Tallinna Tehnikaülikool teatab, et teadlaste juhtimisel on loodud robotid, mis suudavad iseseisvalt täita neile antud ülesanded. Süsteemis suudavad robotid omavahel ülesandeid jaotades, suheldes ning õppides näiteks hooneid koristada, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.
Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.
Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.
Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.
Seda kõike tehti arendus- ja uurimisprojekti Roboswarm (robotiparv) raames, mille oli 2,1 miljonit eurot. Projektis osales 9 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, samuti osales Eestist veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.
Lisainfo Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel, kus leiate ka videod robotite tööprotsessist.
Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.
Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.
Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.
Seda kõike tehti arendus- ja uurimisprojekti Roboswarm (robotiparv) raames, mille oli 2,1 miljonit eurot. Projektis osales 9 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, samuti osales Eestist veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.
Lisainfo Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel, kus leiate ka videod robotite tööprotsessist.
