Eesti firma Visitret Displays suutis pärast mitmeaastast teadustööd laboris valmis meisterdada maailma esimesed e-paberi lehed, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindlad, painduvad ning suudavad muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti.
Vähe sellest, eestlaste loodud e-paberi tootmine on odav ja sellest võib saada järgnevatel aastatel maailmas üks peamisi ekraanimaterjale. Kuigi pealtnäha kõlab see kõik tüüpilise tehnoloogiauudisena, mis võiks puudutada nooremaid ja mood-sa tehnikaga sina peal olevaid inimesi, võib tegelikkuses eestlaste e-paberist kasu saada terve inimkond.
Nii näiteks võib e-paber tulevikus asendada metallist liiklusmärke, raamatuid ja ajalehti. Lihtsatest kasutusvaldkondadest võib e-paber tulevikus oluliselt kergemaks teha kaupmeeste elu. Pabersiltide asemel võivad poed hindu näitama asuda e-paberil. See tähendab, et inimene ise ei pea hinnasiltide uuendamisega tegelema. Piisab vaid arvutis mõnest klahvivajutusest ning saalis ongi näiteks 70 000 eri tootel hinnad muudetud. Tõstku siis valitsus kas või iga päev käibemaksu või lisagu mõned müügimaksuprotsendid.
Visitret Displaysi tehnoloogiajuht Jüri Liiv lisas, et täiesti reaalne e-paberi kasutusvaldkond on ka kodumasinad, mis soovivad kuvada mingisugust infot – näiteks kella, kuupäeva, temperatuuri, aga ka seda, mis külmkapis on või millal seal midagi halvaks läheb.
Ka praegusaja kodumasinad teevad seda, ent info edastamiseks kasutatav tehnoloogia on kallis, pole ilmastikukindel ega igas olukorras kasutajasõbralik. Eestlaste loodud e-paber on täiesti elastne, silikoonist valmistatud ja imeõhukene.
Tavalise A4-dokumendi suurune tükk Visitreti e-paberit hakkab prognooside kohaselt maksma kümne euro ringis. See annab võimaluse näiteks seni 8000–9000 krooni (500–575 eurot) maksva iPadi tootmishinna vajadusel oluliselt madalamaks lasta.
Visitret Displaysi tegevjuhi Madis-Marius Vahtre sõnul muudab nende ettevõtte e-paber näiteks e-lugerid tulevikus kordades odavamaks. „Meie ekraanimaterjali baasil on võimalik toota e-lugejaid jaehinnaga 50–100 eurot või veelgi soodsamalt,” lisas Vahtre.
Praegu kasutavad iPadid ja teised moodsad tablett- ja tahvel-arvutid ekraane, mis on olulised vooluahnemad, ilmastikukartlikumad ja kõrgema tootmishinnaga, põhinedes enamikus valgust kiirgavatel tehnoloogiatel.
E-paberi olulisim tunnus on, et see ei kiirga, vaid peegeldab tagasi välisvalgust nagu tavaline paber. Valgusekiirgamine on suure energiatarbega ja see väsitab silmi.
„Viimasel ajal on ajakirjanduses juttu olnud näiteks kooliõpikute iPadiga asendamisest, kuid me ei soovi ju, et meie lapsed vaataksid terve koolipäeva valgustkiirgavat arvutimonitori. Visitreti e-paber kaotab kiirgavate ekraanide võimaliku kahjustava mõju, olles silmadele sama ohutu nagu tavalise paberraamatu lugemine,” märkis Vahtre.
Nüüdseks on turule jõudnud ka esimesed eestlaste e-paberiga konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavad e-lugerid, kuid need ei suuda edastada videopilti ega ole ilmastikukindlad.
„E-paberi üheks oluliseks omaduseks on ka bistabiilsus, mis tähendab, et kui ekraanilt elektritoide ära võtta, peab ekraanil viimasena olnud pilt püsima jääma,” selgitas Vahtre.
Ka saab e-paberile kirjutada ja joonistada. Kõik, mis paberile kantud, jääb sinna ka soovi korral püsima. Seega vähemasti kasutamisviisi poolest sarnaneb eestlaste loodud e-paber pärispaberiga.
Kuid pole välistatud, et eestlaste e-paberist võib saada tehnoloogia, mis päästab ajalehed. Kui praegused e-lugejad suruvad ajalehtedele peale uue, pisema ja koledama formaadi, siis Visitret Displaysi loodud e-paber ei sea ekraani suurusele piire. „Põhimõtteliselt võib toota majaseinasuuruseid ekraane, iseasi, kas sel on mõtet.”
Kaks-kolm aastat lugejateni
Suure tõenäosusega tulevad esimesed eestlaste arendatud e-paberit kasutavad raamatulugejad ja ekraanid turule kahe-kolme aasta jooksul. Juba on laboris suudetud toota esimesed lihtkirjaümbriku suurused e-paberid.
Visitret Displays OÜ asutati 2007. aastal tehnoloogia looja Jüri Liivi ja Briti kapitalil põhineva investeerimisfirma Honey Investments OÜ algatusel. Nüüdseks on ettevõtte osanikering laienenud seitsmele, kusjuures täiendavalt on kaasatud vaid Eesti kapitali. Ettevõtet on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Kuidas e-paber töötab?
•• Visitret Displays kavatseb lähiaastail turule tuua e-paberi, mille lehele kuvatakse info „pöörlevate pallide” abil. Pallid on mikromeetrise läbimõõduga. Sellise kontseptsiooni peale tuli 1980-ndatel Xeroxis töötanud Nicholas Sheridon, kes on laiemalt tuntud ka kui e-paberi isa.
•• Kuigi Xerox kulutas ligi 20 aasta jooksul e-paberi arendusele sadu miljoneid dollareid, kirjutati arenduskulud suuresti korstnasse, kuna kasutatud materjalide ja arendatud tehnoloogia baasil ei suudetud toota piisava kvaliteediga e-paberit.
•• Tartu ülikooli keemiadoktorandil, Visitret Displaysi tehnoloogiajuhil Jüri Liivil tuli aga idee, et vaha asemel võiks kasutada väga kiiresti pöörlevaid fluorplasti (PVDF-)osakesi, mis on tunduvalt paremate elektriliste omadustega kui Xeroxi kasutatud vaha. Lisaks õnnestus välja töötada tehnoloogia PVDF-i keemiliseks modifitseerimiseks.
Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/589672
Loe lisaks:
http://www.e24.ee/?id=361960
Maaleht
http://uudised.err.ee/index.php?06221268
Tuesday, December 28, 2010
Monday, December 27, 2010
Wibbit teeb hinnad ja ostukorvid võrreldavaks
Tartu Teaduspargis tegutsev Playtechi taustaga startup Wibbit seab atra, et turule tulla multifunktsionaalse toidu- ja esmatarbekauba hinnavõrdlus- ja ostuportaaliga.
Ettevõtmise üks autor, Mehis Pärn räägib, et algselt tekkis idee tänavu kevadel Garage48 startupide meisterdamise üritusel. Hiljuti aga võideti sellega Tartu Teaduspargi ja Tehnopoli korraldatud konkurss StartITup, mis pani projekti tõsisemalt idanema.
Portaali esialgseks nimeks on kavandatud Wibbit.eu ning see on suunatud Eesti turule.
Ideid, millist kasu võiks Wibbit poodidele või tarbijatele tuua on üsna mitmeid ning äriplaan ning strateegia pole kaugeltki paigas. Piiriks on siin suuresti fantaasia ning ajurünnakud kestavad.
Pärn räägib, et tore oleks näiteks mobiiliga poes toodetest pilte teha või nende triipkoode lugeda, saades koheselt võrdluse, palju sama asi kõrvalpoodides maksab. Mobiilile oleks vahva saada ka sooduspakkumisi või infot uudistoodetest, kuid ainult selliste kaupade või kaubagruppide kohta, mida soovid ise jälgida.
Samuti võiks olla Wibbitiga võimalik võrrelda pere ostukorvi nädala või kuu lõikes ning saada aimu, kui palju oleks samade kaupade peale kulunud teistes poodides.
Samuti üritab Wibbit Pärna sõnul taaselustada niiöelda drive-in tüüpi igapäevast osturutiini, kus kaubad tellitakse ja nende eest makstakse veebi kaudu, et siis toidukotile lihtsalt kusagile järgi minna. Nii säästab aega ja sellega ka raha.
Ja miks mitte arendada välja navigeerimisrakendus, mis näitab, kuidas poes liikuda, et soovitud kaubad kõige kühema ajaga ostukorvi saada.
Alustada tahab Wibbit aga tasa ja targu. Esimese asjana kavatsetakse 2011.aasta esimeses pooles luua sooduspakkumiste keskkond, kuhu saaksid kõik poed oma infot jagada.
„Igasugust reklaami ja soodustuspakkumisi on sotsiaalmeedias küll juba üsna palju, kuid meie eesmärk on anda kõige selle üle kontroll tarbija kätte, et tal tekiks võimalus filtreerida ja jälgida vaid seda infot, mis teda huvitab,“ räägib Pärn.
Võiks arvata, et tarbijaid huvitab näiteks elektroonikakauba hinnavõrdlus erinevate kaupmeeste lõikes. Aga ei, Wibbiti fookuses on just toidu- ja esmatarbekaup. „Keskmine arvutikasutaja ilmselt küll ei võrdle iga päev piima hinda erinevates poodides, kuid tal võiks oma kuise ostukorvi maksumuse vastu huvi olla küll,“ arvab Pärn.
Ühe suure kännu taha on Wibbiti tiim koosseisus Mehis Pärn, Gert Vesterberg ja Lauri Saidla kahjuks juba kinni jäänud. Nimelt pole suured poeketid eriti huvitatud hinnainfot suvalise alustava startup’iga jagama. Pärn leiab, et sooduspakkumisi võiks nad siiski jagada.
Wibbit otsib Tartu Teaduspargi abiga inimest, kes tunneks kaubanduse valdkonda ning oskaks selles vallas noortele ettevõtjatele uksi avada. Seoses StartITup võiduga hoiavad teaduspargi nõustajad projektil ka teraselt silma peal, ega lase Wibbiti tiimil liiga mugavaks muutuda.
Ettevõtmise üks autor, Mehis Pärn räägib, et algselt tekkis idee tänavu kevadel Garage48 startupide meisterdamise üritusel. Hiljuti aga võideti sellega Tartu Teaduspargi ja Tehnopoli korraldatud konkurss StartITup, mis pani projekti tõsisemalt idanema.
Portaali esialgseks nimeks on kavandatud Wibbit.eu ning see on suunatud Eesti turule.
Ideid, millist kasu võiks Wibbit poodidele või tarbijatele tuua on üsna mitmeid ning äriplaan ning strateegia pole kaugeltki paigas. Piiriks on siin suuresti fantaasia ning ajurünnakud kestavad.
Pärn räägib, et tore oleks näiteks mobiiliga poes toodetest pilte teha või nende triipkoode lugeda, saades koheselt võrdluse, palju sama asi kõrvalpoodides maksab. Mobiilile oleks vahva saada ka sooduspakkumisi või infot uudistoodetest, kuid ainult selliste kaupade või kaubagruppide kohta, mida soovid ise jälgida.
Samuti võiks olla Wibbitiga võimalik võrrelda pere ostukorvi nädala või kuu lõikes ning saada aimu, kui palju oleks samade kaupade peale kulunud teistes poodides.
Samuti üritab Wibbit Pärna sõnul taaselustada niiöelda drive-in tüüpi igapäevast osturutiini, kus kaubad tellitakse ja nende eest makstakse veebi kaudu, et siis toidukotile lihtsalt kusagile järgi minna. Nii säästab aega ja sellega ka raha.
Ja miks mitte arendada välja navigeerimisrakendus, mis näitab, kuidas poes liikuda, et soovitud kaubad kõige kühema ajaga ostukorvi saada.
Alustada tahab Wibbit aga tasa ja targu. Esimese asjana kavatsetakse 2011.aasta esimeses pooles luua sooduspakkumiste keskkond, kuhu saaksid kõik poed oma infot jagada.
„Igasugust reklaami ja soodustuspakkumisi on sotsiaalmeedias küll juba üsna palju, kuid meie eesmärk on anda kõige selle üle kontroll tarbija kätte, et tal tekiks võimalus filtreerida ja jälgida vaid seda infot, mis teda huvitab,“ räägib Pärn.
Võiks arvata, et tarbijaid huvitab näiteks elektroonikakauba hinnavõrdlus erinevate kaupmeeste lõikes. Aga ei, Wibbiti fookuses on just toidu- ja esmatarbekaup. „Keskmine arvutikasutaja ilmselt küll ei võrdle iga päev piima hinda erinevates poodides, kuid tal võiks oma kuise ostukorvi maksumuse vastu huvi olla küll,“ arvab Pärn.
Ühe suure kännu taha on Wibbiti tiim koosseisus Mehis Pärn, Gert Vesterberg ja Lauri Saidla kahjuks juba kinni jäänud. Nimelt pole suured poeketid eriti huvitatud hinnainfot suvalise alustava startup’iga jagama. Pärn leiab, et sooduspakkumisi võiks nad siiski jagada.
Wibbit otsib Tartu Teaduspargi abiga inimest, kes tunneks kaubanduse valdkonda ning oskaks selles vallas noortele ettevõtjatele uksi avada. Seoses StartITup võiduga hoiavad teaduspargi nõustajad projektil ka teraselt silma peal, ega lase Wibbiti tiimil liiga mugavaks muutuda.
TTÜ teadlased uurivad kolmemõõtmeliste kiipide tootmise võimalust
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased püüavad koos IBM-i ja Ericssoni spetsialistidega tuua kolmemõõtmelised kiibid masstootmisse, mis muudaks näiteks arvutid ja mobiiltelefonid veelgi multifunktsionaalsemaks.
Kui praegu elektroonikas kasutatavaid kiipe laotakse üksteise kõrvale, siis tulevikus peaks süsteem töötama veatult kolmemõõtmelisena ehk üksteise peal olevana. Kolmemõõtmelised kiibid on küll juba olemas, kuid nende kooslus kulgeb praegu veel üle kivide ja kändude, vahendas "Aktuaalne kaamera".
TTÜ Arvutitehnika Instituudi vanemteadur Jaan Raik selgitas, et kiibi erinevad struktuurid on nii väiksed, et kui sealt üks aatom ära kaob, siis see võib tekitada kiibi töös vea. "Selles mõttes on test ja tõrkekindlus muutunud üha tähtsamaks, et need kiibid üldse toimiksid,"
rõhutas ta.
Kolmemõõtmeliste kiipide kasutuselevõtt muudaks näiteks arvutite ja mobiiltelefonide töö veelgi tulemuslikumaks ja kõikvõimalikke praegu veel ulmevaldkonda kuuluvaid vidinaid saaks juurde liita. Paraku on kolmemõõtmelised kiibid väga ebastabiilsed. Väikseimgi keskkonnamuutus, näiteks tolmu lisandumine võib süsteemi seisata.
Jaan Raiki sõnul on kiipe väga raske testida, kuna need on kokku kleebitud erinevatest kihtidest. "Need on väga keerulised ja pole välja töötatud meetodeid, kuidas neid efektiivselt testida."
Kuidas süsteemis viga leida ja kuidas süsteem sellest ise üle saaks, seda just TTÜ arvutitehnikainstituudi teadurid uurivadki. TTÜ koordineerib europrojekti Diamond, mille esimese projekti eelarve on 60 miljonit krooni.
Kui praegu elektroonikas kasutatavaid kiipe laotakse üksteise kõrvale, siis tulevikus peaks süsteem töötama veatult kolmemõõtmelisena ehk üksteise peal olevana. Kolmemõõtmelised kiibid on küll juba olemas, kuid nende kooslus kulgeb praegu veel üle kivide ja kändude, vahendas "Aktuaalne kaamera".
TTÜ Arvutitehnika Instituudi vanemteadur Jaan Raik selgitas, et kiibi erinevad struktuurid on nii väiksed, et kui sealt üks aatom ära kaob, siis see võib tekitada kiibi töös vea. "Selles mõttes on test ja tõrkekindlus muutunud üha tähtsamaks, et need kiibid üldse toimiksid,"
rõhutas ta.
Kolmemõõtmeliste kiipide kasutuselevõtt muudaks näiteks arvutite ja mobiiltelefonide töö veelgi tulemuslikumaks ja kõikvõimalikke praegu veel ulmevaldkonda kuuluvaid vidinaid saaks juurde liita. Paraku on kolmemõõtmelised kiibid väga ebastabiilsed. Väikseimgi keskkonnamuutus, näiteks tolmu lisandumine võib süsteemi seisata.
Jaan Raiki sõnul on kiipe väga raske testida, kuna need on kokku kleebitud erinevatest kihtidest. "Need on väga keerulised ja pole välja töötatud meetodeid, kuidas neid efektiivselt testida."
Kuidas süsteemis viga leida ja kuidas süsteem sellest ise üle saaks, seda just TTÜ arvutitehnikainstituudi teadurid uurivadki. TTÜ koordineerib europrojekti Diamond, mille esimese projekti eelarve on 60 miljonit krooni.
Friday, December 17, 2010
Virtuaalne treener kutsub uuringusse spordihuvilisi
„Virtuaalse treeneri“ tarkvara ja sotsiaalse suhtluse ühendav firma Sportlyzer kavatseb 2011 jaanuarist alates läbi viia uuringu, kuhu kutsub osalema kümneid vastupidavusspordi huvilisi.
Sportlyzer arendab veebipõhist teenust – tervisesportlastele mõeldud kasutajasõbralikku treening- ja motivatsioonitarkvara. Ettevõtte eesmärk on turule tuua arvutiprogrammi juhitav niiöelda virtuaaltreener, kes annab sotsiaalvõrgustiku kaudu kasutajatele automaatseid treeningsoovitusi. Nii muutub treenerilt nõu saamine inimestele praegusest oluliselt mugavamaks ja väga palju taskukohasemaks.
Sportlyzeri asutaja Tõnis Saag ütleb aastatepikkune „igav töö“ automaatseid trennisoovitusi andva veebirakenduse välja arendamise kallal hakkab tänaseks läbi saama. Algoritmide esilagne versioon, mis peaks andma virtuaalsele treenerile elu on peaaegu lõpuni välja töötatud. Isegi treeneri karakter, või vähemasti selle prototüüp, on olemas: Facebookis elab juba mõnda aega Sportlyzeri virtuaalne treener nimega Mike Lyzer, ehkki individuaalset nõu ta veel ei anna.
Edaspidi keskendutakse Saagi sõnul kahele asjale. Esiteks Mike Lyzeri „mõistuse“ ja tema karakteri edasi arendamisele. Ning teiseks tahetakse läbi viia piiratud kasutajagrupile programmi algoritmide uuring, kuhu kutsutakse osalema kümneid harrastussportlasi vanuses 22-45. Uuringu eesmärk on luua Sportlyzeri programmile teaduslik tõestus.
Saag ütleb, et Sportlyzeri treeningpäevik koos sotsiaalse võrgustikuga avatakse veel sel aastal. Virtuaaltreener Mike hakkab individuaalselt nõu andma hiljemalt 2011 suveks.
Sportlyzeri veebirakendus peaks aitama jagu saada levinud probleemist – kõikuvast motivatsioonist. See analüüsib inimese treeninguid ja aitab tal avastada võimalikke probleeme, millest on tingitud niiöelda augud sporditegemises.
Kasutaja sisestab programmi andmed – alates vanusest, kaalust, harrastatavatest spordialadest ja senisest keskmisest treeningaktiivsusest, lõpetades jooksvalt üles märgitavate treeningute kestuse, intensiivsuse ja pulsisageduse näitajatega.
Tarkvara analüüsib andmeid ning annab Mike Lyzeri vahendusel soovitusi edaspidisteks trennideks. Ühtlasi saab spordihuviline ka selge ülevaate, kas tema vorm liigub parasjagu üles või alla.
Mike võib näiteks hoiatada, et koormus on liiga suureks läinud ning vigastuste või haigestumise oht kasvanud. Või vastupidi – et koormus on liiga väike. Samuti jälgib ta inimese motivatsiooni, paludes vajadusel probleemi täpsustamiseks täita küsimustikke.
„Mike on nagu osav treener – üht kiidab, teist julgustab, vahel harva võib mõnele ka turja hüpata“ ütleb Saag.
Hetkel Tartu Teaduspargis tegutsev Sportlyzer on läbinud Arengufondi äriinkubaatori ning kaasanud seemneinvesteeringu Rein Lemberpuult (Playtech) ja Arengufondilt. Esimene toetus on saadud ka EAS-ilt. Meeskonda kuuluvad lisaks tuntud ettevõtjale Jüri Kaljundile (CV Online, Nagi, Talentag, Emp.ly) ka sporditeadlased Kristjan Port ja Jarek Mäestu ning spordipsühholoog Aave Hannus.
Loo kirjutamist on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.
Sportlyzer arendab veebipõhist teenust – tervisesportlastele mõeldud kasutajasõbralikku treening- ja motivatsioonitarkvara. Ettevõtte eesmärk on turule tuua arvutiprogrammi juhitav niiöelda virtuaaltreener, kes annab sotsiaalvõrgustiku kaudu kasutajatele automaatseid treeningsoovitusi. Nii muutub treenerilt nõu saamine inimestele praegusest oluliselt mugavamaks ja väga palju taskukohasemaks.
Sportlyzeri asutaja Tõnis Saag ütleb aastatepikkune „igav töö“ automaatseid trennisoovitusi andva veebirakenduse välja arendamise kallal hakkab tänaseks läbi saama. Algoritmide esilagne versioon, mis peaks andma virtuaalsele treenerile elu on peaaegu lõpuni välja töötatud. Isegi treeneri karakter, või vähemasti selle prototüüp, on olemas: Facebookis elab juba mõnda aega Sportlyzeri virtuaalne treener nimega Mike Lyzer, ehkki individuaalset nõu ta veel ei anna.
Edaspidi keskendutakse Saagi sõnul kahele asjale. Esiteks Mike Lyzeri „mõistuse“ ja tema karakteri edasi arendamisele. Ning teiseks tahetakse läbi viia piiratud kasutajagrupile programmi algoritmide uuring, kuhu kutsutakse osalema kümneid harrastussportlasi vanuses 22-45. Uuringu eesmärk on luua Sportlyzeri programmile teaduslik tõestus.
Saag ütleb, et Sportlyzeri treeningpäevik koos sotsiaalse võrgustikuga avatakse veel sel aastal. Virtuaaltreener Mike hakkab individuaalselt nõu andma hiljemalt 2011 suveks.
Sportlyzeri veebirakendus peaks aitama jagu saada levinud probleemist – kõikuvast motivatsioonist. See analüüsib inimese treeninguid ja aitab tal avastada võimalikke probleeme, millest on tingitud niiöelda augud sporditegemises.
Kasutaja sisestab programmi andmed – alates vanusest, kaalust, harrastatavatest spordialadest ja senisest keskmisest treeningaktiivsusest, lõpetades jooksvalt üles märgitavate treeningute kestuse, intensiivsuse ja pulsisageduse näitajatega.
Tarkvara analüüsib andmeid ning annab Mike Lyzeri vahendusel soovitusi edaspidisteks trennideks. Ühtlasi saab spordihuviline ka selge ülevaate, kas tema vorm liigub parasjagu üles või alla.
Mike võib näiteks hoiatada, et koormus on liiga suureks läinud ning vigastuste või haigestumise oht kasvanud. Või vastupidi – et koormus on liiga väike. Samuti jälgib ta inimese motivatsiooni, paludes vajadusel probleemi täpsustamiseks täita küsimustikke.
„Mike on nagu osav treener – üht kiidab, teist julgustab, vahel harva võib mõnele ka turja hüpata“ ütleb Saag.
Hetkel Tartu Teaduspargis tegutsev Sportlyzer on läbinud Arengufondi äriinkubaatori ning kaasanud seemneinvesteeringu Rein Lemberpuult (Playtech) ja Arengufondilt. Esimene toetus on saadud ka EAS-ilt. Meeskonda kuuluvad lisaks tuntud ettevõtjale Jüri Kaljundile (CV Online, Nagi, Talentag, Emp.ly) ka sporditeadlased Kristjan Port ja Jarek Mäestu ning spordipsühholoog Aave Hannus.
Loo kirjutamist on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.
Eesti edukaim iPhone mängude arendaja on CandyCane
Kultuslikele tehnoloogiavidinatele iPhone ja iPad arendab Eestis teenuseid mitmeid ettevõtjaid. Mäekõrguselt edukaim neist on endine Skype’i töötaja Mikael Suvi, kelle firma CandyCane teenis mullu 2,2 miljonit krooni puhaskasumit ning on hästi müünud ka tänavu.
Suvi, kes hetkel elab ja töötab hoopis Portugalis, peab mänugude arendamist oma hobiks. „Ma teen seda, mis mulle meeldib,“ ütleb ta. Praegu on ta briti firma Miniclip palgal, mis toodab samuti mänge.
Suvi firma CandyCane on turule toonud kolm hitti – puslemängud “Fling!” ja “Fuzzle” ning “Angry Birdsi” meenutava “Fraggeri”. Kõik on rokkinud nädalaid AppStore’i edetabelite tipus ja seda eri riikides. “Flingi” ja “Fuzzle’it” on ostetud sadu tuhandeid (lisaks miljonitele tasuta koopiatele), “Fraggeri” müük ületas äsja miljoni piiri.
CandyCane kuulub äriregistri andmetel Suvile, kuid mees ütleb, et edu taga on terve tiim Skype’i praegusi ja endisi töötajaid. Üks “Flingi” ja “Fuzzle’i” põhiarendaja on näiteks varem Tallinnas töötanud uusmeremaalane Michael Bevin, keda Uus-Meremaa meedia on nimetanud CandyCane’i kaasomanikuks, Suvi on rohkem töötanud “Fraggeriga”.
“Suvi on igavesti terav tegelane,” ütleb endine kolleeg Kalju Rüütli. “Ettevõtlik, mis on progejate seas haruldane, sest nemad tahavad tavaliselt elegantselt koodi kirjutada ja neid ei huvita küsimus where the money is?”
Apple’i loodud uus turg, kuhu iga arendaja saab müüki panna oma loodud mängu või muu tarkvaraprogrammi, on kahe aastaga meeletult kasvanud. Täna on seal üle 300 000 rakenduse ning Apple müüb iga päev ligi 250 000 uut iPhone’i, iPadi või iPodi.
Wednesday, December 15, 2010
Ganttic aitab Austraalia riigil ressursse planeerida
Varem Yutiti nime kandnud, nüüd Ganttic – see on samanimelise firma poolt Tartus loodud ressursside planeerimise tarkvara, millel on hea müügiperspektiiv vaatamata armutule konkurentsile.
Kuna ressursid ja neile kuluv rahahulk on eriti kitsal ajal iga ettevõtte jaoks eluliselt oluline küsimus, võttis Ganttic Ganti graafikute meetodist parema osa ning lõi selle baasil lihtsa ja mugava tarkvara, mida üritab müüa üle maailma.
Gantticu üks asutajatest Indrek Kuldkepp ütleb, et ettevõtte klientide seas on näiteks Siemensi meditsiinitehnika osakond, üks ookeaniuuringute firma Austraaliast, kiibi- ja tarkvaratööstusettevõte PDF Solutions ning näiteks Austraalia välisministeerium. Läbirääkimised käivad veel Šveitsi Posti ning ühe suure kliendiga Dubais. 3000 Gantticu registreerunud kasutajast ligi poolsada kasutavad tarkvara iga päev aktiivselt.
Varem puidutööstusi tarkvaraga varustanud Gantticu tiimile sai erinevaid ettevõtteid külastades selgeks, et ehkki ressursside planeerimine paljudes firmades kriitiline, joonistatakse veel tänapäevalgi töögraafikuid seinale või tehakse neid MS Excelis. Viimasega tehtud materjalid on pidevas muutuses ja liiguvad firma sees e-kirjadega, nii et lõpuks ei saa keegi aru, milline on viimane versioon.
Suurte ja rahakate firmade jaoks on lahenduseks MS Project, kuid see on kallis ning nõuab koolitust. Gantticust saab igaüks sotti pärast viieminutilise video vaatamist ning selle baasversioon on kasutajatele täiesti tasuta!
Kuldkepp tunnistab siiski, et sellel turul on konkurente „nii paljud kui kirjusid koeri“.
Gantticut eristab neist kasutajamugavus ja võimalus „visuaalselt planeerida.“
„Twitterit ega Facebooki meist ei saa, kuid me saame pururikkaks. Ja kui raha otsa saab tõstame hanguga laka pealt juurde,“ muigab Kuldkepp, lootes nelja aastaga haarata 22 000 kasutajat.
Zeroturnaround toob turule uue hitt-toote LiveRebel
Seoses korraliste hooldustöödega on täna öösel ajutiselt häiritud töö internetipanga elektroonilistes kanalites – sedalaadi teateid saadavad Eesti pangad oma klientidele välja päris tihti. Kui nende arendustiimid võtaksid tulevikus kasutusele firma Zeroturnaroundi uue tööriista LiveRebel, ei peaks nad süsteemi hooldustööde ajaks „maha võtma“.
LiveRebel, mis peaks huvi pakkuma väga laialdaselt, on Webmediast välja kasvanud firma Zeroturnaroundi teine loodetavasti suureks hitiks kujunev toode. Juba aastaid turul müüdav JRebel (endine JavaRebel) „rokib“ Java-arendajate hulgas üle maailma, peamiselt USAs ja Lääne-Euroopas. Seda on müüdud enam kui 60 riiki ning firma käive küündib tänavu tublisti üle kümne miljoni krooni.
Jrebel aitab Java-keskkonnas töötavatel programmeerijatel oluliselt aega kokku hoida. Tegu on programmeerimise platvormiga, mis võimaldab koodi ümber kirjutamise tulemust koheselt. ühel programmeerijal päevas kokku hoida keskmiselt pool tundi, aastas seega mitu nädalat. Arvestades, et programmeerija töötund maksab keskmiselt üle 500 krooni ning suurtes ettevõtetes on neid tööl sadu, tähendab jrebeli kasutamine olulist säästu.
Ehkki Jrebelist räägiti juba mitu aastat tagasi, saavutas Zeroturnaround alles tänavu suurema müügihüppe. Firma üks asutajatest Jevgeni Kabanov ütleb toode oli turul täiesti uus ja unikaalne, mistõttu tuli siiani paljuski selgitustööga tegeleda. Potentsiaalsete klientide ringis tutvustati probleemi ja selle ulatust. Käidi ühelt konverentsilt teisele, õhutati toodet järele proovima.
Nüüd loetleb Kabanov firmasid, kes on Jrebeli litsentsi ostnud: LinkedIn, Lufthansa, Apple, Disney, HP, IBM, Cisco, Twitter jt, kokku üle 1000 firma. 2011.aastal ootab ettevõte veel vähemalt 500 protsendilist kasvu!
Monday, December 13, 2010
Wall Street Journal kiidab Eesti ettevõtet Erply
Majandusleht Wall Street Journal Europe soovitab lähiaastatel silma peal hoida kümnel noorel ja suure potentsiaaliga Euroopa tehnoloogiaettevõttel, kelle hulka kuulub ka üks Eesti firma.Tegemist on firmaga nimega Erply, kes pakub nii väikestele kui keskmise suurusega ettevõtetele äritarkvara, mille abil saab korraldada nii firmade raamatupidamist kui laoarvestust. Artiklis tõdetakse, et Euroopast on saanud viljakas kasvulava noortele ja innovaatilistele tehnoloogiafirmadele.
Erply puhul märgitakse muuhulgas, et tegu on noore firmaga, mis võitis 2009. aastal Londonis Seedcamp konkursi ning mida mainekas tehnoloogiasait TechCrunch on nimetanud ka äritarkvara Skypeks.
Samuti mainitakse artiklis, et Erply on kaasanud investoritelt ettevõtte arendamiseks 2 miljonit dollarit, mille abil toetatakse oma agressiivset müüki Suurbritannias ja USAs.
Allikas: Postimees Online, 08.12.2010,
Loe artiklit Wall Street Journalist
Thursday, December 9, 2010
Eesti võiks end reklaamida tasuta wifiga lennujaamades
Eesti Ekspressist loeme Askur Alase intervjuud Deutsche Welle ingliskeelse toimetuse teadus- ja tehnikatoimetaja Cyrus Farivariga, milles intervjueeritav pakub välja idee, et Eesti võiks end reklaamida, pakkudes tasuta wifit Euroopa sõlmpunktides, lennu- ja rongijaamades ning linnaväljakutel, kus muidu on traadita interneti hind häbematult kõrge. Farivar tunneb internetikasutuse erinevusi globaalselt ja on kirjutanud sel teemal raamatu.
Kuidas see idee tekkis? Esimene eestlane, keda ma kohtasin, oli Veljo Haamer, wifi-evangelist ja WiFi.ee asutaja. Enne, kui ma 2005. aastal esmakordselt Eestisse tulin, vastas ta lahkelt minu küsimustele ja kutsus mu külla. Sellel ja neljal järgneval reisil olen ma kogu aeg imestanud, kuidas tal õnnestub tasuta WiFit üle kogu Eesti levitada, alates Tallinna kohvikutest ja lõpetades Hiiumaa praami ja Riia bussiga.
Minu idee oli lihtsalt tema töö loomulik edasiarendus. Tulin selle mõtte peale, kui kirjutasin artiklit „Diplomaatiasse" - nad küsisid minult, kuidas Eesti võiks end reklaamida, ja see tundus kõige mõistlikum tee. Nagu ma ütlesin ka oma Pecha Kucha ettekandes Maastrichtis, ärritab mind sageli - eriti kohas, kus ma praegu elan, Saksamaal - et wifi hinnad on kohvikutes, rongjaamades, lennujaamades ja teistes sarnastes kohtades absurdselt kõrged. Isegi Helsingis, mis on Tallinnast vaid lühikese laevasõidu kaugusel, maksab wifi 8 eurot tunnis, mis on naeruväärne. Eestis on tasuta wifi pigem reegel kui erand.
Vaata ettekannet:
Kuidas see idee tekkis? Esimene eestlane, keda ma kohtasin, oli Veljo Haamer, wifi-evangelist ja WiFi.ee asutaja. Enne, kui ma 2005. aastal esmakordselt Eestisse tulin, vastas ta lahkelt minu küsimustele ja kutsus mu külla. Sellel ja neljal järgneval reisil olen ma kogu aeg imestanud, kuidas tal õnnestub tasuta WiFit üle kogu Eesti levitada, alates Tallinna kohvikutest ja lõpetades Hiiumaa praami ja Riia bussiga.
Minu idee oli lihtsalt tema töö loomulik edasiarendus. Tulin selle mõtte peale, kui kirjutasin artiklit „Diplomaatiasse" - nad küsisid minult, kuidas Eesti võiks end reklaamida, ja see tundus kõige mõistlikum tee. Nagu ma ütlesin ka oma Pecha Kucha ettekandes Maastrichtis, ärritab mind sageli - eriti kohas, kus ma praegu elan, Saksamaal - et wifi hinnad on kohvikutes, rongjaamades, lennujaamades ja teistes sarnastes kohtades absurdselt kõrged. Isegi Helsingis, mis on Tallinnast vaid lühikese laevasõidu kaugusel, maksab wifi 8 eurot tunnis, mis on naeruväärne. Eestis on tasuta wifi pigem reegel kui erand.
Vaata ettekannet:
Loe kogu artiklit Eesti Ekspressis, Askur Alas 06.12.2010
Kuus Eesti firmat valiti maailma parimate alustavate ettevõtete hulka
Möödunud nädalal avalikustati GuideWire Groupi poolt korraldatava Innovate!100 konkursi tulemused, millest selgub, et maailma saja väljapaistvama alustava ettevõtte seas on ka kuus Eesti firmat vahendab Delfi. Ettevõtted selgitati välja kümne kuu jooksul toimunud 30st üritustest koosneva sarja raames, mis leidsid aset viiel kontinendil.
Arvesse võeti muu hulgas nii ettevõtte majanduslikku seisu, tegevuse võimalikku edukust kui ka firma kasvutempot ja positsiooni turul.
13. koha saavutas Now!Innovations, mis tegeleb mobiilse parkimissüsteemi arendamise ja teenuste pakkumisega. Eestist on firma edukalt välja murdnud, tegutsedes edukalt mitmetes välisriikides.
53. koha saavutas Takso tellimise mobiiliteenuseid arendav TaxiPal
84. kohale tuli veebipõhist kodulehekülgede loomise teenust pakkuv Edicy.
87. koha saavutas mitmeid innovatsiooniauhindu võitnud Fits.me, mis pakub võimalust rõivaid netikaubamajst ostes neid virtuaalses riidekabiinis endale „selga“ proovida.
96. kohale platseerus Mobiiltelefonidele kaarditarkvara loov Nutiteq.
97. kohal asub inseneridele teenuste keskkonda pakkuv GrabCAD.
Konkursi võitis Hispaania firma Anboto Group, mis pakub erinevaid tehnilisi lahendusi näiteks firmade ja nende klientide vaheliseks suhtlemiseks ning virtuaalsete konverentside korraldamiseks. Innovatsioonimaana tuntud Soomest sai edetabelisse neli firmat. Rootsist 3 ettevõtet, kuid Lätist ja Venemaalt mitte ühtegi.
Ameerika Ühendriikidest pääses tabelisse aga 23 ettevõtet.
Allikas: Delfi, 07.12.2010
Arvesse võeti muu hulgas nii ettevõtte majanduslikku seisu, tegevuse võimalikku edukust kui ka firma kasvutempot ja positsiooni turul.
13. koha saavutas Now!Innovations, mis tegeleb mobiilse parkimissüsteemi arendamise ja teenuste pakkumisega. Eestist on firma edukalt välja murdnud, tegutsedes edukalt mitmetes välisriikides.
53. koha saavutas Takso tellimise mobiiliteenuseid arendav TaxiPal
84. kohale tuli veebipõhist kodulehekülgede loomise teenust pakkuv Edicy.
87. koha saavutas mitmeid innovatsiooniauhindu võitnud Fits.me, mis pakub võimalust rõivaid netikaubamajst ostes neid virtuaalses riidekabiinis endale „selga“ proovida.
96. kohale platseerus Mobiiltelefonidele kaarditarkvara loov Nutiteq.
97. kohal asub inseneridele teenuste keskkonda pakkuv GrabCAD.
Konkursi võitis Hispaania firma Anboto Group, mis pakub erinevaid tehnilisi lahendusi näiteks firmade ja nende klientide vaheliseks suhtlemiseks ning virtuaalsete konverentside korraldamiseks. Innovatsioonimaana tuntud Soomest sai edetabelisse neli firmat. Rootsist 3 ettevõtet, kuid Lätist ja Venemaalt mitte ühtegi.
Ameerika Ühendriikidest pääses tabelisse aga 23 ettevõtet.
Allikas: Delfi, 07.12.2010
Tuesday, December 7, 2010
Ajujahi finalistid on selgunud
Nädalavahetusel valis žürii miljonikroonise auhinnafondiga ettevõtluskonkursi Ajujaht 20 finalisti.4. ja 5. detsembril kaitses Ülemist City’s tuntud ettevõtjatest ja organisatsioonide esindajatest koosneva žürii ees oma äriideed enam kui 100 meeskonda.
Žürii silmis tõusid eriliselt esile järgmised ideed: Hepatiidi viirus C in vivo mudelid ravimite eelkliiniliseks testimiseks, Virtual Garden, Quotista.com, Spordiüritusel osalejate reaalajas jälgimine ning eakatekodude kett väikeeramutes. Nende osas langetas žürii otsused kohe peale ideedega tutvumist ning esitluse ärakuulamist. Ülejäänud edasipääsenud ideed valiti tulise arutelu tulemusena.
Kõik 20 finalisti asuvad nüüd oma ideed edasi arendama ning plaanidest äri kasvatama. Maikuus selguvad konkursi võitjad, kelle vahel jagatakse ühe miljoni krooni suurune auhinnafond.
Ettevõtluskonkursi Ajujaht finalistid:
• Hepatiidi viirus C in vivo mudelid ravimite eelkliiniliseks testimiseks (meeskond: Mario Plaas)
• Virtual Garden (meeskond: Annika Rohumägi, Edward Anton)
• Quotista.com - shared quoting experience (meeskond: Jaana Metsamaa, Carl Rannaberg, Heidi Hansar, Tõnis Tobre, Toomas Pippar)
• Spordiüritustel osalejate reaalajas jälgimine (meeskond: Kalle Volkov)
• Eakatekodude kett väikeeramutes (meeskond: Mairi Jüriska, Ene Jüriska, Kert Kaljula)
• Kanalisatsiooni soojusvahetid (meeskond: Meelis Resev)
• Minirulaparkide tootmine ja üritused (meeskond: Revo Jõgisalu)
• BändCämp Guide (meeskond: Ikevalt Rannap, Roland Tokko)
• Arenevad Rõivad (meeskond: Maarika Asu, Marilin Sikkal)
• Mious Facebook'i kampaaniate platvorm (meeskond: Silver Hage, Matthias Vutt)
• Lokaalsed pakkumised (meeskond: Carl Rannaberg, Janar Jürisson, Valeri Torf)
• Reisimäng (meeskond: Jarno Sild)
• Väiksemad elektriarved suurtele elektritarbijatele (meeskond: Rando Pikner, Juhan Pukk)
• Hoolesild 2010 (meeskond: Jannus Jaska, Eero Elenurm, Kenno Ruul)
• SHOWSTARS - Virtual Showroom/exclusive showroom solutions (meeskond: Siim Kaevats, Nois Niin)
• Vektor3 (meeskond: Tanel Oberg, Kaspar Süvirand)
• Skeemnavigeerimine mobiilil (meeskond: Aivo Anier)
• Plasir du Chat (meeskond: Enne-Martin Lotman, Sander Jahilo, Rain Batuut)
• Kahekohaline hobibagi (meeskond: Tarko Juuse)
• Keskkonnasäästlik, tasuv elektritakso (meeskond: Teet Randma, Martin Laak, Aivo Tuul, Riho Tiivest, Mart Toom)
Allikas: http://www.ajujaht.ee/
Geenitest selgitab Sportlikkust
Tartus tegutsev biotehnoloogia ettevõte Asper Biotech tõi läinud kuul müügile uue jõu, kiiruse ja vastupidavuse geenitesti, mis selgitab, millistel spordialadel on inimesel geneetiliselt paremad eeldused, kirjutab Tartu Postimehes reporter Kristiina Kruuse.
«Piltlikult öeldes saab inimene teada, kas ta on rohkem Andrus Veerpalu või Gerd Kanter,» muheles Asper Biotechi teadur Hanno Roomere. Ta selgitas, et juba aastaid on teada kaks geeni, mis mõjutavad inimese sportlikku võimekust.
Kui domineerib mõlema geeni üks variant, on inimene võimekam vastupidavusaladel, kui teine, sobivad inimesele paremini kiired ja jõulised alad. Kui on esindatud kõik geenivariandid, on tegemist universaalse sportlasega.
Neile teadmistele tuginedes töötatigi Roomere selgitusel Asper Biotechi laboris välja geenitest, mis näitab, mis tüüpi spordialad võiksid konkreetsele inimesele paremini sobida.
«Õiged» geenid
Praktilist kasu võiks testist Roomere meelest olla nii noorsportlastel, kes alles otsustavad, millise ala juurde jääda, kui ka harrastussportlastel, kes lihtsalt tunnevad huvi, millistel spordialadel tegutsemiseks on neil geneetilisi eeldusi.
Tippsportlasi on teaduri meelest lihtsalt huvitav testida, kas neil on oma ala jaoks «õiged» geenivariandid. «Üldjuhul ikka on, seda on ka sportlaste seas tehtud uuringud näidanud. Kuid alati võib tippude hulgas olla üksikuid «vale» genotüübiga sportlasi, sest peale geenide mängib väga olulist rolli ka ümbritsev keskkond,» rääkis Roomere.
Sportlike võimete geenitesti müüb nii Asper Biotech ise kui ka spordiklubi Fittest. Proovi andmiseks ei ole vaja teha muud kui spaatlikujulise pulgaga kuus korda mööda põse sisepinda tõmmata ning proov laborisse saata. Test maksab 80 eurot ehk 1251,73 krooni.
Allikas: Tartu Postimees, 06.12.2010 Kristiina Kruuse, reporter
«Piltlikult öeldes saab inimene teada, kas ta on rohkem Andrus Veerpalu või Gerd Kanter,» muheles Asper Biotechi teadur Hanno Roomere. Ta selgitas, et juba aastaid on teada kaks geeni, mis mõjutavad inimese sportlikku võimekust.
Kui domineerib mõlema geeni üks variant, on inimene võimekam vastupidavusaladel, kui teine, sobivad inimesele paremini kiired ja jõulised alad. Kui on esindatud kõik geenivariandid, on tegemist universaalse sportlasega.
Neile teadmistele tuginedes töötatigi Roomere selgitusel Asper Biotechi laboris välja geenitest, mis näitab, mis tüüpi spordialad võiksid konkreetsele inimesele paremini sobida.
«Õiged» geenid
Praktilist kasu võiks testist Roomere meelest olla nii noorsportlastel, kes alles otsustavad, millise ala juurde jääda, kui ka harrastussportlastel, kes lihtsalt tunnevad huvi, millistel spordialadel tegutsemiseks on neil geneetilisi eeldusi.
Tippsportlasi on teaduri meelest lihtsalt huvitav testida, kas neil on oma ala jaoks «õiged» geenivariandid. «Üldjuhul ikka on, seda on ka sportlaste seas tehtud uuringud näidanud. Kuid alati võib tippude hulgas olla üksikuid «vale» genotüübiga sportlasi, sest peale geenide mängib väga olulist rolli ka ümbritsev keskkond,» rääkis Roomere.
Sportlike võimete geenitesti müüb nii Asper Biotech ise kui ka spordiklubi Fittest. Proovi andmiseks ei ole vaja teha muud kui spaatlikujulise pulgaga kuus korda mööda põse sisepinda tõmmata ning proov laborisse saata. Test maksab 80 eurot ehk 1251,73 krooni.
Allikas: Tartu Postimees, 06.12.2010 Kristiina Kruuse, reporter
Thursday, December 2, 2010
Homme algab Robotex!
Juba sellel reedel ja laupäeval, 3. ja 4. detsembril leiab TTÜ Spordihoones aset Robotex 2010. Uksed avatakse külastajatele mõlemal päeval kell 10.00. Nagu igal aastal on ka seekord üritus kõigile TASUTA!2-päevasel võistlusel osalevad tudengid, õpilased ja tehnikahuvilised, kes omavad teadmisi mehaanikas, mikroprotsessortehnoloogias, elektroonikas või programmeerimises.
Töötubades näidatakse, kuidas roboti ehitamine ei ole nüri ning üksluine töö - see vajab palju loovat mõtlemist, fantaasiat ja koostöömeelsust.
Vaata viimaseid uudiseid Robotexist facebookist ja päevakava kodulehelt.
Ole kindlasti kohal:
3. detsember
10.00 Avatakse külastajatele TTÜ Spordihoone uksed
10.10 Robotex 2010 ametlik avamine
11.00 Põhivõistluse algus "Avatud" grupis
15.00 Algab joonistusvõistluse autasustamine
15.10 SA Archimedese Riiklik Noorte Leiutajate konkursi autasustamine
15.40 Algavad ROBOTEX 2010 "Avatud" grupi finaalmängud
16.15 Algab ROBOTEX 2010 "Avatud" grupi autasustamine
16.45 Lõpetamine
10.00-18.00 Võimalik külastada tehnikamessi
4. detsember
10.00 Avatakse külastajatele TTÜ Spordihoone uksed
10.10 Robotex 2010 teise võistluspäeva avamine
10.45 Põhivõistluse algus "Pro" grupis
14.10 Algavad Junior Achievement´i poolt korraldatud "Ettevõtluse ja loovuse" töötoa ettekanded
14.30 TTÜ Avatud ülikooli kursuse "Tootearendus ja disain" finaaltööde ettekanded
15.00 Junior Achievment´i korraldatud ettevõtlustöötoa autasustamine
15.05 TTÜ Avatud ülikooli kursuse "Tootearendus ja disain" autasustamine
15.20 Algavad ROBOTEX 2010 "Pro" grupi finaalid
16.30 Algab ROBOTEX 2010 "Pro" grupi autasustamine
16.55 Lõpetamine
10.00-18.00 on võimalik külastada tehnikamessi
Subscribe to:
Posts (Atom)