VIDEO: Digimedia teeb väikelastele iPadi "äppe"

Daniel Müntinen räägib videos enda, Endrik Elleri ja Alari Ossa firmast Digimedia (kaubamärk Birds of Paradise), mis on keskendunud väikelastele haaravate ja õppeotstarbeliste rakenduste (äppide) loomisele.

VIDEO: Flipper saadab asukohapõhiseid SMS-pakkumisi

Mikk-Alvar Olle räägib oma uuest Tehnopolis arenevast startupist Flipper, mis plaanib hakata inimestele saatma häid asukohapõhiseid pakkumisi SMSi teel.

Firma üks senise edu võti on enam kui aasta kestnud koostöö EMTga, kellega koos arendataksegi välja pakkumiste platform.

Kaupmehed saavad Flipperiga saata pakkumisi ümbruskonnas liikuvatele ja teatud profiiliga kundedele.

Creative Mobile lõi ülipopulaarse võidusõidumängu

Eesti vähetuntud mängufirma Creative Mobile lõi maailma ühe populaarseima võidusõidumängu ning teenib sellega iga kuu sadu tuhandeid eurosid.

Tegelased nimedega Vladimir Funtikov, Sergei Panfilov ja Serhiy Slyeptsov on isegi Eesti tehnoinimeste ringis üsna tundmatud. Võibolla teatakse neid paremini paadunud Androidi-fännide ringis. Ometi võib kolmikut pidada praegu Eesti ühtedeks edukamateks startupperiteks. Paljude “teeme uue portaali ja saame rikkaks” usku tegelaste kõrval on Funtikovi, Panfilovi ja Slyepstovi firma Creative Mobile loonud mitu menukat mängu, mis köidavad miljoneid inimesi üle maailma.

Firma suurim hitt on rohkem kui 36 miljoni kasutajaga (kellest 60 protsenti USAst ja vaid 0,1 protsent Eestist) mäng “Drag Racing”. See on lihtne ja nakkav võimalus sõpradega kiiruskatseid teha ning endale selleks sobiv auto valida. Nauditavaim on mäng mobiilides ja tahvelarvutites, alguses toimis see vaid Androidi seadmetes, mullu oktoobrist lisandus iPhone/ iPadi versioon.

Mäng ise on tasuta, kuid väikese summa eest võid “tuunida” oma autot ning keerata sulle näidatavad reklaamid kinni. Aprillis 2011 turule toodud “Drag Racing” lendas nagu rakett loetud päevadega Androidi popimate rakenduste tabeli tippu ning figurerib seal (vähemasti võidusõidu-äppide kategoorias) tänaseni. Kõik, kes äppe on kunagi “treinud” teavad, et olla püsivalt edetabeli eesotsas - see tähendab jätkuvat tähelepanu ja äppi loojale võimalust kiiresti väga palju raha teenida.

Drag Racing loodi Funtikovi kirjelduses väga odavalt, põlve otsa ja umbes kuue nädalaga. Aga alguses lisandus iga päevaga 60 000-80 000 mängijat ning Creative Mobile tiimil oli tükk tegemist, et tagada sellist pöörast kasvu toetava serverisüsteemi olemasolu.

Rahamuresid Creative Mobile'il tõesti pole. Funtikov räägib, et firma teenib iga kuu eurodes kuuekohalise summa raha, võib palgata parimaid spetsialiste ning end pakkuma tulevad investorid minema saata.

Veel umbes kahe aasta eest oli Funtikov tüüpiline Eesti noor inimene: töötu ja juhuotstest elatuv. Enne seda tegutses koos oma tänaste kolleegidega ühe USA IT-firma teenistuses, kuid ameeriklased panid Tallinna esinduse kinni ja töö sai otsa.

Umbes 2009.aasta sügisel – hakkas Google'i Androidi platform maailmas kiirelt arenema ning Funtikovil oli sellesse kõva usk. Samal aastal registreeritud Creative Mobile keskenduski Androidi mängude tegemisele.

Esimesed katsed sel alal läksid aia taha, sest ei leidunud piisavalt huvilisi. Kuid 2011 alguses ilmavalgust näinud lihtsakoeline korvpallivisete mäng “Basketball Shots 3D ” tõi juba aasta tagasi Creative Mobile'ile sisse just nii palju, et see võimaldas tasuda kontori üüri ning hakata lõpuks endale palka maksma.

Veidi enam kui poole aastaga on firma kasvanud viielt inimeselt ligi 30 inimeseni. Mõned spetsialistid on hangitud isegi Venemaalt, sest Eestis mänguarendajaid napib.

Edaspidi on Creative Mobile'il kavas ainult kasvada: ise ja koostöös partneritega aina uusi mänge turule tuua. Sellles osas toovat alanud aasta vähemalt 10-15 uudist.

Gymwolf – jõusaali trennipäevik internetis

Ettevõtjad Indrek Ulst ja Mart Ingver arendasid välja veebipõhise päeviku jõusaali kasutajatele, kuhu saab mugavalt lisada trenniandmeid ning mis neid andmeid kiiresti analüüsib.

Gymwolfi (Eestis trennihunt.ee) üks asutajatest Ulst räägib, et erinevaid aeroobse trenni träkkereid ehk jälgimise vahendeid on turul üsna palju. Aga jõusaalis käivatele inimestele, kelle hulka temagi kuulub, sellist head abimeest hiljuti veel polnud. Nii sündiski tal idee lõpetada oma regulaarsete trennide – harjutuste, raskuste ja seeriate pabervihikusse märkimine ning luua tarkvara, millega oleks kõik palju lihtsam ja mugavam.

Pealegi teeb see Gymwolf ära tõsteseeriate ja koormuste arvutustöö, mida muidu tuleks peast teha, ning joonistab sisestatud andmete baasilt hetkega spordimehe jõudlus- ning arengugraafikud.

Ulsti rakendus töötab nii arvutis, kui ka telefonis. Trenne saab kirja panna nii Androidi, kui ka Nokia telefonide, samuti veebi kaudu. Kui Trennihunt on suunatud Eesti kasutajatele, siis inglisekeelne Gymwolf on rahvusvaheline toode.

Kasutajate arvu ja geograafiaga olid Ulstil veel hiljuti sellised lood, et arvuliselt oli neid paartuhat ning suurim osa neist paiknes USAs. Iga päev lisandus kasutajate poolt andmed 70-100 trenni kohta ning trend näitab kasvu siiani. Kasutajate arvukust mõjutas enim Gymwolfi mobiilirakenduse turuletoomine. Samas erilist reklaami pole sellele tehtudki.

Gymwolfi ärimudel baseerub reklaamil ja tasulistel lisateenustel, nagu sedalaadi startupidel tavaks. Kuid erilisema nüansina üritab Ulst turustada teenust spordiklubidele koos jõusaali seinale kinnituva tahvelarvutiga. Nii saavad trennijad otse saalist Gymwolfi trenniandmeid lisada. Jõusaal maksaks sellise asja eest Gymwolfile kuumaksu ning oleks oma klientide silmis uus ja innovaatiline.

Samuti saaks sel moel seinal asuva tahvelarvuti kaudu treenijatele personaalseid pakkumisi edastada ning eratreeneri virtuaalset nõustamist pakkuda. Gymwolfi suurimaks väljakutseks on Ulsti arvates jätkuvalt müük ja turundus, sest vajadus sellise uudse lahenduse järgi tuleb viia klientide teadvusesse.

VIDEO: Energia-startup Priienergia teeb "s..tast saia"

"Fossiilkütuste ajastu on jõudmas lõpule, meid on ees ootamas aeg, mil kogu energia ammutatakse ümbritsevast keskkonnast - päikesest, tuulest, maast, veest jne", kuulutab Tehnopoli üks enim elevust tekitavaid startupe - Priienergia.

Ettevõtte eesmärk on leida nutikaid lahendusi energia säästmiseks ja selle "tegemiseks" justkui eimilleski. Seepärast räägitakse kuluaarides suure õhinaga, et firma teeb "s..tast saia".

Videos räägibki Priienergia tegevjuht Meelis Resev uudsest kanalisatsiooni soojusvahetist, mille kasutamine võib kortermajades ja ettevõtetes säästa tuhandeid eurosid aastas. Enam ei lähe soojusenergia kanalisatsiooni kaudu asjatult kaduma, soojusvaheti abil suunatakse see energia majja tagasi.

VIDEO: Õiguspartner lahendab kiirelt ja soodsalt õigusmured

Õiguspartner.ee (endise Dokud.ee) asutaja Mihkel Randrüüt räägib portaalist Oiguspartner.ee, mis on suunatud eraisikutele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele igapäevaste juriidiliste küsimuste (lepingud, õigusabi) lahendamiseks kiiresti ja soodsalt, interneti teel.

VIDEO: Innotal paneb su näo filmi või reklaami

Tehnopolis asuva startupi Innotal üks asutajatest Henry Aljand räägib, kuidas inimese nägu 3D versioonis filmidesse või reklaamidesse panna, et tekitada nii lõbus ja meelelahutuslik ohoo-efekt.

Selle tehnoloogilise nõksuga üritab firma siseneda mitmesse meelelahutuslikku turusegmenti, et pakkuda uudseid võimalusi näiteks reklaamiandjatele.

VIDEO: GameOn! peab arvet sinu sporditiimi liikmete üle

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia virtuaalkeskkondade loomise magistrikursuse DDVE (ehk "maakeeli" startup-õppe) tudengid Pärt Ojamaa, Harri Tallinn, Didzis Krumins, Markko Karu ja Tanel Kärp lõid startupi nimega GameON! ja tutvustavad seda selles videos.

GameOn! on (spordi)tiimide komplekteerimise ja arvepidamise teenus, millest detsembriks 2011 oli valmis beeta-versioon ning mis plaanitakse sel aastal turule tuua. GameON! valiti auväärt žürii poolt ühtlasi ka DDVE parimaks projektiks 2011 sügissemestril.

VIDEO: Cardslash paneb plastikkaardid telefoni

Plastkaartide patakas rahakoti vahel on peagi minevik.

Kolm tehnoloogiahuvilist noormeest (Janno Stern, Rauno Rüngas ja Gert Drui) lõid lahenduse Cardslash kliendikaardi asendamiseks nutitelefoniga.

Cardslashi-nimeline nutifonirakendus toimib lihtsalt: avad kaupmehe juures "äppi", valid menüüst kaupmehe nime ja ekraanile kuvatakse triipkood. Skannid selle kassas sisse ja oledki oma kliendistaatuse registreerinud.

Testkliendid juba kasutavad seda Solarise kinos ja mujalgi. Lahendus võimaldab klientidele häid pakkumisi saata ning näha, kui aktiivne keegi kliendina on. Ühtlasi säästab nutifon-kliendikaart keskkonda.

Achoo tõstab sind esile su saavutuste ja kogemuste järgi

Neil päevil peaks uuenenud kujul avanema veebileht Achoo.it, mille ehitas samanimeline Eesti startup. Achoo on koht, kus oma saavutusi ja oskusi sõpradega jagada. See on midagi tuntud tööalase sotsiaalvõrgustiku LinkedIni sarnast, kuid märksa vähem puisem ning rohkem mängulisem.

Achoo kasvas ühe selle asutaja Andrus Purde sõnul välja Facebookis “aumärkide” andmise tööriistast Talentag, millega tulid samuti välja siinsed startupperid. Talentagiga sai igaüks tunnustada teisi näiteks virtuaalsete aumärkidega nagu “parim boss” või “parim sõber”.

Purde sõnul jõuti Talentagiga aga ühel hetkel arusaamisele, et see ei tööta eriti hästi: temast on vähe kasu ja ta ei kasva piisavalt kiiresti. Pead pandi kokku, et mõelda välja uus veebitoode – Achoo. Nüüd arendab seda osaliselt sama tiim, mis arendas Talentagi (lahkus näiteks Jüri Kaljundi).

Ehkki Achoo'd esitleti esmakordselt juba mullu septembris, on see tänaseni “kinnises beetas” ning hetkel tegeletakse toote parendamisega.

Kuid mis Achoo siis annab? Purde selgitab, et kui inimesed saavutad midagi tööalaselt, mille üle on uhked (näiteks saavad uue kliendi või lõpetavad mõne suure projekti), siis tüüpiliselt teatavad nad sellest Facebookis või Twitteris. Aga nende keskkondade kaudu ei jõua see info inimesteni, keda huvitaks teiste tööalased saavutused – Facebook on ikkagi pigem meelelahutuslik koht. Nii läheb oluline info suure müramassi keskel lihtsalt kaduma.

Seevastu Achoo's koondatakse sedalaadi professionaalsed edusammud kokku ja neist tekib kasutajale dünaamiline ja pidevalt täienev profiil (mille sissekandeid on mõistagi võimalik automaatselt ka Facebooki või Twitterisse suunata). See profiil ei too kasutajale mitte lihtsalt “au ja kuulsust”, vaid võimaldab ka palju kergemini leida uusi tööpakkumisi kui näiteks töökuulutuste portaalide kaudu.

Purde arvates võiks Achoost enim kasu lõigata vabakutselised, konsultandid ja agentuurides töötavad inimesed. Hästi töötab see keskkond nende kasuks, kes ei tegele ainult ühe projektiga.

Lisaks saavutuste esile tõstmisele, on igaühel Achoo kaudu võimalik näha ka seda, millega tema sõbrad, kolleegid, koostööpartnrid või iidolid parasjagu jooksvalt tegelevad. Mida keegi on varem teinud ning kellega koos. See on ilmselt Achoo üks põhilisi eeliseid LinkedIniga võrreldes.

Oma avaliku debüüdi tegi Achoo mullu septembris Soomes üritusel nimega Arctic15, kuid on pärast seda pigem madalat joont hoidnud. Lisaks Skype'i ja mitme startupiga seotud olnud Andrus Purdele on ettevõtte arendustiimis veel Veiko Jääger.

VIDEO: Choco teeb poodlemise lõbusamaks

"Shoppamine lõbusaks ja kasulikuks!" lubab nutitelefoni rakendus Choco. Mõnda aega hoogu võtnud startupi asutaja Carl Rannaberg räägib videos, kuidas Choco töötab.

Choco toimis seni näiteks Montoni ja Shu kauplustes. Praegu on Chocos pakkumised Terranovalt, Photopointilt ja Elisalt. Veebruaris 2012 plaanitakse Choco ametlikku avakampaaniat umbes 10 ettevõttega.

Käid oma telefoniga poodides, skännid triipkoode, pildistad tooteid, jagad neid oma sõpradega, kogud punkte ja lunastad nende eest sooduskuponge - see ongi Choco laiahaardeline, kuid ehk pisut keerulisevõitu mudel.

VIDEO: Evalyou automatiseerib töötajate taustauuringud

Endine Rate Solutionsi ja Flirticu tegelane Kirill Tripolski esitleb oma värsket startupi Evalyou, mille eesmärk on automatiseerida töötajate taustauuringud. Evalyou eesmärk on pakkuda eelkõige ettevõtjatele usaldusväärset infot nende inimeste professionaalse tausta kohta, keda nad kavatsevad tööle võtta.

Creative Future elustab igavad riiete proovikabiinid

Tehnopolis pesitsev ettevõte Creative Future kavatseb põhjalikult värskendada riietepoodide proovikabiinide külastuskogemust, ühendades need moodsa tehnoloogia ja sotsiaalmeediaga. Ettevõte arendab interaktiivset proovikabiini Imagio.

Esimese sellise kabiiniga saab tutvuda Tallinna moenädala raames Nukuteatris (14-16.09) ja Lutheri etendusel (17.09).
Ettevõtte üks osanikest Liis Lill räägib, et idee tekkis tal MSN vestluses oma sõbrannadega. Inimesed ostavad aina enam riideid veebipoodidest, sest see on mugavam. Tavapoodide turuosa pigem kahaneb. Samas saadetakse palju veebist ostetud kaupa ka tagasi. “Meie eesmärk on luua eelis klassikalistele rõivakauplustele, luues neile veebipoodidega sarnasemaid lahendusi,” ütleb Lill, kes soovis end ettevõtluses proovile panna ja omale ise töökoht luua.

Lill ja firma tegevjuht Taavi Kikas räägivad, et Imagiot eristab tavalisest kabiinist see, et tal on suur LCD-ekraan piltide kuvamiseks, puutetundlik ekraan süsteemi juhtimiseks, kaamera ning spetsiaalne tarkvara. See kõik võimaldab näiteks end uue riiedeesemega (või erinevate rõivastega) mitmest küljest (sealhulgas selja tagant) üles pildistada ja ekraanil hiljem vaadata. Samuti saata fotosid oma Facebooki sõpradele, stiilikonsultandilt online'is nõu küsida või isegi proovikabiinis ostu sooritada, ka nii, et maksjaks on keegi kusagilt eemalt.


Lill arvab, et nii on ostmine põnevam protsess ning ostuotsused planeeritakse paremini. Kaupmeestele on see eelõige võimalus olla innovaatilised ja silmapaistvamad. Imagio kaudu võib teha ka klientidele kabiinis personaalseid pakkumisi. Imagio õigustab end siis, kui poe käive sellest kasvab. Tehnoloogia areng on maailmas sealmaal, et kliendi saaks näo järgi automaatselt tuvastada, samuti konstrueerida rõivaesemest 3D mudeleid – need on ettevõtte järgnevate aastate võimalikud tooteuuendused.

Raha kavatseb Imagio teenida kabiinide müügist või rendist. Baasmudeli hind on hetkel umbes 4000 eurot (rendihind 400 eurot/kuus), mis on Lille sõnul konkurentidest mitu korda soodsam. Firma eesmärk on minna Euroopa ja maailma turule. “Samas oleksin õnnelik sellegi üle, kui saaksin veidi ettevõtluskogemust,” ütleb Lill.

Creative Future'il on arendamisel veel teinegi sarnane toode – ööklubidele mõeldud iClub. Tegu on samuti kaamera ja tarkvaraga varustatud puutetundliku tahvliga, mis riputatakse lähiajal testimiseks üles kolme Eesti ööklubisse (üks neist on Atlantis) ning kus saab näiteks sõpru klubisse kutsuda, meeldivaid emotsioone fotodel jäädvustada.

“Näiteks kui mees läheb õhtul klubisse, siis naine võib paluda tal kell kaks öösel saata endast foto, mis seisus ta parasjagu on,” räägib Lill. Klientidele on iClub üks tore lisavõimalus, klubidele aga enda ja oma ürituste reklaamimise vahend ning pakkumiste kanal.

Imagio puhul on Creative Future sõnastanud terve rea müügiargumente. Aga paljude kaupmeeste jaoks (eriti väiksemate jaoks) on asi ilmselt ikkagi liiga uudne. Ettevõtte tellimusel viidi Soomes läbi küsitlus tuntud rõivabrändide poeomanike hulgas. See näitas, et osa väga tuntud kaubamärkidest näevad Imagiol tulevikku, teised on pigem äraootaval seisukohal või skeptilised.

Seega on Creative Future'i samm julge, kuid see tehnoloogia peab ennast rõivakaupmeestele veel korralikult tõestama, enne kui sellesse ollakse valmis arvestatavaid summasid investeerima.


Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Õpetajate firma arendab koolidele ja lasteaedadele lauamänge

Kaks hakkajat pedagoogi, Merily Piht ja Sirje Piht asutasid ettevõtte Ciconia Õppemängud, mis arendab koolidele ja lasteaedadele õppemänge.

Eestis langeb igal aastal põhikoolist välja ligi tuhat õpilast. Osaliselt sellepärast, et tunnid on igavad, õpetajad vanamoelised ja tuupimine tüütu. Seda probleemi Ciconia leevedada üritabki.
2010. aasta “Ajujahi” konkursil pälvis Ciconia kolmanda koha ja rahalise preemia. EAS andis starditoetust ja nüüd julgevad innukad daamid unistada juba välisturgudele minekust.

“Lapsed võiksid õppida mängu kaudu,” arvab Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja ja algõpetuse didaktika lektor Sirje Piht. “Mängude kaudu õpetatavat sotsiaalset pädevust ei asenda ükski asi, isegi mitte arvuti. Arvuti on lihtsalt masin, mis ei õpeta kuulamist, teistega arvestamist, vahetut suhtlemist.”

Cicona mängud on papist ega ole kolinud arvutisse. Valikus on kaheksa mängu, mis õpetavad lasteaias ja kuni kuuendas klassis käivatele lastele näiteks põhiliste lindude tundmist, Eesti maakondi ja Euroopa riike, arvutustehteid, kella ja kellaaega, lastekirjanikke, rooma numbreid jpm.

Merily Piht alusts septembrist tööd Harjumaal Väänas esimese klassi õpetajana. Ta kirjutas tänavu magistritöö õppemängude tähtsusest õppeprotsessis. Töö võib kokku võtta lausega, et mäng on üks laste põhivajadusi, mistõttu nende kasutamine lasteaias ja esimestes kooliastmetes tagab motiveeritumad ja loovamad õpilased, kes oskavad paremini suhelda ja koostööd teha.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Fits.me proovikabiin hakkas raha teenima

Aastaid Fits.me kaubamärgi all robotmannekeene ja veebi proovikabiini arendanud OÜ Massi Miliano hakkas tänavu klikipõhiseid arveid välja kirjutama ning investeeringuid n-ö tagasi teenima, kirjutab Äripäevas Anne Oja.

Meedias innovatsiooni eduloona tuntud firma eelmise aasta müügitulu oli mikroskoopilised 4000 krooni, kahjum 6,7 miljonit krooni.

Maailma suurim riiete internetipood Otto võttis Fits.me teenuse kasutusse selle aasta kevadel. Augusti alguses käivitus teenus USAs trende seadvas Gilt Groupe'i internetipoes. Tänavu on koostööd alustatud ka väiksemate Suurbritannia klientidega, kellele arveid väljastatakse.

Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi Kakko sõnul on veel vara käibeprognoose teha, kuid idufirma puhul tähistavad esimesed maksvad kliendid olulist arenguetappi. Kakko lisas, et tavapäraselt järgneb sellele kiire kasvu faas, mida tuleb piisava ressursiga toetada, sh täiendavalt finantseerida.

Investorid muudkui maksavad. Senini on viis aastat tegutsenud Massi Miliano neelanud vaid investorite raha ja riiklikke toetusi, kokku kümneid miljoneid kroone. Lisaks on suurem osa ettevõtte omanikest andnud firma käigushoidmiseks ja palkade väljamaksmiseks 35protsendilise intressiga omakapitali konverteeritavat laenu.

Massi Miliano kõik majandusaastad on lõppenud põhitegevusest tuleva müügikäibeta ning kahjumis. 2010. aasta kahjum lähenes 7 miljonile kroonile, samal ajal kui esimesel kliendil lasti üüratute summade eest väljatöötatud lahendust aasta otsa tasuta kasutada.

Loe artiklit Äripäevas.

Juuni alguses tõi Fits.me turule ka naiste virtuaalse proovikabiini. Loe sellest.

Skype'ist kasvas välja jumekas äri akustiliste seinapaneelidega

Eestist naise võtnud ja siia kolinud rootslane Sven Pontus Randen (44) käivitas firma Sounds of Science, mis toodab ja müüb üle maailma kunstipäraseid akustilisi seinapaneele ning kavatseb tulevikus Eestis püsti panna nende tehase.

Akustiline seinapaneel, mis näeb välja, nagu kunstiteos – see kõlab esimese raksuga millegi sama mõttetuna kui näiteks vilkuv ja laulev külmkapimagnet. Kellele seda ometi vaja on? Palju neid inimesi ikka on, kes sellise asja eest on valmis raha maksma?

Tegelikult on Randeni äriidee vägagi jumekas ning lugu, mis teda selle leidmiseni viis üsna ootamatu.

Varem tarkvaraarenduse vallas töötanud Randen räägib, et pärast oma perega Rootsist Rakverre kolimist leidis ta tööd Skype'i Tallinna kontoris. Tema ülesandeks oli kujundada niiöelda laborid, kus internetitelefoni kui toodet testida saaks. “Testimine on Skype'i jaoks ülioluline. Kui Skype'i ei testi, ei saa ka ju teada, kui hea see tegelikult on,” räägib rootslane.

Kord küsisid Skype'i ärikliendid ettevõttelt, mida firma soovitab avatud kontorite ja konverentsiruumide akustika parandamiseks, et Skype'i kvaliteet ja kasutatavus parem oleks.

Randen räägib, et 99,9 protsenti maailma konverentsi- või koosolekuruumidest ja väga paljud avatud kontorid on enamasti tühjad ja kõledad. Selles mõttes, et seal pole midagi erilist ette võetud heli pehmendamiseks ja akustika parandamiseks. Selleks ei tunta vajadust lihtsalt.

Samas võivad inimhääle sagedusel helilained olla umbes kolme meetri pikkused, nad põrkuvad ühest seinast teise, tekitades ruumis suure müra ja kaja. Sellises keskkonnas vestlemine ja ka Skype'i kasutatavus ebamugav, sest vestluspartneri juttu on raske kuulata ja ise tuleb kõva häälega rääkida. Suhtluspartnerite ajud peavad pidevalt ja alateadvuslikult erinevaid hääli ja signaale “töötlema”. Inimesed ei saa ise arugi, kuidas nad selle keskel kiiresti ära väsivad.

“Koosolekuruumide puhul on naljakas see, et nad on loodud selleks, et inimesed saaksid neis suhelda. Aga tingimused suhtlemiseks on neis väga viletsad,” räägib Raden.

Skype'i klientide küsimus akustika parandamise kohta rabas Randenit. Ta otsis pingsalt, kuid ei leidnud ühtki toodet, mis ruumi helitingimusi parandaks, kuid oleks ka ühtlasi kena (ei rikuks visuaalset pilti) ning taskukohane.

Teatud lahendusi muidugi saadaval on. Näiteks kinodel ja heli- või telestuudiotel on kummalised “auklikud” seinad, kuid selliseid ei tahaks ju keegi endale kontorisse või koju. Rootsis olevat Radeni sõnul firmad, mis toodavad hirmkalleid akustilisi seinapaneele – 1200x1200 mm mõõdus paneeli eest küsitakse 4000 rootsi krooni (441 eurot)!

Sealt hakkaski Randeni ärinutt tööle. Ta lõi oma firma Sounds of Science, disainis nn SOFSCI seinapaneeli (mitu imepisikeste aukudega polüester-kiust plaati kokku pressitud, peale prinditud pilt – töötab suurepäraselt niiöelda müra-surmajana ja on ilus väljanägemiselt) ja omapärase puust aluse, millele see seinast veidi eemal olevana kinnitub. Ta lahkus palgatööt Skype'ist ja ehitab nüüd oma globaalset äri üles. Esialgu üksikettevõtjana, kes ostab kõik teenused – ka tootmise ja prindi – allhankena Eesti firmadelt sisse.

Ühe pildilaadse paneeli eest küsib Randen vaid umbes 60 eurot ehk kordades vähem kui tema Rootsi konkurendid. Seejuures on paneele võimalik osta Sounds of Scienci veebipoe kaudu ja pildi, mis paneelile prinditakse, saab valida miljonite erinevate hulgast või kasvõi iseenda erakogust.

Ehkki tellimusi sajab ilma erilise reklaamitagi sisse juba nii Põhjamaadest kui ka Aasiast on Randenil siiski kaks suurt väljakutset. Esiteks panna inimesi ruumide akustikale üldse mõtlema – kes pole hea akustikaga ruumi kogenud, ei oska selle väärtust ka hinnata. Ja teiseks, kui kliendid on mürasurmamise vajaduse juba ära tunnetanud, tuleb neile õpetada, millised tehnilised lahendused töötavad, millised mitte. Näiteks paljud konkurentide pakutavad väga kallid seinapaneelid Randeni sõnul “ei toimi”, sest need on kas valest materjalist või paigaldatakse nad seina vastu, mis ei anna efekti.

Arvestades seda, mis tingimusi siiani koosolekuruumide ehitusel on arvesse võetud, võiks Randeni paneelidel olla üüratu turg. Mitte ainult koosolekuruumid ja konverentsisaalid, vaid HiFi ja kodukino toad, restoranid ja baarid, haiglad jne ehk kõikvõimalikud ruumilised keskkonnad, kus akustika oluline on ning kus inimesed teineteist müraga asjatult väsitavad.

Randeni esimene klient ja ühtlasi väga hea referents oli Skype. Oma firmat nimetab rootslane ühtlasi “Skype'i spin-off'iks” ehk Skype'ist välja arenenuks. Sound of Science'i paneelid ripuvad Skype'i kontorites seinal nii Tallinnas, Londonis kui ka Luksemburgis.

Muusikamaailmas on Raden seni läbi foorumite suhelnud entusiastidega, mitte veel proffidega. Tema visioon on pakkuda väga kallitele toodetele lihtne, soodne ja parem alternatiiv.

“Üks minu Rootsi muusikatöösturist klient kirjutas tagasisidena, et ta on muusikäaris olnud 14 aastat, kuid pole varem näinud ühtki toodet, mis annaks nii väikese raha eest nii palju parema muusikaelamuse. Ta oli varem ostnud 200 000 rootsi kroonised kõlarid ja need ka andsid efekti muidugi,” muigab Raden.

Eesti kaudu äri tegemist naudib Raden täiel rinnal. Näiteks maksukeskkond olevat siin palju parem kui Rootsis. “Eesti on suurepärane maa tootmiseks. Siin on kõik, mida ma eluks ja äri tegemiseks vajan. Isegi koolid, kus käivad minu lapsed, on siin paremad, kui Rootsis,” ütleb ta.

Ainult et turundamisest olevat eestlastel mingid kummalised arusaamad. “Kui lähen Rootsis mõne tootja juurde ja küsin, mis arvad kui teeksid mulle vot sellist asja 50 000 tükki aastas, siis ta tänab mind tema poole pöördumast ja võtab uue kliendina lahkesti vastu. Aga kui Eesti tootjalt sama asja küsin, põrutab ta esimese reaktsioonina vastu: miks sa just minu juurde tulid!?

Samuti ei taha eestlased äris tuleviku suunatult mõelda. Nad tahavad raha teenida ja rikkaks saada kohe ja praegu,” räägib Raden.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Eesti insener kavandab New Yorgis oma firma loomist

Juba viis aastat elab New Yorgi eestlaskonnas Kaidur Roht (32). Ta on välimuselt väga sarnane Facebooki asutaja Mark Zuckerbergiga ja isegi töötab IT-valdkonnas. Erinevalt Zuckerbergist aitab Roht suurfirmadel dokumendihaldust korraldada.



Microsofti platvormi SharePoint arhitektina hinnatud Roht töötab meie mõistes nagu FIE, nõustades projektipõhiselt firmasid ning luues neile uusi, tööd lihtsustavaid, läbipaistvust suurendavaid ja paberimajandust vähendavaid arvutisüsteeme. Praegu on Roht juba üle aasta ametis Goldman Sachsi West Streetil asuvas pilvelõhkujas. Ta ehitas firmale süsteemi, mille kaudu raporteerib pank USA valitsusele oma investeerimistegevusest. Selle süsteemi kasutuselevõtt oli valitsuse poolt Goldman Sachsile panganduskriisi leevendamiseks eraldatud abilaenu üks tingimus.

Aukartustäratav on ka Rohti varasem tööportfell. Endine Eesti kaitseväe IT-mees on teenindanud Citigroupi, Merrill Lynchi, CBSi, Marshi ja News Corporationit.

“Oma majandusliku kindlustatuse üle ma kurta ei saa ja üldiselt pole see töö raske,” räägib Eestisse suvitama saabunud Roht. “Mõnes kohas antakse paber ette – vot sellist asja on vaja ehitada. See on lihtne. Goldmanis raudset spetsifikatsiooni pole, see teeb asja keerulisemaks. Aga kurta ei saa. “

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Endine tippametnik müüb kübersõja mängu

Kaitseministeeriumi ekskantsleri Lauri Almanni firma United Armaments International on välja arendanud siinse kaitsetööstuse seni ühe ekstravagantsema toote – küberrünnakut matkiva mängu.

Almann räägib, et mängu arendades mõeldi Trooja preester Lakoonile, kes hoiatas troojalasi mitte võtma vastu kreeklaste poolt kingitud hobust. Troojalaste otsustusprotseduurid aga välistasid hoiatuse kuuldavõtmist ning edasine on juba ajaloost üldteada.

Umbes samalaadsed dilemmad olevat tänapäeval arvutivõrkudes. Inimesed küsivad, kuidas rünnakud ära tunda ning neile vastata? Kas on riikidel vajalikud seadused ning ettevõtetel ja organisatsioonidel vajalikud inimesed ja reeglid, kuidas tulla toime küberrünnakutega, mis on saanud igapäevasteks ja võivad teha palju kurja?

“Küberrünnakutega oleme praegu samas olukorras nagu troojalased. Isegi perfektse tehnoloogilise valmisoleku korral võib vale otsustusprotseduuri rakendamine kaasa tuua katastroofi. Aga kuidas me teame, mis on “õige” otsustusprotseduur? Siin olemegi meie välja pakkunud lahenduse,” räägib Almann.

Küberrünnaku mäng on tarkvara, mis mängib läbi võimalikult tõetruu virtuaalse (mitte reaalse) küberrünnaku keskvalitsusele, luure- ja jõustruktuuridele, justiitssektorilt, kriitilisele infrastruktuurile, pangandusele või sidele, ning mille eesmärk on viia inimesteni kübersõja kogemus, mida paljudel pole.

Seejuures on stsenaariumid võimalikult tõepärased. Näiteks suurriik ründab sõjaliselt väikest riiki, misjärel hakkavad väikeriigi eraisikutest aktivistid suure riigi IT süsteeme ründama. Mida teed, kui oled selle väiksema riigi siseminister? Kuidas ründajatele jälile jõuda? Kuidas toimib koostöö riigi- ja erastruktuuride vahel?

Mängu läbi on võimalik arvutispetsialistidel, tudengitel või kellel tahes mõista, millist kahju võiks reaalne rünnak teoreetiliselt tekitada ning kuivõrd selle tõrjumiseks ja kahju likvideerimiseks valmis ollakse.

Almanni sõnul puututakse ühe rünnaku puhul kokku nelja dilemmaga, mis tuleb niiöelda läbi mängida.

Esiteks aeg – kui kiiresti tuleb otsused teha?

Teiseks salajane või avalik – kübersõda pole tihtilugu näha, kuid kitsas ringis teatakse sellest. Kas avalikkusel on ka õigus teada, nagu eestlased said teada Venemaal lähtunud rünnakutest 2007.aasta pronksiöö sündmuste ajal.

Kolmandaks rahvusvaheline või rahvuslik – kas otsustesse tuleb kaasata ka EL, NATO, rahvusvahelised politseiorganid?

Ning neljandaks professionaalne või emotsionaalne – kas olulisemad otsused peavad langetama professionaalid või rahva poolt demokraatlikult valitud esindajad.

Mäng käib nii, et inimesed istuvad arvutite taga, neil on ees stsenaariumid, millele tuleb reageerida. Ja teises toas istub nn valge tiim, kuhu kuuluvad eksperdid, kes mängivad ründajaid.

“Sellistes olukordades avastatakse probleeme, millele pole seni tuldud – kas üks või teine seadus või seaduseelnõu töötab, millised huvigrupid mängu tulevad jne,” ütleb Almann.

Mängu poest osta ei saa. “See pole jah kahjuks kübersõda karbis!” ütleb Almann. Firma teeb klientidele hoopis suunatud pakkumisi. Sihtgrupis on näiteks erinevad sõjakoolid ja -kolledžid, riiklikud asutused ja mõttekojad.

Almanni sõnul on mängutarkvara kasutatud seni ühe korra ning ettevalmistamisel on veel kaks “rünnakut”. Nõudluse osas ütleb Almann, et mäng on nagu liikluskindlustus – seda pole vaja seni, kuni seda tõeliselt vaja on!

“Me ei teeni selle mänguga miljoneid, ta on rohkem selline missiooniprojekt, mille kaudu on võimalik tutvustada Eesti kogemusi ja küberrünnakute teemat üleval hoida,” ütleb Almann.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Kurat.com leiab veebiavarusest kõik olulised artiklid

Allan Martinson ja Andrus Raudsalu arendavad uut meediastartupi nimega Kurat.com. See on lihtne tööriist leidmaks internetist relevantset infot konkreetsete teemade kohta ning seda publitseerida, näiteks Facebookis või Twitteris, või siis hoopis oma ettevõtte kodulehel.
Teenuse sihtgrupp on väga lai. Kurat.com'i saab kasutada igaüks, kes seni on endale huvipakkuva info näiteks Google Readeriga kokku kogunud.



Aga Martinson ja Raudsalu sihivad Kurat.com'iga mõningaid väga erilisi sihtrühmasid, kellest võiks saada ka maksvad kasutajad. Nendeks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted üle maailma, kellel pole palgal turundusjuhte ega sotsiaalmeedia eksperte, kuid kes tahaksid rohkem nähtavad olla internetis.

Kurat.com'i abil saavad nad oma sisutühjad kodulehed täita huvitava oma valdkonna infoga ja selle abil kujundada end klientide silmis valdkonna ekspertideks või arvamusliidriteks.

Teine Kurat.com'i kasutusala on valdkonna sisekommunikatsioon. Kui mõni ettevõte tahab olla kursis oma turu uudistega, siis selleks saab ta kasutada seda uut tööriista.

Kurat.com'i otsingumootor ei otsi mitte lihtsalt märksõnade järgi kajastusi, vaid oskab hinnata ka nende kvaliteeti ja relevantsust. Erinevalt Google'i otsingumootorist keskendub Kurat.com ainult meediaartiklitele ja blogipostitustele.
Kasutajaskonna eesmärkide osas veskleid välja ei käida aga teatavasti ei tee Allan Martinson kunagi midagi eesmärgiga teha seda väikselt.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

CrowdIPR plaanib tehnoloogiauuringuid “kollektiivse aju” põhimõttel

Patendivolinik Mikk Putk ja ärikonsultant Taavi Raidma arendavad uut startup-projekti nimega CrowdIPR, mis võimaldab nutikatel tehnoloogiainimestel oma kogemuste ja teadmistega raha teenida.

Tegu on tehnoloogiauuringute nn crowdsourcing’u platformiga. Erinevad inimesed üle maailma, kes soovivad oma valdkondlike teadmiste ja oskuste pealt teenida, saavad CrowdIPRi kaudu liituda neile huvipakkuvate uurimisprojektidega.

Lähtudes lihtsast ja selgest põhimõttest “mitu pead on ikka mitu pead” (ehk kollektiivselt on kasutada rohkem ajusid, töövahendeid, keeleoskusi, otsingutööriistu jm) pannakse nii kokku kvaliteetsemad, põhjalikumad ja kasulikumad uuringud, mida CrowdIPR oma klientidele, näiteks ettevõtjatele või teadusasutustele pakub.

“Sihtgrupiks on eelkõige tehnoloogia- ja tootearendusega tegelevad ettevõtted ning üksikisikud- näiteks insenerid ja teadlased,” ütleb Taavi Raidma.

Viimastel aastatel aktiivsemalt rahvusvahelist patendivaldkonna suhtlusvõrgustikku ja Eesti intellektuaalomandi valdkonna ajaveebi IPEstonia arendanud Putk räägib, et CrowdIPRi idee sündis juba 2008. aastal.

“Olin pikalt uurinud paljusid maailmas levinud patendiuuringute süsteeme ning andmebaase, et paremini ja efektiivsemalt erinevaid taustauuringuid teha. Häid lahendusi leidus, kuid kõigil olid omad probleemid ja puudused. Sellest tekkiski mõte ühendada inimesed kollektiivsete infouuringute tegemiseks, ” ütleb ta.

Koos Raidmaga, kes lõpetas mullu London School of Economicsi ja nõustab hetkel Eesti ettevõtjaid teadus-ja arendusprojektide ettevalmistamisel ning läbiviimisel, saigi ettevõtmine käima lükatud. CrowdIPRi juures on nõustajatena abiks ka Euroopa patendivolinik Margus Sarap ja tarkvaraarendaja Taavet Kikas.

Pilootprojektidega alustatakse suve lõpus ning esimesena võetakse ette tehnoloogia taustauuringud. Sellised, mis annaksid tellijale ülevaate teda huvitava valdkonna viimastest arengutest. Näiteks kui ettevõte arendab LED-ekraanide toitesüsteeme ja teda huvitab, mis on uusimad lahendused, mida mujal maailmas on tehtud, saab ta sisestada oma teema CrowdIPR keskkonda kollektiivse taustauuringu läbiviimiseks.

Aja jooksul läheksid uuringud spetsiifilisemaks ning nende spekter laieneks.
Lisanduksid ka konkreetsemad patendi-, disaini- ja kaubamärgiuuringud.

Kuid kes siis peaks oma kogemustega CrowdIPRi uuringutes osalema? Raidma ja Putk leiavad, et need võiksid olla erinevate tehnoloogiavaldkondade asjatundjaid ja entusiastid, kes omavad oma alal tugevaid teadmisi ja on nõus neid tasu eest teistega jagama.

CrowdIPR jaotab uuringutelt teenitud tulu uuringus osalejate vahel vastavalt nende reaalsele panusele.

Uudsel töökorraldusel on mitmeid eeliseid. Mitme inimesega viiakse uuringud läbi kiiremini, kuna inimesed on üle maailma ja töö käib 24/7. Tulemus on ka kvaliteetsem, sest kasutatakse suuremaid kogemusi ja rohkem erinevaid “tööriistu”.

Uuringu meeskonnas on erinevate keelte oskajaid ning seeläbi suudetakse vähema aja jooksul läbi töötada palju rohkem materjale.

Hetkel on CrowdIPR projekt nii kaugel, et Putk ja Raidma on alustanud uurijate ja klientide kontaktide kogumist. Huvilisi olevat koguni 70 riigist! Samuti käivad läbirääkimised esimeste potentsiaalsete projektide osas Eestis ja USAs.

Nutikas kitsa nišši äriidee ja oma ala asjatundjad projekti vedamas - need kaks tegurit võimaldavad CrowdIPRile panna kõrgeid lootusi.

Loo autor: Toivo Tänavsuu