Ajujahi ideedest teostuvad pooled

Kuigi osa "Ajujahi" võitjatest kulutab võiduraha ja läheb tagasi palgatööle, ajab rõivaste taaskasutusprojekti käivitaja Mari Martin elu sisse juba uuele ärile, kirjutab tänases Äripäevas Katariina Krjutškova.

Mari moeateljee asub Kadriorus tagasihoidlikus puumajas, kuid ateljee ise meenutab Coco Chaneli töötuba omaaegses Pariisis: nurgas on õmblusmasin ja seinu ääristavad disainrõivad, mis on siiski vallatumad kui möödunud sajandi esimeses pooles.

Mari istub pliiatssirge seljaga, üks põlv üle teise. Ta ise on väike, aga jutt on suur. "Eesti on väike riik ja siis kõik siin arvavad, et nad on ka ise väikesed," ütleb Mari. Ta seletab, et Eestis on talente palju, kuid ambitsioonid on väikesed. Selle tõttu pidavadki meie talendid justkui kännu taha kinni jääma. "Meie disainerid on tipptasemel, aga keegi neist pole jõudnud kaugele. Probleem pole disainis, vaid võimekuses viia asju väljapoole."

Rõivatoojate praak muutub noorte disainerite käe all

Mari sai oma ettevõtmistele hoo sisse tänu "Ajujahi" konkursile, kui võitis projektiga ReUse Republic 175 000 krooni, mille abil loodi ettevõttele kodulehekülg ja oma nägu. ReUse Republicu äriidee seisneb rõivatootjate praakkauba ümberdisainimises - selle asemel, et nässu läinud riided hävitada, antakse need noortele disaineritele, kes teevad need jälle kantavaks ja omanäoliseks.

EAS uskus rõivaste ümbertöötlemisse samuti ja toetas pärast telesaadet äriplaani poole miljoni krooniga. "Ajujahi" üks korraldajatest Taavi Türner nimetab ReUse Republicut konkursiaastate üheks edukamaks projektiks.

Internetiportaali rate.ee looja ja "Ajujahi" pikaaegse žüriiliikme Andrei Korobeiniku hinnangul teevad ligi pooled finalistid äriplaani teoks, teisel poolel saab enne raha otsa ja kui uut investorit kohe taha ei saada, jääbki asi katki.

Üks küsimus: Mida "Ajujaht" teile andis?

Mattias Lepp, Click & Grow' üks omanikest (isetoimiva lillepoti müüja):
Sain "Ajujahist" hindamatuid kontakte ja õppisin palju. "Ajujaht" on hea mudel, sest pead ennast tõestama ja oma äriplaani detailideni läbi mõtlema. Meie võiduraha (321 000 krooni) läks tootearendusse, aga praegu me veel neid lillepotte ei müü, sest selliste elektroonikatoodete arendus kestab aastaid. Me oleme isegi teinud kõike tohutu kiirusega. Kõigi eelduste kohaselt tuleme tootega varsti turule, sest nõudlus on juba väga suur.

Pelgalt auhinnarahast ei aita ja seega kaasasime alguses investorid. Väga paljud investorid tulid ise minu juurde, sest kui ikka lähed saatesse hea ideega, tullakse sinu juurde.

Mait Kaup, Teooria OÜ omanik (e-õppe teenuse osutaja):

Tulime 2009. aasta voorus kümne finalisti hulka, kuid auhinnaraha ei saanud. Samas oli "Ajujahiga" kaasnenud koolitusprogramm abiks äriplaani valmistamisel ning arvan, et tänu läbimõeldud äriplaanile õnnestus meil ka hiljem ellu jääda.

E-õpet hakkasime müüma selle aasta märtsis. Praegu on olukord selline, et müüme iga kuu järjest rohkem. Käivitusfaas kindlasti veel kestab, aga olukord on tunduvalt lõbusamaks läinud, kui alguses oli. Raskusi on ikka tekkinud, aga see pole kindlasti seotud "Ajujahiga". Arvan, et kõigil ettevõtetel on keeruline, kui nad proovivad rakendada ärimudelit, mida pole veel tehtud. Aeg-ajalt tuleb meil ikka ette asju, mis ei õnnestunud nii, nagu esialgu plaanisime.

Eero Koplimets, HomewievSolutions OÜ omanik (internetiprogramm, kus saab koju mööblit paigaldada):

Ilma "Ajujahita" poleks sellega tegelema hakanud. Võib-olla mõni on sündinud ettevõtja, aga mul oli vaja tõuget. "Ajujaht" andis kinnitust, et minu ideel on potentsiaali, ning koolitused andsid idee, kuidas see teoks teha ja raha saada.

Võitsime 145 000 krooni, aga kõike sellest rahast pole veel ära kulutanud - pole vajadust olnud. Käin ikka palgatööl edasi ja teen oma projekti töö kõrvalt. Arvan, et töölt äratulemine eeldab suurema investeeringu saamist. Kõik ei ole läinud täpselt nii, nagu plaanisime, sest ettekujutus ja tegelik elu on natuke erinevad. Sul võib olla väga hea toode, aga siis, kui müüma lähed, saad aru, millest puudu on. Praegu on paljuski puudu kliendi vajadustest.

Võitjad

2010
1. Click & Grow, auhinnaraha 321 000 krooni. Isetoimiv lillepott.
2. Vetmed, auhinnaraha 262 000 krooni. Põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine.
3. "Õpime mängides", auhinnaraha 172 000. Algklassidele suunatud õppemängud.

2009
1. Growfish, auhinnaraha 235 000 krooni. Sensoritega ühendatud tarkvarasüsteem kalakasvandustele.
2. ReUse Republic, auhinnaraha 175 000 krooni. Jaebrändide laojääkide kombineerimine Eesti noorte disainerite taaskasutusbrandiks ReUse Republic.
3. Optimistid, 110 000 krooni. Plaan valmistada puidust kiirkaatreid, mis on oma tehnilistelt omadustelt võrdsed võidusõidukaatritega.

2007
1. CellTells, auhinnaraha 300 000 krooni. Hääljuhitava kalendriliidese pakkumine mobiiliseadmetele.
2. Flow, auhinnaraha 160 000 krooni. Äriplaaniks on laopinna efektiivsem kasutus, kaotamata seejuures tegutsemiskiiruses.
3. Textmarker, 100 000 krooni. Välja töötada internetiteenus, mille abil saavad kasutajad veebilehtedel ära märkida tekstilõike.

Algas Ajujaht uutele ideedele!

Minister Juhan Parts kuulutas eile Estonia Kontserdisaalis ettevõtlusauhindade galal avatuks ettevõtluskonkursi Ajujaht uue hooaja. Parts kutsus üles kõiki noori ettevõtlikke inimesi end proovile panema ning põneva ettevõtlusmaailmaga tutvuma.

Juba neljandat korda toimuv ettevõtluskonkurss Ajujaht otsib uudseid suure potentsiaaliga äriideid ning toetab nende autoreid ettevõtlusega alustamisel. Parimad meeskonnad saavad tippettevõtjate ja -koolitajate toel oma äriideed arendada, luua kontakte potentsiaalsete investoritega ning saada osa 1 000 000 krooni suurusest auhinnafondist. Ideesid saab konkursile esitada kuni 1.novembri kella 17:00.

Konkursile on eelnevate aastate jooksul esitatud kokku 2113 uut äriideed ning koolitust saanud kokku üle 250 tulevase ettevõtja. Võitjatesse on idee elluviimiseks investeeritud auhinnaraha 2,5 miljonit krooni. Auhinnatud ideed on jõudsalt edasi arenenud. Näiteks Click&Grow arendab edukalt innovaatilist toataimede kasvatussüsteemi, ReUse Republic valmistab brändikaupade laojääkidest ainulaadseid disainrõivaid, Teooria.ee aitab internetis liiklusteooriat õppida ning MTÜ Abikäsi puuetega inimestel tööd saada. Edukaid vilistlasti on palju.

„Ajujaht on väga hästi toimiv heas mõttes sunnimeetod, kuidas lihtsalt lennukast mõttest saab reaalselt toimiv ettevõte,“ hindas konkursi kasutegurit Ajujaht 2010 võitja Mattias Lepp.
„Soovitan kõigil, kellel on mõni lahe idee, see konkursile saata. Väikseim võimalik kasu on idee testimine ja tagasiside saamine, suurim võimalik kasu on võita ideega kogu maailm. Head nõuanded ja stardiraha kauba peale“.

SEB Äriarenduse divisjoni direktor Mart Maasik sõnas, et eelmisel aastal esitatud ideede hüppeline kasv tulenes kahe teguri sünergiast. "Esiteks on Ajujaht elujõuline algatus ja stardiks soodne pinnas. Teiseks kogub laiemalt jõudu mõtteviis, et parema tuleviku nimel tuleb endal varrukad ülesse käärida. Omalt poolt julgustaksin kõiki ideede esitajaid oma äriplaani laiendama Eestist väljapoole, sest riigipiiride ignoreerimine annab täna kasvuks suuremad võimalused," sõnas Maasik. "Eelmised konkursid näitavad, et üha enam tahetakse ja suudetakse alustada nii teaduspõhise, sotsiaalse kui ka elustiiliettevõtlusega. Hea meel on näha, et ettevõtlusega alustamine näitab ka üleüldist kasvutrendi, näiteks 2009 ja 2010 aasta esimese 8 kuu baasil saame öelda, et aktsiaseltside ja osaühingute asutamine on tänavu tõusnud 24.6 %," lisas Maasik.

Vaata Ajujahi veebi

Eile hilisõhtuses otsesaates selgusid Ajujaht 2010 võitjad.

Auhinnagalal esitlesid finalistid viimast korda züriile oma äriplaane ning spetsiaalselt auhinnagala jaoks tehtud reklaamklippe.


Võistlusesse olid jäänud viis tiimi:
• Õpime mängides- algklassidele suunatud õppemängud;
• VetMed- põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine;
• e-raamatukogu- internetis asuv raamatukogu,
• Click&Grow- isetoimiv lillepott,
• HomeView- netipoodide kauba visualiseerimise 3d tarkvara.

Zürii liikmed Mart Maasik, Andrei Korobeinik, Valdo Randpere, Maire Milder ja Rein Kilk jagasi välja poole auhinnafondist ehk igaüks 100 000 krooni ning teise poole jaotuse otsustasid Ajujahi saate vaatajad.

Võitja selgus kahetunnise pingsa galaürituse käigus:
Esimene koht ja 321 000 krooni meeskond Click&Grow.
Teine koht ja 262 000 krooni meeskond Vetmed.
Kolmas koht ja 172 000 krooni meeskond Õpime mängides.

Auhinnagalal anti üle ka mitmed eriauhinnad – Tehnoloogiateemant, Maailmavallutaja, Tartu äriprojekt, Tallinna äriprojekt ning Sotsiaalne Ettevõte.

Vaata Click&Grow reklaampklippi ja gala pilte

Peenmehaanik saab abi Protolabi katsetöökojast

Autor: Ain Alvela, Äripäev, 13.05.2010

Poole aasta eest Tartu teaduspargis avatud Protolabi katsetöökoda on võtnud endale eesmärgi pakkuda peenmehaanika alal nii konsultatsioone kui ka abi disainimisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel.

Protolabvõrgustiku tootearendusalased tugiteenused on suunatud ettevõtetele ja teadus-arendusasutustele. Võrgustiku klientidele pakutakse prototüüpimise täisteenust.

Protolabi laborijuhataja Roman Muguri sõnul pakub Protolabi katsetöökoda peenmehaanikaalast tootearendusteenust.

"See võib sisaldada konsultatsioone uute toodete arendamise vallas ning abi nende toodete disainimisel, insenerilahenduste, sealjuures ka tootmistehnoloogia väljatöötamisel, samuti konstruktsiooni analüüsimisel," selgitab ta. "Pakume ka prototüüpide ja esikeksemplaride valmistamist ning katsepartiide ja väikeseeriate valmistamist."

Oluline koostööpartnerite grupp on Tartu Teaduspargi asukad, keda on kokku ligi seitsekümmend. "Neist tihedam koostöö on kujunenud seesuguste firmadega nagu OÜ LDiamon, OÜ Click and Grow, OÜ Interspectrum ning OÜ Jeko Disain," loetles Mugur. "Mitu ettevõtet väljastpoolt teadusparki on samuti meilt abi saanud."

TÜ Füüsika Instituudi nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmus märkis, et kuigi Protolab pole veel lõplikult välja kujunenud, avaldab katsetöökoda lootustandvat muljet.

"Eks väljakujunemine ongi pikem protsess, päris selge pildi katsetöökoja tegevusest saab ehk ühe-kahe aasta pärast," selgitas Lõhmus. "Praegu pole Protolab veel leidnud oma kohta teadussüsteemis, nad alles valmistuvad suuremale turule minemiseks. Näen neis kindlasti suurt potentsiaali."

"Kui katsetöökoda saab öelda, et asi, mis näiteks mõnes tootmisettevõttes häid tulemusi annab, on nende tehtud, siis on see juba suur näitaja," nentis Lõhmus.

Naabriks saab Nanolab

Tartu Teaduspark soovib ehitada Baltimaade suurima puhasruumide kompleksi nanotehnoloogia ettevõtjatele vajalikuks arendustööks.

Pooltööstuslik labor valmib 2011. aasta kevadel. Nanolabis hakatakse välja töötama lahendusi, millel on potentsiaali jõuda toodetena kiiresti turule.

Näiteks saab loodavas laboris teha nanotehnoloogilisi funktsionaalseid pinnakatteid klaasitööstusele, läbipaistvaid elektroode, gaasisensoreid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapsleid ravimi- ja kosmeetikatööstusele. Nanotehnoloogiat on hinnatud üheks kõige kiiremini arenevaks tehnoloogiasektoriks.

Loe kogu artiklit