Friday, January 29, 2010

Juust, mis hoiab vererõhu korras

Maitsev ja tervislik juust Harmony peaks kuuluma iga mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu hindava inimese toidulauale.

Miks? Sest juust sisaldab kasulikke Eesti teadlaste loodud probiootikume.

Südame-veresoonkonna haigused on Eestis peamine surma põhjus ning teadlased on palju tööd teinud sedalaadi haiguste ennetamiseks ning raviks. Uks võimalus on südame-veresoonkonna tööd toetada vererõhku reguleerides ja lõõgastades ning kummalisel kombel saavad selleks oma panuse anda mõned bakterid.

Tartu Ülikooli, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Eesti Maaülikooli teadlased avastasid bakteri Lactobacillus plantarum Tensia ja töötasid välja biotehnoloogia bakteri kasutamiseks toiduainetes. Piimandusühistu E-Piim võttis omakorda väljakutse vastu ning tõi bakteri abil turule probiootilise Harmony Südamejuustu.


Harmony Südamejuust on eriline, kuna see reguleerib süstoolset ja diastoolset vererõhku. Katsetega on tõestatud, et Südamejuustu igapäevane tarbimine toetab südame-veresoonkonna tööd ning kolmenädalase kasutamise (50 grammi juustu päevas) järel suurendab see kasulike laktobatsillide hulka seedekulglas, soodustab mikrofloora kaitsefunktsiooni võimalike haigustekitajate - enterokokid, klostriidid, enterobakterid vastu ning korreleerub süstoolse vererõhu langusega.

Tervisesõbralikku Harmony Südamejuustu võib tarbida eraldiseisvalt või kasutada mitmesuguste tervislike roogade valmistamisel. Südamejuustu võivad tarvitada kõik juustusõbrad ja inimesed, kes hoolivad tervislikust elustiilist.

Südamejuustu väljatöötamist rahastas Eesti riik läbi Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse, sest teaduslikult põhjendatud lisandväärtusega tervislike piimatoodete turuleviimisega avaneb Eesti piimasektoril võimalus oma konkurentsivõime ja ekspordi tõstmiseks.

Allikas: Eesti Päevaleht (erileht), 29.01.2010

Tartlase veebipõhise koolituskeskkonna idee pürib maailmas tippu

Kui Jüri oskab ise juustu teha ja John on kibe käsi autode tuunimises, saavad nad oma oskused teenima panna tartlase välja mõeldud ja mitme internetiettevõtja koostöös sündinud veebipõhises koolituskeskkonnas loeme Kristiina Kruuse Postimehe artiklist.



«Põhimõte on väga lihtne: igaüks, kellel on teadmisi, võib oma teadmised ja oskused pakendada Traindomis e-koolituseks ning seda müüma hakata,» selgitas Tartust pärit, kuid praegu USAs Texases elav internetiettevõtja Peep Laja.

Potentsiaalselt võiks eestlaste veebikeskkonda saata rahvusvaheliselt suur edu, kuna IT-visionääri Linnar Viigi sõnul on e-koolitustel järsult ja kiiresti kasvav turg kogu maailmas. Samas on ka konkurents tihe ning globaalne läbilöök sõltub Viigi selgitusel peale tehnilise keskkonna headuse sellest, kui hästi toodet kui tervikut suudetakse müüa.

«Meie ambitsioonid on kindlasti globaalsed,» lausus Traindomi kontseptsiooni autor Peep Laja ning rääkis, et eesmärgiks on saada maailmas infotoodete ja e-koolituste platvormiks number 1.

Esialgu on veebikeskkond inglise keeles, kuid järgemööda on Traindomi oma ala tipptegijatest koosneval viieliikmelisel meeskonnal plaanis katta kõik maailma suurimad keeled.

Ka Laja ise teenis mullu oma esimese miljoni just veebipõhise internetiturunduse kursuse müügiga ja see andis talle mõtte luua laialt kättesaadav keskkond, kus kõik saaksid oma teadmisi teenima panna.

«Neid, kes on mingis valdkonnas head tegijad, on palju, kuid suuremal osal inimestest pole programmeerimisoskusi ega suurt rahakotti, et endale koolituskeskkonda luua,» rääkis Laja.

Traindom võimaldab keskkonna tehnilise tiimi juhi Rain Allikvee selgitusel ka IT-valdkonnas võhikutel e-koolitusi kokku panna ja neid veebis müüa. Koolituse loomine on Allikvee sõnul tasuta. Kui aga inimene on esimesed kümme korda koolitust edukalt müünud, tuleb tal edaspidi maksta platvormi kasutamise eest 24 dollarit kuus.

Patsidest kaarditrikkideni

«Ma tutvun kindlasti huviga, milliseid võimalusi Train­dom pakub ja kas ma saaksin seda kasutada,» ütles Tartu kunstikoolis ja mujalgi koolides mitmeid veebipõhiseid reklaamikursusi läbi viinud õppejõud Merit Karise.

Samas ei näe Karise end niivõrd internetiettevõtja, kuivõrd lihtsalt veebikursuste sisu pakkujana. «Selles mõttes ma ei ole ehk tüüpiline Traindomi kasutaja, sest mulle meeldib, kui ma saan sisuga tegeleda ja selle sisu müümisega tegeleb keegi teine,» rääkis ta.

Linnar Viigi sõnul on internetis e-koolituste loomise võimalusi juba üksjagu palju, kuid senised keskkonnad on võtnud koolitusi ehk liiga tõsiselt.

«Traindom võikski lisaks professionaalidele tuua ka rohkem tavalisi inimesi koolitusmaailma,» ütles Viik ja rääkis, et tema vaataks huviga kaarditrikkide kursust või õpetust selle kohta, kuidas teha hommikul kiiruga lapsele viiel moel patsi. «Turg oleks patsi tegemise õpetusele globaalne,» märkis Viik naerdes.

Traindom.com beetaversiooni ehk esialgset versiooni saavad esimesed kasutajad proovida alates tänasest. Lõppversioon läheb käiku veebruari teisel poolel.

Allikas: Kristiina Kruuse, Postimees.ee 29.01.2010 http://www.tartupostimees.ee/?id=218037

Thursday, January 28, 2010

Toimus esimene Baltimaade kosmosevaldkonna ümarlaud

26. jaanuaril toimus Tallinnas esimene Baltimaade kosmoseteemaline konsultatiivkohtumine, kus olid esindatud kolme riigi aktiivsemad kosmosevaldkonna ettevõtted ja teadusasutused.



Kohtumise eesmärk oli leida konkreetseid koostöövaldkondi ühisteks projektideks ning kattuvaid huvisid ja kokkupuutepunkte suhtlemisel Euroopa ja maailma suuremate kosmoseorganisatsioonidega. Lepiti kokku juba konkreetsetes plaanides edaspidise Balti regiooni rahumeelse kosmosevaldkonna koostöö tihedamaks käivitamiseks ning juba käesoleval aastal alustatakse ühiste projektide elluviimisega. Kõne alla käsitletavatest teemadest arutati eelkõige satelliittehnoloogia uue põlvkonna rakendusi, mida annab ühistes huvides kohalike tehnoloogia- ja ettevõtluskeskkonna edendamiseks edukalt lähitulevikus ära kasutada. Lepiti kokku, et järgmine Baltimaade kosmosevaldkonna ettevõtjate ja teadlaste kokkusaamine toimub 6-7 mail Balti Kosmoseklastrite Sümpoosioni nime all Tallinnas, Rahvusvahelise Kosmoserakenduste Konverentsi raames.

Osalejad:

Lätist
Hr. Kaspars Karolis, Senior officer, Department of Science, Technology and Innovations, Ministry of Science and Education.
Dr. Kaspars Kalnins, 7,Framework programme Space, National Contact Point, Contactperson with European Space Agency, Riga Technical University.
Prof. Juris Žagars., Director of Ventspils International Radioastronomy Center

Leedust
Hr. Vidmantas Tomkus, Director of National Space Association of Lithuania
Hr. Zilvinas Pukys, Director of Liepiskes High Technology Park "Litepa

Eestist
Pr. Sille Rossi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hr. Alar Kolk, Kosmosepoliitika Töögrupi liige
Dr. Laurits Leedjarv, Tartu Observatooriumi director
Dr. Hillar Tork, Modesat Communications
Pr. Külli Kaare, Põllumajandusministeerium
Hr. Madis Võõras, EAS
Hr. Urmas Uska, EAS
Hr. Mart Vihmand, EAS

Wednesday, January 27, 2010

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhtimisel luuakse uue põlvkonna veakindlaid kiipe

Tallinna Tehnikaülikool teatab, et algas teadurite koordineeritav uurimisprojekt DIAMOND, milles luuakse uut tehnoloogiat veakindlate kiipide väljatöötamiseks.



Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti. Kiipkaardid, kodutehnika, kellad, sõidukid ja kogu meid ümbritsev sisaldab kiipe. Käesoleval hetkel töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe kui on planeedil inimesi.

Tänapäeva kiibid koosnevad miljarditest lülititest, mille suurus muutub iga uue põlvkonnaga üha väiksemaks. Tänaseks on ühe sellise lüliti mõõtmed võrdsed umbes ühe tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine on ülejõukäiv lülituste tohutu arvukuse tõttu. Samuti on iga järgmise põlvkonna lüliti aina tundlikum väliskeskkonna mõjudele.

TTÜ arvutitehnika instituudi projekt pakubki välja terviklahenduse nimetatud probleemidega võitlemiseks. Kiipide parendamisel analüüsitakse väga erinevat tüüpi rikkeid ja vigu. Kavas on välja töötada meetodid projekteerijate inimlikest eksimustest põhjustatud vigade automaatseks lokaliseerimiseks ja parandamiseks. Senini on selliste apsude otsimine ja korrigeerimine olnud enamasti aeganõudev käsitsitöö.

Uut meetodit on plaanis kasutada ka väliskeskkonna mõjudest tingitud rikete ehk nn üleminevate rikete analüüsiks. Tegemist on ennekõike riketega, mis tekivad peamiselt lennunduses ja kosmonautikas, kus kiibid lööb rivist välja kosmiline kiirgus. Tänapäeva kiibid on muutumas aga sedavõrd tundlikuks, et piisab ka meie ümber olevast looduslikust taustakiirgusest, et seadmed lakkaksid korrektselt töötamast. Seega on uute, tõrkekindlate kiipide loomine möödapääsmatu.

Lisaks eelnevale uuritakse projekti raames rikete välidiagnostikat, see tähendab elektroonikasüsteemide testimist nende töökeskkonnas ja töötamise ajal. Seejuures ei viida osaliselt rikkis süsteemi kohe parandusse ega visata minema, vaid see jätkab tööd, kuni suudab veel kasulikku teenust pakkuda. Rikkis osa süsteemist lülitatakse välja.

Kiipide veakindlamaks muutmist vajab mikroelektroonika-tööstus eesotsas suurkorporatsioonidega nagu IBM, Ericsson jt. Firmad hoiaksid kiipide tootmisel kokku oluliselt aega ja ressursse, kui suudetaks projekteerimisel tekkinud vead üles leida õigeaegselt ning parandada need tõhusalt ja kiirelt.

Projekt DIAMOND algas 2010. a jaanuaris ning kestab kolm aastat. Projekti mahuga 3,8 miljonit eurot (60 miljonit krooni) rahastab Euroopa Komisjon. Projekti teaduslikuks koordinaatoriks on TTÜ arvutitehnika instituudi vanemteadur dr Jaan Raik. Uurimisprojektis osalevad TTÜ, IT-korporatsioonid IBM ja Ericsson, Bremeni, Grazi ja Linköpingi ülikoolid, Eesti ettevõte Testonica Lab ja Ungari firma TransEDA.


Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli koduleht

Monday, January 25, 2010

Terviseteadus ulatub ka moosipurki

Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 25.01.2010

Ladina keeles marjake ehk AS Bacula, Tartumaal Rõngus registreeritud moositootja, on viimased kolm aastat teinud koostööd Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga arenduskeskuse Piima TAK tegevuste raames ning on õige lähedal funktsionaalse moosi turule toomisele. AS Bacula juht Vahur Vuks vahetas mõtteid meditsiinidoktor Mihkel Zilmeriga.



Vuks: Millised suunad on toiduainete turul seoses arstiteadusega?

Zilmer: Oo, sellest rääkisin just pikalt TÜ ja ettevõtete kohtumispäeval, siin piirduksin moosidega. Sina toodad moose. Selleks, et moos säiliks, pannakse sellesse säilitusaineid.

Mõistlik moositootja peaks minema seda teed, et tasapisi kaovad moosist ära need lisatud ained, mis võiksid tekitada probleeme. Praegu on ülikooli teadlased lõpetamas funktsionaalse moosi loomise tehnoloogia väljaarendamist ja selle moosi tulevane tootja istub minu kõrval.

Vuks: Meie huviks on anda teaduse abil lisaväärtust oma toodetele ja selles saavad firma ja ülikool koostööd teha. Ülikool teeb seda, mida ta teab ja oskab, ja ettevõte teeb seda, milles tema on hea. Kumbki jääb oma liistude juurde, aga eesmärk on teha üks sobilik king.

Zilmer: Ma toon sellise näite, et paljud, kes oma toodetes moosi kasutavad, ostavad selle väljastpoolt Eestit. Neil moosidel pole otseselt midagi viga, aga sinna on lisatud selliseid asju, mis seal ei peaks olema. Funktsionaalne moos on aga väga ilus näide sellest, kuidas Eesti tootja toodab Eesti toorainest suurepärast moosi ja annab teistele tootjatele võimaluse kasutada seda oma toodete paremaks tegemiseks. Hulk Eesti inimesi saab tööd ja kaup on korralik. Vaid üks näide selle kohta: hoidsime neid moose aknalaual mitu kuud, aga mitte mingisugust hallitust ei tekkinud, kuigi säilitusaineid pole lisatud.

Vuks: Moosi tegemiseks on väga lihtne retsept: moosi sisse tuleb marju panna. Kõik.
Zilmer: Väga õige, aga siin tuleb mängu ka tootevalmistaja firma tõeline professionaalsus. Teadlased võivad ju anda hea kompositsiooni, aga kui tootmine pole tasemel, siis pole sellest kasu. Kui aga kokku saavad hea tootmiskvaliteet ja teadustarkus, siis saab juhtuda ainult häid asju. Mul on hea meel, et Eestis tuleb järjest juurde neid, kes teevad teadlastega koostööd, sest oleme alati teadnud, et üks Eesti Nokia ongi Normaalne

Huvi keskmes odav energia

Marju Himma, Tartu Postimees 25.01.2010

Tartu Ülikooli keemiainstituudi direktor Enn Lust tõi välja väikeses klaaskarbis rohekalt läikiva plaadi ehk tahkoksiid-kütuseelemendi, mis on energia muundamise seade. See suudab toota vesinikust elektrit ning kuna kütuseelement muundab keemilise energia otse elektrienergiaks, on see ilmselt maailma efektiivseim elektritootmise vahend.

Asja vastu tundis huvi Eesti Gaasi juhatuse liige ning Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg.

Hamburg: Kogu see kütuseelementide asi on praegu maailmas väga in-teema.

See aeg, kus autod sõidavad kütuseelemendiga, on mõnekümne aasta praktika. Järgmine on see, et energiat ei pea me tootma suures Narva elektrijaamas, vaid võime toota oma esikus kütuseelemendiga. See on üks tuleviku leiutis, mille kaudu saavad Eesti insenerid oma teadmisi müüa. Kui seda kütuseelementi saab Eestis tootma hakata, oleks see suurepärane. Aga kus selle tootmise võiks käima panna? Lust: Analüüsitakse veel, kas oleks targem teha seda Tallinnas või Tartus.

Hamburg: Jah, see on ikka tulevikuäri. Eks minu huvi on ka see, et ootan inimestelt, kes praegu on alles võib-olla ehk põhikoolis, et nad hiljem välja õpiks ja siis sellega tegelema hakkaks.
Lust: Me tahaksime hakata koostööd tegema Sillamäe kutsehariduskeskusega.
Sillamäe kutsehariduskeskuses uuritakse haruldasi muld-metalle ja uudseid tehn
oloogiaid.

Kui koostöö läheb käima, teeme meie siin sarnase õppeprogrammi, et seda valdkonda arendada, ja sealt saaks tulla siia edasi õppima. See programm on oluline, et saaks kütuseelementi Eestis toota.

Hamburg: Eestis on kütuseelementide teema juba päris vana. Siin on sellega tegelenud selline ettevõte nagu Elcogen, mis teeb ka Tartu Ülikooli teadlastega koostööd. Kui me jõuaksime tootmiseni, oleks see üks asi, millel oleks reaalne väljund.

Minu kui ettevõtja huvi on siin selles, et kunagi ostis Eesti Gaas Elcogeni aktsiaid. Kuna kütuseelement töötab vesinikul ning vesinikku on kõige odavam toota maagaasist, siis olime väga huvitatud sellest koostööst. Eesti Gaasi ühed omanikud, sakslased, olid natuke skeptilised. Ja meie huvi ongi, et kütuseelementi nii palju edasi arendataks, et ühel hetkel oleks seda maagaasist saadud vesinikku tarvis laiemas tarbimises.

Friday, January 22, 2010

Eesti, Soome, Saksa- ja Venemaa matemaatikaõpikud



TLÜ matemaatika didaktikud Tiiu Kaljas ja Madis Lepik uurisid võrdlevalt Eesti, Soome, Saksa- ja Venemaa 9. klassi matemaatika­õpikuid. Selgus, et Eesti õpik sarnaneb kõige rohkem Soome omaga.

Kevadel otsis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ülikoolidest inimesi, kes võiksid pakkuda oma uuringutele tuginedes ideid ettevõtlusele. Tundus, et matemaatika didaktikutele sobis koostöö õpikukirjastustega, vähemalt Eestis, kus kirjastusel pole oma uuringutega tegelevaid osakondi. Avita kirjastusele meie mõte meeldis ja nii hakkasimegi eri maade õpikuid uurima. Aluseks võtsime Avita 9. klassi matemaatikaõpiku (Kaldmäe, Kontson, Matiisen, Pais) ning võrdlesime seda Soome, Saksa- ja Venemaa analoogiliste õpikutega.

Kõigepealt üllatas, et matemaatika­õpikud on mahult väga erinevad. Saksa õpik on sajaleheküljeline, selle järel tuleb Soome õpik, siis Eesti raamat oma 300 leheküljega ja kõige paksem, 400 lehekülge, on muidugi Venemaa õpik. Neil on koguni kaks õpikut: geomeetria ja algebra eraldi. Eri maades erineb ka õpikute sisu ülesehitus. Paljud meie 9. klassi matemaatikateemad leiavad mujal käsitlemist veidi varem või hiljem. Sarnase sisuga on nelja maa õpikud ainult umbes kolmandiku ulatuses.

Eri maades on õpiku koostajad juhindunud eri eesmärkidest. Autorite arusaamad võivad kujundada mate­maa­tikast arusaama kui kuivast ja formalistlikust või vastupidi: kui elulisest ja huvitavast distsipliinist.

Meil ja mujal

Eesti õpik püüdleb huvitavuse suunas. Ta on sümpaatselt arutlev, püütakse vältida valmistõdede konstateerimist ja hoidutakse liigsest teoretiseerimisest. Matemaatikat käsitatakse kui formaalloogilist süsteemi. Enamik uutest mõistetest esitatakse meie õpikus loogiliste arutluste või isegi tõestuste kaudu, deduktiivsele lähenemisele on järjekindlalt eelistatud induktiivset, ja see on väga hea. Samas paneb Eesti õpik siiski lapsi peaasjalikult ülesandeid, eelkõige tüüpülesandeid lahendama. Matemaatikat õpitakse ülesannete lahendamiseks. Uurimis- ja probleemülesandeid on ka, aga vähem.

Ka Soome autorite eesmärk on õpilased ülesandeid lahendama õpetada, kuid nende ülesanded on võetud alati elust endast. Autorid püüavad näidata, et matemaatika on kõikjal meie ümber, et matemaatika on praktiline, rakenduslik ja eluline. Soome õpik on hästi konkreetne, kuid jääb seetõttu ka mõnevõrra pinnapealseks. Saksa õpik pakub seevastu valmis matemaatikat, küllalt sügavaid teadmisi. Arutlusi ja tuletamist on seal vähe ning õpik sarnaneb pigem käsiraamatuga. Uusi teadmisi pakutakse sageli ülesannete näidislahenduste kaudu. Ülesanded on üsna keerukad ja nõudlikud. Sümpaatne on nende juures see, et näidatud on matemaatika rakendamise võimalused keemias, füüsikas ja ka matemaatikas endas.

Vene õpik on neist neljast kõige teooriakesksem. Jääb mulje, et Vene­maal õpitakse matemaatikat selleks, et saaks veelgi rohkem matemaati­kat õppida. Vaadeldud neljast õpikust läheb see kõige sügavamale, on kõige põhjalikum, abstraktsem ja keerukam. Uued mõisted tuuakse sisse küll arutluste ja tõestuste kaudu, kuid enamasti esitatakse seejuures n-ö valmismatemaatikat, õpilasi ei suunata ise avastama ja uurima. Seost praktilise eluga ülesannetes ei otsita.

Meie ja soomlaste õpikud on suunatud õpilasele. Mõlemas on rohkelt arutluskäike, mida õpilane suudab ka iseseisvalt jälgida. Sakslaste ja venelaste õpikud on kirjutatud eelkõige õpetajale, on eeldatud, et õpetaja vahendab õpilastele õpikut, „tõlgib” neile seal esitatud nõudlikku materjali.

Tänapäeva visuaalse info keskses maailmas muutub see komponent ka õpikutes üha olulisemaks. Vene õpikus on illustratsioone kõige napimalt. Avita õpik paistab oma värviküllaste ja rohkete illustratsioonidega Eestis küll silma, kuid Soome ja Saksa õpperaamatud on veel põhjalikumalt illustreeritud. Eelkõige eristuvad need oma ülesannetega seotud illustreeriva materjali rohkusega ja sellega, et visuaalselt seotakse matemaatika igapäevaelu keskkonnaga.



Nelja maa võrdluses jätab Avita 9. klassi õpik (piltidel osa I ja II) üsna sümpaatse mulje. Oma osa on siin kindlasti sellel, et autorite seas on väga häid praktikuid.



Mõned soovitused

Hõlpsaim on matemaatika populaarsust tõsta uute ja huvitavamate õpikutega. Kuidas me sellesse ka ei suhtu, aga õpetaja õpetab eelkõige õpikut, kopeerib teadlikult või alateadlikult selle metoodilist süsteemi ja matemaatikakäsitust. Uute ja paremate õpikute tulles paraneb seega ka õppeprotsess. Eesti matemaatikaõpikud on head, aga alati saab veel paremini. Võrdluse põhjal soovitan autoritel mõtelda järgmistele momentidele.
  • Tüüpülesanded ei pea olema õpikus nii tähtsad. Õpilane võiks pigem hakata tajuma, et matemaatika on otsinguteks, avastusteks, rakenduseks, probleemide lahendamiseks.


  • Õpikus peaks olema rühmatöö, projektide läbiviimise, avastusõppe ülesandeid, sest meie niigi ülekoormatud õpetajatel on raske neid mujalt otsida või ise välja mõelda.


  • Matemaatikaõpikul võiks olla veebitugi. Soome õpikul on tore veebimaterjal kõrval, Saksa õpiku juurde kuulub CD.


  • Rohkem tuleb osutada tähelepanu õpilaste õpioskuste kujunemisele. Uue peatüki alguses võiksid olla ära toodud õpieesmärgid, lõpus võiksid olla kontrollküsimused. Saksa ja vene õpikus on nii.


  • Soome õpikus on uut mõistet tutvustavas tekstis viited sellele, kus on samas raamatus samal või lähedasel teemal varem juttu olnud. Siseviited teevad iseseisva õpikukasutuse lihtsamaks.


  • Ülesannete keerukus võiks olla senisest veelgi diferentseeritum. Soome õpikus on nelja raskusastmega ülesandeid.


  • Rohkem võiks olla peastarvutamise ülesandeid.


  • Õpiku muudavad elavamaks ja põnevamaks faktid matemaatika ajaloost. Näiteks kust pärinevad tänapäeval kasutatavad matemaatikasümbolid, milliseid numbrimärke kasutati Babüloonias jms.


  • Noortepärased ning noorte elukeskkonnast pärit illustratsioonid aitavad mahendada matemaatika kuvandit ning motiveerida matemaatikat õppima.

Thursday, January 21, 2010

Eestlased katavad Euroopa uudse taksotellimise teenusega

Autor: Raigo Neudorf, E24 21.01.2010

Eestlaste loodud ja maailmas mitmeid mainekaid auhindu võitnud Taxi Pali teenus peaks aasta lõpuks olema kasutatav kõigis Euroopa suurlinnades. Taxi Pal on mobiiltelefoni jaoks loodud rakendus, mille abil saab inimene tellida endale sobiva taksoteenuse – olgu siis määravaks hind, takso kohalejõudmise aeg või mõni muu kliendile oluline tegur.

Taxi Pali idee looja Raoul Järvise sõnul on Eestis välja valitud ligi paarsada iPhone’i-omanikku, kes paarinädalase katseaja jooksul teenust kasutavad ja selle kohta tagasisidet annavad. Kui kõik sujub suuremate tõrgeteta, peaks uudne lahendus huvilisteni jõudma mõne nädala pärast.

Peamiseks märksõnaks on lihtsus ja mugavus. Kui inimene on välisreisil ja soovib endale takso tellida, saab seda teha mõne nupulevajutusega. Selleks peab täitma mobiiltelefonis tellimusvormi, mis saadetakse laiali taksofirmadesse. Taksofirmad saadavad kliendile oma pakkumised, mille seast saab valida sobivaima.

Mugav kasutada

Järvise sõnul on uudne lahendus hea abimees välisriiki reisides, kuna tihtipeale ei tea inimene kohalike taksofirmade infonumbreid ja hindu ning probleeme võib tekitada ka keelebarjäär. Taxi Paliga käib aga kogu suhtlus vastava mobiilirakenduse abil.

Järvise kinnitusel kavatseb ettevõte Taxi Pali teenust taksofirmadele pakkuma hakata taksoliitude kaudu, sest iga taksofirmaga eraldi suhtlemine oleks liialt ajakulukas. Huvi on juba ilmutanud mitme riigi taksoliidud. Nii on valmis uut teenust proovima Iirimaa, Inglismaa ja Hispaania liidud. Koostööd on alustatud ka Eesti Taksojuhtide Liiduga ning Soome ühe suurema taksofirmaga.

Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liikme Lembit Poolaku sõnul tutvuvad liidu IT- ja arendusinimesed sel nädalal Taxi Pali süsteemiga, et leida selle võimalikud puudused ja vead. Kui kõik sujub, on taksojuhtidel juba järgmisel nädalal võimalik end uut süsteemi proovima registreerida.

«Liidu poole on viimase paari aasta jooksul pöördunud erinevad tegijad analoogsete ettepanekutega. Kui teistel on olnud olulisi puudusi ja paljuski asi alles mõtte tasandil, on sel tegijal kõik paremini läbi mõeldud,» oli Poolaku esialgne hinnang Taxi Palile.
E.T.X. Takso juhatuse esimees Aare Neerut on kohalike taksofirmade seas üks esimesi, kes otsustas Taxi Pali süsteemi oma ettevõttes testida.

«Kui nägin, kui mugavalt see toimib, otsustasime ka enda firmas seda proovida,» märkis Neerut, kelle sõnul loodab taksofirma Taxi Pali abil nii kliente kui tööd juurde saada.
Raoul Järvise kinnitusel on neil juba Taxi Pali idee sünnist olnud eesmärk jõuda rahvusvahelisele tasemele. Praeguse plaani kohaselt peaks teenus aasta lõpuks olema kasutatav kõigis Euroopa Liidu suuremates linnades.

Andmebaas loodud

Järvise sõnul on praeguseks koostatud andmebaas, mis hõlmab suurt osa Euroopa Liidus tegutsevatest taksofirmadest, ühtekokku ligi 2000 ettevõtet. Takso tellijale on Taxi Pali teenus tasuta, tuleb vaid vastav rakendus oma mobiiltelefoni salvestada. Küll peavad teenusega liitumiseks maksma taksofirmad.

Järvise kinnitusel on see aga firmadele siiski odavam, kui oma andmete registreerimine infotelefoni või -kataloogi andmebaasides.

Aare Neerut ei osanud veel täpselt öelda, kui palju Taxi Pali kasutamine E.T.X. Taksole maksma läheb, tema andmetel on see summa umbes 150 eurot (ligi 2350 krooni) aastas, pluss kindel tasu iga Taxi Pali vahendusel saadud tellimuse eest.

Võrdlusena tõi ta, et ühe tuntud Eesti infotelefoni registrisse saamiseks tuleks ettevõttel välja käia aastas 3500 krooni, millele lisandub käibemaks.

Mobi ja Nutiteq hakkavad ühiselt mobiilirakendusi pakkuma

Eile teatasid mobiiliteenuste pakkuja Mobi Solutions ja asukohapõhiste mobiilirakenduste arendaja Nutiteq tehingust, mille käigus Mobi Solutions omandas kolmandiku Nutiteqist.

Fotol: Mobi partner Veljo Otsason ning Nutiteqi juht Jaak Laineste.
Allikas: Mobi Solutions koduleht.



Mobi investeering ettevõttesse võimendab Nutiteqi tootearendust ja turundust, firmade koostööst tekib Euroopa mastaabis arvestatav tegija.

"Mobiilsetes seadmetes kasutatavad asukohapõhised rakendused on kiirelt kasvava nõudlusega valdkond", ütles Mobi partner Rain Rannu. "Nutiteqi ajud ning kogemus mobiilse kaarditarkvara vallas on unikaalsed ning ühiselt suudame uute ja ägedate lahendustega turule tulla. Meil on samas rütmis hingavad, sama visiooni ning väärtusi jagavad tiimid - sellest kujunes koostööle hea alus."

Eestis on Nutiteqi loodud rakendustest kättesaadav “EMT Eesti Kaart”, mida on laetud enam kui 10.000 telefoni. Enamus Nutiteq OÜ käibest tuleb USA, Saksamaa, Lähis-Ida ning Austraalia turgudelt. Populaarseimal Nutiteq tehnoloogiat kasutaval mobiiliteenusel USAs on üle 2 miljoni lõppkasutaja.

“Lähiaastad tulevad põnevad" ütles Nutiteqi asutaja ja juht Jaak Laineste. "Mobil on kogenud meeskond mobiilivaldkonna teenustes ja Nutiteqil rahvusvaheliselt arvestatav tase kaarditarkvara arendamises. Kombinatsioonis luuakse mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mastaabis arvestatav asukohapõhiste mobiili-lahenduste loomise võimekus.”

Nutiteq on 2006. a asutatud Tartu Teaduspargis asuv ettevõte, kes arendab mobiiltelefonide tarkvara. Firma peamisteks klientideks on innovaatiliste veebiteenuste pakkujad, mobiilioperaatorid ja asukohapõhise sisu pakkujad.

Mobi Solutions on 2001. aastal Tartus asutatud rahvusvaheline mobiiliteenuste, SMS-gateway ja SMS-makse teenuste pakkuja ning SMS-hulgisaatmise vahendaja. Mobi tütarettevõte Fortumo SMS-makseteenused on kättesaadavad 30 riigis Euroopas ja Aasias.

Lisainfo: http://mobisolutions.com/ ja http://nutiteq.com/

Friday, January 15, 2010

Masinatootja trotsib masu tootearendusega

Jõgevamaal Tabiveres masinad ja seadmeid tootev OÜ Same on viimase aasta jooksul juurutanud tootmisse kaks uut innovaatilist toodet, ketaspuisturi ja metsaveohaagise ning alustanud nende edukat eksporti Rootsi koostööpartneri kaudu kirjutab Väinu Rozental Äripäevas.



Tabiveres asuva masinaehitusfirma OÜ Same juhataja Tarmo Tein uut tüüpi ketaspuisturi juures, mille tootmise alustamist toetas EAS poole miljoni krooniga. Foto: Väinu Rozental



Same hakkas uut tüüpi metsaveohaagis-tõstukit välja töötama üle-eelmise aasta sügisel ning praegu pakuvad nad juba kaheksat mudelit. Same plaanib alanud aastal müüa kuni 150 metsaveohaagist.

Eelmise aasta varakevadel tõi Same turule uut tüüpi ketaspuisturi, mille tootearenduseks saadi EASist 0,5 miljonit krooni toetust. Same on teehooldustöödel traktori haagises kasutatavaid eri tüüpi liivapuistureid valmistanud üle kümne aasta, kuid ketaspuisturi tööpõhimõte erineb varasematest mudelitest kardinaalselt.

"Puisturi all on ketas, mille pöörlemiskiiruse muutmisega saab puiste laiust reguleerida kuni kaheksa meetrini," selgitas Tein. "Samuti on uus puistur varustatud GPS-seadmega, mis reguleerib vastavalt traktori sõidukiirusele etteantavat puistematerjali kogust." Teini sõnul toodavad nad puistureid, mida kasutatakse talviseks libedustõrjeks eeskätt väiksematel teedel, parkimisplatsidel ja muudes kohtades, kus on oluline väga hea manööverdamisvõime ning suur tööviljakus.

"Me ei trügi oma seadmetega Tallinna-Tartu maanteele, meie puistur on mõeldud kohalike teede hooldamiseks," lausus Tein ja tõdes, et kuna Eestis kahjuks kõrvalistel teedel libedustõrjet eriti ei tehta, läheb peaaegu kogu toodang eksporti. Vanemaid valts-tüüpi puistureid on Same müünud aastas umbes paarsada ja uusi, hinna poolest poole kallimaid ketaspuistureid on seni müüdud 25.

Same tõeliseks müügihitiks on aga kujunenud 2004. aastal tootmisse juurutatud kett-võsaniiduk, millega on hõlbus teeääri ja jäätmaid võsast puhastada.

"Kui me võsaniidukiga turule tulles prognoosisime, et müüme aastas ehk 50 masinat, siis tegelikult on nõudlus tunduvalt suurem," rääkis Tein ja lisas, et nende suhteliselt eduka tegutsemise alus on olnud keskendumine ekspordile.

OÜ Same moodustati 1992. aastal endise Saadjärve kolhoosi uue tehnika grupi baasil, osanikeks said ja on praeguseni kõik 11 tollast töötajat. 1994. aastal alustati koostööd Skandinaavia ühe suurema teehooldusmasinate müüjaga, Rootsi firmaga Trejon AB, mis alates 2000. aastast omab OÜst Same 30 protsenti.


Allikas: Väinu Rozental, Äripäev, 04.01.2010
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4551/uud_uudidx_455105

Thursday, January 14, 2010

Webmedia toodet kasutavad enam kui 60 riigi programmeerijad

Tarkvaraettevõttest Webmedia välja kasvanud spin-off-firma OÜ Zeroturnaround toode, mis aitab Java-keskkonnas töötavatel programmeerijatel tööaega tuntavalt kokku hoida, on kahe aastaga levinud praktiliselt üle maailma - lahendust kasutatakse enam kui 60 riigis kirjutab Äripäevas Väinu Rozenthal.

Toomas Römer näitab kaardil riike, kuhu on ostetud nende toodet Jrebel.
Foto: Väinu Rozental, Äripäev

Ainulaadse toote Jrebel (varem kandis nime Javarebel) ühe autori, Zeroturnaroundi arendusjuhi Toomas Römeri hinnangul on toote potentsiaalsete kasutajate hulk kokku 6-7 miljonit ehk just nii palju on maailmas programmeerijaid, kellel sellest vahendist kasu on.

Jrebel on Java programmeerimisplatvorm, mille kasutamine võimaldab ühe programmeerija puhul hoida päevas kokku tööaega pool tundi ja aastas 2-3 nädalat. Römer toob näiteks arvestuse, et maailmas keskmiselt 50 dollarilise tunnitasuga töötavate programmeerijate puhul, keda on suurtes firmades tööl sadu, on tööaja kokkuhoiu pealt saadav rahaline võit muljetavaldav.

Ettevõtte klientide hulgas on suurfirmad nagu JP Morgan, Nokia, Nordea, Roche. Eestisse on firma müünud vaid üksikud tooted. Zeroturnaroundi põhitoote hind on 149 dollarit ühe programmeerija kohta aastas.

2009. aasta märtsis võitis Jrebel tarkvaramaailma Oscariks peetava Jolti auhinna utiliitide kategoorias.

Vaata originaallugu: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4558/uud_uudidx_455808

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste eestvedamisel on loodud koristada ja patrullida oskavad robotid

Tallinna Tehnikaülikool teatab, et teadlaste juhtimisel on loodud robotid, mis suudavad iseseisvalt täita neile antud ülesanded. Süsteemis suudavad robotid omavahel ülesandeid jaotades, suheldes ning õppides näiteks hooneid koristada, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.

Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.

Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.

Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.

Seda kõike tehti arendus- ja uurimisprojekti Roboswarm (robotiparv) raames, mille oli 2,1 miljonit eurot. Projektis osales 9 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, samuti osales Eestist veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.

Lisainfo Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel, kus leiate ka videod robotite tööprotsessist.

Wednesday, January 13, 2010

Rahvusvahelised koostööprogrammid pakuvad suuri toetussummasid

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Ettevõtetel tasub silm peal hoida ka rahvusvahelistel koostööprogrammidel, kus toetussummad on tihti kordades suuremad Eesti siseriiklikest toetustest.


7. raamprogramm (FP7) on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend. Raamprogramm on jagatud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks, kus regulaarselt toimuvad 3-4 kuud vältavad projektikonkursid. Ettevõtetel on mõtet jälgida koostöö (Cooperation) bloki toetusprogramme, samuti võimekuse (Capacities) ja inimeste (People) blokki. Võimekuse blokis toetab euroliit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendustööd kuni 1,5 miljoni euroga ning väike- ja keskmiste ettevõtete ühendusi kuni 4 miljoni euroga. Koostöö blokis toetatakse kuni 12 miljoni euroga uudsete teaduslike probleemide lahendamist ning uudsete tehnoloogiate ja rakenduste loomist, kuid projekte viivad ellu suuremad konsortsiumid (4-12 liiget).

7. raamprogrammi kõrval on teine toetusvõimalus ettevõtetele EUREKA koostöövõrgustik, kus osaleb 39 riiki. EUREKA on orienteeritud turule ehk mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Programmi raames toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd strateegilistes valdkonnapõhistes klastrites või temaatilistes koostöövõrkudes (Umbrella), mis keskenduvad mõne tehnoloogiavaldkonna või ärisektori arendamisele. Samas on võimalik saada toetust ka iseseisvatele koostööprojektidele, kus osalised on vähemalt kahest liikmesriigist ning tulemuseks väljapaistev ja turundatav innovaatiline toode, teenus või tehnoloogia. EUREKA projektide hindamise korraldab rahvuslik rahastaja ning projekte finantseeritakse rahvuslike reeglite järgi (Eestis on rahastajaks EAS).

Kolmandaks toetusvõimaluseks on EUREKA ja Euroopa Komisjoni ühisprogramm Eurostars, mis keskendub lühemaajalistele rakenduslike probleemide lahendamisele toodete või teenuste väljatöötamiseks. Aastas on kuni 2 taotlusvooru, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 25. veebruaril 2010. Toetusraha saamiseks tuleb moodustada konsortsium, kus on osalejaid vähemalt kahest liikmesriigist ning konsortsiumi juhiks teaduse ja arendusega tegelev väike või keskmise suurusega ettevõte. Viimaseks on Euroopa Liidu definitsiooni kohaselt firma, mis panustab vähemalt 10% käibest teadus- ja arendustegevusse. Projektide kestvus ei tohi olla üle kolme aasta ning turule tuleb toode või teenus tuua kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Toetatavatele valdkondadele piiranguid ei ole. Projektide rahastamine toimub sarnaselt EUREKA projektidega.


Koostööprogrammide võrdlus

7. raamprogramm

  • Projektidel pikaajaline visioon, peamine fookus teaduslike probleemide lahendamisel, mis aitaks pikas perspektiivis kaasa uutele rakendustele.
  • Eesmärgiks teaduslik innovatsioon - valdkondliku tehnoloogiataseme märgatav edasiviimine.
  • Projekti viib ellu laiem konsortsium: teadlased, lõppkasutajad, toote/teenuse pakkujad, kokku 4-12 partnerit.
  • Rahastab Euroopa Komisjon.


EUREKA

  • Rahvusvaheline koostöövõrgustik, milles on 39 riiki.
  • Mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks.
  • Toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd valdkonnapõhistes klastrites.
  • Toetust võib saada ka iseseisvatele projektidele. Eestis on rahastaja EAS.


Eurostars

  • Programm on mõeldud teadus- ja arendustööd viljelevatele väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele, projekti juhiks peab samuti olema väike või keskmine ettevõte.
  • Teadus- ja arendustöö eesmärgiks uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamine.
    Lühema ajalise horisondiga, tulemus peab jõudma turule hiljemalt 2 aasta jooksul pärast projekti lõppu.
  • Projekte hindab rahvusvaheline ekspertgrupp, finantseerib aga rahvuslik rahastaja.