Wednesday, January 18, 2012

VIDEO: Digimedia teeb väikelastele iPadi "äppe"

Daniel Müntinen räägib videos enda, Endrik Elleri ja Alari Ossa firmast Digimedia (kaubamärk Birds of Paradise), mis on keskendunud väikelastele haaravate ja õppeotstarbeliste rakenduste (äppide) loomisele.

VIDEO: Flipper saadab asukohapõhiseid SMS-pakkumisi

Mikk-Alvar Olle räägib oma uuest Tehnopolis arenevast startupist Flipper, mis plaanib hakata inimestele saatma häid asukohapõhiseid pakkumisi SMSi teel.

Firma üks senise edu võti on enam kui aasta kestnud koostöö EMTga, kellega koos arendataksegi välja pakkumiste platform.

Kaupmehed saavad Flipperiga saata pakkumisi ümbruskonnas liikuvatele ja teatud profiiliga kundedele.



VIDEO: SmartAD viib inimesteni neile relevantsed reklaamid

Baltikumi suurima internetireklaamivõrgustiku SmartAD üks asutajatest Rando Rannus räägib, kuidas sihtida reklaame nii, et nad tarbijaid reaalselt kõnetaksid ja neile olulised oleksid.

SmartADi võrgustikku kuulub üle 500 veebisaidi, mille kaudu on võimalik tabada rohkem kui kolm miljonit inimest. Firma suuremateks klientideks on näiteks Nokia, L'Oreal, SEB, Lattelecom, Triobet jt.

Hiljuti investeeris SmartADi laienemisse Skype'i endine insener Toivo Annus.



Creative Mobile lõi ülipopulaarse võidusõidumängu


Eesti vähetuntud mängufirma Creative Mobile lõi maailma ühe populaarseima võidusõidumängu ning teenib sellega iga kuu sadu tuhandeid eurosid.

Tegelased nimedega Vladimir Funtikov, Sergei Panfilov ja Serhiy Slyeptsov on isegi Eesti tehnoinimeste ringis üsna tundmatud. Võibolla teatakse neid paremini paadunud Androidi-fännide ringis. Ometi võib kolmikut pidada praegu Eesti ühtedeks edukamateks startupperiteks. Paljude “teeme uue portaali ja saame rikkaks” usku tegelaste kõrval on Funtikovi, Panfilovi ja Slyepstovi firma Creative Mobile loonud mitu menukat mängu, mis köidavad miljoneid inimesi üle maailma.

Firma suurim hitt on rohkem kui 36 miljoni kasutajaga (kellest 60 protsenti USAst ja vaid 0,1 protsent Eestist) mäng “Drag Racing”. See on lihtne ja nakkav võimalus sõpradega kiiruskatseid teha ning endale selleks sobiv auto valida. Nauditavaim on mäng mobiilides ja tahvelarvutites, alguses toimis see vaid Androidi seadmetes, mullu oktoobrist lisandus iPhone/ iPadi versioon.

Mäng ise on tasuta, kuid väikese summa eest võid “tuunida” oma autot ning keerata sulle näidatavad reklaamid kinni. Aprillis 2011 turule toodud “Drag Racing” lendas nagu rakett loetud päevadega Androidi popimate rakenduste tabeli tippu ning figurerib seal (vähemasti võidusõidu-äppide kategoorias) tänaseni. Kõik, kes äppe on kunagi “treinud” teavad, et olla püsivalt edetabeli eesotsas - see tähendab jätkuvat tähelepanu ja äppi loojale võimalust kiiresti väga palju raha teenida.

Drag Racing loodi Funtikovi kirjelduses väga odavalt, põlve otsa ja umbes kuue nädalaga. Aga alguses lisandus iga päevaga 60 000-80 000 mängijat ning Creative Mobile tiimil oli tükk tegemist, et tagada sellist pöörast kasvu toetava serverisüsteemi olemasolu.

Rahamuresid Creative Mobile'il tõesti pole. Funtikov räägib, et firma teenib iga kuu eurodes kuuekohalise summa raha, võib palgata parimaid spetsialiste ning end pakkuma tulevad investorid minema saata.

Veel umbes kahe aasta eest oli Funtikov tüüpiline Eesti noor inimene: töötu ja juhuotstest elatuv. Enne seda tegutses koos oma tänaste kolleegidega ühe USA IT-firma teenistuses, kuid ameeriklased panid Tallinna esinduse kinni ja töö sai otsa.

Umbes 2009.aasta sügisel – hakkas Google'i Androidi platform maailmas kiirelt arenema ning Funtikovil oli sellesse kõva usk. Samal aastal registreeritud Creative Mobile keskenduski Androidi mängude tegemisele.

Esimesed katsed sel alal läksid aia taha, sest ei leidunud piisavalt huvilisi. Kuid 2011 alguses ilmavalgust näinud lihtsakoeline korvpallivisete mäng “Basketball Shots 3D ” tõi juba aasta tagasi Creative Mobile'ile sisse just nii palju, et see võimaldas tasuda kontori üüri ning hakata lõpuks endale palka maksma.

Veidi enam kui poole aastaga on firma kasvanud viielt inimeselt ligi 30 inimeseni. Mõned spetsialistid on hangitud isegi Venemaalt, sest Eestis mänguarendajaid napib.

Edaspidi on Creative Mobile'il kavas ainult kasvada: ise ja koostöös partneritega aina uusi mänge turule tuua. Sellles osas toovat alanud aasta vähemalt 10-15 uudist.

Gymwolf – jõusaali trennipäevik internetis


Ettevõtjad Indrek Ulst ja Mart Ingver arendasid välja veebipõhise päeviku jõusaali kasutajatele, kuhu saab mugavalt lisada trenniandmeid ning mis neid andmeid kiiresti analüüsib.

Gymwolfi (Eestis trennihunt.ee) üks asutajatest Ulst räägib, et erinevaid aeroobse trenni träkkereid ehk jälgimise vahendeid on turul üsna palju. Aga jõusaalis käivatele inimestele, kelle hulka temagi kuulub, sellist head abimeest hiljuti veel polnud. Nii sündiski tal idee lõpetada oma regulaarsete trennide – harjutuste, raskuste ja seeriate pabervihikusse märkimine ning luua tarkvara, millega oleks kõik palju lihtsam ja mugavam.

Pealegi teeb see Gymwolf ära tõsteseeriate ja koormuste arvutustöö, mida muidu tuleks peast teha, ning joonistab sisestatud andmete baasilt hetkega spordimehe jõudlus- ning arengugraafikud.

Ulsti rakendus töötab nii arvutis, kui ka telefonis. Trenne saab kirja panna nii Androidi, kui ka Nokia telefonide, samuti veebi kaudu. Kui Trennihunt on suunatud Eesti kasutajatele, siis inglisekeelne Gymwolf on rahvusvaheline toode.

Kasutajate arvu ja geograafiaga olid Ulstil veel hiljuti sellised lood, et arvuliselt oli neid paartuhat ning suurim osa neist paiknes USAs. Iga päev lisandus kasutajate poolt andmed 70-100 trenni kohta ning trend näitab kasvu siiani. Kasutajate arvukust mõjutas enim Gymwolfi mobiilirakenduse turuletoomine. Samas erilist reklaami pole sellele tehtudki.

Gymwolfi ärimudel baseerub reklaamil ja tasulistel lisateenustel, nagu sedalaadi startupidel tavaks. Kuid erilisema nüansina üritab Ulst turustada teenust spordiklubidele koos jõusaali seinale kinnituva tahvelarvutiga. Nii saavad trennijad otse saalist Gymwolfi trenniandmeid lisada. Jõusaal maksaks sellise asja eest Gymwolfile kuumaksu ning oleks oma klientide silmis uus ja innovaatiline.

Samuti saaks sel moel seinal asuva tahvelarvuti kaudu treenijatele personaalseid pakkumisi edastada ning eratreeneri virtuaalset nõustamist pakkuda. Gymwolfi suurimaks väljakutseks on Ulsti arvates jätkuvalt müük ja turundus, sest vajadus sellise uudse lahenduse järgi tuleb viia klientide teadvusesse.

VIDEO: Energia-startup Priienergia teeb "s..tast saia"

"Fossiilkütuste ajastu on jõudmas lõpule, meid on ees ootamas aeg, mil kogu energia ammutatakse ümbritsevast keskkonnast - päikesest, tuulest, maast, veest jne", kuulutab Tehnopoli üks enim elevust tekitavaid startupe - Priienergia.

Ettevõtte eesmärk on leida nutikaid lahendusi energia säästmiseks ja selle "tegemiseks" justkui eimilleski. Seepärast räägitakse kuluaarides suure õhinaga, et firma teeb "s..tast saia".

Videos räägibki Priienergia tegevjuht Meelis Resev uudsest kanalisatsiooni soojusvahetist, mille kasutamine võib kortermajades ja ettevõtetes säästa tuhandeid eurosid aastas. Enam ei lähe soojusenergia kanalisatsiooni kaudu asjatult kaduma, soojusvaheti abil suunatakse see energia majja tagasi.

VIDEO: Õiguspartner lahendab kiirelt ja soodsalt õigusmured

Õiguspartner.ee (endise Dokud.ee) asutaja Mihkel Randrüüt räägib portaalist Oiguspartner.ee, mis on suunatud eraisikutele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele igapäevaste juriidiliste küsimuste (lepingud, õigusabi) lahendamiseks kiiresti ja soodsalt, interneti teel.

VIDEO: Innotal paneb su näo filmi või reklaami

Tehnopolis asuva startupi Innotal üks asutajatest Henry Aljand räägib, kuidas inimese nägu 3D versioonis filmidesse või reklaamidesse panna, et tekitada nii lõbus ja meelelahutuslik ohoo-efekt.

Selle tehnoloogilise nõksuga üritab firma siseneda mitmesse meelelahutuslikku turusegmenti, et pakkuda uudseid võimalusi näiteks reklaamiandjatele.



VIDEO: GameOn! peab arvet sinu sporditiimi liikmete üle

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia virtuaalkeskkondade loomise magistrikursuse DDVE (ehk "maakeeli" startup-õppe) tudengid Pärt Ojamaa, Harri Tallinn, Didzis Krumins, Markko Karu ja Tanel Kärp lõid startupi nimega GameON! ja tutvustavad seda selles videos.


GameOn! on (spordi)tiimide komplekteerimise ja arvepidamise teenus, millest detsembriks 2011 oli valmis beeta-versioon ning mis plaanitakse sel aastal turule tuua. GameON! valiti auväärt žürii poolt ühtlasi ka DDVE parimaks projektiks 2011 sügissemestril.



VIDEO: Cardslash paneb plastikkaardid telefoni

Plastkaartide patakas rahakoti vahel on peagi minevik.

Kolm tehnoloogiahuvilist noormeest (Janno Stern, Rauno Rüngas ja Gert Drui) lõid lahenduse Cardslash kliendikaardi asendamiseks nutitelefoniga.

Cardslashi-nimeline nutifonirakendus toimib lihtsalt: avad kaupmehe juures "äppi", valid menüüst kaupmehe nime ja ekraanile kuvatakse triipkood. Skannid selle kassas sisse ja oledki oma kliendistaatuse registreerinud.

Testkliendid juba kasutavad seda Solarise kinos ja mujalgi. Lahendus võimaldab klientidele häid pakkumisi saata ning näha, kui aktiivne keegi kliendina on. Ühtlasi säästab nutifon-kliendikaart keskkonda.



Achoo tõstab sind esile su saavutuste ja kogemuste järgi

Neil päevil peaks uuenenud kujul avanema veebileht Achoo.it, mille ehitas samanimeline Eesti startup. Achoo on koht, kus oma saavutusi ja oskusi sõpradega jagada. See on midagi tuntud tööalase sotsiaalvõrgustiku LinkedIni sarnast, kuid märksa vähem puisem ning rohkem mängulisem.

Achoo kasvas ühe selle asutaja Andrus Purde sõnul välja Facebookis “aumärkide” andmise tööriistast Talentag, millega tulid samuti välja siinsed startupperid. Talentagiga sai igaüks tunnustada teisi näiteks virtuaalsete aumärkidega nagu “parim boss” või “parim sõber”.
Purde sõnul jõuti Talentagiga aga ühel hetkel arusaamisele, et see ei tööta eriti hästi: temast on vähe kasu ja ta ei kasva piisavalt kiiresti. Pead pandi kokku, et mõelda välja uus veebitoode – Achoo. Nüüd arendab seda osaliselt sama tiim, mis arendas Talentagi (lahkus näiteks Jüri Kaljundi).
Ehkki Achoo'd esitleti esmakordselt juba mullu septembris, on see tänaseni “kinnises beetas” ning hetkel tegeletakse toote parendamisega.

Kuid mis Achoo siis annab? Purde selgitab, et kui inimesed saavutad midagi tööalaselt, mille üle on uhked (näiteks saavad uue kliendi või lõpetavad mõne suure projekti), siis tüüpiliselt teatavad nad sellest Facebookis või Twitteris. Aga nende keskkondade kaudu ei jõua see info inimesteni, keda huvitaks teiste tööalased saavutused – Facebook on ikkagi pigem meelelahutuslik koht. Nii läheb oluline info suure müramassi keskel lihtsalt kaduma.

Seevastu Achoo's koondatakse sedalaadi professionaalsed edusammud kokku ja neist tekib kasutajale dünaamiline ja pidevalt täienev profiil (mille sissekandeid on mõistagi võimalik automaatselt ka Facebooki või Twitterisse suunata). See profiil ei too kasutajale mitte lihtsalt “au ja kuulsust”, vaid võimaldab ka palju kergemini leida uusi tööpakkumisi kui näiteks töökuulutuste portaalide kaudu.

Purde arvates võiks Achoost enim kasu lõigata vabakutselised, konsultandid ja agentuurides töötavad inimesed. Hästi töötab see keskkond nende kasuks, kes ei tegele ainult ühe projektiga.

Lisaks saavutuste esile tõstmisele, on igaühel Achoo kaudu võimalik näha ka seda, millega tema sõbrad, kolleegid, koostööpartnrid või iidolid parasjagu jooksvalt tegelevad. Mida keegi on varem teinud ning kellega koos. See on ilmselt Achoo üks põhilisi eeliseid LinkedIniga võrreldes.

Oma avaliku debüüdi tegi Achoo mullu septembris Soomes üritusel nimega Arctic15, kuid on pärast seda pigem madalat joont hoidnud. Lisaks Skype'i ja mitme startupiga seotud olnud Andrus Purdele on ettevõtte arendustiimis veel Veiko Jääger.





The Human Project - iPadi rakendus inimkonna päästmiseks

Eestlanna Erika Ilves ja tema sõbranna Anna Stillwelliga tekitavad furoori tulevikumõtlejate ja uuehuviliste hulgas tehnoloogiaprojektiga, mis ärgitab mõtlema, kes me inimestena oleme, kuhu läheme ning kuidas lahendame planeedi suurimad väljakutsed. Ilvese ja Stillwelli projekt The Human Project on iPadi tahvelarvuti rakendus, mis pidi esialgu turule tulema mullu detsembris, kuid nüüd on selle avapauk lükatud veebri lõppu.

The Human Projectist peaks sellest kujunema oma ninast kaugemale vaatavate ja laiemalt mõtlevate inimeste virtuaalne mõttekoda või isegi kollektiivne, värskeid ideid pritsiv aju. Ajurünnakutest peaks lõpuks sündima inimühiskonna uus alusmanifest Human Manifesto.

Ilves ja Stillwell on oma ettevõtmist tutvustades loonud sellele ootusäreva kõlapinna. Näiteks
sügisesel TEDx Dubai 2011 üritusel soovitasid nad vihjamisi naftašeikidel oma fossiilsete kütustega teenitud raha suunata maakera "kaitsekilbi” loomisesse asteroidide rünnaku eest.

Projekti ümber sotsiaalmeedias ja uudiskanalitest küll üsna palju kõlapinda, kuid selle täpne sisu jääb enne avalikustamist paljuski saladuseks. Kõikjal kirjeldavad Stillwell ja Ilves maakera ja inimaju evolutsiooni ning küsivad, kes me inimestena suures pildis kõige muu suhtes oleme, kas "kosmosetolm või universumi keskpunkt”.

Ehkki inimene on mõõtudelt pisike, võib ta oma õppimisvõimelise ajuga korda saata suuri asju, leiavad Stillwell ja Ilves. Tähed taevas ei arutle selle üle, kes nad on – inimesed küll. Järelikult peaksime naiste arvates nutikalt edasi minema inimvõimete ja füüsika piiride testimisega, et "päästa oma liik” ning "mitte lasta pettuda neil miljarditel inimestel, kes veel ootavad siia sündimist”.

The Human Project sõnastab terviklikult 16 ohtu, väljakutset või võimalust inimkonnale, üritab neile anda kaalu ning pakub aruteluks välja lahendusi. Väljakutsete hulka kuuluvad näiteks vaesus, geoloogilised katastroofid ja asteroidid.

Ilves ütleb, et enamik inimesi oma ninaotsast või pereelust kaugemale ei mõtle, mistõttu on raske ka The Human Projecti edu ennustada. "Tahame panna inimesi laiemalt mõtlema, paludes neil sisustada oma elu, ideed ja tegemised ühiskonnale oluliste asjadega, mille vilju nad ei pruugi oma elu jooksul näha,” räägib Ilves. "Et elu oleks huvitav! Et see ei oleks lihtsalt üks sähvatus sünni ja surma vahel, vaid panus inimühiskonna projekti – The Human Projecti!”

Ilvese arvates võiks aastaga rakenduse AppStore’ist alla laadida 50 000 inimest. Ta tahaks näha, et julgeid visionääre – selliseid, kes asustavad Marsi – oleks tema elu lõpus rohkem – tuhandeid!

Tallinnast pärit Ilves, kes nimetab end futuristiks ja visioonide kuraatoriks, lahkus Eestist 13 aastat tagasi. Tal on magistrikraad juuras ning ta on töötanud strateegina mitmes suurfirmas, teiste hulgas McKinsey & Co’s ja Cisco tütarfirmas. "Ma armastan Eestit ja olen uhke oma päritolu üle. Aga pere on mul nüüd inglis- ja prantsuskeelne ning armastab päikest. Seetõttu on neid raske veenda Eestisse kolima,” ütleb Ilves.




VIDEO: Auto või relv vee eest kotti

Suvel 2009 oli Austria tõsises hädas. Paduvihmade tagajärjel ajas Doonau jõgi üle. Viinis kannatas kuulus Albertina kunstimuuseum. Vesi tungis muuseumi hoidlatesse, põhjustades pöördumatut kahju muu hulgas Gustav Klimti ja Michelangelo hinnalistele taiestele.

Osa kunstist toimetati turvalisse paika ning tuletõrjujad katsid muuseumi katuse veekindla materjaliga. Aga oleks neil seal Viinis tollal käepärast olnud Floateri-nimelised veekindlad kotid, mida arendab ja toodab Eesti firma IDD Solution, oleks suurem osa paanikast ära jäänud. Taiesed oleks võinud jääda rahulikult oma kohtadele – kott lihtsalt ümber, lukk kinni, ja ei mingit veekahju!

IDD Solutioni üks asutajatest Sven Sõrmus selgitab, et Floater pole lihtsalt tavaline kott, mis vett peab, vaid lausa strateegiline multiotstarbeline töövahend. Olgu mis tahes veeoht kodus, kontoris või muuseumis – kotti saab varjule panna kõik väärtasjad (kunsti, mööbli, tehnika, rolleri, muruniiduki jne). Aga vajadusel on see ka näiteks paat või madrats (peatugi), kott veesportlastele või abivahend raskesti läbitavates oludes tegutsevatele kriisi- või humanitaarabitöötajatele. Muidugi on võimalik kõike ka veekahju vastu kindlustada, kuid teatud asjadel on emotsionaalne väärtus suurem, kui kindlustus eales korvata võiks.

Scoutspataljoni võitlejad testisid Floateri militaarkotte viimasel Erna retkel, ületades nendega veetakistusi (relv kotti ja kuiva arsenaliga üle jõe). Sõrmus usub, et 1997. aastal poleks Kurkse tragöödia võib-olla nii traagiline olnud, kui Balti Pataljoni toonastel sõduritel oleks väina ületamisel olnud abiks Floaterid.

Juba on huvi üles näidanud Norra, Rootsi ja Prantsuse armee, näidised on saadetud Tšehhi ja Taani, kuid Eesti kaitsevägi pole Floatereid ostnud. “Meil on väga raske müüa NATO riikidesse, kui Eestis meie tooteid ei kasutata. Seetõttu ongi meie suurim väljakutse praegu “murda” kaitsevägi,” ütleb Sõrmus. “Meil on oma riigist referentsi vaja!”

Seega on hetkel pigem fookuses tsiviilturg – inimesed, kes elavad Euroopas üleujutusohtlikel aladel, näiteks Reini ja Doonau vesikondades Tšehhis, Austrias, Saksamaal, Ungaris jm. Suurlinnad on reeglina ujutuste eest tammide ja kanalitega kaitstud, kuid näiteks ainuüksi Suurbritannias elab üleujutusriski piirkonnas kaheksa miljonit inimest ja seal tegutseb 140 000 ettevõtet. Kahjud, mis seal halvimal juhul võivad veest tekkida, on kolossaalsed.

Hetkel töötab IDD Solution välja oma uudistoodet – veekindlat kotti (õigemini vanni) autodele. Jah, ka garaažis seisvat autot on võimalik vee eest kaitsta, kui tema ümber on “vann”, mis veetaseme tõustes kerkib, mis on pealt kaetud telgiriidega ning alt ankurdatud kindlalt põranda külge. Auto lihtsalt ujub selle vannikesega veidi, samal ajal kui pererahvas ootab kusagil kindlas kohas veetaseme alanemist.


VIDEO: Choco teeb poodlemise lõbusamaks

"Shoppamine lõbusaks ja kasulikuks!" lubab nutitelefoni rakendus Choco. Mõnda aega hoogu võtnud startupi asutaja Carl Rannaberg räägib videos, kuidas Choco töötab.

Choco toimis seni näiteks Montoni ja Shu kauplustes. Praegu on Chocos pakkumised Terranovalt, Photopointilt ja Elisalt. Veebruaris 2012 plaanitakse Choco ametlikku avakampaaniat umbes 10 ettevõttega.

Käid oma telefoniga poodides, skännid triipkoode, pildistad tooteid, jagad neid oma sõpradega, kogud punkte ja lunastad nende eest sooduskuponge - see ongi Choco laiahaardeline, kuid ehk pisut keerulisevõitu mudel.



Tuesday, January 3, 2012

Ärimudeli innovatsiooni õppereis Itaaliasse.

EAS innovatsiooni divisjon korraldas õppereisi Itaaliasse teemal - Ärimudeli innovatsioon. Reis korraldati innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi Innovatsioonireaktor raames 07.11.11. - 11.11.11.

Põhja-Itaalia on euroopa jõukamaid tootmispiirkondi ja tuntud väga kõrge ettevõtlusaktiivsuse poolest. Monza-Brianza piirkonnas on iga 8 elaniku kohta 1 ettevõte – kõige suurem tihedus Euroopas. Novara piirkonnas on aga näiteks 500 000 elanikku ja 70000 ettevõtet, on tavapärane omada mitmeid ettevõtteid - tööjõud tuleb enamasti sisse – ümberkaudsetest piirkondadest ja väljast. Kohaliku oskustöö põhjal moodustunud konsortsiumitega liituvad sama ala välisettevõtjad (nt. lõikeriistade tootjad Maniagos, viiulitootjad Cremonas ja klaasikunstnikud Murenos).

Tutvuti mitmete väga erinevaid ärimudeleid edukalt ellurakendavate ettevõtetega nagu liikuvate kaabliredelite tootjat Brevetti Stendalto, kes oli orienteerunud innovatsioonile – 8,5% käibest investeeriti tootearendustegevusse, sisustustekstiilide vabrikut Enzodegli Angiuno, kelle ärimudel toetus kliendisuhetele – koostööle disainerite ja arhitektidega, kes olid nende toodangu, mis 60% osas tugineb tellija soovidele, soovitajad ja kasutajad.

Samuti nagu ka LED-valgustilahenduste tootja Piperlux. Ning moekate spordirõiva-kollektsioonide tootja BasicNet.com, kelle ärimudeli selgrooks oli IT-lahendusele tugineva infrastruktuuri arendamine ja haldamine, mis võimaldas müüki sooritada nii interneti, partnerite kui frantsiisi kaudu.

Mitmetes ettevõtetes tugines ärimudel sajandite pikkusele traditsioonile – lõikeriistade ja kangaste tootmisel kui klaasitootmisel Muranos ja viiulite valmistamisel Cremonas, mis oli väärtuspakkumise vältimatu osa. Esile toodi ka riigi pikaajalist tööstuse ja põllumajandustootmise traditsiooni kõrge kvaliteedi taotlemisel, kus Made in Italy veel täiendavaks kvaliteeditähiseks on kujunenud.

Ärimudeli innovatsiooni otsingud Põhja-Itaalias viisid Eesti ettevõtjad kahte Confartigianatosse – Monza-Brianza ja Novara. Confartigianatod on regionaalsed eraettevõtted - katusorganisatsioonid, mis on kohalike ettevõtete teenistuses, pakkudes neile kõikvõimalikke teenuseid ja esindust. Aitavad ettevõtet kogu arenguahela vältel, alustamisest kuni lõpetamiseni. Nt töötajatega seotud küsimused, koolitused, finantseerimine, elektrienergia pakkujate valik, serveri jt IT-teenuste pakkumine. Katusorganisatsioonide juhatus koosneb liikmes-ettevõtete omanikest.


Ettevõtted



Piperlux SRL - müüb klientide imagot.





Led valgustus-lahenduste tootja, noor ettevõtte tootmas innovaatilisi valgustuslahendusi tipp- segmendis ning praeguses arenguetapis investeerib pool oma tuludest teadus-arendustegevusse. Eesmärgiks on saada rahvusvaheliselt juhtivaks tootjaks oma valdkonnas. Tooteid arendatakse osana sisekujundusest, mitte eraldiseisva valgusti või sisustuselemendina.

Kliendi segmentideks on peamiselt valitud tugevad brändid, mis oma tegevuses hindavad disaini ja esteetilisust. Tähtsad kliendid on muu hulgas Nespresso, Versace, Polo Ralph ja mitmed muuseumid. Selliste kõrgklassi klientideni jõutakse läbi disainerite ja arhitektide, kes kujundavad nende brändide kauplusi ja ekspositsioone.

Kliendid valivad Piperlux’i järgmistel põhjustel:
Kvaliteet ja eristuvus
Projektipõhine tegevus
Head kliendisuhted
Lähedus arhitektide ja disainerite kogukonnaga

Piperluxi võib näha kui kliendisuhete äritüüpi ettevõtet. Nad on oma nišis esimeste seas, võtavad maksimaalset hinda ning üritavad endale saada võimalikult suurt turuosa. Piperlux panustab heade kliendisuhete loomisele. Kuid ettevõttel on ka tooteinnovatsiooni omadusi. Loov personal on firmale tähtis.











Ettevõte pakub elektroonika tootmise ja testimise teenuseid allhankena, lisaks on arendanud välja ühe toote, intercom-süsteemi politsei ja päästeteenuse personalile.

Müük ja turundus käib läbi isiklike kontaktide ja interneti abil. On toodetud mõni trükis.

Paistab, et tegemist on allhanketootjaga, kellel puudub veel selge strateegia, tehakse üht ja teist aga pole suudetud endale valida peamist tegevussuunda. (visioon ja eesmärk).

Ilmselt jätkub sellist tüüpi ettevõttel tegevust piirkonnas, kus ettevõtlus on väga tihe ja vajadus tootmisvõimsuse järele suur. Tähtis faktor on ka piirkonna ettevõtjate isiklikud suhted ja võrgustik, Conartigianato’sse kuulumine on kindlasti CEB SAS’ile ülitähtis.



Enzodegli Angiuoni, EDA SPA.




Sisustustekstiilide tootja, kes on valinud eksklusiivse suuna nii kvaliteedi, tootearenduse ja disaini osas. Firmal on küll enda disainerid aga tehakse tihedat koostööd klientide disaineritega, mistõttu 60% toodangust on „Custom made”.

Müügitulu on 20M€ suuruses, kokku omatakse 450 klienti ja koguni 80% toodangust läheb ekspordiks.

Kliente leidub segmentides: 1.Mööblitootjad, 2. Hotellid, kinod ja laevad. 3. Edasimüüjad. Püsiekspositsioonid (showroom) on Pariisis ja Londonis.

Ettevõte tõstab esile disaini kvaliteeti ja tehniliselt arenenud tooted. Tootmine on tipptasemel, senine investeering 200 M€.

EDA tegutseb kui tooteinnovatsiooni äritüüpi ettevõte, kuigi investeeringud tootmisse nõuavad samuti suuri mahte ja mastaap on seetõttu väga tähtis.







Rõivatekstiili tootev ettevõtte. Suund on toota tekstiile kõrgmoevaldkonnas prêt a porter ja high fashion segmentidele. Tootmisel kasutatakse moodsamaid tehnoloogiaid, puhtaid looduslikke fiibreid, mida soovi korral saab segada näiteks metall-kiuga.

Suund on olla innovaatiline ja pakkuda kõrgeimat kvaliteeti. Paindlikkus on äärmiselt tähtis - kui disainer kusagil maailmas soovib enda kujundatud idee põhjal proovitükki, pannakse seljad kokku (koostatakse töörühm) ja valmistatakse see 24 tunni jooksul ja lähetatakse kliendile.

Kliendinimekirjas on 10000 disainerit.








Lõikeriistade tootmis- ja müügikonsortsium, kokku 300 töötajaga, koosneb ca 40 ettevõttest. Suurimad turud on Saksamaa ja Prantsusmaa, kokku eksporditakse 37 riiki, müügiulu ca 50M€.

Konsortsium toimib peamiselt kui tootjate turundusorganisatsioon. Tehakse turundust, müüki ja tootearendust. Konsortsiumile kuuluvad mitmed kaubamärgid, mille all erinevaid tootekollektsioone müüakse. Konsortsiumi eksistents baseerub faktile, et väikeettevõtja ei suuda enda jõul eksportida, ka tootearendus on liiga koormav. Motiiviks on ka see, et vertikaalne koostöö annab paremad võimalused kulude juhtimiseks, mh hankida parimate hindadega toormeid.

Ettevõtted on lepingupõhiselt seotud mitte otse müüjaga, vaid konsortsiumiga, kes on ettevõtte jaoks ainus müügikanal. Müügi pealt võtab konsortsium vahendustasu. Samas vormistatakse müügitehingud otse ostja ja tootmisettevõtte vahel. Müük jaguneb tootjate vahel vastavalt ostja tellitud toodetele. Tootjad on spetsialiseerunud ja toodavad vaid oma osa sellest kollektsioonist, mis kataloogis.

Kaubamärgi märksõnad on innovatsioon, kvaliteet ja tootearendus. Näiteks omab konsortsium kääri liigese patenti, mida liikmed enda toodetes kasutada saavad.







Kaabliredelisüsteemide arendaja ja tootja on perefirma. Firma kaasaegseks suunaks on suured kaabliredelid ja probleemi lahenduste tarnimine. Kaabliredeleid tarnitakse ka koos kaabli ja ühendustega, nii et ostja saab otse enda süsteemidesse ühendada. Pakub Ad Hoc lahendusi võimalikult kiirete tarneaegadega.

75% müügist on eksport, müügiesindajad asuvad 32 paigas üle maailma. 8,5 % käibest läheb tootearenduseks. Turg on kasvav ja konkurents pole seetõttu eriti tugev.

Eristuvad faktorid on paindlikkus ja võimalus teha kaabliredeleid nii nailonist kui terasest.

Brevetti Stendaltot saab vaadelda kui tooteinnovatsiooni tüüpi ettevõttet.









Toidupoodide ja restoranide bränd /kett kes on suunaks valinud „Slow food” põhimõtted. Tegevus tekkis ideest, et kvaliteetset toitu on raske kätte saada ja lisaks on ta ka väga kallis. Eataly teeb koostööd väiksemate toojatega, mis tagab kvaliteedi ja lühikese tarneahela, Eataly ostab otse tootjalt.

Eataly kaupluste/restoranide kontseptsiooni on ka nimetatud kui suurt innovatsiooni supermarketi segmendis. Müük ja söögikohad vaheldumisi teevad klientide viibimise Eatalys pikemaks kui traditsionaalses supermarketis, mis on tõstnud müügimahte. Kontseptsiooni kuuluvad ka koolitused toitude ja veinide teemal.

Eataly on rahvusvahelistumas, kauplusi on avatud Jaapanis ja USA’s. Unikaalne on ka asjaolu, et omaniku eelnevaks tegevuseks oli koduelektroonika müük ning otsus, et müügikontseptsiooni hea ülesehituse korral pole vahet, mida müüa.






BasicNet toodab vabaajasegmendi rõivaid kaheksa eri kaubamärgi all. Ettevõtte peakontoris (hõivatud 140 disaineriga) disaintakse tooteid, juhitakse ja hallatakse müügivõrku „licensee network” ning kontrollitakse tootjaid. BasicNet ei oma ise toomisressursse, vaid ostab toomisteenust erinevatelt ettevõtetelt.

Edasimüüjad maksavad BasicNeti’le litsentsitasu, mis on sõltuvuses müügimahust ja turundustoest, mida BasicNet osutab.

Oluline komponent nii müügi- kui tootjavõrkude juhtimisel on BasicNet’i enda poolt pidevalt edasiarendatav veebipõhine tarkvara.

BasicNet on networking tüüpi ettevõtte koos infrastruktuuri juhtimise iseloomuga. Networking ettevõtteid leidub tänapäev aina rohkem, tegutsetakse võrgustikus kus tuumtegevuseks on brändihaldus, arendus ja turundus. Sellistes ettevõtetes on tihtipeale IT-platvorm ülitähtis vahend tegevuse juhtimiseks.









Viiuli meistrite konsortsium, kus täna teevad koostööd 76 pillimeistrit, asutati aastal 1996. Et suuta müüa oma tooteid rahvusvaheliselt, asutati ühine bränd „Cremona Lituera”. Brändi ülesanne on muuhulgas tagada valmistatud pillide kvaliteeti ja sertifitseerimist, et võidelda võltsingutega. Valmistatud pillidele väljastatakse sertifikaadid, mille abil saab konsortsiumi andmebaasist igal ajal kontrollida pillide autentsust.

Konsortsium teeb turundust, käib olulistel messidel ja saab müüa ka pille. Peamiselt müüvad meistrid enda toodangut klientidele siiski otse.









Noatootjate konsortsium. Grupp tegutseb alates aastast 1960, tänaseks on liitunud 46 ettevõtjat, kes koos pakuvad väga suurt valikut
(Koos ollakse Euroopas valdkonnas suuruselt teine), kvaliteeti ja teenuseid. Toodete seas nt kööginoad, korgitserid, spordiotstarbelised noad, põllumajandustooted ning kollektsioneerimisesemed.

Kaubamärk toimib kui kvaliteedimärk, tootjad müüvad enda kaubamärgi all. Konsortsium ostab tooted tellimuste alusel tootjalt ja müüb edasi, samas võivad aga tootjad ka otse müüa. Konsortsiumi roll on peamiselt tegutseda ühe tsentraalse müügikanalina teiste kõrval. Momendil seisabki konsortsium väljakutse ees, kus väiksemad tootjad kasutavad nende tuge meeleldi kuid suuremaks kasvanud ettevõtted hakkavad eralduma ja soovivad hakata ise müüki haldama. Konsortsium peab ennast tõestama läbi uute turgude lisamise, kuhu üksikud tootjad müüa ei suuda.

Kuna konsortsium on suur kohaliku majanduselu edendaja ning talletab oskustööd, mis on piirkonnale iseloomulik läbi sajandite, saavad nad tuge ka kohalikult omavalitsuselt, eelkõige tootearenduseks.


Confartigianato
www.apamilano.it www.arigiano.it




Confartigianato on ettevõtjate ühendus (MTÜ), mis pakub liikmes-ettevõtetele vajalikke teenuseid. Muu hulgas: raamatupidamine, personaliteenused, veebikeskkond, ekspordi nõustamine, finant-seerimisetugi, tööstuspinnad, sisse-ostu teenuseid (kartellid). Üks parimaid näiteid on Confartiginato Novara poolt üksikasjalikult lahti seletatud viis, kuidas ta ostab oma liikmete nimel elektrienergiat ja seeläbi suure hulga liikmes-ettevõtete kulusid kokku hoiab. http://www.cenpi.com/

Ettevõtjad väidavad, et väikese alustava ettevõttena on teenuste saamine olnud hädavajalik. Alustajana pole ressursse, aega ega oskusi kõike ise teha. Suuremaks kasvanud ettevõtted ( kuni 500 töötaja) aga jätkavad Confartigianato teenuste kasutamist, kuna see on mugav ja majanduslikult soodsam, ilmselt saab Confarigianato kaudu teenuseid ostes kasutada mastaabi eeliseid.

Confartigianato’d on eraühingud (mõni saab ka omavalitsuselt natuke toetust), Tulu tuleb liikmete aastamaksust ja kasutatud teenuste vahendustasudest, mida maksavad Confartigianatole teenuste pakkujad (mitte ettevõtted).


Mida õppisime

Eristumine on tähtis, nišistrateegiates leidub raha
Ettevõtte tegevuse fokuseerimine
Kvaliteet, kliendikesksus ja innovaatilisus on kesksed omadused
Tootearendus lähtub klientide vajadustest, kuula klienti ja paku tema probleemile lahendust
Engineering innovation
Eestisse tuleb loomingulist mõtlemist juurde tuua ja luua
Põhitoodetele tuleb juurde pakkuda lisandväärtusi
Võrgustikud
Ettevõtjatevaheline koostöö
Konsortsiumid (müük, turundus) võimaldab väikesel ettevõtjal kulusid kokku hoida ja eksporti alustada
Ühendused (Confartigianato tüüpi) mis toetavad VKE ettevõtjaid.