Eestis leiutatud ruumiline lastekonstruktor läheb Euroopa suurimale mänguasjamessile

Mänguasjade müügiportaali Lelu omanikfirma Cleverland on koostöös tootedisaineri Sixten Heidmetsa ja Tallinna ülikooli teaduritega konstrueerinud lastele üleelusuuruse ruumilise mängukonstruktori, mida plaanitakse hakata müüma Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides, loeme tänasest Raivo Murde Päevalehe artiklist.

Käies rahvusvahelistel messidel, tekkis arusaam, et valikus puudub toode, millest lapsed saaksid ise ehitada elusuurusi ehitisi ja neis hiljem mängida, rääkis Saksamaalt, Inglismaalt ja Tšehhist mänguasju Eestisse vahendav Cleverlandi omanik ja juht Stanislav Ivanov. Tema sõnul pakutakse praegu vaid selliseid suuri konstruktoreid, mida saab kokku panna ainult üks kord või millest on võimalik ehitada üks kindel asi – näiteks maja.

Cleverlandi mängukonstruktor võimaldab aga lapsel oma fantaasiat rakendada, olla ühteaegu arhitekt ja ehitaja. Ivanov selgitas, et ka nende pakutav komplekt kujutab üht kindlat ehitist, mille väiksem laps saab koos vanematega ja suurem ka omapäi juhendi järgi valmis ehitada. Lisaks võib aga nendest detailidest kokku panna mida tahes ja seda võimalust teised tootjad ei paku. Esialgu on välja arendatud kolm komplekti: kindlus, laev ja lennuk.

Klotsid on valmistatud kummi meenutavast vahust (mänguasjade puhul levinud materjal), mis on pehme ja kerge. Lapsed on kasutanud neid ka padjasõjas, iseloomustas ta oma toodet. Mängukonstruktor on mõeldud eelkõige viie- kuni seitsmeaastastele lastele, kes mahuvad valminud ehitisse ka mängima.

Ainulaadsed klotsid
Konstruktori disaininud Eesti kunstiakadeemia tootedisaini külalisdotsendi Sixten Heidmetsa sõnul katsetasid nad mitmesuguseid lahendusi aasta otsa. Stanislavil oli väga selge idee ning tema andis ette ka materjali ja moodulid. Minu tööks oli leida detailidele sobiv suurus, paksus ja kinnitusviis, rääkis tuntud eesti tootedisainer Heidmets. Tema sõnul teeb toote ainulaadseks just kinnitusviis, millele võeti ka patent.

Klotse saab igast küljest ja ka keskelt omavahel kinnitada ning ühelgi teisel mängukonstruktoril sellist lahendust ei ole. Klotsid pidid olema küll abstraktsed, kuid lastes huvi tekitavad ja mängule kutsuvad, selgitas ta oma ülesannet ja lisas, et tellijale sai pakutud mitmesuguseid lahendusi.

Esimesena katsetas mänguasja Ivanovi enda laps, kes kiitis Heidmetsa kavandatud lossi heaks. Ivanov on investeerinud toote arendusse ligi 100 000 krooni ja soovib tootmist alustada lähikuudel, et saaks oma leiutist juba veebruaris esitleda Saksamaal Euroopa suurimal mänguasjamessil.

Cleverland ise mänguasju valmistama ei hakka, toodang tellitakse Eesti ettevõtetelt. Ruumilist mängukonstruktorit loodetakse eelkõige eksportida, kuid pakkuda ka Eesti kodudesse ja lasteaedadesse. Konstruktor hakkab maksma üle 1000 krooni.

Uued tooted teadlaste abiga
Cleverland tellis EAS-i innovatsiooniosaku toetuse abil Tallinna ülikoolilt analüüsi, kuidas see mänguasi võiks lastele meeldida. Ülikooli teadurid lasid lastel mänguasja prototüüpi kokku panna, lahti teha ja sellega mängida ning filmisid kõike. Teadurite antud soovituste järgi muudetakse ruumiline mängukonstruktor nüüd veelgi lapsesõbralikumaks.

Allikas: Eesti Päevaleht, 30.08.2010, Raivo Murde

FOTO: Cleverland

Eesti ja Hiina ettevõtlust seob allhankija maine

Eesti äridelegatsioon naasis õppereisilt Hiinasse, eesmärk oli ammutada teadmisi, kuidas muutuda allhankijast omatoodete valmistajaks. Pärnumaad esindas 17-liikmelises grupis spoonitootja Valmos OÜ juhatuse liige Heiki Vahermets, saame lugeda Pärnu Postimehes Anniki Leppiku sulest ilmunud artiklist.

EASi innovatsioonidivisjoni korraldatud õppereis vältas nädala ja viis siinsed ettevõtjad Hiina Hongkongi, Shanghai ja Wuxi piirkonda, et tutvuda rahvusvahelises konkurentsis edu saavutanud Hiina äri-mudeliga ja saada ideid tunnustatud ettevõtetelt eri valdkondades.

Nagu selgitas EASi innovatsioonidivisjoni direktor Ilmar Pralla, on Hiina ettevõtted võtnud endale ülesande saada lahti allhankija mainest ja panustada senisest enam innovatsiooni ja oma tootemarkide arendusse. Sama sihiga tegutsevad paljud Eesti firmad.

Valmos OÜ juhatuse liige Heiki Vahermets nõustus, et allhankija staatusest väljarabelemine on kahe kauge ja kultuuriliselt, poliitiliselt ja rahvastikult erineva riigi peamine ühine pidepunkt.

"Kui võrrelda turge, on meie vahe üüratu," tõdes ta. "Kujutan ette, et kui ettevõtja leiab koostööpartneri, kelle kaudu Hiina turule siseneda, peaks saama kauba realiseerida vaid ühel välisturul."

Valmos piilub Aasia poole
Vahermetsa jutu järgi oli tema eesmärk õppereisil saada aimu Aasia riikide ärikultuurist ja selle toimemehhanismidest, sest Valmose ukse tagagi on käinud "kosilasi" Hiinast.

"Meil on viimasel ajal oluliselt suurenenud päringute arv Hiinast," selgitas juhatuse liige. "Küsimusele "miks just nüüd?" on ilmselt selge vastus: kuna Hiina tarbimisvajadus kasvab, on Ikea (Rootsi mööblikontsern, toim) järjest rohkem suutnud seal oma tooteid müüa. Hiina noored pered on õppinud kasutama Euroopas disainitud mööblit, mis on kvaliteetne ja odav."

Vahermets järeldab, et suurest nõudlusest lähtuvalt on kohapeal ressursse hakanud nappima ja seda hakatakse mujalt riikidest sisse ostma. Oma osa mängivad Venemaa tollipiirangud, mis märgatavalt on vähendanud puidu väljavedu ja Hiina ei saa kätte niisama palju toorainet kui varem.

Valmos töötab teadlikult eri turgudega, sest 95 protsenti Pärnumaal toodetud spoonist läheb ekspordiks. Üheks olulisi sihtturge on USA, mille kõrval Vahermets näeks tulevikus hea meelega just Hiinat ja miks mitte Indiatki.

"Kui Euroopa turgudel oleme läbirääkimistes suhteliselt võimekad, siis Hiina tahab saada kultuurilist pärandit," rääkis Pärnumaa ettevõtja. "Läbirääkimised kulgevad seal hoopis teises rütmis kui Euroopas ja nõuab eraldi teadmisi, et need edukalt lõpule viia."

Vastavaid oskusi jagas reisil Estonian Business Schooli ettevõtluskeskuse juhataja Ülle Pihlak ja Vahermets usub, et kohalikele ettevõtjatele on niisugused õppereisid vajalikud, sest kõrvuti saadud tarkusega kasvab julgus uutele turgudele siseneda.

Hinnatakse haritud tööjõudu
Eesti delegatsioon tutvus Hongkongi tööstusdisainikeskuse, Wuxi tööstuspiirkonna ettevõtete, Hiinas IT-teenuste liidripositsiooni hoidva firmaga iSOFTSTONE, keemiatööstusega Evonik, Antingi arendustsooni ja Hiina autotööstuse esikolmikusse kuuluva Shanghai korporatsiooniga.

"Jäi silma, et kõige paremini automatiseeritud liinidelgi kasutatakse palju käsitsitööd, sest pole vajaliku hariduse ega vastavate oskustega inimesi, kellele keerukaid ja kalleid süsteeme usaldada," jutustas Vahermets, lisades, et tootmisliinid, mis Euroopas on oma aja elanud, töötavad praegu Hiinas.

Vahermets usub, et oskustööliste puudus jääb suurriiki veel aastateks piinama, ehkki probleemi on teadvustatud ja Hiina ostab haritud ja välismaal praktiseerinud spetsialiste välismaalt jõuliselt sisse.

See torkas silma külastatud IT-firmas, mis üheksa aastaga on kasvanud 40 töötajaga väikefirmast 10 000 inimesele leiva lauale andvaks korporatsiooniks. "Laudade taga istus paljude rahvuste esindajaid, tehase juhtkonna mõlemad liikmed olid läbinud koolitee välismaal ning esmase töökogemuse mujal saanud," rääkis Vahermets.

Võõrtööjõud pole Valmoselegi võõras teema, sest 2008. aastal kuivas siinne tööjõud nii kokku, et spoonitootja oli sunnitud värbama üheksa inimest Ukrainast. Selleks tuli läbida nelja kuu pikkune pii­narikas tsükkel eri ametnikega dokumente vahetades.

Kasu selgub hiljem
Peale ettevõtete astuti Shanghais läbi EXPO maailmanäituselt, mida päevas külastab 400 000 inimest. Suurem osa neist on kohalikud, sest Hiina valitsus on kuulutanud, et EXPO, eriti aga oma riigi stendiga tutvumine on iga kodaniku aukohus. Seetõttu olidki kõige pikemad järjekorrad Hiina paviljo­nis ja Vahermetsa kinnitusel Saudi Araabia omaski, mille menu keegi seletada ei oska.

Väljapanekuid uudistas palju noori ja see peaks maailmanäituse selleaastase sõnumi "Parem linn, parem elu" viljakasse pinnasesse külvama.

Sümpaatse mulje jättis meie ettevõtjatele Eesti väliselt kirju ja rahvuslik, kuid seest rahulik-tagasihoidlik paviljon.

"Reisi suur boonus oli sellel osalenud seltskond ja usun, et suurem kasu nopitakse järgnevate perioodidega omavahel suheldes välja," leidis Vahermets. "Saame vabas vormis edasi suhelda ja uurida, kuidas keegi on oma tulemused saavutanud, ja olla kursis nende tegevusega Hiina turul."
Kui Valmos käis Hiinas alles maad kuulamas, siis laevaremondi- ja ehitusettevõte SRC Group, juustutootja Valio ja kiletootja Trans Chemicals olid õppereisi ajaks saavutanud Hiinas kokkulepped ärikohtumisteks, mille tulemustega kõik kolm rahule jäid.

Lisainfo:
Innovatsiooniteemalised õppereisid seavad eesmärgiks Eesti ettevõtjate mõtteviisi avardamise rahvusvaheliselt eduka innovaatilise praktika kaudu ja seeläbi oma organisatsiooni konkurentsivõime parandamise maailmaturul.

Iga reis toob fookusesse ühe innovatsiooni aspektidest ja leiab välisriigi, kus see edukalt praktikas rakendust on leidnud. Külastatavad ettevõtted on rahvusvaheliselt edukad. Reisil osaleb seminarijuht, kes on pädev õppereisi kesksel teemai ja tunneb nii Eesti kui sihtriigi ettevõtlust konsultandi tasemel.

Järgmised õppereisid toimuvad Madalmaadesse ja Iisraeli, need saavad teoks Euroopa Liidu sotsiaalfondist kaasfinantseeritava programmi raames.

Allikas: Pärnu Postimees, 26.08.2010, Anniki Leppik

Eesti šefim iPhone rakendus on Wristbreaker

Eesti startup Anagnorisis (kreeka keeles „tõehetk“), mille juhtfiguur on IT Grupi omanik Jaak Ennuste, arendas välja kelmika tetrisemängu Wristbreaker ning lööb sellega laineid Apple’i veebipoes App Store. Tegu on ühtlasi ühe esimese Apple’i seadmes kasutamiseks mõeldud mänguga, mille lõid eestlased.

Rakenduste loomine iPhonele, iPadile ja iPodile on kasvav äri ja meelitab ligi ka paljusid, sealhulgas „vana kooli“ IT ärimehi. Apple’i App Store on suurepärane müügikanal. Kui teenus või toode juba sinna üles saab, on ta koheselt kümnete miljonite seadmeomanike silme all.

Aga Jaak Ennuste teab, et poppidele Apple’i seadmetele teenuste loomine on ka paras “loterii”. Teenused, millele suurt edu ei oodata, võivad omanikele sisse tuua miljoneid. Samas võib juhtuda, et oodatud “hitid” põruvad haledalt.

Wristbreaker (tõlkes randmemurdja) pakub võimalust kaasahaaravalt aega surnuks lüüa. Mängus tuleb erikujuga klotsidest moodustada seinu, põrandaid ja lagesid. Klotsi või blokki saab pöörata rannet ja seega telefoni keerates. Iga täislaotud blokirida annab punkte. Mängus on võimalik teenida relvi, millega saab mänguväljale ruumi juurde tekitada. Näiteks saab pommi või laseriga klotse õhku lasta.

Mängu loojad peavad oluliseks sotsiaalsuse aspekti - iga mängija saab võrrelda oma tulemust sõprade omaga, nendega suhelda ja näha, kus maailma otsas ta sõbrad parasjagu asuvad ja mängivad.

App Store’is, kus on üle veerand miljoni erineva rakenduse, leidub Wristbreakerist nii tasuta kui ka tasuline versioon. Tasuta versioonis on võimalik läbida vaid mängu kaks esimest taset.

Anagnorisise tiim, kuhu kuuluvad lisaks Ennustele veel Sven Illing, Mattias Linnap, Gunnar Eelmäe ja firma Indilo Wireless soovib Wristbreakeriga jõuda Apple’i poes populaarsemate mängude esisajasse. See annaks referentsi, mis võimaldaks mängu müüki hüppeliselt suurendada.

Sellega pole Wristbreakeri arendus veel sugugi lõppenud. Tulemas on kõrgresolutsioonis versioon iPadi jaoks. Edu korral võetakse ette juba uued mängud.

Ettevõtluskonkurss Ajujaht laieneb Põhjamaadesse

Augusti alguses Eestis toimunud Põhjamaade ettevõtluskonkursside korraldajate koosviibimisel olid esindatud Island, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti konkursside korraldusmeeskonnad. Nelja intensiivse päeva tulemusena leiti, et Põhjamaade alustavate ettevõtete maailmavallutamisplaanide toetamiseks tuleb edaspidi teha tihedalt koostööd.

Kohal olnutest on Eestis korraldatav Ajujaht ja Islandi Kuldmuna eraldiseisvad kaubamärgid, kuid ülejäänud Põhjamaad kasutavad ühist Venture Cup ettevõtluskonkursi brandi. Konkursid on riikides üldjuhul sarnaselt üles ehitatud, kuid kõigil on ka oma eripärad. Näiteks Eestil on kõige rohkem osalejaid, kuid samas väga palju sarnaseid ideid ning teadusmahukaid ideid ülikoolidest vähem kui teistes riikides. Norra paistis silma korraldusmeeskonnaga - kogu konkursi korraldus on antud üliõpilastele. Eesti on samuti ainuke riik, mis teeb alustavate ettevõtete tutvustamis eks koostööd televisiooniga.

Konkursid toimuvad küll erinevates riikides, kuid väljakutsed on kõigil suures osas samad. Peamiste koostöökohtadena nähti ühiseid turundustegevusi, alustavate ettevõtete globaalse kasvu ambitsiooni ühist toetamist, riikidevahelise mentorite koostöövõrgustiku ja Põhjamaade võrdlussüsteemi loomist.

Koostöö kinnitamiseks sõlmiti ühine koostöömemorandum, millega kõik riigid kinnitasid oma soovi teha koostööd ja leida võimalusi, kuidas tõsta Põhjamaade regioonis ettevõtlusteadlikkust. Memorandumile kirjutasid alla kõigi riikide konkursside juhid.

Eesti ettevõtluskonkursi Ajujaht juhi Kadri Ugandi sõnul on koostöömemorandumini jõudmine suur samm edasi, kuna regiooni koostöö tõmbab rahvusvaheliste investorite tähelepanu ja toetab seeläbi ambitsioonikate ettevõtete plaane globaalsele turule siseneda.

Seminari läbiviimist toetasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja EAS.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid u uenduslike ettevõtete loomisel. Konkurssi viiakse läbi EAS-i teadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX Tallinna börs. Ajujahi korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Lisainfo Ajujahi kodulehel

Eesti ettevõte Yoga valiti Põhjamaade juhtiva tehnilise uurimiskeskuse partneriks.

Põhjamaade juhtiv tehniline uurimiskeskus VTT valis oma strateegiliseks koostööpartneriks Eesti kõige uuenduslikuma tehnoloogiaettevõtte tiitliga pärjatud Yoga. Koostöö eesmärk on tuua ühiselt turule intelligentsete hoonete süsteeme ja nende teenustega seotud arendusi.

"Kahtlemata on see meie ettevõttele oluliseks sammuks edasi. Meil on hea meel, et oleme pälvinud nii kõrgetasemelise organisatsiooni usalduse - sisuliselt saime oma tootearendustiimi 3000 tipptasemel inseneri, " ütles Yoga tegevjuht Priit Vimberg. "Ühtlasi on see lepe suur samm edasi kogu Eesti tehnoloogiasektorile, sest VTT on intelligentsete hoonete väljaarendamise osas üks tipptegijaid kogu maailmas," lisas ta.

Soomes tegutsev VTT tehnilise uurimise keskus on suurim Põhja- Euroopa multitehnoloogia rakendusuuringute alane organisatsioon , mille aastakäive on suurusjärgus 245 miljonit eurot. Kõrgtehnoloogisi lahendusi ja innovaatilisi teenuseid pakkuval VTT-l on 2700 töötajat, 6500 klienti (IBM, F-Secure, Nokia jpt).

Organisatsioon tegutseb aastast 1942. Yoga on Eesti tehnoloogiaettevõte, mis on kümneaastase tegevuse jooksul töötanud välja intelligentse hoonesüsteemi Yoga Intelligent Building (Yoga IB). Maailmas unikaalne lahendus Yoga IB võimaldab koduseid elektriseadmeid ja hoone tehnosüsteeme hallata ühest kohast arvuti või mobiiltelefoni abil.

Ärifoorumil World Innovation Summit Hit Barcelona 2010 pärjati Yoga kõige uuenduslikuma ettevõtte tiitliga. Yoga intelligentse hoone lahenduse puhul hinnati selle uuenduslikkust ja keskkonnasõbralikkust, sest eestlaste loodud tehnoloogia abil on majaomanikel võimalik hoida kokku energia- ja majandamiskulusid ning samal ajal suurendades turvalisust.

Lisainfo Yoga kodulehel

Vecly muudab digiboksid multimeediakeskusteks

Indrek Raig, Yrjö ja Rait Ojasaar ning tehnoloogiafirma Artec Group lõid kahasse uue startupi Vecly, mis tahab kasu lõigata üleilmsest digirevolutsioonist.

Pikalt erinevate terminalide turul tegutsenud Artec valmistab koos oma Hiina partneritega digibokse, mida Eestiski näiteks Euronicsi elektroonikapoodides müüakse. Arteci tütarfirma Vecly keskendub nüüd aga digiboksidele „elu“ andmisele ehk nendele mõeldud tarkvara arendamisele, tehed koostööd suurettevõtetega nagu Renesas-NEC, Trident-NXP ja Adecq. Läbirääkimised käivad ka Eesti ringhäälingute saatekeskusega Levira.

Vecly äri üks kaalutlus on see, et Hiinas, kus toodetakse digiboksid, osatakse küll terminale odavalt toota, kuid seal valmistatud tarkvara jätab soovida. Siin tulebki mängu Vecly.

Yrjö Ojasaar räägib, et lähema 3-5 aasta jooksul toimub analoogilt digilevile üleminek väga paljudes maailma riikides. Tarbijad hakkavad nägema kvaliteetsemat telepilti ja suuremat arvu telekanaleid.

Digiboks on samas muutumas iseseisvaks väikeseks arvutiks, sest ta võimaldab palju muudki kui lihtsalt telepildi näitamist. Miks mitte selle kaudu näiteks mängida mänge, ilma et oleks vajadus soetada eraldi mõni tuntud mängukonsool, näiteks X-Box või Wii.

Samamoodi võiks digiboksi pealt mängida ja jagada filme, pilte või muusikat, videoid laenutada ja isegi Facebooki, Twitterit, Skype’i ja teisi suhtlemisvahendeid kasutada. Teleri vahendusel!
„Digiboks võiks olla nagu meie elu multimeediakeskus!“ leiab Ojasaar.

Teisest küljest pakub digiboksile lisafunktsioonide andmine ka uusi võimalusi reklaamiturul. Ojasaare sõnul on kõikjal maailmas näha telereklaami kokkukuivamist, samas kasvab internetireklaam.

Digiboksis saaks tema arvates näidata näiteks virtuaalseid reklaamkanaleid. „Mõne aiandus- ja ehituspoe reklaamkanalit kasvõi, kus õpetatakse kodu koristama või tapeeti seina panema.

Kliente selline asi huvitab, nad saavad rahulikult vaadata ja vajadusel tagasi kerida. Nad saavad kasulikku infot, erinevalt näiteks praegu teles filmide vahel näidatavatest reklaamidest, mida reeglina ignoreeritakse,“ räägib Ojasaar.

Vecly lähiaastate eesmärk on lihtne: olla oma tarkvaraga kohal kõikides riikides, kus analoogilt digilevile üle minnakse ja hoolitseda selle eest, et võimalikult paljudes müüdud digiboksides sisalduks Vecly tarkvara. Seejuures peetakse oluliseks ka kasutajate tagasisidet – milliseid funktsioone nad oma digiboksilt ootavad – ja innovaatilisust.

Talentag võimaldab sõpradele veebis „ordeneid“ jagada

Kas su sõber on parim müügimees, disainer või programmeerija? avalike suhete ekspert, visionäär või lihtsalt erakordselt abivalmis ja inspireeriv inimene? Sinu tiimikaaslane, väärt ajakirjanik, parim sekretär, hea arst, projektijuht või jurist?

Kui jah, võid talle Facebookis vastava „ordeni“ rinda panna. Uus startup Talentag võimaldab erinevate märgikeste näol oma sõpradele, töökaaslastele või tuttavatele ametialaseid komplimente teha. Teisalt on Talentag ka andmekogum, mis näitab tööandjatele võimalike palgatavate tööalast mainet.

Märgid, mis on võimalik teistele virtuaalselt niiöelda rinda pista, on ilusad ja värvilised. Talentagi tiim, kuhu kuuluvad teiste hulgas Jüri Kaljundi ja Andrus Purde, on välja töötanud kümneid märke. Samas on kasutajatel võimalik kaasa rääkida ka päris oma erimärgi loomisel.

Inimeste „märgistamine“ on lihtne: esmalt tuleb valida märk ja siis inimene, kellele seda tahetakse anda.

Andrus Purde ütleb, et nii Talentagi, kui ka tema sõsar-projekti Emp.ly senised kasutajanumbrid on üsnagi tagasihoidlikud. Talentagil näiteks on hetkel üle tuhande kasutaja, mis pole sugugi paha toore ja veel aktiivses arenduses oleva toote kohta.

Purde ja Kaljundi tiim arendab Talentagi ja Erp.lyt momendil koos, sest nad täiendavad teineteist. Samas usub Purde, et Talentag võiks teatud kasutajaskonna suurusest alates ka iseseisvalt elujõuliseks ja raha teenivaks osutuda.

Uues Talentagi versioonis, mis tuli välja augusti alguses on statistika erinevate märkide ja inimeste populaarsuse kohta märksa paremini nähtav. Samuti saab inimene Talentagi abiga oma avaliku CV teha palju mitmetahulisemaks kui ainult märkide kogumine - saab paluda kolleegidel ennast näiteks konkreetsel ametikohal hinnata, iseloomu või saavutuste kohta sõnalist tagasisidet küsida.

Olemuselt lihtsakoeline, ent ometi on Talentag üsnagi unikaalne teenus, millel pole otseseid konkurente. Tõsi, Twitteri ja Facebooki rakendused, mis võimaldavad oma CV koostada ja sellele tagasisidet küsida, on saadaval.

Tallinna kogunevad Läänemeremaade biotehnoloogia tipud

Kuu aja pärast kogunevad Tallinna 11 riigi juhtivate teadusasutuste, biotehnoloogia firmade ja toiduainetootjate esindajad, et panna paika biotehnoloogia, eluteaduste ja toidutööstuse tulevikusuunad Läänemere piirkonnas.

Läänemeremaade suurim bio- ja toidutehnoloogiaalane üritus ScanBalt Forum toimub tänavu 22.-24. septembril Tallinnas. ScanBalt on Läänemeremaade piirkondlik eluteaduste organisatsioon, mis ühendab klastreid, teadusasutusi, bioetehnoloogiaettevõtteid, tervishoiuteenuste pakkujaid ning avaliku sektori asutusi. Üritusel osalevad teadusasutuste, biotehnoloogia- ja biomeditsiiniettevõtete ning toiduainetööstuste juhid 11st Läänemere-äärsest riigist.

ScanBalt asepresidendi Jaanus Pikani sõnul loodi organisatsioon selleks, et seista vastu Ameerika ja Aasia biotehnoloogiaettevõtetele. „Kuna meie tegevuspiirkonnas Islandist Põhja-Saksamaani ning Taanist Loode-Venemaani toimetab rohkem kui 60 ülikooli ning üle 2100 biotehnoloogiafirma, siis oleme maailma suurim bioteaduste võrgustik," selgitas Pikani.

„Läänemere piirkond suudab biotehnoloogia valdkonnas olla maailmas konkurentsivõimeline ainult tänu teaduse, ettevõtete ning avaliku halduse sümbioosile. Üksi tegutsedes on aga isegi Rootsi ja Taani Medicon Valley ning Saksamaa klastrid liiga väikesed, et USA ja Aasia firmadega rinda pista."

Tänavuse ScanBalt Foorumi teemaks on „Tervislik tulevik" ning üritus keskendub erinevatele probleemidele alates elustiilist ja toitumisest kuni tervisega seotud tehnoloogiate ja teenusteni, aga ka tööstuslikule biotehnoloogiale. Kõik need teemad on suunatud pikema ja parema eluea tagamiseks kas tänu tõhusamatele tervishoiuteenustele või elukeskkonna parandamisele.

Foorumi üks peakorraldaja Jaanus Pikani tõi välja kolm peamist teemadeblokki. „Esiteks tervislik vananemine: rahvastik Euroopas muutub vanemaks ning see muudab kogu ühiskonda," kirjeldas ta. „Teiseks tervislik toiduvalik, kuna sellega saavad inimesed ise hoida oma tervist ning tagada terve vananemise. Kolmandaks hiljuti Euroopa Liidus seadustatud patsientide vaba liikuvus ning sellest tulenev tervishoiuteenuste eksport, mis mõjutab otseselt ka Eesti meditsiinisüsteemi, kuid loob samas lisavõimalusi majanduse turgutamiseks."

Foorumi avavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, ScanBalti president dr. Wolfgang Blank ning Euroopa Komisjoni e-biotehnoloogia ja toiduainetööstuse direktoraadi direktor Maive Rute, kes kõneleb Euroopa biovaldkonna tulevikuperspektiividest. Tervislikust vananemisest ning muutustest meditsiinisüsteemis räägib foorumi üks peaesineja prof. Horst Klinkmann, kes on olnud nii esimese kunstsüdame kui ka kunstneeru loomise töögrupis 1960. aastatel.

Eesti bioettevõtluse hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest teevad kokkuvõtte Eesti biotehnoloogia programmi juht Olavi Otepalu, TÜ Eesti Geenivaramu direktor prof. Andres Metspalu ja Eesti Biotehnoloogia Liidu juhatuse esimees Erki Mölder.

Tervisliku toitumise ja toiduainetööstuse tulevik võetakse kõne alla kõigil kolmel foorumipäeval. Lisaks Eesti parimatele asjatundjatele kaardistavad selle valdkonna tulevikku Kopenhaageni, Turu, Lübecki, Lundi ja Helsingi ülikoolide ning Iirimaa Corki tehnoloogiainstituudi eksperdid, samuti Skandinaavia ja Saksamaa toiduainetööstuste esindajad.

Patsientide vaba liikuvuse teemalist diskussiooni veab uuringukeskuse Praxis juht dr. Ain Aaviksoo ning aruteludes löövad kaasa Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Põhjamaade Innovatsioonikeskuse, Soome Tervise ja Heaolu Instituudi ning Berliini Tehnoloogiaülikooli esindajad. Tervishoiuteenuste ekspordivõimalusi kaardistatakse aga Arengufondi arenguseire divisjoni juhi Kitty Kubo juhtimisel.

Foorumile saab registreeruda 12. septembrini veebilehel www.scanbaltforum.eu ning osavõtt on kõigile tasuta. Konverentsi raames toimub ka kontaktüritus, kus Eesti bio- ja meditsiinitehnoloogia ettevõtted ning teaduasutused saavad leida endale välispartnereid.

Euroopa Kosmoseagentuur koostöös EAS-iga kutsub Eesti ettevõtjaid projektiideede taotlusvoorule

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) korraldab projektiideede konkursi uute satelliitide andmetel põhinevate teenuste väljatöötamiseks, kvaliteedi parendamiseks ja lõpptarbijale kättesaadavamaks muutmiseks. Konkursi lõpptähtaeg on 30. september 2010. Programmi Integrated Application Promotion (IAP) seekordne taotlusvoor on mõeldud eelkõige Ida-Euroopa ja Läänemere piirkonna riikide innovaatilistele tehnoloogiaettevõtetele ning teadusasutustele. Samuti on oodatud huvitavate ideedega kätt proovima tudengid ning teised asjast huvitatud spetsialistid ja ühingud.

Selles voorus saab esitada nägemusi uutest teenustest, mis avalikul või ärilistel eesmärkidel ühiskonnas tarvilikuks võiksid osutuda ning mis satelliitide andmetega (maa seire, geopositsioneerimine või telekommunikatsioon) seotud võiksid olla. Tegu võib olla mõne juba hästi töötava aga parendatud ja täiustatud versiooniga mõnest rakendusest, mida veel Balti regioonis kasutatud pole või täiesti uue rakenduse ideega. Väga oodatud on ka Balti merepiirkonnaga seotud projektid.

Taotluste juures hinnatakse kõige rohkem:
· idee originaalsust ja teostatavust
· seotust Balti piirkonnaga
· sihtturu suurust ja majanduslikku potentsiaali (sihtturgudeks sobivad nii era- kui avalik sektor)
· ideele järgnevate teenuste jätkusuutlikkust ja arengupotentsiaali (võimalikud edasiarendused jms)

Kuna Eesti ei ole veel ESA täisliige ja esimene PECS (the Plan for European Cooprating States) projektide ideede voor on samuti läbi, siis tuleb nimetatud initsiatiivi raames edasiste rahastamisotsuse saamiseks hakata tõenäoliselt koostööd tegema mõne olemasoleva liikmesriigi (kosmose)ettevõttega või juba mõne olemasoleva ESA partnerettevõttega. Täpsem protseduur selgub pärast saadetud projektiideede ülevaatamist ja autoritega kooskõlastamist.

Feasibility Study toetusmäär on kuni 100%, maksimaalne summa pole piiratud, kuid eeldatav mõistlik suurus võiks jääda 50 - 100 tuhande euro piiresse. Uuringu pikkus on eeldatavalt 6 - 12 kuud.Demonstration Projects toetusmäär on kuni 50%.

IAP projektiideed ESA-le saates palune koopia reale lisada ka space@eas.ee, et EAS Teie idee saatmisest teadlik oleks ning Teie seisukohti vajadusel ESA-s toetada saaks.

Lisainfo IAP programmi kohta: http://iap.esa.int/baltic/call_for_user_ideas

Emp.ly teeb töötajate leidmise lihtsamaks ja lõbusamaks

Loetud nädalad on aktiivselt tegutsenud uus sotsiaalmeediastartup Emp.ly, mida selle eestvedajad Jüri Kaljundi ja Andrus Purde kuu aega USAs Silicon Valleys käivitasid.

Loetud nädalad oma teenusega turul olnud Emp.ly on „sotsiaalse värbamise“ veebiteenus. Nüüd on ettevõtetel võimalus kiiresti ja mugavalt levitada tööpakkumisi sotsiaalmeedias (Facebook, Twitter jne) ning eraisikutel stiimul neid töökuulutusi sõprade-tuttavate ringis levitada. Emp.ly tiim usub, et lähedaste inimeste kaasabil on õige töötaja leidmine märksa tõenäolisem kui tavalise lihtsa töökuulutuse kaudu.

Eelkõige peaks Emp.ly-st kasu tunnetama väiksemad ja keskmised ettevõtted, kel ei ole suuri turunduseelarveid, et ellu viia massiivseid tööjõu leidmise kampaaniaid. Sotsiaalmeedias saab kõike teha palju soodsamalt ja tihtilugu oluliselt efektiivsemalt. Töötajat otsiv ettevõte saab Emp.ly kaudu põhjaliku ülevaate oma töökuulutuse levimisest erinevates kanalites. Aktiivsemaid levitajaid premeeritakse aga Amazoni kinkekaartidega.

Küsimusele, kuidas Emp.ly kavatseb raha teenida, vastab Purde, et heade inimeste leidmine on teenus, mille eest firmad on nõus maksma. „Raha saab selles valdkonnas küsida kas töökuulutuste levitamise eest, kvalifitseeritud kontaktide või soovituste eest või ka tulemustasu tööle võetud inimeste eest - sellesse ahelasse paigutume ka meie,“ märgib ta.

Emp.ly ja tema sõsar-startupi Talentagi käivitamisel ilmneb ehedalt üks tänapäevase rahvusvahelise internetiäri fantastiline eripära: Andrus Purde ütleb, nad oleksid võinud need teenused käivitada mis iganes maailma nurgast, kus on toimiv internetiühendus. Aga paremat kohta kasutajate, partnerite ja teiste helgete peadega kontakti saamiseks, kui seda on Räniorg USAs, annab otsida.

Allan Martinson loob uut ja paremat Facebooki

Tehnoloogiaettevõtja Allan Martinsoni ja Delfi endise bossi Andrus Raudsalu eestvõttel asutati firma Inner Circle, mis arendab uut Facebooki-laadset sotsiaalset võrgustikku. Maailmas ülipopulaarsest Facebookist saab see olema privaatsem, sodivabam ja mugavam kasutada.

Martinsoni sõnul toimub maailmas 95 protsenti suhtlusest väikestes ringides: perekond, kolleegid, sõbrad, hobigrupp, trennikaaslased jne. Facebookis, mille globaalne kasutajaskond läheneb poolele miljardile ning mida Eestis kasutab väidetavalt üle 200 000 inimese, on Martinsoni sõnul küll hulganisti funktsionaalsust, kuid see ei ole mugav lähisuhtluse jaoks.

“Kuigi Facebookis on grupid ja listid, on neid ebamugav kasutada. Kõik inimesed on sinu “sõbrad”, sõltumata sellest, kuidas nad su sõbraks said,” ütleb ta.

Inner Circle’i uues keskkonnas, mille nime veel ei avalikustata, saavad kasutajad mugavalt ühest grupist teise liikuda, eraldi igaühes neist infot vahetada, plaane teha, fotosid ja asukohti jagada jm moodsal viisil suhelda.

Projekti juht Andrus Raudsalu nimetab valmivat keskkonda “era-Facebookiks” ning ütleb, et seda saab mugavalt kasutada erinevate kanalite kaudu: üle veebi, meili ja SMSi teel.
Suurimaks konkurendiks hindabki ta praegu e-posti ja meililiste.

Uues keskkonnas saab tulevikus olema hulganisti uudseid lisavõimalusi. Näiteks kavatsetakse luua eraldi arvepidamise tööriist, mille abil saab grupp ühisteks üritusteks (näiteks piknikule sõiduks) raha kokku koguda. Erinevate kasutuskanalite poolelt mainivad Raudsalu ja Martinson ühe huvitava võimalusena tervele grupile korraga helistamist – grupil saab nimelt olla ühine telefoninumber.

Sotsiaalvõrgustike turg on konkurentsitihe ja killustunud. Ent väikestele gruppidele suunatud sotsiaalvõrgustikud on internetiäris kujunemas eraldi uueks kuumaks teemaks. Inner Circle’ga samas valdkonnas tegeleb veel kuni kümme ettevõtet, kel kõigil on omad fookused. Kuid selget turuliidrit pole veel välja kujunenud.

Raudsalu ütleb, et järgmise aasta sügiseks tahetakse Inner Circle’i teenust kasutamas näha sadu tuhandeid gruppe. Vastasel juhul satub küsimärgi alla ettevõtmise kasumlikkus.

Esmalt võetakse sihikule USA ja muu ingliskeelne maailm. Raha tahetakse teenida reklaamimüügist ja tasulistest grupipakettidest.

Augustis kaasatakse projekti kolm miljonit krooni Eesti investorite raha.

Indiloga võib igaüks e-raamatuid kirjastada

Eesti üks eesrindlikumaid Apple’i kultusvidinatele iPhone, iPadi ja iPodi rakenduste arendajaid Indilo Wireless arendab tööriista, millega igaüks saaks kerge vaevaga kirjastada oma e-raamatu ning selle Applei poodi üle ilma müüki paisata.

Praegu on Indilo kaudu Apple’i poodi jõudnud kaks raamatut: Milana modellipäevik ja Piret Raua „Emma Loves Pink“. Indilo tegevjuhi Marius Arrase sõnul on see aga alles algus. Viimastel andmetel on e-raametute müük maailmas ületanud paberraamatute müüki.

Indilo arendatav e-raamatute (ise)publitseerimise teenus peaks Arrase kinnitusel turule jõudma paari kuu pärast ning töötama imelihtsalt: autor sisestab programmi teksti, videod, pildid ja muu, mis tema raamatu sisu hulka kuuluvad. Maksab Indilole umbes 100 dollarit ja firma organiseerib materjali kokkupaneku e-raamatuks ning selle müüki panemise AppStore’i.

Seejuures määrab autor ise oma raamatule hinna. Indilo kasseerib väikese protsendi ka raamatu läbimüügilt.

Rain Lõhmus loob Baltikumis digiarhiivi

Tänavu sügisel võime näha suurärimees Rain Lõhmust rääkimas, kuivõrd oluline on suurte ettevõtete jaoks lepingute ja muude andmete turvaline arhiveerimine. Tema osalusega värskeim ettevõte Baltic Digital Archive (BDA) tuleb turul digitaalarhiveerimise täisteenustega.
Kuna Lõhmusel on kolmes Balti riigis ka paberarhiivid, võimaldab digiarhiivi käivitamine pakkuda väga laiapõhjalisi arhiiviteenuseid.

Ehkki BDA on tugevalt seotud tehnoloogiaga - tema tegevus baseerub digitaalse arhiveerimise tarkvarale nimega Infore Enterprise Archive - müüb firma tegevjuhi Kari Maripuu sõnul eelkõige usaldust. Kindlust, et delikaatsed andmed säilivad vajadusel aastakümneid. Samamoodi nagu müüvad usaldust näiteks kindlustusseltsid või pangad.

BDA pakub kolme liiki teenuseid: esiteks tarkvara abil paberarhiivi haldamist, teiseks digitaalsete dokumentide hoidmist ja haldamist ning kolmandaks andmebaaside arhiveerimist.
Klientidena nähakse Baltikumi kõige suurimaid ettevõtteid või asutusi.