Monday, December 21, 2009

Innovatsiooni DNA

Ilmar Pralla, EASi innovatsiooni
divisjoni direktor



Innovatsioon on vaid kõrgtehnoloogiliste start-up’ide pärusmaa? Tegelikult on uuendusmeelsus paljude firmade DNAs, kuid miskipärast pelgavad traditsioonilised majandusharud uuendusteks toetusraha küsida.

EAS on 1,5 aastaga andnud tootearenduseks toetust 151 ettevõttele kokku ligi 345 miljonit krooni. Toetusesaajate seas domineerivad biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmad ning eeskätt just alustavad (ülikoolidest välja kasvanud ettevõtted) ettevõtted.

Alustavate ettevõtete äriprojektid on üsna pika perspektiiviga, kulub 4–5 aastat, enne kui suudetakse töökohti luua ja majandust tervikuna aidata. Neil investeeringuil on kõrged riskid, paljusid projekte ei saada vaatamata toele edu.

Tegutsevate ettevõtete innovatsiooniprojektidesse investeerimine on oluliselt madalama riskiga ja toob ühiskonnale väärtust kiiremini. Seni on tööstusettevõtted ja pikemalt toimetanud firmad küsinud EASilt tootearenduseks eeskätt kuni 50 000krooniseid innovatsiooniosakuid. Kuni 50 miljonini küündivate toetusarendustoetuste taotlemiseni pole nad veel eriti jõudnud.

Traditsioonilised tööstused teevad tihedamini koostööd teadusasutustega. Mullu pakkusid 7 kõrgkooli era- ja avalikule sektorile teadusteenuseid 300 miljoni krooni eest, 10 korda rohkem kui aastal 2001. Kuid väga suur potentsiaal on veel kasutamata.

Ettevõtted kurdavad, et kõrgkoolilõpetajad ei vasta nende ootustele ega teadusasutused suuda pakkuda lahendusi praktilistele äriprobleemidele. Teadusinimeste meelest aga ettevõtete probleeme lahendades maailmatasemel teadustulemusi ei saavutata.

Siiski sõlmivad ettevõtted ja teadusasutused järjest enam koostöölepinguid erinevais valdkonnis. See aitab kaasa innovatsioonile Eestis tervikuna.

Friday, December 4, 2009

Eesti ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad õppevisiidil Euroopa kosmoseagentuurides

Mart Vihmand

1.-2. detsembrini toimus kosmose valdkonna õppevisiidilt Saksamaale Münchenisse kus 20 Eesti ettevõtjat ja avaliku sektori esindajat külastas EADS Astriumi, Euroopa suurimat ja edukaimat kosmoseettevõtet ning Saksamaa kosmoseagentuuri DLR.

Reisi raames said Eesti ettevõtted võimaluse enda tooteid ja teenuseid tutvustada ja ise Euroopa kosmosesektori tegeliku võimekuse, organisatsiooni struktuuri ning kultuuriga tutvuda. Tegemist oli harukordse võimalusega, mis sai võimalikuks tänu EASi ja Invent Balticsi pikaaegsele lobby-tööle.
Otseste lepinguteni veel ei jõutud, kuid võib öelda, et mitmed Eesti ettevõtete pakutavad tooted ja ärilahendused äratasid külastatud ettevõtetes märkimisväärset huvi.
(Vaata video)
Galileo Control Centre DLR kosmoseagentuuris




1)DLR, satelliidi juhtimiskeskus.
2)Andreas Lindenthal EADS Astrium senior vice president. (Intervjuu)
3)Puhtusklassiga 100 000 clean room, kus valmistatakse ja testitakse satelliitide päikesepaneele. Ühe kahest taustal asuva paneeli hind on ca 1 miljon €.



Eesti Ettevõtja EADS Astriumis

Siinkohal võib välja tuua:

Tartu Observatooriumi ja Tartu Ülikooli Mereinstituudi uudsed optilise- ja radarkaugseire pilditöötlusalgoritmid satelliidiinfo edaspidise kiirema, adekvaatsema ja odavama töötlemise rakendamisel.
OÜ Visitret uudsed fluorpolümeer-pinnakatete (tuntuim näide on teflon) keemilise sidumise baasil tekkivate uute võimaluste rakendused pindade katmisel.
Smartdust Solutions OÜ poolt väljatöötatud intelligentne sensorite tasandil autonoomselt suhtlev elektroskeemide võrgustik, mida saab kasutada süsteemi eriosade juhtmevaba ühenduse integreerimisel.
Modesat Communications poolt väljatöötatud üliefektiivne andmete edastamise algoritm, mis võimaldab ühe sagedusalaga piiratud andmeriba kaudu edastada oluliselt rohkem informatsiooni kui seni tuntud meetoditega.
Metrotec, kes pakub praktikas hästi tõestatud GPS positsioneerimis- ja GSM andmeside tehnoloogial põhinevaid objektide ja nende erinevate karakteristikute distantsmonitoorimise teenuseid ja riistvaralisi terviklahendusi.
Webmedia, kes suudab kosmosetööstusele pakkuda ülikõrgetele standarditele vastavaid IT süsteeme ja tarkvaraarendust.
Samuti pakkusid EADS Astrumile ja DLR-ile huvi mitmed Eesti Kaitsetööstuse Liidu liikmesettevõtete tooted militaarvaldkonnast.

Loodud otsekontaktide baasilt arendatakse juba edasi konkreetseid koostöösuhteid!
Veljo Raide -
Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht juhtimiskeskuses.

Tuesday, December 1, 2009

Eesti firma loodab jõuda vähiravimi kliiniliste testideni 2011. aastaks

Viide: Postimees online
Autor: Raigo Neudorf

Vähiravimi väljatöötamisega tegelev Eesti ettevõte AS Celecure loodab oma arendustegevusega jõuda aastaks 2011 nii kaugele, et taotleda siis luba ravimi kliiniliste uuringute läbiviimiseks.

Celecure'i tegevjuht Tarmo Kivi ütles E24'le, et kuigi täna on veel vara öelda, kas 2011. aastal ka reaalselt oma vähiravimi kliiniliste testideni jõutakse, on selleks siiski hetkel väljavaated olemas.

Samas tuleb enne seda edukalt lõpuni viia ravimi väljatöötamise eelkliiniline faas. Kui kõik õnnestub, on kavas 2011. aastal ettevõttel taotleda luba kliiniliste uuringute läbiviimiseks.

Näiteks käib praegu uue ravimi puhul töö ravimi erinevate modifikatsioonide arendamisega ning hiirkatsete ja teiste meetoditega parima ravimiks sobiva formulatsiooni valimine.

Seejärel tuleb preparaati toota vastavalt ravimite tootmisstandarditele ning teha üle ka ohutusuuringud. Võrreldes teiste maailmas väljatöötamisel olevate vähiravimitega peab Kivi Celecure'i ravimit konkurentsivõimeliseks.

«Meie eeliseks on unikaalne mehhanism, mis võimaldab samaväärse efektiivsuses juures ravimit laialdasemalt kasutada ja saavutada paremaid kombinatoorravi tulemusi koos teiste ravimeetoditega,» märkis Kivi.

Tema sõnul on ravimi väljatöötamine üsna pikk protsess. Näiteks alustas Celecure oma projektiga 2005. aastal.Kui 2011. aastal peaks jõutama ka kliiniliste testideni, kulub sellele faasile keskmiselt umbes viis aastat.

Kui ka sealt saadud tulemused on sobivad, saab ravimi kasutusele võtta.

Eesti firma paneb arvutid kalu kasvatama

Viide: Postimees online http://www.e24.ee/?id=195235
Autor: Raigo Neudorf

Noorte ettevõtjate poolt loodud Primefish Solutions OÜ töötab välja infotehnoloogilist lahendust, mis aitab kalafarmidel paremini kalu kasvatada.

Kuigi ettevõte on oma projekti kallal töötanud vaid viis kuud, võib firma juhi Martin Koppeli sõnul öelda, et seni on kõik läinud plaanide kohaselt. «Tootearendusega plaanime valmis saada tuleva aasta kevadeks ehk täpselt selleks ajaks, kui algab Eestis aktiivne kalakasvatusperiood,» sõnas Koppel.

Tema sõnul võimaldab väljatöötatav süsteem mõõta põhiliselt vee parameetreid (temperatuur, pH, hapnik, veetaseme kõrgus) aga ka lisaks rõhku torustikus, et võimalikult varakult tuvastada infrasüsteemi rike. Nende parameetrite järgi koostatakse söödatabelid, mille kaudu on mugav arvutada kala hetkekaalu ja prognoosida juurdekasvu. Hiljem on hea statistikat teha, kui palju kalu ellu jäi ja kui palju kaubaküpseks said.

Suve lõpus esitleti oma ideed ja plaane ka Eesti Kalakasvatajate Liidule. Kuigi tagasiside oli positiivne, jäid kalakasvatajad esialgu siiski äraootavale seisukohale.

«Kuna oma silm olevat kuningas, siis tahetakse enne järelduste tegemist prototüüpi oma käega katsuda. Üksikutes kasvandustes on kasutusel juhtmetel baseeruv lahendus, kuid sellel on omad probleemid, mis teevad süsteemi kasutamise ebamugavaks ja kohati ei täida süsteem oma eesmärki. Katsume oma süsteemis neid vigu vältida. Prototüübi seame üles detsembri alguses Kalatalu Härjanurme kasvanduses, et testida valitud riistvara sobilikkust,» selgitas Koppel.

Idee tekkis noortel ettevõtjatel kõnealuse äriidee elluviimiseks sellest, et nende tutvusringkonda kuuluvad mitmed kalakasvatajad. Nende igapäevased mured ja probleemid andsidki projekti arendamiseks tõuke.

Kalakasvatusturul asjaga veidi laiemalt tutvudes selgus, et sarnased mured on ka teistel Eesti kalakasvandustel.

Koppel lisas, et kuna ettevõtte loojatel on infotehnoloogiline taust, on üsna loomulik, et ka Primefish Solutionsi lahendused on tehnoloogiaga seotud.

Tõsi, idee ise ei ole lõpuni uudne, kuid tänu viimastel aastatel tugevalt arenenud traadita side tehnoloogiale on võimalik sarnaseid lahendusi veidi teisel viisi pakkuda.
«Traadita side lisab meie tootele paindlikust ning tarkvara võimaldab praktiliselt lõpmatult funktsionaalsusi,» tõdes Koppel.

Primefish Solutions võitis oma ideega ettevõtluskonkursi Ajujaht, millega kaasnes auhinnaraha. See oli ettevõtte juhi sõnul täiesti piisav oma lahenduse prototüübi arendamiseks.

Kiirema kasvu tagamiseks peab siiski leidma ka lisafinantseeringuid. Esialgu on kavas kasutada EASi poolt pakutavaid toetusi ja oskusi nii palju kui võimalik. Kui ettevõtte väärtus on piisavalt kasvanud, on aeg ka riskikapitali kaasamiseks.

Koppeli sõnul on Eesti väga hea koht toote arendamiseks ja testimiseks, kuid siinne turg on pikemas perspektiivis siiski liiga väike.

«Väljapoole liikudes võtame suuna Skandinaavia poole, alustades põhjanaabri Soomega. Kuna just forelli kasvatus on meile tuttav, siis on põhjamaad vägagi sobivad.

Samuti on Noora ja Taani väga ahvatlevad turud, kus on pikk kalakasvatusajalugu ning kümneid kordi suuremad tootmismahud kui meil Eestis. Ainult kohaliku turu jaoks ei ole mõtet teha,» selgitas Koppel.

Primefish Solutionsi järgmiste aastate käibe-eesmärkidest on ettevõtte juhi hinnangul veel vara rääkida.

Monday, November 30, 2009

Kevadel saab valmis Estonia klaveri uus mudel.

Postimees Online http://www.e24.ee/?id=194092&redir=
Autor: Sirje Niitra
Foto: Priit Simson


Olukorras, kus paljud klaverifirmad maailmas on sunnitud tegevuse lõpetama või ennast suurematele maha müüma, on Estonia klaverivabrik suutnud leida uusi turge ja olemasolevaid kasvatada.

Estonia klaverivabriku muusikust juhataja Venno Laulu sõnul lõikas majanduskriis klaveritööstusse raskelt sisse. Ta loetleb firmasid, mis tegevuse lõpetanud või teiste üles ostetud.

Näiteks müüdi austerlaste rahvuslik uhkus Bösendorfer Yamahale, mis sulges sel sügisel veel brittide kuulsa klaveritootja Kemble. Tšehhi suur klaverivabrik Petrof on oluliselt tootmist vähendanud ja teeb nüüd kõrvalt kõrgläikega köögimööblit Moskva rikastele.

Saksa firma Seiler läks pankrotti ja müüdi korealastele. Teine Saksa suur firma Schimmel jõudis pankrotini sel sügisel. Endise Rootsi firma Nordiska klavereid teevad nüüd hiinlased.
Ei pääsenud ka Stein­way – 40 protsenti firma aktsiatest läheb Samickile. Eesti lähiriikides enam tiibklavereid ei toodeta.

Selles segaduses on Estonial seni hästi läinud. Kohe, kui majanduslangus tunda hakkas andma, hakkas ettevõte vähehaaval koondama ja kohanduma turul valitseva olukorraga. Lattu midagi ei toodetud.

Laulu sõnul on nad nüüd hakanud endiseid tublimaid töötajaid üha tagasi kutsuma.

Et kaup hästi müüks, tuleb seda ka pidevalt täiustada. Selle sajandi algul on Estonia klaveritele tehtud üle 300 muudatuse. Sellega pole piirdutud – pilli täiustamise protsess jätkub. Neist on kindlasti suurim täiesti uue klaverimudeli väljatöötamine, millele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma innovatsioonitoetuse andis.

Uus klaver, mida hakatakse nimetama salong-kontsertklaveriks, paigutub oma 225 cm pikkusega kabinetklaveri ja kontsertklaveri vahele ning sobib hästi nii saalidesse kui ka kodudesse.

Mudel peaks valmima tuleva aasta kevadel. Selle järele on teisel pool ookeani väga suur nõudmine ning juba on olemas tellimus 26 pillile, mida pole veel keegi näinudki. Edaspidi on Estonia klaverivabrikul kavas tasuvuse suurendamiseks vähendada väikeste klaverite osakaalu toodangus.

Uutele turgudele pole kuigi lihtne sisse saada. Et Estonia klaver on just USAs end tugevalt sisse töötanud, selles on suur teene Estonia vabriku ainuomanikul Indrek Laulul, kes on Venno Laulu poeg. Koos perega seal elades ja töötades suhtleb Indrek Laul ligi 40 sealse edasimüüjaga.

90 protsenti kogu Estonia klaverivabriku toodangust lähebki praegu Ühendriikidesse. Üks 19 pillist koosnev konteiner läks alles novembris sinnapoole teele.

Estonia klaveri kuulsus on ka levima hakanud. Hiljuti külastas klaverivabrikut diiler Austraaliast, kes esitas esimese tellimuse kuue klaveri peale. See ei ole aga veel kõik.

Läbirääkimiste tulemusel on saavutatud kokkulepe ühe Tai edasimüüjaga, kes soovib jaanuari keskel esimest pilli saada. Saksamaal, Hollandis, Islandis, Jaapanis ja Singapuris on edasimüüjad juba olemas. Läbirääkimised on käimas Taanis, Hispaanias, Luksemburgis, Belgias ja Suurbritannias

Thursday, November 19, 2009

Cliftoni toodang jõuab maailmaturule

Uudisteportaal Kalev.ee

http://www.kalev.ee/est/tartu/?news=991073

Tartu Teaduspargis tegutsev pooljuhtelementide tootja Clifton sõlmis lepingud inglise ja vene ettevõtetega, kes hakkavad Cliftoni toodangut pakkuma elektroonikatööstustele Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

Edasimüügilepingud on sõlmitud elektroonikakomponentide müügi ja arendusega tegelevate ettevõtetega Mintech Semiconductors, Semelab/TT Electronics ja Intelsob. Ülemaailmse jaotusvõrgu kaudu jõuavad Cliftonis arendatud pooljuhtelemendid kõige erinevamate valdkondade elektroonikaseadmeteni alates mäetööstusest kuni kosmoseaparatuurini. Cliftoni poolt arendanud jõudioodi tooteseeria pooljuhtelemendid ja struktuurid eristuvad praegu kasutusel olevatest kõrgema pinge-, voolu- ja temperatuuritaluvuse ning suurema energeetilise efektiivsuse poolest. Paremad näitajad põhinevad kasutatava pooljuhtmaterjali, galliumarseniidi, looduslikel omadustel ja Cliftonis arendatud LPE tehnoloogial. Eriline toormaterjal ja tehnoloogia võimaldavad valmistada seadmeid, mille abil saab elektrivõimsusi juhtida ja muundada oluliselt efektiivsemalt. Unikaalse tehnoloogia abil valmistatavatel toodetel on suur kasutuspotentsiaal ka teistes elektroonikakomponentides, nagu näiteks transistorid või erinevad andurid, ning mitmesugustes elektroonika jõumoodulites.“Tegemist on ettevõtte arengus murrangulise etapiga – oleme leidnud tootearenduse faasist tee ülemaailmsele turule. See on suur ja väga huvitavaid väljakutseid pakkuv turg,” lausus Cliftoni juht Jaak Anton. Pooljuhtelementide tootja Clifton tegutseb mittetraditsioonilises valdkonnas, kus materjalikulu on väike, tootmine teadmistemahukas ja pakub kõrget lisandväärtust. Antoni sõnul on siin tavaliste tootmisharudega võrreldes pikem arendusfaas ja rohkem riske, kuid ka oluliselt suuremad võiduvõimalused.“Clifton on hea näide sellest, kuidas Eestis on võimalik arendada maailmas unikaalseid tehnoloogiaid,“ ütles ettevõtte investoriteringi kuuluva Ambient Sound Investmentsi otseinvesteeringute juht Margus Uudam. “Rahvusvahelise müügi käivitamine siit on küll raske, kuid partnerite huvi Cliftoni vastu annab lootust, et Eesti võib märgi maha panna mastaapses ja suure potentsiaaliga valdkonnas,” lisas ta.Cliftoni peamise tooteartikli, vähemalt 500V pingele mõeldud jõudioodide turumaht on Yole ja IMS turu-uuringute andmetel 3,5-5 miljardit krooni. Hinnanguliselt 8-10 protsenti neist jõudioodidest leiavad kasutust tingimustes, kus Cliftoni eriomadustega toodetel on ilmselged eelised.Clifton on 2000. aastal loodud Tartus asuv kõrgtehnoloogiaettevõte, mis arendab ja toodab elektroonikatööstusele jõudioodi pooljuhtelemente ja struktuure. Ettevõttes omab enamusosalust Skype’i eestlastest asutajainseneride loodud investeerimisfirma Ambient Sound Investments.

Eestlased tahavad välja mõelda kõnniroboti

Autor: Lehte Ilves

Noore mehena ratastooli jäänud Tanel Joost (pildil) pani kokku meeskonna, kes hakkab Eestis välja töötama kõnnirobotit, mis aitab ratastoolis inimestel oma jalgel kõndida ega lase kehal unustada kõndimist.

Haapsalu neuroloogiahaigla kõnnilabori avamisel läinud neljapäeval oli üks õnnitleja Tanel Joost Tartust, kes on olnud nii Haapsalu neuroloogiahaigla patsient kui ka koostööpartner.
Kõnnirobot pole mõeldud koduseks kasutamiseks, vaid eelkõige rehabilitatsioonikeskustes, kus saavad puudega inimesed kõndimist harjutada. „Mõte on selles, et taastada närvimälu ja lihaste toonus,” selgitas Joost. „See ei ole mingi imevahend, aga parandab taastusravi tulemust.”

Kõnnirobotiga hakkavad tegelema robootikud ja füsioterapeudid, koostööd tehakse nii Haapsalu neuroloogiahaigla kui ka Joosti enda firmaga.
Robotimeeskonda kuulub seitse inimest: kaks OÜst Equa, kaks Haapsalu taastusravihaiglast, kaks Energiatehnika OÜst ja konsultant. Mõte kõnniroboti tootmiseks tuli Equa tootmisjuhilt Ramon Lippuselt.

Kõnniroboti valmistamine on kavandatud kahes etapis. Esimesena on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud eeluuringu projekt, et selgitada, kas selle toote valmistamiseks on autoriõiguslikke takistusi. Projekti on EAS heaks kiitnud.
Põhiprojekti elluviimiseks on kavas taotleda EASilt osalist finantseerimist. Põhiprojekt hõlmab kõnniroboti ehitamist, katsetamist ja kontrollimist ning seeriatootmisse juurutamist.
Joost tunnistas, et tööd on palju ja kogu protsess võib aega võtta paar aastat.
„Usun, et järgmisel suvel võiks meil olla juba kas midagi näidata või rääkida,” oli ta optimistlik.
Kõnniroboti maksumus võib jääda mõne miljoni krooni kanti. Kui riik toetab roboti väljatöötamist, ei pea neid kulusid toote hinda kandma ja tarbijale tuleb toode odavamalt kätte.
„Üks selle projekti eesmärke ongi töötada välja kõnnirobot, mis oleks taskukohasem Eesti asutustele,” sõnas Joost. Välismaised analoogid maksavad 3–4 miljonit krooni.
Joosti firma tahab seda robotit ka eksportida. „Meie firmal on üle kümne aasta pikkune kogemus uute toodete väljatöötamisel ja turustamisel,” selgitas Joost. „See projekt on meie ajaloos kõige suurem.” Joosti sõnul on teistes riikides kõnniroboteid ennegi valmistatud, kuid Eestis tehtu peaks olema taskukohane meie riigi elanikele. Joost ütles, et Haapsalu haiglas patsiendina olla pole tal aega: „Mul on kolm tootmisettevõtet. Igapäevaelu on kiire.”
Tanel Joost tunnistas, et 19aastasena autoõnnetuse järel ratastooli jäämine on talle palju õpetanud. Ta lõpetas keskkooli ja Tartu ülikooli avaliku halduse erialal. Vennaga kahasse on neil OU Equa ja nad on Eesti üks suuremaid meditsiinitarvete ja invatoodete valmistajaid.
Kroonika kirjutas 2003. aasta oktoobris, et ärimees ja Tartu linnavolikogu liige Tanel Joost veedab suure osa oma ajast lennukis messidele ja konverentsidele sõites. Selles ei oleks midagi ebatavalist, kui kokpitis ei ootaks teda ratastool.


Miks on vaja Eesti oma kõnnirobotit?
Priit Eelmäe
Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees

Head leiutised on kallid, meie robot võiks olla odavam. Praegu Tallinnas kasutatav robot Locomat maksab üle 3 miljoni krooni. See aparaat lubab kõndida vaid liikuval kõnnirajal.
Meie projekt tahab teha roboti, mis võimaldaks ruumis ringi liikuda. See on ambitsioonikas ja unikaalne plaan. Meie haigla osa on olla meditsiini poolelt tark nõuandja ja pakkuda keskkonda, mille aluselt saaks roboti välja töötada ja tema sisukust hinnata. Esimene prototüüp peaks meie majas katsetuse läbi tegema.
Kui selline robot peaks käiku minema, muudab ta keeruliste närvisüsteemi haiguste ravi tulemuslikumaks ja odavamaks. Usun, et robootikal on rehabilitatsioonis suur tulevik.

Avaldatud Lääne Elus 3. novembril 2009

Ettevõtte info:
EQUA OÜ http://www.equa.ee/
· Tegevusvaldkond: meditsiinimööbel, invaabivahendid ja meditsiinitehnika.
· Toetuse saamine: teadus- ja arendustegevus, eeluuring 1,74 mln kr (2009),

Wednesday, November 18, 2009

Urmas Uska: IT valdkonna koostöövõimaluste infopäev

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldab koostöös EUREKA ITEA 2 klastriprogrammi juhtidega infopäeva IT valdkonna ettevõtjatele ja teadusasutuste juhtidele.
Infopäev toimub 26. novembril kell 9.30-12.45 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses, aadressil Lõõtsa 6. Infopäev on osalejatele tasuta.
Infopäeval tutvustatakse ITEA klastriprogrammi ja selle võimalusi arendamaks rahvusvahelist koostööd innovaatiliste tarkvaralahenduste loomiseks.

Päevakava:
· Programmi tutvustus - Rudolf Haggenmüller, ITEA 2 programmi juht;
· Praktilisi küsimusi programmis osalemiseks - Erik Rodenbach, programmi koordinaator;
· Rahastamise võimalused projektides osalemisel - EASi Innovatsioonidivisjoni esindaja.
Infopäevale ootame eelkõige ettevõtjaid, kes on huvitatud rahvusvahelisest arendusalasest koostööst. Samuti projekti konsultante ja EUREKA klastriprogrammidest huvitatuid.

ITEA2 on koostööraamistik, mis koordineerib ja soodustab koostööd ettevõtte, ülikoolide ja teadusasutuste vahel luues sellega võimaluse strateegiliste tarkvara rakendustel baseeruvate innovaatiliste lahenduste tekkeks (iseloomustavad märksõnad ambient intelligence, ubiquitous communications, smart things, Software-intensive Systems and Services etc). Klastri algatajateks on Airbus, Daimler, Siemens, Alcatel-Lucent, European Federation of High Tech SMEs, Telefonica, Barco, Italtel, Telvent, Bosch, Nokia, Thales, Bull, Philips ja Thomson.Täiendav info ITEA 2 programmi kohta http://www.itea2.org/

Registreeru:
Urmas UskaEAS, EUREKA Programmi Koordinaator627 9705urmas.uska@eas.ee

Tuesday, November 10, 2009

Mart Vihmand: Kosmoseseminar Euroopa juhtiva kosmosekontserni EADS Astriumiga

16. novembril on Eesti ettevõtjad ning avaliku sektori esindajad taas oodatud kosmoseteemalisele seminarile, teemaks koostöövõimalused Euroopa juhtiva kosmosekontserni EADS Astriumiga.

EAS ja Invent Baltics korraldavad koostöös EADS Astriumiga seminari eesmärgiga tutvustada koostöövõimalusi Euroopa kosmoseprogrammides, millest olulisemad on Kopernikus ja Galileo.
Üritusel soovitakse luua Eesti ettevõtjate ja avaliku sektori esindajatega otsekontaktid, mille baasilt on edaspidi võimalik arendada konkreetsemaid koostöövõrgustikke. Baseerudes EADS Astriumi laiapõhjalistele B2B kogemustele kosmosevaldkonnas, käsitletakse elluviidavat seminari ka kui osa Eestis planeeritavast space day-st, millest on eri maades kujunenud edukas platvorm valdkondlike kogemuste ja info vahetamiseks.

Seminar toimub Tallinnas Swissòtel'is ja töökeeleks on inglise keel. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine veebilehel http://www.invent.ee/kosmoseprojekt/seminarid/seminar-eads-astrium.
Samas leiate ka täpse programmiinfo.

Tuesday, November 3, 2009

Ajujahi konkursile laekus 1751 ideed (rekord!)

Ettevõtjaks pürgib rekordiliselt inimesi

Ettevõtluskonkursile Ajujaht 2010 esitati seitse korda rohkem ideid kui aasta varem, kokku 1751. Kokku osaleb Ajujahi meeskondades üle 3000 inimese, kes kõik soovivad konkureerida miljonikroonisele auhinnale.

Ideede esitamine lõppes 2. novembril kell 23.59. Viimase tunni aja jooksul esitati igas minutis neli ideed. Tegemist on rekordilise osavõtjate arvuga, sest 2008. aastal esitas Ajujahile oma uudse äriidee 259 ettevõtjaks pürgijat, aasta varem 103. Konkursi IT süsteemid pidasid suurele koormusele vastu.

Suurem osa ideedest, 31% olid teenuste valdkonnast, järgnesid IT (16%), meelelahutus (14%) ja tootmine (14%).

Ajujahi peatoetaja, SEB juhatuse liige Riho Unt arvas, et suure hulga ideede seas on kindlasti palju ka neid, millest me edaspidi rohkelt kuuleme. “Väikeettevõtlus, ja eelkõige eksportivad ettevõtted on Eesti majanduse mootor. Uute ettevõtete asutamine on täna taas 2008.a alguse tasemel, vahepealne langustrend on pidurdunud. Ajujaht annab võimaluse anda oma äriplaanile kiirem start, kui see muidu võimalik oleks“

Homsest algab ideede hindamine, mille käigus valitakse välja parimad 150 ideed. Edasi pääsenud meeskonnad pääsevad oma ideesid detsembri alguses zürii ette esitlema.

Ajujaht on ettevõtluskonkurss, mis edendab Eesti noorte ettevõtlikkust ja aitab kaasa uuenduslike ja teadusmahukate ettevõtete loomisele. "Ajujaht" on toimub tänavu kolmandat korda. Ajujahile saavad oma ideesid esitada 1-7 liikmelised meeskonnad, kelle koosseisust pooled on vanuses 18-35 aastat. Esitatud ideedest valitakse välja parimad 20, kes läbivad arenguprogrammi. Lisainfot http://www.ajujaht.ee/

Programmi lõpuks valmivad mentorite abil äriplaanid, mille alusel jagab zürii laiali auhinnafondi. Auhinnafondi suuruseks on üks miljon krooni. Lisaks on parimatel võimalik osaleda järelprogrammis, kus pakutakse tuge ettevõtte asutamisel, arendamisel ja investeeringute leidmisel.

Ettevõtluskonkursi "Ajujaht" eesmärgiks on aidata noori ettevõtjaid uuenduslike ettevõtete loomisel. Konkurssi viiakse läbi EASi teadlikkuse programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Miljonikroonise auhinnafondi panevad välja SEB, Elion, EMT, MicroLink, Ülemiste City, Eesti Arengufond, Tehnopol, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Skype, Heateo Sihtasutus, Webmedia ja Nasdaq OMX Tallinna börs. "Ajujahi" korraldajad on BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Lisainfo:

Kadri Ugand
Ajujahi projektijuht
BDA Consulting partner
Mob: +372 525 504

Friday, October 30, 2009

Eesti firma Massi Miliano virtuaalrobot võitis Silicon Valley's toodete/äriplaanide konkursi

Silicon Valley's (Plug & Play Techcenter) toimus 29.oktoobril rahvusvaheline IT startup firmade innovaatiliste toodete/äriplaanide konkurss, kus osales 47 start-up firmat nii Euroopast ja Aasiast 3-minutiliste presentatsioonidega.

Võitjana väljus Eesti ettevõtte Massi Miliano esitledes Fits.me lahendust, e. virtuaalrobotit online-rõivapoodidele. Fits.me sai parima tagasiside riskikapitali (VC) esindajatest koosnevalt zürii’lt kui ka suure tähelepanu ja poolehoiu ca 250lt pealtvaatajalt.

Tänu Massi Miliano'le on nüüd ka Eestil rohkem tuntust maailma tehnoloogiapealinnas, aga nüüd juba kui 'robotite' maa - Fits.me on võtmas Skype'lt üle teatepulka kui Eesti tuntuim tehnoloogiafirma Silicon Valley's!

Silicon Valley's viibib Eesti IT ettevõtete delegatsioon. Esindatud on BCS Infra, Elvior, Massi Miliano, Network Tomorrow, Telegrupp, Telema, United Dogs & Cats ja Webmedia.

Antud õppereis on organiseeritud Tallinna Tehnopoli, Kaubandus-Tööstuskoja ja EAS/Enterprise Estonia Silicon Valley koostööna toetamaks Eesti ettevõtjate ideede ja loodud toodete rahvusvahelistumist. Lisaks B2B kohtumistele külastati mitmeid piirkonna ikoonfirmasi, nagu HP, riskikapitalifirma Institutional Venture Partners (IVP), advokaadifirma Fish&Richardson ja Microsoft Technology Center.

Toimusid ka kohtumised University of San Francisco (USF) Majandus- ja Ettevõtluskoolis ja juba tegutsevate Eesti päritolu ettevõtetega Silicon Valley's, nagu eGeen International, Bookingshark ja Modesat.


Massi Miliano esindajad Toby Stone, Paul Pällin auhinda vastu võtmas.

Friday, October 23, 2009

EAS käis 60dal rahvusvahelisel astronautika kongressil


12.-16. oktoobrini Lõuna-Koreas toimunud Rahvusvahelise Astronautikaföderatsiooni (IAF) 60. kongressil võeti EAS vastu föderatsiooni liikmeks. Tegemist on maailma autoriteetseima kosmoseorganisatsiooniga, kuhu kuuluvad ligi 200 liiget eesotsas NASA, ESA (Euroopa kosmoseagentuur, JAXA Jaapani kosmoseagentuur, KAIRI (Korea kosmoseagentuur), British Interplanetary Society, Surrey Satellite Technology, EADS Astrium ,Thales Alenia, ASI (Itaalia Kosmoseagentuur), United Nations ja teiste maailmas hästi tuntud organisatsioonidega.
Föderatsiooni kuulumine võimaldab osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ja komiteedes, kus otsustatakse globaalse tähtsusega kosmose seadusandluse ja -hariduse, uute tehnoloogiate ja rahvusvaheliste programmide ja projektide elluviimise üle.


Eesti esitles messil muuhulgas oma tundengite poolt valmistatavat kuubiksateliiti, mis kaalub kõigest 1 kg ja hakkab kandma ainulaadset nanostruktuuriga päikesepurje. Projekti Eesti poolne juht on TÜ prodekaan Dr Mart Noorma.


Tuesday, October 20, 2009

WBF2009: INNOVATSIOON JUHTIMISES

Maailma äriliidritele suunatud Foorum, kuhu kogunes ligikaudu 5000 kuulajat, algas juba kahinaid tekitanud teatega, et maailma imetletuim juht (foorumi käsiraamatu järgi) Jack Welch on haigestunud ning kahetsust selle üle avaldas iga järgnev ülesastuja. Asendusesinejaks oli Bill George, kes andis seitse vajalikku käsku uueneva maailma juhtimistavasse:

1) Face reality: starting with yourself. Eriti murettekitavas majandussurutises kipuvad araverelisemad juhid silmi sulgema näkku vaatava reaalsuse ees. Illusioonis, et varsti hakkavad ökonoomika kõverad kasvujoont näitama, võib tunduda, et põhjapanevateks muutusteks polegi ehk põhjust. „See aeg tuleb lihtsalt üle elada“ kõlab ka meie mikroriigis tuttavalt.

2) Don’t be Atlas: get the world off your shoulder. Globaalset katastroofi ei soovitanud hr. George oma väikesele südamele võtta vaid soovitas keskenduda igamehe võimuses olevatele tegevustele ning oma ettevõtet puudutavate võimaluste ja ohtude operatiivsele tuvastamisele. Enam kulub nüüd ära omaenese-tarkus ja ärivaist.

Ei puudu ka mantraks saanud never waste a good chrisis. Seitse käsku on põhjalikult lahti kirjutatud Billi George’i samanimelises raamatus. Üldises plaanis puudutavad tema nõuanded aga suuresti psühholoogia valdkonda: vaadata üle oma isiklikud harjumused, võtta aega järelemõtlemiseks – meditatsiooniks, analüüsida nii oma tegevust kui mõtteid –kas Sa tõepoolest tahad teha seda mida sa teed või tegeled vältimisega – oled unustanud oma unistused, minetanud kire, ausus ei ole enam harjumus, konfliktideta saab kolleegidega tuju rikkumata kohvitada. Kokku võtvalt soovitas Bill George endale lihtsalt ausalt otsa vaadata, õppida raskustele silma vaatama, tundma nördimust ja pahameelt nagu ka väikestestki saavutustest võidurõõmu ja tõdeda: üks halb päev on palju parem kui halb elu.

Inimressursside haldamise professionaal Bill Conaty, keda on 40 aastat ka vastavas ametis hoidnud General Electric, pidas kõne talentide manageerimisest. Juhend on väga lühike: Attract – Develop – Assess – Retain. Võttis aega mõistmaks, et räägitakse inimestest – talentidest kui ressursist. Ehk eluaegse personalijuhi arvates on talentide ettevõttesse meelitamise järel vajalik neid varustada ka järjest uute võimalustega arenguks, tagades sooritusele orienteeritud töökultuuri , mis kinnistab talendid ettevõttesse. Mõnevõrra parem mõte Bill Conaty’lt võttis kokku hinnangu laialt levivatele sotsiaalsetele võrgustikele: neid tuleb hinnata vastavalt lisanduvale väärtusele.

Hiljuti ajakirjas Fortune nimetatud „top ten guru you should know“ Patrick Lencioni jättis eelkõneleja varju mitte ainult vitaalsuse- vaid ka totaalselt erineva käsitlusega personali juhtimisest. Ettekande sisuks oli ka juba raamatuks kirjutatud „ettevõtte viis düsfunktsiooni“.
Lencioni on välja töötanud terve (healthy) organisatsiooni põhimõtted, mis tema arvates tagavad organisatsiooni edukuse palju kiiremini ja tervislikumalt kui mistahes kvaliteedijuhtimise rakendus.

Terve organisatsiooni välisteks tunnusteks on minimaalne juhtimispoliitika, kõrge moraal muuhulgas ka avatud suhtluse tähenduses: on lubatud eksida ja eksimusi tunnistada vältimaks vajadust neid varjata või „süüd“ edasi-tagasi pallitada. Üheks tunnuseks on ka üle-kommunikeerimine: ettevõtte juht ei pelga elementaarseid asju jälle ja jälle üle kordamast. Patrick toob üldtuntud näite: kallile kaasale ei piisa kui kokku kolimisel armastust avaldatakse ning lubatakse teada anda kui see muutuma peaks - tähtsad, sealjuures ka elementaarsed asjad peavad mälus alati värsked olema, et neisse tõepoolest uskuda.

Esimeseks, põhjapanevaks organisatsiooni düsfunktsiooniks toob Patrick Lencioni usalduse puudumise, hoiatades seejuures, et kolleegide sõprusel ja ühistel õlleõhtutel pole sellega midagi pistmist. Usalduse teke eeldab teatud mugavustsooni ületamist, oma haavatavuse tunnistamist, ausust enda ja kolleegide suhtes. Viimasega on seotud ka teine düsfunktsioon – konfliktihirm – emotsionaalsed debatid olulistel teemadel viivad isiksuseomaduste jõukatsumiseni ja sealt suuremalt jaolt alaväärtuslike otsusteni. Usalduslikus keskkonnas ei oletata, ei kritiseerita isikuid, vaid keskendutakse ideede ja mõtete loomisele ja arendamisele - ei kardeta konflikti, mis sunnib paremini argumenteerima ja veenma. Ilma veendumuseta, mis on düsfunktsioon 3, valgub laiali tegevuse tähenduslikkus ja töötajate motivatsioon. Enesekehtestamine, neljas ja eelviimane väärtalitlus Patrick Lencioni püramiidis, on isiksusest tulenev probleem enesekehtestamisega, mis laseb võita nõrkadel ideedel ja läbimõtlemata lahendustel ning on lauslevinud autoritaarse juhtimisstiiliga organisatsioonides. Patrick soovitab hoolikalt analüüsida – kes ja miks on organisatsioonis liider või eestvedaja. Viienda funktsiooniga saabub Lencioni püramiidi tipp, mis toob meelde Maslow oma. Meeskonna liikmed tavatsevad eelistada isiklikke ambitsioone ja egost tulenevaid eesmärke meeskonna omadele. Kui aga seeläbi meekonna sihid tahaplaanile asetuvad, kannatab ettevõtte sooritus tervikuna päris kindlasti. Terveks ei saa organisatsiooni pidada kuni mõni viiest väärtalitsusest pingeid üleval hoiab. Kumbas organisatsioonis tahad töötada Sina – kas „Lencioni-terves“ või „ISO-juhitud“?

Gary Hamel ja innovatsioon juhtimises jätab leivata business-koolid. Londoni tipp-ärikooli juhtimise innovaator esitas provokatiivse dogma meenutades F.W.Taylori – maailma esimese juhtimiskonsultandi – paradigmasid. Ta rõhutas konflikti töötaja isikliku arengu soovide ning organisatsiooni vajadustest tuleneva personali koolitamise (loe: ümbertöötlemise) vahel kus parimateks peetakse neid koolitajaid, kes on suutelised muutma organisatsioonile sobivaks muuhulgas ka töötajate hoiakuid ja mõtteviisi. Hameli arvates oli juhtimisalane oskusteave valmis aastaks 1920 ning kõik järgnevad juhtimisprotsessid teenivad eesmärki kuidas vabalt mõtlevat inimest muuta efektiivseks robotiks. Gary Hameli esitatud uurimuste kohaselt teevad pühendumusega oma tööd vaid 20% hõivatutest. Seda viiendikku ühendavad kreatiivsus, kirg ja initsiatiiv, samas kui ülejäänud 80% puhul on ootuspärased intellekt, usinus või püüdlikkus ning kuulekus.

Viimane osa saab ühisnimetajaks commodity-jobs - töö mida tehakse hinge sees hoidmiseks, millel pole ühisosa inimese unistuste või isiklike eesmärkidega.
Kaasaegse ettevõtja ees seisavad tänapäeval Gary Hameli sõnul hoopis uut laadi väljakutsed: Kuidas ehitada üles ettevõte, mis suudab areneda ja muutuda sama kiiresti kui inimene ise ja toob näited CO2, elektritarbimise ja internetiaadresside eksponentsiaalsest kasvust -need kõverad joonisel lähevad sama järsult üles kui viimase paari aasta majandusnäitajad alla.

Teise väljakutsena oskust üles ehitada ettevõtet, kus innovatsioon on igamehe töö. Kuidas treenida loovust? Hamel soovitab hinnata oma ettevõtte ajalist ja rahalist valmisolekut eksperimendiks – üks nädal on tema arvates selleks liiga pikk aeg . Ettevõte saab olla kaasajas edukas, kui tal on piisavalt tööriistu loominguks ja ressursid on vabad järgima võimalusi, töötajate meeled on vabad: pühendumine saab olla vaid vabatahtlik. Juhtimisinnovaatori sõnul on sellised ettevõtted olemas ja edukad, neis puuduvad hierarhia ja tiitlid, neile on iseloomulik lihtne kontrollimehhanism – läbipaistvus, avalikkus.

Pidev alternatiivide otsimine ja leidmine on sobiv harjutus dogmaatilise ja konventsionaalse juhtimismõtte muutmiseks ning kreatiivsuse arendamisesks. Ei ole juhtimismudelit, mis sobiks kõikidele organisatsioonidele – igaüks peab leidma oma, seda kogu aeg kahtluse alla seades ja uuendades. Oleks aeg unustada spetsialiseerumine-standardiseerimine-planeerimine-kontroll …
Innovatsioon ei ole teadlaste ja inseneride pärusmaa – see on igaühe päevatöö.

IRENE ROSENFELD


Ajakirjade Forbes ja Business Week poolt Maailma parimate (nais) juhtide hulka arvatud Irene Rosenfeld, Kraft Foods’i juht tunnistas, et armastab oma tööd ja teeb seda naudinguga. Innovatsiooni tähendus ettevõttes Kraft Foods on mitmetahuline – maitse-elamuste loomine, pakendite muutumine järjest loodussäästlikumaks, kokkuhoiu saavutamine kvaliteeti ohverdamata, suure ettevõtte lihtne ja aus kommunikatsioon. Ennekõike peab ettevõtluse esileedi oma edu võtmeks aga kuulamisoskust – 100 päeva kuulates, on kokkuvõte tema asumisest suurt tootmisettevõtet juhtima. Õiglased, sh rasked, otsused sünnivad informatsiooni omades. Enne ümberkorraldusi ettevõttes sõitis külastas Irene kõiki osakondi, edasimüüjaid, kuulas lõpptarbijaid teisel pool letti.

Endale ja oma kaastöötajatele pidevaid väljakutseid esitab pidev „pühade lehmade“ silma all hoidmine ja nende antava piimakoguse hindamine.

BILL CLINTON
Foorumil oli mitme nurga alt jutuks ka majanduse vabalangus ning päästvad meetmed. Bill Clinton pidas kõne tema-aja tublidest tegudest, Paul Krugman soovitas finantsinnovatsiooni raames keelustada sularaha automaadid – seda küll küsija ilmselgelt liiga lihtsale küsimusele sama lihtsalt vastates. Üldjoontes olid aga viimasena mainitud kõnelejad mitmete toredate graafikute toel, mida nad kommenteerida ei soovinud (lihtsalt illustratsioon) majandusküsimustes siiski ühel nõul: akadeemilises plaanis on majandus taas tõusule pööranud, ettevõtjateni jõuab see mõnevõrra hiljem, tavakodanikuni ja tööotsijani veel paari aasta võrra hiljem. Hiljem võib osutuda varasemaks vaid juhul kui G20 aktiivselt koostööd teeb või nagu arvas Jeffrey Sachs, ökonomistid arstidelt diagnoosimist õpivad.

World Business Forumit külastasid EASi toel Eesti Ettevõtlusauhinna võitjad ja nominendid: ettevõtete Modesat, VKG Oil GSMvalve, Flow Service, Kuusk ja Narva Muuseum, juhid. Intervjuu osalejatega tegi Neeme Raud : Intervjuu


Kogu info kõnelejate kohta on huvilistele aadressil: http://us.hsmglobal.com/contenidos/uswbfhome.html


Väikest Eesti ettevõtjate delegatsiooni võtsid New Yorgi Eesti majas vastu Aukonsul Jaanus Kirikmäe ning kohalikud, sh Eesti päritolu, ettevõtjad. Esiplaanil Hr. Eric Suuberg, Browni Ülikooli direktor ja professor Innovatsiooni juhtimise ja ettevõtluse erialal.




Sirje Ustav
05-08.10.2009

Tuesday, October 13, 2009

6-7. oktoobrini toimus New Yorkis World Business Forum, kus osales 5000 ärijuhti üle maailma.


Ärifoorumi osalesid EASi eestvadamisel ka Eesti Ettevõtlusauhinna võitjad ja parimad ettevõtted: Modesat Communications OÜ, VKG Oli AS, Flow Service OÜ, Narva Muuseum, GSM Valve OÜ, Kuusk OÜ, Jeld-Wen.

New Yorkis toimus ärifoorum:

VideoERR Uudised

Euroliit jagab ettevõtetele arendustööks 2,1 miljardit krooni












Regina Herodes
EASi rahvusvaheliste koostöövõrgustike koordinaator




Euroliit annab 7. raamprogrammi kaudu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele rohkem kui 2,1 miljardit krooni toetust teadusuuringute tellimiseks ja tootearenduseks. Järjekordne projektide esitamise tähtaeg on 3. detsembril, kuid uued toetusvoorud algavad juba järgmisel aastal.

7. raamprogramm (FP7) on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend, mille eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Aastatel 2007-2013 antakse programmi kaudu toetust ühtekokku rohkem kui 830 miljardi krooni ulatuses. Raha jagatakse 3-4 kuud vältavate projektikonkursside kaudu. Raamprogramm on struktureeritud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks, kus toimuvad regulaarselt projektikonkursid. Esitatavaid taotlusi menetleb Euroopa Komisjon ning finantseerimist leiavad perspektiivikad ideed, mis kannavad endas nii uudsust kui ka praktilist majanduslikku potentsiaali.
Kui ettevõttel on piisavalt innovaatiline idee, millel on kõlapinda ka mujal Euroopas ning head partnerid teadusasutusest, on ka väikesel ettevõttel sõltumata tegevusalast võimalus osaleda väga suurte toetussummadega projektides.
(Kommentaar J hea info on, see et tegemise pole ainult HI-TECH teemadega, Prahas Resarch Connection konverentsil olin toas, kus esinesid edukate projekti lugudega VKE-d küll pabritööstusest, sokolaadi tootjad jne- st. võiks julgustada OSALEMA!)

3. detsembril lõppeb toetustaotluste vastuvõtmine väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtetelt. Toetusprogrammi tingimuste kohaselt liigitub väike- ja keskmise suurusega ettevõteteks enamik Eesti firmasid, kuna töötajaid peab sel ettevõttel olema alla 250 ning aastakäive ei tohi ületada 782 miljonit krooni (50 miljonit eurot) või bilansimaht 673 miljonit krooni (43 miljonit eurot). FP7 toetusele võivad kandideerida ka suuremad ettevõtted, kuid seda teiste toetusvoorude raames.

Info, kuidas alustada võib lugeda FP7 ametlikul veebilehel Cordis:
http://cordis.europa.eu/fp7/. Kui olete VKE, kel on sellise projekti idee, mis on üleeuroopalise tähtsusega, näiteks lahendab mitmete riikide VKE-de probleeme, siis soovitame:1. Põhjalikult tutvuda viidatud veebilehtedega.2. Konsulteerida programmi kohalike kontaktisikutega, EASi innovatsioonidivisjoni rahvusvaheliste koostöövõrgustike koordinaatoritega.3. Püüda leida võimalikud parimad partnerid.4. Esitada Euroopa Komisjonile oma taotlus.
Euroopa Komisjon tagab taotluse põhjaliku hindamise 3–7 sõltumatu hindaja poolt, kelleks on vastava valdkonna eksperdid.
Praegu käimas olev konkurss on kolmas ja allkirjastatud lepinguteni on jõutud programmi esimese vooru, 2007. aasta projektidega. Edukate hulgas on ka Eesti mitme valdkonna ettevõtete, näiteks Seedri Puukool OÜ, ASi Datel, ASi Lapi MT ja Eesti Plastitööstuse Liidu projektid.


Toetatava teadus- või arendusprojekti tulemusel peavad sündima uued äripotentsiaaliga teadmised. Projektis peab osalema vähemalt kolm sõltumatut ettevõtet vähemalt kolmelt erinevalt euroliidu liikmesmaalt ning vähemalt kaks teadus- ja arendustegevusele suunatud organisatsiooni. Viimaseks ei liigitu mitte ainult ülikoolid ja uurimisasutused, vaid ka teadus- ning arendustööga tegelevad ettevõtted. Võimalikke välispartnereid saab leida veebilehe
http://www.ncp-sme.net/ kaudu.

Rahastatakse teadusuuringuid ja tehnoloogia arendust, kuid lisaks ka toodete esitlusi, näiteks prototüüpide testimist. Samuti paneb euroliit õla alla projektijuhtimisele, koolitustele ja teistele eesmärkide saavutamiseks vajalikele tegevustele, näiteks infovahetusele, konverentside korraldamisele või neil osalemisele, erialaste publikatsioonide tellimisele vms. Projekti kestvus peaks üldjuhul olema 1-2 aastat. Toetussumma projekti kohta jääb vahemikku 7,8-23,5 miljonit krooni.

Seekordne väikestele ja keskmistele ettevõtetele suunatud projektikonkurss on juba kolmas, eelmistel konkurssidel on positiivse rahastamisotsuse saanud 22 Eesti ettevõtetega seotud projekti rohkem kui 40 miljoni krooni ulatuses. Eestist esitatud taotlustest on rahastatud ligi viiendikku, selle näitajaga on Eesti euroliidu uutest liikmesriikidest esikohal.

Järgmine infopäev, kus tutvustatakse toetusvõimalusi VKE-dele toimub 17.novembril.
Infopäeva eesmärk on tutvustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) toetusvõimalusi rahvusvaheliseks teadus-ja arendustööks ning tuua näiteid vastavatest edulugudest. Infopäevad on suunatud eelkõige ettevõtjatele kuid osalema on oodatud ka ülikoolide ja teadusasutuste esindajad. Info ja registreerumine:
kerli.bender@eas.ee või telefonil 6279 350.

Faktboks
7. raamprogrammist toetusraha küsimine
Tutvuge programmis osalemise tingimustega
http://cordis.europa.eu/fp7/ ja aktiivsete toetusvoorude infoga http://cordis.europa.eu/fp7/dc/
Kontrollige, kas teie ettevõte vastab projektikonkursi tingimustele.
Leidke vajalik arv koostööpartnerid teistelt Euroopa Liidu liikmesmaadelt. Abiks on isiklikud kontaktid või veebileht
http://www.ncp-sme.net/
Tulge tasuta infopäevale 17. novembril infot leiab
www.eas.ee kodulehel
Toetustaotluse koostamiseks saate tasuta nõu programmi esindajatelt Eestis: sihtasutusest Archimedes või EASist.

Monday, October 12, 2009

Masu tõi innovatsionibuumi



Ilmar Pralla EASi innovatsiooni divisjoni direktor

"Naljaga pooleks võib öelda, et masu saabus innovatsiooniaastaks nagu tellitult. Ettevõtete motivatsioon uuendusprojekte ellu viia on majanduskriisi ajal hüppeliselt kasvanud. "

Areng ja kohanemisvõime on praeguses majandusolukorras enamiku ettevõtete jaoks elu ja surma küsimus. Vahel võib abi olla kulude kärpimisest või uue ekspordituru leidmisest, kuid ettevõtte kohandumine uute oludega ja tõhusam toimimine pole tavaliselt võimalik innovatsioonita. Ei ole ju innovatsioon pelgalt tehniline leiutamine, vaid iga uuenduse ellurakendamine.

Seega eeldab ka uute tulude teenimine, ekspordi osakaalu suurendamine või efektiivsusprogrammi elluviimine ikka ka ambitsioonikat uuendust.

Hea näide innovatsiooniteadlikkuse tõusust on tänavune aasta innovaatori konkurss, kus osales rekordilisel arvul ettevõtteid. Vaevalt oli siin ainult motivaatoriks auhinnaks väljapandud osavõtt New Yorgis World Business Forumist, kus esinevad paarkümmend maailma tippu president Bill Clintonist kuni juhtimisguru Jack Welchini.

Enamasti esitati konkursile põnevaid tehnoloogilisi uuendusi, kuid oli ka äriprotsesside muutmisi, mis aitasid kaasa ettevõtte efektiivsemale tegutsemisele. Näiteks 2007. aastal aasta eksportööri tiitliga pärjatud Krimelte - ettevõtte seadmete osaline uuendus ei toonud märkimisväärset efektiivsuse tõusu, vaid tekitas hoopis täiendavaid "pudelikaelu". Seejärel muudeti äriprotsesse, mille tulemusena teeb tehas nüüd kahe vahetusega senise kolme töö.

Teine näide on digitaalmeedia agentuur ADM Interactive, kes on IT-projektide juhtimismeetodeid edukalt rakendanud ka turunduskampaaniate korraldamisel. Sellega tagatakse teenuse kvaliteet ja viiakse viperusteta ellu suurte rahvusvaheliste kontsernide reklaamikampaaniaid. Eesti firmade soov majanduskriisi ajal innovatsiooniprojekte algatada ja ellu viia on kasvanud, sest uuendused on sageli ainus võimalus raske aeg üle elada.

EAS toetab 30miljoni krooniga Ilufirmat FibroTX

6. oktoobri Äripäevas kirjutab Katre Pilvinski Iluravifirmast FibroTx, kes plaanib siseneda vananemisvastase kosmeetikatoodetega Jaapani turule. Tegemist on personaalmeditsiini valdkonna toodetega, kus toimeainetes arvestatakse inimese oma naha struktuuriga.
Turu valiku põhjuseks on FibroTxi juhatuse liikme Toomas Neumani sõnutsi sealse rahvastiku homogeensus ja kõrge elatustase.
Ettevõtte arendusprojekti toetab EAS toetab ligi 30 miljoni krooniga.

Loe artiklit: Äripäev