone ja Androidi telefonides töötav rakendus on pälvinud puuetega inimestelt positiivset tähelepanu.

112 Mobile tiimi ühe liikme Tanel Ainla sõnul tekkis idee ühendada häirekeskus inimestega ka muul moel kui kõne ja faksi kaudu juba paar aastat tagasi. Siis sai see kodanikualgatusena siseministeeriumile välja pakutud – teenuse arendajaks pidi kujunema Ainla firma Teadusmosaiik - kuid erilist entusiasmi ametnikud üles ei näidanud. Kaks aastat hiljem viidi idee Garage48l mingil kujul ellu ja see pälvis ohtralt tähelepanu.

„Meie eesmärk oli näidata, et nutitelefonidega on võimalik mitmeid küsimusi lahendada, näiteks eelseadistada kasutajaliides vastavalt inimese tervisehäiretele või tekitada ekraanile suur punane nupp, millega saab vajadusel appi kutsuda päästeameti, hooldaja või naabri,“ räägib Ainla. „Samuti lahendada ebastandardseid ohuolukordi, võimaldades abi kutsuda nii puuetega inimestel kui ka pantvangil, kel suu on kinni seotud.“

Et 112 Mobile rakenduse võiks Eestis reaalselt kasutusele võtta, pole Ainla arvates sugugi utoopiline, sest päästeameti vastukaja on olnud positiivne.
Siseministeeriumi pressinõunik Kristina Leer ütleb, et ministeerium ja häirekeskus on tänulikud, et Garage48 üritusel võeti teemaks puuetega inimeste jaoks hädaabi kutsumise kaasaegse lahenduse väljatöötamine. Lähiajal kavatsetakse 112 Mobile tiimiga kohtuda ja koostööd arutada.

112 Mobile’iga seoses on ironiseeritud, et kui see teenus valmis ilma rahata ja 48 tunniga, siis riik tellis sarnase teenuse (SMS häireteenus) turult enam kui 300 000 euro eest ning see valmib alles tänavu sügistalveks. Tuleb siiski mõista, et häireteenus vajab enne juurutamist põhjalikke töökindluse teste, milleks 112 Mobile’i rakendus veel valmis pole.

Tulevikus, kui rakendus end õigustab, pole Ainla sõnul välistatud ka tiimi kujunemine startupiks, kes üritab lahendusi ka mujale turgudele müüa.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

„Rahavahetuse Skype“ Transferwise teeb pankadele ninanipsu

Eestlaste loodud ja Eestis arendatud briti startup Transferwise vahetab inglise naelsterlinguid ja eurosid pankadest oluliselt soodsamalt. „Rahavahetuse Skype’iks“ tituleeritud ettevõte pürib USA turule, kus maailmavaluuta USA dollar tõotab ärimahu plahvatuslikult kasvatada.
Uue startupi üks asutajatest, Skype’i endine võtmetöötaja, ingel-investor ja maailmakodanik Taavet Hinrikus räägib, et Transferwise toob valuutavahetusse pankadega võrreldes soodsamad hinnad ja oluliselt suurema läbipaistvuse.

Transferwise’i teenus toimib väga lihtsalt. Kui tahad soodsa kursiga vahetada näiteks 1000 eurot inglise naeladeks tuleb minna firma kodulehele, teha end kasutajaks ja registreerida oma vahetussoov. Siis tuleb kanda raha Transferwise’i deposiitkontole. Firma leiab mõne teise kasutaja, kes tahaks sinuga raha vahetada. Viimaks kantakse naelsterlingud sinu ette antud kontole, olgu see siis samas riigis või mõnes teises riigis. Selleks võib olla ka mõne su sõbra konto või üldsegi mitte sinuga seotud konto, hoopis mõni arve, mis vajab naelsterlingites tasumist.

Üks vahetustehing maksab 1 euro või 1 naelsterling, millele ei lisandu mingeid muid kulusid.

Hinrikus: „Meie agregeerime nõudluse ja pakkumise ehk kõik eurod, mis otsivad inglise naelu ja vastupidi. Ning vahetame hetke keskpanga kursiga, mis on pankade röövellikest kurssidest 3-6 protsenti soodsam.“ 1000 euro vahetuse pealt pakub Transferwise pankadega võrreldes säästu seega kuni 60 eurot, mis on märkimisväärne summa. Pangad koorivad selle teenustasuna endale ja pole saladus, millest suured pangad hiigelkasumeid teenivad ja oma suuri kontorivõrke ülal peavad – ikka teenustasudest!
Kui suur on pärast veebis tegutseva Transferwise’i klientuur pärast mõnenädalast tegutsemist, seda ettevõte ei avalda. Aga Hinrikuse kinnitusel on uudne finantsteenus saanud ohtralt positiivset tagasisidet ja aktiivseid rahavahetajaid, peamiselt inimesi, kes elavad , töötavad või õpivad erinevates riikides, on kõikjalt Euroopast, sealhulgas Eestist.

Vahetajad nõuavad firmalt ka USA dollareid ja Šveitsi franke, samuti korduvmaksete võimalust. Kui Šveitsi frankide vahetamine on ehk aja küsimus, siis Transferwise’i suurim eesmärk on jõuda USA turule, kus ootab suur ärimaht, kuid ka keeruline keskkond. ’

„Praegu oleme lokaalse tähtsusega. Kui saaksime vahetada dollareid, jõuaksime maailmatasemele. Dollari vahetamiseks on olemas suur nõudlus,“ ütleb Hinrikus. „Aga kui Euroopas on ülekannete teenustasud ühtlustatud (Single European Payment Area), siis USAs seda pole. Ning raha liigutamine ühest pangast teise maksab seal keskmiselt palju rohkem kui Euroopas. Kindlasti ei saa me tulevikus dollareid vahetada teenustasu eest 1 dollar.“

Hinrikus usub, et Transferwise näitab finantsteenuste alal tulevikitrendi. „Näitame, et on võimalik turule tuua innovaatilisi finantsteenuseid. Võtame pankadelt koore ja anname inimestele tagasi. Meil pole vaja 30korruselist peahoonet keset Tallinna kesklinna, meil pole tellereid mahagonipuidust laudade taga. Meie pakume soodsamat ja paremat teenust,“ räägib ta.
1-eurone või 1-naelane teenustasu katab Hinrikuse sõnul firma kulud, kuid rikkaks ei tee. Suuremat kasumit tahab firma tulevikus teenida erinevatele kliendigruppidele mõeldud lisateenustega, näiteks äriklientidele suunatud teenustega.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks

TrackLog näitab sportlaste liikumist reaalajas

Viimasel Tartu Maratonil tegi esimese avaliku etteaste värske startup-projekt nimega TrackLog. 20 suusatajale pandi külge GPS-seadmed, et nende edenemist saaks reaalajas jälgida.

Kalle Volkovi ja Peeter Mõtsküla loodud projekt TrackLog reklaamib end kui kasutajasõbralik träkkimise ehk jälgimise platform, mis on suunatud välistingimustes ürituste korraldajatele. Teenus koosneb SIM-kaardiga varustatud renditavatest GPS-seadmetest ning veebikeskkonnast, mis võimaldab nii ürituse korraldajatel kui ka pealtvaatajatel osaliste/võistlejate kulgemist reaalajast jälgida. Üritused muutuvad kaasahaaravamaks – enam ei ole nii, et spordivõistlusel on publik stardis ja finišis, ega teagi, mida võistlejad vahepeal teevad. Ja mitte ainult - nüüd on võimalik võistlejate liikumist ka tagantjärgi maha mängida, sest andmed salvestuvad.

Kalle Volkov, kes põhitööna tegeleb Allan Martinsoni uue startupi Posterbee keskkonna arendamisega räägib, et tema hobiks on offroad-maastikusõit, kus osaleb kaardilugejana. „Käin tihti metsas seiklemas ja keegi ei tea kus olin ja mida tegin – tore oleks, kui sõbrad ka sellega kursis oleksid. Nii sündiski TrackLogi idee,“ ütleb ta. Mees prototüüpis teenuse, esitas selle ka Ajujahi konkursile, kus see leidis tunnustust.

Tartu Maratonil sai TrackLog väärt õppetunnid. Enam kui 8000 suusatajaga üritusel ületas mobiiltelefonide arv kordades võrgu optimaalset taset ning GPS seadmete signaal jäi nõrgaks ja hakkivaks. Sellest lubab Volkov teha omad järeldused ja teenust parandada.

Juba on ta tutvustanud TrackLogi näiteks orienteerumis- või purjetamisvõistluste korraldajatele, samuti sõjalise Erna retke korraldajale. Arendusplaanidesse kuulub teenuse viimine nutitelefonidesse, et träkkerite liikumist oleks võimalik ka telefoniga jälgida.

„Põhiline väljakutse on saada võimalikult palju ürituste korraldajaid teenust kasutama. Muidu ei tasu seadmete ost ära (üks GPS-träkker maksavat 60-90 eurot),“ ütleb Volkov. „Kui Eestis peaks teenus tänavu end tõestama, liigume edasi Soome ja Rootsi, mis on kordades suuremad seiklussporditurud.“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks