Väärikas auhind Eesti bakterile

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus võitis vererõhku alandava probiootilise mikroobitüve Lactobacillus plantarum TENSIA™ eest Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna. Preemia andis ettevõttele üle Soome president Tarja Halonen.

Kvaliteediinnovatsiooni auhind antakse välja Eesti ja Soome kvaliteediühingute poolt. Eesti ettevõtted osalesid konkursil tänavu esmakordselt.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus sai auhinna uudse Eestis leiutatud ja kliiniliselt katsetatud vererõhku alandava mikroobitüve TENSIA™ eest. Auhinnatud bakter on jõudnud eestlaste toidulauale Piimandusühistu E-Piim poolt toodetavas Harmony™ Südamejuustus.

Probiootilise vererõhku alandava Lactobacillus plantarum TENSIA™ avastasid Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli teadlased (prof. Marika Mikel-saar, prof. Mihkel Zilmer ja vanemteadur Epp Songissepp). Arenduskeskus on saanud bakterit TENSIA™ käsitleva Eesti patendi EE05340. Patenditaotlused on esitatud mitmesse välisriiki.

TENSIA™ alandab vererõhku ning suurendab organismi kaitsevõimet. TENSIA™ bakteri toime kasutamiseks tervise heaks töötati välja biotehnoloogia mikroobitüve viimiseks juustu ning Piimandusühistu E-Piim tõi Arenduskeskuse litsentsi alusel turule uue probiootilise juustu Südamejuustu Harmony™. TENSIA™ toodab Südamejuustus ühendeid, mis on tuntud kui südame-veresoonkonna lihaste lõõgastajad, tänu millele toetab Südamejuust südame-veresoonkonna tööd, aidates alandada vererõhku. TENSIA™ ja Südamejuustu tervislikud omadused on teaduspõhiselt tõestatud kliiniliste uuringutega.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ene Tammsaare sõnul on auhind väga suur tunnustus Tartu Ülikooli ja OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskuse teadlastele. "Kvaliteediinnovatsiooni auhind annab konkurentsieelise ettevõtetele, kes saavad Arenduskeskuse litsentsi TENSIA™ bakteri kasutamiseks oma toodete valmistamisel.

TENSIA™ bakteri abil saab luua uusi, lisandväärtusega tervist hoivaid ja säästvaid ning haiguste riski vähendavaid kõrge ekspordipotentsiaaliga tooteid," ütles Tammsaar.

Vaata TENSIA VIDEOT

Allikas: Terviseleht, 13.11.2010

TTÜ alalispingemuundur aitab tuua elektri üksikutesse metsataludesse ja merepoidesse

Et TTÜ teadurid on välja töötanud alalispingemuunduri, mis aitab kütuseelemendist väljuva ebastabiilse energia muuta sobiva pingega elektriks; tulevikus toob muundur koos kütuselemendiga elektri näiteks merepoidesse ja üksikutesse metsataludesse, vahendab ERR. Mõne aasta pärast peaks muundurid jõudma masstootmisse.

Kõikjale pole elektriliinide vedamine võimalik või on see äärmiselt kallis. Sellisel juhul on abiks päikesepatareid, tuulikud või näiteks vesinikkütus. Just vesinikkütuseelemendist väljuva energia muundamine tavatarbijale sobivaks on olnud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi teadurite viimane edukaim projekt. Praeguseks on olemas alalispingemuunduri prototüüp, mille katsed on olnud edukad.

"Me võime seda kasutada kodudes, meremärkides, poides, majakates, võib-olla ka laevades, lennukites, kõikjal, kus soovitakse kasutada kütuseelemente," rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadur Tanel Jalakas. Ta rääkis, et vesinik on tulevikuenergia salvestamise viis ja seega on ka turgu seadmele, mis tõstab kütuseelemendist väljuva madala ja palju kõikuva pinge piisavalt kõrgeks. Kui lisada veel üks seade vahelduvvoolu tekitamiseks, siis on näiteks kodumasinate töötamiseks vajalik elekter olemas ka üksikus metsatalus või merelaiul.

Pingemuunduri väljatöötamise partnerid on olnud EAS ja Soome firma Nelja Energia, viimase õlule jääb tulevikus ka seadme tootmine. Tarbijateni võiks pingemuundurid jõuda mõne aasta pärast, prognoosib Jalakas. "Lähiajal läheb reaalseks katsetamiseks meie Soome partnerite juures, kus siis mõõdetakse selle seadme kasutegurit, väljundparameetreid ja töökindlust," ütles teadur.

Tõsisem töö pingemuunduri väljatöötamise projekti kallal algas aasta algul ja praeguseks taotletakse seadmele juba patenti.

Vaata uudist 13.novembri Aktuaalses Kaameras: http://uudised.err.ee/index.php?06219219

Mobi Solutions valmistab ette teenust WheresMyKid?

Tartu ettevõte Mobi Solutions alustas nädala eest rohkem kui pool miljonit krooni maksva eeluuringut, mis valmistab ette võimaliku uue teenuse, laste jälgimise süsteemi arendamist loeme Kristiina kruuse Tartu Postimehe loost.

WheresMyKid ehk eesti keeles «Kus mu laps on?» nime kandva teenuse sisust on Mobi Solutionsi juhatuse liikme ja äriarendusjuhi Rain Rannu selgitusel praegu veel vara rääkida, kuid üldjoontes pakub teenus seda, mida nimigi ütleb – võimalust jälgida oma lapse asukohta.

Äsja alustatud uuring peab Rannu sõnul teenuse sisu ja detailid ette valmistama. «Kui eeluuring on valmis, saab juba täpsemalt ka teenust kirjeldada,» lausus ta.

Mobi Solutionsi teine juhatuse liige ja müügijuht Lauri Kinkar nentis, et tehnoloogiliselt ei ole asukoha määramise teenuses midagi uut. «Igasugused asukohapõhised tehnoloogiad ja teenused on maailmas jõudsalt arenemas ning kuuluvad ka meie huviorbiiti, sest nende abil on võimalik inimese igapäevaelus mitmeid reaalseid probleeme lahendada,» ütles Kinkar.

Praegu pakuvad Eestis mobiilpositsioneerimise ehk mobiili asukoha määramise teenust näiteks EMT ja Elisa. «Tehnoloogia on olemas ja tuttav. Uus saab olla vaid selle teenuse terviklahendus ja lisafunktsioonid,» lisas Kinkar ning rääkis, et Mobi Solutionsi laste jälgimise süsteemist tuleb midagi enamat kui lihtsalt asukoha määraja.

Ka firma äriarendusjuht Rannu kinnitas, et ettevõte ei hakka kordama seda, mida teised juba pakuvad. «Kuigi selliseid teenuseid on teisigi, ei kopeeri me kedagi, vaid teeme ikka omamoodi,» ütles Rannu, kuid ei soostunud rääkima, milles peitub kavandatava laste jälgimise süsteemi uuenduslikkus võrreldes praeguste positsioneerimisteenustega.

«Vara on rääkida, sest teenus ei ole valmis ja selle sisu võib igal hetkel muutuda,» selgitas Rain Rannu, miks tuleb eeluuringu tulemused kõigepealt ära oodata ja alles seejärel saab kavandatavat teenust lähemalt tutvustada.

Tootearendust ette valmistav uuring valmib Rannu sõnul tuleval kevadel. Selleks ajaks on ka selge, kas teenus tasub päriselt valmis teha või jääb idee ideeks. Eeluuring läheb maksma 595 000 krooni, sellest 297 500 krooni annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Autor: Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 10.11.2010

Mobi Solutions valmistab ette teenust WheresMyKid?

Tartu ettevõte Mobi Solutions alustas nädala eest rohkem kui pool miljonit krooni maksva eeluuringut, mis valmistab ette võimaliku uue teenuse, laste jälgimise süsteemi arendamist loeme Kristiina kruuse Tartu Postimehe loost.

WheresMyKid ehk eesti keeles «Kus mu laps on?» nime kandva teenuse sisust on Mobi Solutionsi juhatuse liikme ja äriarendusjuhi Rain Rannu selgitusel praegu veel vara rääkida, kuid üldjoontes pakub teenus seda, mida nimigi ütleb – võimalust jälgida oma lapse asukohta.

Äsja alustatud uuring peab Rannu sõnul teenuse sisu ja detailid ette valmistama. «Kui eeluuring on valmis, saab juba täpsemalt ka teenust kirjeldada,» lausus ta.

Mobi Solutionsi teine juhatuse liige ja müügijuht Lauri Kinkar nentis, et tehnoloogiliselt ei ole asukoha määramise teenuses midagi uut. «Igasugused asukohapõhised tehnoloogiad ja teenused on maailmas jõudsalt arenemas ning kuuluvad ka meie huviorbiiti, sest nende abil on võimalik inimese igapäevaelus mitmeid reaalseid probleeme lahendada,» ütles Kinkar.

Praegu pakuvad Eestis mobiilpositsioneerimise ehk mobiili asukoha määramise teenust näiteks EMT ja Elisa. «Tehnoloogia on olemas ja tuttav. Uus saab olla vaid selle teenuse terviklahendus ja lisafunktsioonid,» lisas Kinkar ning rääkis, et Mobi Solutionsi laste jälgimise süsteemist tuleb midagi enamat kui lihtsalt asukoha määraja.

Ka firma äriarendusjuht Rannu kinnitas, et ettevõte ei hakka kordama seda, mida teised juba pakuvad. «Kuigi selliseid teenuseid on teisigi, ei kopeeri me kedagi, vaid teeme ikka omamoodi,» ütles Rannu, kuid ei soostunud rääkima, milles peitub kavandatava laste jälgimise süsteemi uuenduslikkus võrreldes praeguste positsioneerimisteenustega.

«Vara on rääkida, sest teenus ei ole valmis ja selle sisu võib igal hetkel muutuda,» selgitas Rain Rannu, miks tuleb eeluuringu tulemused kõigepealt ära oodata ja alles seejärel saab kavandatavat teenust lähemalt tutvustada.

Tootearendust ette valmistav uuring valmib Rannu sõnul tuleval kevadel. Selleks ajaks on ka selge, kas teenus tasub päriselt valmis teha või jääb idee ideeks. Eeluuring läheb maksma 595 000 krooni, sellest 297 500 krooni annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Autor: Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 10.11.2010

Teadlased valmistuvad töösturite muresid lahendama

Teadlased leiavad, et kõrgkoolid on majanduses vähekasutatud ressurss ning õhutavad ettevõtjaid senisest rohkem teadusasutustega koostööd tegema, loeme tänasest Äripäevast.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura kinnitas, et ülikoolid on majandusarengu vähekasutatud ressurss.

"Tõsi, teadustöö ja õpetamise kõrval on ettevõtetega koostöö teadlastele tülikaks lisakohustuseks," möönis Puura. "Ülikoolide arendusüksused püüavad seda suhtumist murda ja on ka tulemusi, aga kasutamata võimalusi on palju. Edu saavutamise nimel on tähtis omavaheline tihe suhtlemine, mitte probleemide vastastikku põrgatamine."

TAKid ühendavad firmasid

Ülikoolide ja firmade vahelise koostöö teadmiste ja tehnoloogiasiirde professionaalse osutamise tagamiseks on ettevõtjatele loodud SPINNO-programm, mille raames asutati kaheksa teadus-arenduskeskust (TAK). Praegu on nende tööga seotud üle saja ettevõtte, 2015. aastani ulatub rahastus 900 miljoni kroonini.

"TAKide tööpõhimõte on säärane, et neis tekkiv intellektuaalne omand suunatakse ettevõtetesse, kes arenduskeskustes osalevad," selgitas Puura. "Need toimivad avaliku sektori kaasfinantseerimisel, sest euroliidu tugi saab olla kuni 75% kogurahastamisest."

Saab aimu töökultuuridest

TTÜ spin-off firma OÜ IB Krates toodab kaugvalve juhtimissüsteeme ja tööstusautomaatikat. Krates oli esimene Eesti ettevõte, kes ühines ITEA programmiga, et juurutada ainulaadne, lennukitööstusele sobilik tarkvaraarenduse tööriist. Ettevõtte juhataja Tõnu Näksi sõnul on toode esialgu embrüonaalses staadiumis, selle lõpetamiseks on vajalik lisarahastus.

"Küll mittemõõdetav, aga oluline tulem on kogemus erinevate töökultuuride ja organisatsioonidega. Meie inimesed on saanud unikaalset koolitust ja meie valduses on info valdkonnas toimuva kohta," möönis Näks. "Samas peitub TA-projektis osalemisel rida ohtusid. Tasub arvestada, et hea taotlus ei taga veel rahaeraldust. Projektist toote valmimise ja selle müügini on pikk tee, tarvis on hoida oma nišši, mis ideaalis peaks tähendama selgelt eristatavat osa tulemusest."

Näks rõhutas, et sarnastesse projektidesse pürgija peab jälgima riikide regulatsioone, mis eri maades võivad olla seinast seina erinevad. Ja kuna TA-projektide rahastus katab vaid 75% kuludest, tuleb oma kulubaas hoolega läbi arvutada, sest kassavoog vajab katmist nii nagu iga teisegi investeeringu puhul.

Tarkvaraarendaja OÜ Raiden Investeeringud omanik Kristo Klesment märkis, et hakkas teadlastega koostööd tegema, sest soovis liikuda välisturgudele ja tootearendust tõhustada. Selleks valiti EUREKA programmi kuuluv ITEA2.

Eksport on arengu võti

"Praeguseks oleme saanud eeltaotlusvoorudest positiivsed vastused ja tõenäosus, et me rahastuse saame, on üle 60protsendi," rääkis Klesment. "Kasu osalemisest selles on käegakatsutav - oleme saanud hulga kontakte, meil on selgem pilt ressursside olemasolust."
Puhastus- ja desovahendeid tootva ASi Chemi-Pharm Andres Palling on seda meelt, et tööstusettevõtte kasvu mootor on eksport.

"Arendustegevuse eeldus on selge strateegia ja selged eesmärgid, välisturgude tundmine ning tootearenduse ja sihtturgude vahelise seose tunnetamine," selgitas Paling. "Projektil peab olema taktikaline juht, kes on valmis arengutele kiirelt reageerima."

Paarkümmend korda odavam puidukuivati

Näiteid kõrgkoolide ja ettevõtete vahelisest koostööst, mis ka sihile ehk siis realiseeritava tooteni jõudnud, ei pea kaugelt otsima.

Nii on Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool mõlemad ettevõtetega ühiselt töötades välja töötanud alternatiivsed võimalused päikeseenergia kasutamiseks hoonete kütmisel.

Teine näide on Valgamaal kaubaaluseid valmistav OÜ Pro Fiksum, millele oli aasta eest tarvis puidukuivatit, ent n-ö tehasehinnaga tellides oleks see maksma läinud umbes neli miljonit krooni.

Kuna selline rahapaigutus käis väikefirmale üle jõu, pöörduti Tartu Ülikooli teadlaste poole, mille järel üks sealsetest uurimisgruppidest professor Arvo Aabloo juhtimisel ehitas vanast merekonteinerist täiesti toimiva ja firma vajadusi rahuldava puitmaterjali kuivati. Ülikooliga kahasse ehitatud kuivati läks Pro Fiksumile maksma aga vaid 200 000 krooni, mille hulgas oli ka oskusteabe jaoks EASist soetatud innovatsiooniosak.

Ettevõtja kommentaar

Triin Anette KaasikASi Estiko Plastar tegevjuht
Mulle kui ettevõtte juhile ütleb kogemus, et teadlased ja ettevõtjad räägivad tihtilugu erinevas keeles.

Teadlased on sageli oma ideedega pilvedes, ent väga fantaasiaküllased ideed töösturites poolehoidu. Viimased soovivad, et uus idee hakkaks võimalikult kiiresti kasumit tootma ja selleks peab see olema suhteliselt küps. Meie näiteks palkasime firmasse spetsiaalselt arendustöötaja, kes on n-ö tõlgiks teadlaste ja firma juhtide vahel.

Estiko-Plastari üks põhilisi teadlastega koostöö arendamise motiive on materjali - kile ja plasti - kokkuhoid ja efektiivsem kasutamine. Nii oleme viimase aasta-paari jooksul kile 20-25% senisest õhemaks saanud.

Igal juhul on arendustegevus vajalik, sest tehes homme samamoodi kui täna, ei lähe elu edasi.

Kuupäev: 2010-10-14 Kanal: Äripäev Autor: Ain AlvelaLink: http://www.aripaev.ee/4834/rubr_artiklid_483401.html

Eestlased töötavad välja nakkushaiguste kiirtesti

Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.

Test sarnaneks apteekidest kättesaadava rasedustestiga – proov võetaks uriinist või muust kehavedelikust ning tulemus oleks teada 10–15 minutiga. Peale kiiruse ja lihtsuse on test ka diskreetne – testi teeks ja tulemuse saaks teada vaid inimene ise.

Tänavu kevadel sai Lehese ja Tulbi ühisettevõte SelfDiagnostics kiirtesti tehnoloogilise platvormi väljaarendamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ligi 13 miljonit krooni. Selle tulemusel peaks aastaks 2013 valmima testi katseeksemplar ja seejärel prototüüp.

«Me oleme viimased kaks aastat selle projektiga väga aktiivselt tegelenud,» märgib Lehes. Seniseks saavutuseks loevad mehed tehnoloogilise kontseptsiooni väljatöötamist. «Järgmine samm on kontseptsiooni laboratoorne tõestamine, et see ka tegelikkuses töötaks.» Aasta alguses andis SelfDiagnostics sisse ka baastehnoloogia patenditaotluse prioriteedikuupäeva fikseerimiseks.

Nõudlus olemas
Lehes on veendunud, et nõudlus selliste testide järele on olemas. Vastav uuring on tema kinnitusel korraldatud Suurbritannias, kus iga neljas noor vanuses 15–24 aastat kasutaks kompleksset suguhaiguste kiirtesti neli kordas aastas.

Praegu saab suguhaigusi diagnoosida laborites PCR-meetodil, mis tähendab, et uriinist määratud patogeeni DNA tükki paljundatakse sadu või tuhandeid kordi, et patogeeni paremini kindlaks teha. Meetod nõuab keerulist laboritehnikat ning spetsialiste, kes oskavad testida.

Lehese hinnangul seisneb aga probleem hoopis selles, et inimesed pigem ei lähe arsti juurde testima. «Kuna see on aeganõudev, ebamugav ja diskreetne protsess,» põhjendab ta. Nii pöördutakse arsti juurde viimases hädas, kuigi haigusest oleks võinud teada saada juba palju varem. Lehese kinnitusel näitavad uuringud, et ligikaudu 80 protsenti arsti juurde pöördujatest on juba tõsiselt haiged ja oleks pidanud tegema seda varem.

Lehese sõnul ei konkureeri kodune kiirtest laborite ega arsti diagnoosiga. «Me tahame olla toetavaks võimaluseks ja anda esmase indikatsiooni.»

Kiirteste on siiski ennegi tehtud, näiteks suhkruhaiguse, HIVi, gonorröa ja naistel ovulatsiooni määramiseks, ent laialdast läbimurret turul ei ole neist saavutanud ükski. Lehese ja Tulbi sõnutsi on selliseid teste tavatarbijal ebamugav kasutada, sest need eeldavad õige tulemuse saamiseks ikkagi laborandi oskusi. Enamlevinud testide puhul tuleb proov saata postiga laborisse ning jääda tulemust ootama.

Lihtsa ja kiire nakkushaiguste testi väljatöötamisel on suurimaks kitsaskohaks tehnoloogiline meetod. Kuna keerulist ja mahukat laboritehnikat väikesesse kiirtesti ei suru ning laborandi oskusi nõudev test ei ole enam kodusele kasutajale mugav ega lihtne, otsivadki Tulp ja Lehes oma teadus-arenduse koostööpartneritega Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis ja Ülo Langeli eestvedamisel Stockholmi ülikoolis alternatiivseid võimalusi.

Uudne meetod
«Meie idee on detekteerida kas patogeeni DNA või RNA, mida suguhaiguste puhul saab määrata eelkõige uriinist,» selgitab Tulp. Meetod peab aga olema väga tundlik, et tuvastada õige biomarker ning vähendada veaprotsenti. Kui patogeeni DNA on uriinis määratud, on üks võimalus võimendada signaali, näiteks muuta molekulide värvi või kutsuda esile mõni uus reaktsioon. «Me töötamegi praegu põhiliselt signaali võimendamisega,» lisab Tulp.

Lehese sõnul tähendavad kodused kiirtestid meditsiinis paradigma muutust, sest selle asemel, et asuda ravima kaugelearenenud haigust, saab selle esialgselt diagnoosida juba varajases staadiumis.

«Turg võtab sellise teenuse lihtsamini vastu,» on Lehes kindel ja lisab, et võti on keskendumine lõppklientide ehk inimeste tegelikele vajadustele, milleks on terviseprobleemide ennetamine ja õigeaegne ravi.

Kiirtestide enamvaieldud eetiline dilemma seisneb küsimuses, kas testitulemusest või diagnoosist teavitamine võib raskete haiguste nagu näiteks HIVi puhul toimuda ilma spetsialisti (psühholoogi) toeta ja kuivõrd võib tehnoloogiat üksi usaldada. «Kuid mida aeg edasi, seda rohkem leiab tõestust, et inimese enda roll tervisehädadega võitlemisel on järjest suurenev,» selgitab Lehes ja rõhutab veel kord, et kiirtesti tulemus ei pretendeeri täielikule diagnoosile. «Test ütleb, et sul võib see haigus olla.»

Pealegi muudab tehnoloogia areng ka eetilisi norme ja arusaamu – ka rasedustesti tegemisel ja tulemuse teadasaamisel on oluline emotsionaalne moment, ent nüüdseks on need testid apteekides laialdaselt kättesaadavad ega tekita enam eetilisi küsimusi.

Tulp lisab, et dilemma võib tekkida koduse kiirtestiga fataalsete nakkushaiguste määramisel, SelfDiagnosticsi eesmärk on valmistada test kergemate suguhaiguste määramiseks.

Autor: Sigrid Sõerunurk, Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis, 01.09.2010

Kümne aastaga loodab firma LED-prožektoreid müüa 100 miljoni krooni eest.

Eestlaste ettevõte Digitaalne Sputnik OÜ on asunud välja töötama tehnoloogiat, mis võimaldaks filmitegijatel seniste prožektorite asemel kasutada väikeseid LED-valgusteid kirjutab Eesti Päevalehes Teele Tammeorg.

Praegu kasutatakse võtetel enamasti keraamilisel haliidil põhinevaid ehk HMI-valgusteid. Nende eluiga on 2000 tundi, nad on plahvatusohtlikud, kiirgavad UV-valgust, vajavad kõrgepinget ja lähevad väga kuumaks, loetles üks firma rajajatest Kaur Kallas. LED-ide eluiga on 40 000 tundi, nad ei kiirga UV-d, ei vaja kõrgepinget, on põrutuskindlad, põhimõtteliselt kestavad igavesti. Seal on väga konkreetsed mõõdetavad eelised.

Kui HMI-prožektoritel tuleb iga 2000 tunni tagant elektrilampe vahetada ja võttele ka voolugeneraator tuua, siis LED-lampide puhul neid muresid ei ole. Lisaks on LED-prožektorid praegustest tunduvalt väiksemad – vaid kümme korda kümne sentimeetri suurused ja nelja sentimeetri sügavused kuubid.

Kõik LED-valgustid, mis praegu turul on, on ikkagi lisavalguse andmiseks. Need on suhteliselt väikesejõulised ja suured. Mis täiesti puudub turult, on põhivalgus LED-valguse näol, rääkis Kallas. Millegi sellisega teised veel turule pole jõudnud.

LED-lampide väljatöötamiseks on ettevõte 2008. aastal kulutanud miljon krooni ja möödunud aastal umbes 600 000 krooni, lisaks saadi üle 260 000 krooni toetust EAS-ilt. Et prototüüp edasi tooteks arendada, taotleti sel aastal EAS-ilt veel 10 miljonit krooni ning sama palju pannakse ka oma raha juurde.

Kallase sõnul loodetakse esimene prožektor valmis saada kahe aasta pärast, seejärel ollakse valmis neid 1000 kaupa tootma hakkama. Kümne aastaga loodab firma Kallase sõnul kuupe 100 miljoni krooni eest müüa. Ühe prožektori hinnaks saab 1000 eurot ehk 30 protsenti vähem kui HMI-prožektoril.

Kallase sõnul näeb Digitaalne Sputnik oma põhiturgu Aasias ja Ida-Euroopas. Eesti filmitööstus on tilluke, nentis ta. Kuna filmieelarvest kulub keskmiselt 20–40 protsenti valgustusele, oleks LED-prožektoritega võimalik ka kulusid kokku hoida. Tootma hakatakse Tallinnas koostöös Voltaga.

Allikas: Eesti Päevaleht, Teele Tammeorg, 27.juuli

Geenitestid tõid aastaga 14 miljonit

Biotehnoloogiaettevõte Asper Biotech tegi möödunud aastal majandussurutisest hoolimata rekordarv geeniproove ning teenis nendega üle 14 miljoni krooni.

Märkimisväärne on, et 2008. aastal oli geenitestide käive 13,6 miljonit krooni ning mullu juba miljoni võrra suurem. Kokku oli firma käive 17 miljonit krooni, millest kasum moodustas natuke alla 1,2 miljoni krooni.

Kokku teenindas Asper 2009. aastal ligi 400 klienti kümnetest erinevatest riikidest. Käibest 90 protsenti moodustab eksport.

Praeguseks ning järgmiseks aastaks on ettevõtte juhtkonnal muljetavaldav eesmärk: suurendada teenuste mahtu kaks korda ning sealjuures kasvatada märkimisväärselt ka kasumit.

Autor : Gert D. Hankewitz, Postimees online 15.07.2010
Pilt :http://en.wikipedia.org/wiki/DNA

Head innovatsiooniideed saavad alati toetusraha

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Kas koos innovatsiooniaastaga lõppesid Eesti ettevõtjatel ka uuendusideed? EAS kutsub ettevõtteid aktiivsemalt tootearenduseks toetust küsima, sest heade mõtete elluviimiseks toetusrahast puudust ei tule.

Eestis arvatakse sageli, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. Suurbritannias panustasid aga aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%. Seejuures ei pea sealne riiklik toetusfond NESTA innovatsiooniks mitte ainult traditsioonilist teadus- ja arendustegevust, vaid kõiki kulusid teadmiste loomisse, näiteks disaini, organisatsiooni arengusse, teadmiste ja oskuste arendamisse, tarkvara kirjutamisse, turu-uuringutesse, reklaami, autoriõiguste kaitsmisse jne. Seega on vähemalt vanal heal Inglismaal leidnud tõestamist, et teadusmahukus ainuüksi ei too veel majanduslikku edu, vaid on ainult üks mitmest innovatsioonikomponendist.

EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele sõltumata majandusharust ja suurusest, et aidata välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetuse andmisel hinnatakse kavandatava toote uudsust, projekt tasuvusaega (näiteks 4-5 aastat) ning toote turule jõudmise perspektiivi. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute tellimist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt taotlejast ja projektist tuleb 25-75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Kindlasti on paljudel ettevõtetel praegusel masuajal keeruline leida omafinantseeringut toetuse taotlemiseks. Samas on praegu hinnatase madalam kui buumiaegadel, tööjõuturul palju häid inimesi ning uuendustesse panustamine ja uueks majanduskasvuks valmistumine seetõttu eriti perspektiivne. Kutsun kõiki ettevõtteid EASi tasuta eelnõustamisele, et leida koos meie konsultantidega vajadusel võimalus toetusraha saamiseks. Traditsioonilises tootmises on küll tihti päris uuenduslikku aspekti keeruline leida ning sageli on tegemist olemasoleva toote arendamisega, kuid enne eelnõustamisel käimist ei tohiks käega lüüa. Sageli on pärast projekti kohendamist võimalik ühel või teisel viisil toetusraha taotleda. Samas tuleb silmas pidada seda, et ettevõte keskenduks ikka oma äri arendamisele, mitte ei kirjutaks projekti toetuse saamise pärast.

Mähelased said ülipuhta joogivee

Täna pidulikult avatavas veepuhastusjaamas kasutatakse täiesti uudset tehnoloogiat, mis vabastab 3000 Mähe elaniku joogivee ka radioaktiivsetest osakestest, kirjutab Urmas Tooming tänases Postimehes. Seda senisest palju säästvamalt ja ilma tavapäraste kemikaalideta.

Mähe veepuhastusjaama uudsus seisneb selles, et kui siiani tuli puurkaevuveest radioaktiivsete osakeste kõrvaldamiseks kasutada kalleid ja kõvasti energiat neelavaid seadmeid, siis nüüd aitavad sama teha vees leiduvad raud ja mangaan.

Uudse veepuhastamistehnoloogia kasutusele võtnud firma Water Technology Partners juhatuse liikme Tiit Kivimäe sõnul eemaldatakse raud ja mangaan seejärel joogiveest koos muude kahjulike komponentidega. Mingeid täiendavaid kemikaale lisada ei ole vaja.

Uus jaam avatakse pidulikult küll alles täna, aga 3000 mähelast on Eesti üht puhtamat joogivett nautinud juba mõnda aega.

Kivimäe selgitas, et senine meetod joogivee radioaktiivsuse kõrvaldamiseks eeldas lisaseadet, mis neelab palju energiat. Lisaks on seni tulnud kasutada ka mitmesuguseid kemikaale. Selle tulemusel saadakse sisuliselt joogiks kõlbmatu vesi, kuna see on liiga puhas ja inimeste tervisele isegi kahjulik. Sobiva tulemuse saamiseks tuleb sellist vett segada natuke «mustemaga».

Kivimäe sõnul on puurkaevuvee radioaktiivsus tõsine probleem nii Eestis kui mujal Euroopas. Seetõttu on huvi uudse tehnoloogia vastu suur ja Water Technology Partners on esitanud oma lahenduse patendi saamiseks. Tehnoloogia väljatöötamisel on koostööd tehtud ka Tallinna Tehnikaülikooli teaduritega eesotsas professor Rein Munteriga. Toetusraha on saadud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.

Analüüsid näitavad, et uudne tehnoloogia puhastab puurkaevuvee rauast ja mangaanist kuni 90 ning radioaktiivsusest kuni 85 protsendi ulatuses. Uue jaama ülalpidamiskulud on Kivimäe sõnul üle kümne korra väiksemad kui tavameetodil vett radioaktiivsusest puhastavate seadmete puhul.Loe kogu artiklit Postimehes

DEFENDEC esitleb kaitsetööstuse tippettevõte messil Pariisis oma innovaatilist traadita sensorite võrgutehnoloogiat

14-18. juunil 2010 kogunevad Pariisis rahvusvahelisel messil " EUROSATORY 2010" maailma kaitsetööstuse tippettevõtted ning oma esitlusega on väljas ka innovaatiline Eesti ettevõte DEFENDEC OÜ (kuni 26.04.2010 Smartdust Solutions OÜ), kes esitleb messil oma innovaatilist traadita sensorite võrgutehnoloogiat ehk perimeetri jälgimise süsteemi, mis vähendab oluliselt opereerimiskulusid ning aitab turvata ja päästa inimelusid.

DEFENDECi juhi Jaanus Tamme sõnul ootavad nad messilt konkreetseid kontakte, sest senine praktika on näidanud, et hea esitluse korral on see tõhusaim viis oma teenuse tutvustamiseks maailmas: "Oleme ettevalmistanud huvitava live-demonstratsiooni, mis näitab, kuidas väljatöötatud kaitsesüsteem reaalselt töötab ning kui efektiivselt saab suunata pilte ka läbi õhu, ilma kilomeetritepikkusi juhtmeid vedamata ning pidevat mehitatud valvet kasutamata."

Maailmas kulutatakse seniajani tohutuid summasid kaabeldatud videovalve arendusse, mis eeldab 24h pidevat jälgimist, vaja on teha suuri infra investeeringuid ning seda pidevalt hooldama. See tõstab kaitseprojektid väga eelarvemahukateks.

DEFENDECi toode on teiste süsteemidega võrreldes väga efektiivne. Ta on portatiivne, seda on lihtne paigaldada, tal on kauakestev aku, ning saadab kontrollkeskusesse visuaalse tõenduse, mille järgi saab otsustada, kas on üldse vaja saata mehitatud valve välja või mitte.

Targa Tolmu tehnoloogia arendamist on Eestis toetanud EAS ja Euroopa Komisjon 1 miljoni EUR. Ettevõte teeb koostööd Tallinna Tehnikaülikooli Proaktiivtehnoloogiate teaduslaboriga.

Loe uudist: http://www.smartdust.ee/news
Messi info: http://www.eurosatory.com/

Goliath Wind arendab kolmemegavatist tuuleturbiini

Goliath Wind OÜ teatab, et plaanib selle aasta keskel alustada täismõõtmeis kolmemegavatise nimivõimusega tuuleturbiini generaatori projekteerimist.

Nimetatud võimsus on saamas uueks standardiks globaalsel tuuleenergia turul - seda kinnitas 2009. aasta alguses Goliath Windi poolt ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt kaasfinantseeritud turu-uuring, seisab ettevõte 2009. aasta majandusaruandes.

Järgmise etapi finantseerimiseks on Goliath Wind alustanud läbirääkimisi potentsiaalsete investoritega, sealhulgas mitmete rahvusvaheliste energiaettevõtetega, kellelt firma ootab panustamist ka strateegilises plaanis.

Järgmiseks Goliath Windi eesmärgiks on 2011. aasta lõpuks valmis saada kolmemegavatise toote sertifitseeritud prototüüp, mille põhjal alustada seeriatootmist ja eksporti globaalsele turule.

Goliath Windi eesmärgiks on arendada välja seniste lahendustega võrreldes odavam, samas töökindel ja efektiivne tuuleturbiini generaator, mis võimaldaks alandada tuuleenergia hinda.

Toetusraha ootab innovaatoreid

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor


EAS kutsub ettevõtteid aktiivsemalt tootearenduseks toetusraha küsima, sest kõrgtehnoloogiliste valdkondade kõrval napib toetustaotlusi just tööstusettevõtetelt. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud programmi miljardikroonisest eelarvest on tänaseks toetusi antud 450 miljoni krooni ulatuses.

Eestis arvatakse sageli, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. Suurbritannias panustasid aga aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%. Seejuures ei pea sealne riiklik toetusfond NESTA innovatsiooniks mitte ainult traditsioonilist teadus- ja arendustegevust, vaid kõiki kulusid teadmiste loomisse, näiteks disaini, organisatsiooni arengusse, teadmiste ja oskuste arendamisse, tarkvara kirjutamisse, turu-uuringutesse, reklaami, autoriõiguste kaitsmisse jne. Seega on vähemalt vanal heal Inglismaal leidnud tõestamist, et teadusmahukus ainuüksi ei too veel majanduslikku edu, vaid on ainult üks mitmest innovatsioonikomponendist.

Start-up´ide toetamine on vajalik ning taolised ettevõtted on EASilt üpris palju ka toetusraha saanud. Tavaliselt on uute ettevõtete innovatsiooniprojektide ambitsioon küll tänuväärselt võimas, aga samavõrra on suured ka riskid. Senisest rohkem toetustaotlusi ootaks aga just tööstusettevõtetelt. Ehkki tegutsevate ettevõtete uuendusalased eesmärgid on sageli tagasihoidlikumad, on ka riskid nende elluviimisel oluliselt madalamad. Tegutseva tööstuse projektid jõuavad tihtipeale kiiremini turule, kuna neil ettevõtetel on juba tooted ja tootmine ning ka kliendid olemas.

Seni on aga tööstusettevõtted ja pikemalt toimetanud firmad küsinud EASilt tootearenduseks eeskätt kuni 50 000-krooniseid innovatsiooniosakuid, kuid on ka mahukamaid projekte. Aprilli lõpus sai ligi 2,9 miljonit krooni toetust Konesko masinatööstus, kes hakkab välja töötama uut tüüpi 10- ja 20-kilovatise võimsusega tuulegeneraatoreid.

EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele sõltumata majandusharust ja suurusest, et aidata välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetuse andmisel hinnatakse kavandatava toote uudsust, projekt tasuvusaega (näiteks 4-5 aastat) ning toote turule jõudmise perspektiivi. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute tellimist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt valdkonnast tuleb 25-60% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Tasuta eelnõustamine aitab leida lahenduse
Kindlasti on paljudel ettevõtetel praegusel masuajal keeruline leida omafinantseeringut toetuse taotlemiseks. Samas on praegu hinnatase madalam kui buumiaegadel, tööjõuturul palju häid inimesi ning uuendustesse panustamine ja uueks majanduskasvust valmistumine seetõttu eriti perspektiivne. Kutsun kõiki ettevõtteid EASi tasuta eelnõustamisele, et leida koos meie konsultantidega siiski võimalus toetusraha saamiseks. Traditsioonilises tootmises on küll tihti päris uuenduslikku aspekti keeruline leida ning sageli on tegemist olemasoleva toote arendamisega, kuid enne eelnõustamisel käimist ei tohiks käega lüüa. Sageli on pärast projekti kohendamist võimalik siiski ühel või teisel viisil toetusraha taotleda. Samas tuleb samas silmas pidada seda, et ettevõte keskenduks ikka oma äri arendamisele, mitte ei kirjutaks projekti toetuse saamise pärast.

Peenmehaanik saab abi Protolabi katsetöökojast

Autor: Ain Alvela, Äripäev, 13.05.2010

Poole aasta eest Tartu teaduspargis avatud Protolabi katsetöökoda on võtnud endale eesmärgi pakkuda peenmehaanika alal nii konsultatsioone kui ka abi disainimisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel.

Protolabvõrgustiku tootearendusalased tugiteenused on suunatud ettevõtetele ja teadus-arendusasutustele. Võrgustiku klientidele pakutakse prototüüpimise täisteenust.

Protolabi laborijuhataja Roman Muguri sõnul pakub Protolabi katsetöökoda peenmehaanikaalast tootearendusteenust.

"See võib sisaldada konsultatsioone uute toodete arendamise vallas ning abi nende toodete disainimisel, insenerilahenduste, sealjuures ka tootmistehnoloogia väljatöötamisel, samuti konstruktsiooni analüüsimisel," selgitab ta. "Pakume ka prototüüpide ja esikeksemplaride valmistamist ning katsepartiide ja väikeseeriate valmistamist."

Oluline koostööpartnerite grupp on Tartu Teaduspargi asukad, keda on kokku ligi seitsekümmend. "Neist tihedam koostöö on kujunenud seesuguste firmadega nagu OÜ LDiamon, OÜ Click and Grow, OÜ Interspectrum ning OÜ Jeko Disain," loetles Mugur. "Mitu ettevõtet väljastpoolt teadusparki on samuti meilt abi saanud."

TÜ Füüsika Instituudi nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmus märkis, et kuigi Protolab pole veel lõplikult välja kujunenud, avaldab katsetöökoda lootustandvat muljet.

"Eks väljakujunemine ongi pikem protsess, päris selge pildi katsetöökoja tegevusest saab ehk ühe-kahe aasta pärast," selgitas Lõhmus. "Praegu pole Protolab veel leidnud oma kohta teadussüsteemis, nad alles valmistuvad suuremale turule minemiseks. Näen neis kindlasti suurt potentsiaali."

"Kui katsetöökoda saab öelda, et asi, mis näiteks mõnes tootmisettevõttes häid tulemusi annab, on nende tehtud, siis on see juba suur näitaja," nentis Lõhmus.

Naabriks saab Nanolab

Tartu Teaduspark soovib ehitada Baltimaade suurima puhasruumide kompleksi nanotehnoloogia ettevõtjatele vajalikuks arendustööks.

Pooltööstuslik labor valmib 2011. aasta kevadel. Nanolabis hakatakse välja töötama lahendusi, millel on potentsiaali jõuda toodetena kiiresti turule.

Näiteks saab loodavas laboris teha nanotehnoloogilisi funktsionaalseid pinnakatteid klaasitööstusele, läbipaistvaid elektroode, gaasisensoreid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapsleid ravimi- ja kosmeetikatööstusele. Nanotehnoloogiat on hinnatud üheks kõige kiiremini arenevaks tehnoloogiasektoriks.

Loe kogu artiklit

Eesti firma Estel hakkab lennukeid käivitama

Estel Elektro loob maailma lennujaamadele uut tüüpi energiaalaldeid, mille abil lennukeid elektriga toidetakse, saame lugeda Andres Reimeri Ärilehe artiklist.

EAS andis Estel Elektrole ligi miljon krooni toetust uue põlvkonna energiaalaldite loomiseks. Tegemist on seadmega, mille abil varustatakse lennujaamas lennukeid elektrivooluga ja käivitatakse mootoreid.

Terava konkurentsi tõttu ei soovi ma avaldada, millistesse lennujaamadesse kavatseme esimese partii saata, kuid kõne all on tellimus ühelt väga suurelt lennujaamalt," ütles Esteli juht Sergei Frolov. Kui meie seade valmib, siis on tegemist maailma moodsaima tippklassi tootega. Eelmisel aastal tegime ühe uuenduse iseseisvalt, kuid nüüd otsustasime ekspordivõime tugevdamiseks toetust küsida."

Estel soovib alaldeid toota uutele või rekonstrueeritavatele lennujaamadele, kuhu neid tellitakse korraga vähemalt 100-200. Ühe seadme maksumus jääb sõltuvalt tehnilistest nõudmistest 300 000-800 000 krooni vahele. Igapäevaste parandustööde käigus vajab lennujaam tavaliselt korraga 5-10 sellist alaldit.

Estel on tootnud lennujaamade jaoks nii lääne kui ka Nõukogude päritolu lennukitele sobivaid alaldeid juba varem ja need moodustavad kõige laiema tellimuste geograafiaga tootegrupi, millel on tellijaid Iirimaalt Kuubani. Alaldi tehnilist arengut võib võrrelda televiisori arenguga," selgitas Frolov. Kõige esimesed televiisorid näitasid pilti samuti nagu tänapäevased, kuid tänapäevased on kompaktsemad, toodavad paremat pilti ja heli, on ökonoomsemad - sama areng toimub ka alaldite juures." Uuenduslik seade valmib Esteli insene­ribüroos tänavu ja selle loomisega tegeleb viis inseneri.

Estel valmistas Tallinna lennujaamale muundurseadmed, kui siin hakkasid maanduma esimesed Boeingud. Viimasesse Tallinna lennujaama rekonstrueerimisse Eesti oma ettevõtet ei kaasatud, sest peatöövõtja eelistas välismaa tarnijaid.

Eesti on deklareerinud, et meil ei ole oma majanduse suhtes protektsionismi, kuid millegipärast me talume, kui välismaa peatöövõtja ei vali mitte parimaid seadmeid, vaid toob kaasa oma koduriigi ettevõtete toodangu," tõdes Frolov.

Eesti juhtiv elektrimuundurite tootja Estel töötab välja ja toodab elektrotehnilisi seadmeid. Peamisteks toodanguartikliteks on elektrienergia pooljuhtmuundurid, trafod ning voolupiiramis- ja silumisreaktorid. Esteli toodangut rakendatakse energeetikas ja masinatööstuses, samuti energiamahukates tööstusharudes - metallurgiakombinaatides ja suurtes metallitöötlusettevõtetes.

Esteli püsiklientideks on Venemaa, Ukraina ja teiste SRÜ liikmesmaade, aga ka Saksamaa, Poola, Hiina, Korea ja Egiptuse ettevõtted. Oma uue tootega on Estelil kõige lihtsam liikuda senisele turule, näiteks Moskvasse, kus töötab juba nende tütarettevõte, samuti Poolaja Ukrainasse ning Lätti-Leetu. Ühtlasi soovib firma klientideks haarata ka teiste Euroopa Liidu riikide lennujaamu.

Allikas: Andres Reimer, Eesti Päevaleht (Ärileht)

Südamejuust pälvis kolm olulist auhinda

Piimandusühistu E-Piim toode Harmony Südamejuust pälvis möödunud nädalal kolm olulist auhinda: Eesti Parim Piimatoode, Selveri Parim Toiduaine ja innovatsiooni aukiri.

Möödunud nädalal toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil krooniti Harmony Südamejuust konkursi "Eesti Parim Toiduaine 2010" raames Eesti Parima Piimatoote tiitliga. Lisaks parimale piimatootele kuulutati Harmony Südamejuust Selveri Parimaks Toiduaineks ning tunnustati innovatsiooniaasta IN.ee aukirjaga.

Sel aastal Põltsamaa Meierei 100. tegevusaastat tähistava Piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas sõnas, et Harmony Südamejuust on maitsev kooslus traditsioonidest, eestimaisusest ja innovatsioonist. "Avaldan suurt tänu kõigile, kes on olnud sedavõrd uudse toote valmimise juures ja mul on hea meel, et lisaks tarbijate kiitustele on meie saavutusi nüüd ka avalikult tunnustatud," ütles Murakas. Piimandusühistu E-Piim toode Harmony Südamejuust sisaldab Eesti teadlaste poolt avastatud vererõhku reguleerivat Tensia bakterit, mille igapäevane tarbimine mõjub vererõhku reguleerides kasulikult südame-veresoonkonna tööle.

Harmony Südamejuustu tervislikud omadused on teaduslikult tõestatud kliiniliste katsetuste teel, milles on osalenud rohkem kui 200 inimest. Lactobacillius Plantarum Tensia tervislikud omadused avastati Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse poolt, mille asutasid 2004. aastal Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, OÜ Starter ST ja Piimandusühistu E-Piim. Teadmistepõhise majanduse programmi raames on Harmony Südamejuustu uurimistöid toetanud ka Eesti riik läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse.

Lactobacillus plantarum Tensia on varem kõrgetasemelist tunnustust pälvinud rahvusvahelisel leiutiste näitusel KIWIE 2009. aastal Koreas ning naisleiutajate konverentsil EUWIIN 20 09. aastal Helsingis.

Loe südamejuustust täpsemalt: http://www.tensia.eu/uudised/

Konesko alustas tuulegeneraatori juurutamisega väikemajapidamistele

Seni peamiselt rahvusvahelisele kontserni­le Konecranes International elektrimootoreid tootnud Konesko alustas 2008. aasta lõpul esi­mese omatoote - väikemajapidamisele mõel­dud tuulegeneraatori juurutamisega.

Kuigi projektijuht Alvar Hirtentreu arvas too­na, et esimene oma tuulegeneraator peaks Konesko hoovile üles saama juba suve lõpul 2009, vältas töö kolmveerand aastat kauem -kraana abil sikutati mast püsti ja pandi labad külge alles sel nädalal.

Prototüüp valmis koostöös Tallina tehnika­ülikooli (TTÜ) soojustehnika instituudi, elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi­ga, elektroonse juhtimissüsteemi tegi OÜ Energiatehnika.

Uuringud näitavad, et tuulegeneraatorite di­sainimisele on vähe tähelepanu pööratud, seepärast näevad veel disaini kallal vaeva disai­nerid eesotsas Martin Pärnaga.

Kui algul oli kavas labad teha liimpuidust, mis on kõige vastupidavam, siis teisipäeval püsti pandud tuulemasin peab ikkagi leppima Hiinas toodetud klaasplastist labadega. «Vali­sime need, et kiiremini tulemuseni jõuda, aga liimpuidust labade mõttest pole me loobunud, » lisas Hirtentreu.

Oma 10kilovatisest Hiina päritolu sugulasest on Koneskos toodetud 20kilovatine prototüüp kümme meetrit kõrgem ehk 22meetrise mas­tiga. «Plaanime teha väiksemaid, kahe-, viie-ja kümnekilovatiseid ning ka suuremaid kuni saja kilovatini välja,» selgitas Hirtentreu.

Väiksemaga katab suvila energiavajaduse, 20kilovatine peaks energiaga ära toitma ühe suurtaluniku ja tema naabri. «Tegime ka turu-uuringu, suund on Baltikumi, Rootsi ja Soome turule, Poola poole piilume ka. Eestis on huvi­lisi just maal, ka kirikuid,» lausus Hirtentreu.

Kõik peaks tootmiseks valmis olema 2011. aasta oktoobri lõpuks.

http://www.konesko.ee/
Allikas: Järva Teataja, 29.04.2010

Eesti parim piimatoode on Harmony südamejuust

Täna Olümpia hotellis toimunud toiduainetööstuse aastakonverentsil kuulutati välja "Eesti Parim Toiduaine 2010" konkursi võitjad.

Tootekonkursile esitati Eesti toidutootjate poolt kokku 112 toodet 27 ettevõttelt. Laekunud toiduaineid hindas komisjon, kuhu kuulusid eelneva spetsiaalse koolituse läbinud toitumisteadlased, riigiametnikud, toiduajakirjanikud ja kaubanduse esindajad. Juba 16. aastat toimuva toiduainete konkursi eesmärgiks on innustada tootjaid tegelema tootearendusega, seeläbi tõstes kvaliteeti ja konkurentsivõimet nii Eesti turul kui ka väljaspool seda.

Eesti Parim Piimatooteks kuulutati Piimandusühistu E-Piim Harmony südamejuust, milles sisaldub Eesti teadlaste poolt välja töötatud vererõhku reguleerivat Tensia bakterit ja mille igapäevane tarbimine mõjutab kasulikult südame-veresoonkonna tööd, reguleerides vererõhku.

Lactobacillus plantarum Tensia on väljatöötatud Tartu Ülikooli, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Eesti Maaülikooli 12 Eesti teadlase (M Mikelsaar, M Zilmer E Songisepp, P Hütt, M Rätsep, J Stsepetova, I Smidt, M Utt, J Üksti, K Zilmer, S Kõljalg, K Kilk) poolt ning pälvinud rahvusvahelise tunnustuse 2009. aastal Koreas rahvusvahelisel leiutiste näitusel KIWIE 2009 (Korea International Women Inventions Exposition 2009) kuldmedali ning Helsingis EUWIIN 2009 (European Union Women Inventors’& Innovators’ Network) konverentsil eriauhinna.

Südamejuustu väljatöötamist rahastas Eesti riik läbi Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse.

Eesti parimaks pagaritooteks valiti Fazeri must seemneleib ning parimaks lihatooteks Rakvere Lihakombinaadi toorjuustutäidisega lihapallide tooteseeria. Eesti parima kastme tiitli pälvis Felixi sinepi ja mee kaste. Parimaks köögiviljatooteks valiti Salvesti küüslaugukurk. Parim valmistoode oli Saarioinen Eesti OÜ pannkookide tooteseeria.

Loe konkursist lähemalt:

Fits.me osaleb Amsterdamis interneti- ja veebikonverentsi The Next Web finaalis ja avab oma esimese virtuaalpoe.

27 - 29. aprillil 2010 toimub Amsterdamis viies Euroopa esinduslikem interneti- ja veebikonverents The Next Web, mis toob kokku parimad ettevõtted Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest.

Konverentsile kogunevad ligi 1200 mõjukat e-kommertsi professionaali, et arutleda veebi tulevikutrendide üle, saada inspiratsiooni konkurentidelt ja teha äri. Konverentsi raames toimub ka alustavate ettevõtjate võistlus, kus algselt 245 start-up firma seast on välja valitud 25 finalisti, kelle hulka kuulub ka Eesti rõivarobot Fits.me.

Konverentsi jooksul saavad finalistid võimaluse tutvustada oma ettevõtet ülemaailmsele publikule, mis koosneb ekspertide žüriist, IT- ja tehnoloogia ajakirjanikest, riskikapitalistidest, blogijatest, toote-teenuse potentsiaalsetest kasutajatest, võimalikest partneritest ja tuhandetest huvilistest.

Fits.me-d esitletakse kolmapäeval, 28. Aprillil, kus avatakse ka esimene virtuaalne proovikabiin Ühendkuningriigi veebipoes Hawes & Curtis. Mais plaanitakse internetipoe lahenduse avamist ka USAs.

Vaata kõiki The Next Web finaali jõudnud ettevõtjaid
Loe Fits.me plaanidest täiendavalt: Äripäevast (27.04.2010) ja Arengufondi kodulehelt.

Tanel Joost: Meditsiinitehnika tootjad vajavad Eesti tarbija tuge

Ain Alvela Äripäevast tõdeb oma tänases artiklis, et Eestis tegutsevad meditsiinitehnika valmistajad leiavad, et meie ostjad kipuvad eelistama sissetoodud tooteid, mis pärsib kodumaa ettevõtete uuendusmeelsust.

Ta toob välja haiglamööbli ja meditsiinitoodete valmistamisega tegeleva OÜ Equa juhataja Tanel Joosti tõdemuse, et 80% ettevõttes toodetud haiglavooditest, massaažilaudadest, palatikappidest, käimisabivahenditest, invatualeti sisustusest ja ühekordsetest kraadiklaasikatetest müüakse piiri taha. Lisaks teeb firma metalli- ja polsterdustööde allhanketöid, mille tellijad on samuti valdavalt välismaalt - Soomest, Rootsist, Norrast ja Saksamaalt.

"Siiani oleme uusi tooteid põhiliselt ise oma jõududega välja töötanud," vahendab Alvela Joosti selgitust. "Praegu on käsil ka üks EASi toel käivitunud tootearenduse teema - eeluuringu projekt taastusravis kasutatava kõnniroboti väljatöötamiseks. Loodame selle projekti raames mõne aasta pärast robootika arendamises suure sammu edasi teha."

Joost rääkis, et mõnikord leiab klient nende juurde tee ka oma tooteidee või tehnilise lahendusega, mille Equa insenerid siis tootmisse juurutavad. Tavaliselt turustatakse selliseid tooteid edaspidi tellija kaubamärgi all.

Nii töötas Equa Rootsi ja Norra turu jaoks välja palatikapi ja seda müüdi sealsetel turgudel kliendi kaubamärgiga edukalt juba üle aasta, enne kui Eesti ostjad seda järk-järgult eelistama hakkasid.

"Kohalikud tootjad vajaksid rohkem tuge Eesti kliendilt, et olla edukad uuenduslike toodete väljatöötamises ja nende müümises," rääkis Joost.

Loe artiklit: Ain Alvela, Äripäev, Meditsiinitehnika tootjad vajavad Eesti tarbija tuge