Friday, October 29, 2010

7 Eesti ettevõtjat Põhjamaade paremate start-up’ide seas

50 Põhjamaade lootustandvama start-up ettevõtjate nimekirja Nordic Venture 50+ seas on ka seitse eestlaste ettevõtmist vahendab Äripäev Online.

Nordic Venture 50+ hõlmab endast kõige lubavamaid regiooni start-up ettevõtteid keskkonnatehnoloogia, loodusteaduse ning info- ja telekommunikatsiooni tehnoloogia alal.

Ettevõtjate esindajad teevad novembri algul ettekande oma tegevusest rahvusvaheliste riskikapitalistide, korporatiivsete investorite ja strateegiliste äripartnerite ees.

Eestlaste konkureerivad start-upid:

Fits.me virtuaalne proovikabiin - asukoht Tallinn, juht Heikki Haldre
Fits.me virtuaalne riietusruum lubab lahendada ühe suurema probleemi e-kaubanduses, suurendada kaupmeeste müüginumbreid ja vähendada kulusid dramaatiliselt.

TaxiPal – Tallinn, Raoul Järvis
TaxiPal on auhindu saanud tasuta ja lihtne mobiilne taksoteenus, mis võimaldab euroliidus, USAs, rohkem kui 2000 linnas tellida taksoteenust

GrabCAD – Tallinn, Indrek Narusk
GrabCAD - inseneridele veebiraamatukogu ning teenusekeskkonna pakkuja

Sportlyzer – Tartu, Tõnis Saag
Sportlyzer - on tervisesportlastele mõeldud spordiveeb, mis võimaldab teha professionaalset treeningut läbi veebi kõigile.

Defendec OÜ – Tallinn, Jaanus Tamm
Pakub uut tüüpi madalate tasudega infosüsteemide omamiskuluga innovaatilist traadita sensorite võrgutehnoloogiat ehk perimeetri jälgimise süsteemi,
mis vähendab oluliselt opereerimiskulusid ning aitab turvata ja
päästa inimelusid.

Genorama – Tartu, Indrek Kask
Genoramal on väljatöötatud lahendus DNA-kiipide lugemiseks laseri poolt esile kutsutud fluorestsentsi abil, mis võimaldab teha geenianalüüse, uurida mutatsioone ning geenide ekspressioonitaset.

Crystalsol OÜ - Tallinn, Wolfgang Ressler
Uut tüüpi energia talletamiseks loodud unikaalne pooljuht-pulbri


Allikas: Äripäev Online, Silvia Kruusmaa, 28.10.2010

Regio alustab tänasest Google Streetview jaoks katsesõite

AS Regio katsetab alates tänasest kuni 2010 aasta lõpuni StreetView tehnoloogiat välitöödel. Kogutakse ainult GPS asukohti, pilte ja lasermõõdistamise teel saadud objektide kujusid ja liiklusmärkide infot.

Regio teatel on tegemist piiratud mahus katsetöödega ja sõidetakse peamiselt põhimaanteedel, linnade keskosades ja suurematel tänavatel. Hoidutakse eramute piirkondadest ja kindlasti ei siseneta erateedele.

Küll aga võivad kõik turismiobjektidega seotud ettevõtjad, asutused ja kohalikud omavalitsused soovi korral saata kutseid StreetView piltide tegemiseks. See on suurepärane vahend turistidele sihtkohtade tutvustamiseks, eriti välisturiste silmas pidades.

Kui katsetused osutuvad edukaks, võib tulevikus materjali Eesti kohta kasutama hakata ka Google StreetView rakendus. StreetView hägustab kõigi piltidele jäänud inimeste näod ja autode numbrimärgid.

Loe kogu uudist Regio kodulehel

Thursday, October 28, 2010

Taas avatud Piusa koobaste käike saab lähemalt uurida 3D-kioski abil

Homme avab uksed uhiuus külastuskeskus, kuhu üles seatud väljapanek laseb heita pilgu Piusa koobastele ja selle ümbruse ajaloole. Lisaks filmiprogrammile saab 3D-kioski abil pugeda arvukatesse liivakäikudesse, kuhu huvilistel enam aastaid pole olnud luba sisse astuda vahendab Maaleht.

Liivasse kraabitud käigud ei olnud jalutamiseks turvalised ning lisaks olid koobastikust endale talvitumiskoha teinud tuhanded nahkhiired, kellele võib häirimine ja unest äratamine kergesti saatuslikuks saada.

Seetõttu otsustati külastuskeskuses koobastikku tutvustada hoopis kaasaegse virtuaalse 3D-tehnoloogia abil. Ajakirja Inseneeria andmeil sobis selleks Eesti firma 3D Technologies R&D tarkvara 3D-kiosk, mis võimaldab 3D-mudeleid interaktiivselt reaalajas näidata. 3D-mudelit saab arvutis ise pöörata ja vaadata mistahes kasutaja valitud nurga alt lähemalt ja kaugemalt
Piusa koobaste 3Dlahendusest loe lähemalt Inseneeriast.

Tuesday, October 26, 2010

Tartu Ülikooli robot päästab tenniseväljaku koristaja öötööst

Tartu Tähtvere tennisekeskuse juhi Egert Ivaski algatus kuulub heade innovatsiooninäidete aabitsasse – ta ei tahtnud enam öösiti koristajat kiusata, marssis Tartu Ülikooli ja küsis robotit, loeme Nils Niitra Postimehe artiklist.

Vähem kui aasta ja 84 000 EASi-krooni hiljem on koristusrobot peaaegu valmis ja peaks tuleval nädalal tenniseväljakul tegema esimese proovitöö.

Ivask märgib, et kodude jaoks toodetakse juba mõnda aega robottolmuimejaid, aga tenniseväljaku tuhandete ruutmeetrite jaoks jäävad need paraku lahjaks. On olemas ka võimsad koristusrobotid, aga need maksavad miljoni krooni ringis tükk ega sobi tegelikult kuigi hästi sisetenniseväljaku vaibale – lisaks imemisele oli vaja masina alla ka pöörlevaid harjaseid.

Neli majakat

Tennisekeskuse juht Ivask ütleb, et Tähtvere tennisehall on väga hõivatud – usinamad mängijad on kohal juba enne kaheksat hommikul, väljakud vabanevad aga õhtul pärast kümmet.

«Koristamine oli võimalik öösel, aga öötundidel koristamise tunnid on kõige kallimad,» räägib ta. «Teiseks on see töö väga nüri – olen isegi proovinud.» Halli kolm väljakut asuvad 2000 ruutmeetril. Poole tenniseväljaku puhastam iseks on seni käsitsi kulunud umbes tund, aga see tuleks korrutada kuuega.

Roboti meisterdamisega on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis professor Alvo Aabloo käe all ametis tudengid Priit Priimägi ja Erki Metsanurk. Roboti tööd hakkab juhtima kaks protsessorit. Esimene neist juhib rataste mootoreid, paikapanemist ootab veel teine protsessor, mis juhib laserskännerit ja töötleb sellelt tulevat informatsiooni. Mõlemad protsessorid koordineerivad tööd omavahel.

Erinevalt paljudest robottolmuimejatest võtab see masin voolu pistikupesast – akud teeks masina raskeks ja nende vahetamine on kulukas. Aparaadi keskel, vedruga rullis asuv juhe on muidugi kerge pinge all, nii et pistikupesale lähenedes kerib masin juhtme taas endasse.

Tavalisest robottolmuimejast eristab seda riistapuud ka tööpõhimõte ehk neli helkurribaga postikest. Masina jaoks on tegu majakatega, mille loodud mõttelise ristküliku sees see toimetab.

Laserskänner hakkab kindla ajava hemiku ajal pöörlema ja olukorda hindama. «Laser saadab välja kiire ja helkurmajakad peegeldavad selle vastuvõtjale tagasi,» selgitab Priimägi. «Neli helkurmajakat moodustavad neli nurka ja nende järgi arvutab koristusrobot oma asukoha.»

Iga viie sekundi tagant skaneerib laser majakate asukohta, samal ajal mõõdab protsessor ka seda, kui palju rattad on edasi liikunud – laserskänner pigem kontrollib liikumistee üle.
Aparaat liigub ühe meetri nelja sekundiga.

Ivaski sõnul ei ole selliste ideede elluviimiseks lahenduse ja ka raha leidmine üle jõu käiv kellelegi, kel ettevõtlikkust. «Võtsin kõigepealt ühendust TÜ robootikaklubiga ja küsisin, kas on huvilisi,» selgitab Ivask. «Juhendaja ütles, et huvilisi leiaks, aga ehitamine maksab. Tegin siis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) projekti innovatsiooniosaku saamiseks.»

Ei ole keeruline

Ivask lisab, et sellise osaku meetme raames toetuse saamine pole üleliia bürokraatli k protsess. «Mina kirjutasin taotluse ja ülikool tegi omakorda pakkumise,» selgitab ta. «Ülikooli ettevõtlusosakonna konsultant viskas ka oma pilgu taotlusele peale.»

Selleks et saada projekti elluviimiseks 50 000-kroonisest innovatsiooniosaku piirmäärast suurem summa, tegi Tähtvere tennisekeskus ehk Dorpat Sport ühistaotluse firmaga Capotronix. See ettevõte kaupleb ka ise robottolmuimejatega.

Ivask on kindel, et kui robot hakkab Tartus korralikult tööle, leidub teisteski linnades tenniseväljakute omanikke, kes sarnase aparaadi vastu huvi tunnevad.

Professor Aabloo jutu järgi pöördub oma innovatiivsete ideede elluviimise sooviga tehnoloogiainstituudi poole järjest enam ettevõtjaid. «Need mured on kõik väga praktilised,» lisas ta. Novembri lõpuks peab robot valmis olema. Kui töö õnnestub, saavad kaks tudengit professorilt kaks ainepunkti.


Allikas: Postimees, Nils Niitra, 23.10.2010

Thursday, October 21, 2010

Anoreksia juhatas kaaluka äriideeni

Tartu ettevõte Kukerpall sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 200 000 krooni, et luua arvutiprogramm, mis pakub inimesele soovitud kaalu jõudmiseks sarnast tuge nagu personaaltreener ja toitumisnõustaja.

Programmi loomise mõttele viis OÜ Kukerpall omaniku Liisi Raidaru enda läbielatud anoreksia. «Kaal on paljudele probleemiks – küll on see liiga väike, küll tervist kahjustavalt suur,» nentis Raidaru.

Praegu veel Tartu Ülikooli teadlaste abiga lihvi saav programm kannab esialgu kohmakat nime – keha arengu monitooringu programm. «Aga see teeb täpselt seda, mida nimi ütleb: toetab ning mõõdab keha arengut,» ütles Raidaru.

Inimene vs. arvuti

Inimene sisestab Raidaru selgitusel arvutisse oma kaalu, pikkuse, treenituse ja muud põhinäitajad, mille põhjal programm arvutab keha rasvaprotsendi, annab hinnangu inimese füüsilisele vormile, jagab soovitusi tervislikku kaalu jõudmiseks ning jälgib edaspidi järjekindlalt inimese arengut.

Spordiklubi Arctic Sport Club Tartu personaaltreenerite koordinaator Kaiu Guk nentis, et arvutiprogramm võib abiks olla neile inimestele, kes tahavad mingil põhjusel iseseisvalt soovitud kaalu saavutada.

«Aga ma olen veendunud, et inimese ja inimese koostöö annab paremaid tulemusi kui inimese ja arvuti koostöö,» ütles Guk ning põhjendas, et vähemalt praegu ei ole ükski arvuti veel nii tark, et suudaks inimese füüsilist ja vaimset eripära täielikult arvestada.

Raidaru nõustus, et arvuti ei saa kunagi inimest asendada, kuid ta rõhutas, et programm, mida tema firma koostöös teadlastega loob, püüab olla nii lähedal personaalnõustamisele, kui arvutiprogramm olla suudab.

«Kui sa pole just Madonna, ei ole su käsutuses pidevalt treenerit ja toitumisnõustajat, kuid arvutiprogramm saab siinkohal olla mingil määral alternatiiviks, mis pakub sellist tuge iga päev,» lisas ta.

Laiatarbekaup

Programm on mõeldud Raidaru meelest eelkõige inimestele, kel on sisemine soov oma füüsilist vormi parandada, kuid kellel jääb selleks teadmisi või motivatsiooni puudu. Väga äärmuslike kaaluprobleemide lahendamisel anoreksiat põdenud Raida ru arvuti abi ei soovita.

«Näiteks anorektik ei saa arugi, et tal on probleem. Mäletan, et mu pere oli murest hullumas, kuid mina ütlesin ikka, et pole mul viga midagi ja tegelege oma asjadega,» meenutab kümme aastat tagasi 45 kilo kaalunud Raidaru.

Anoreksiast päästis noore naise elukaaslase tugi ja uus motiveeriv hobi surfamine, millega polnud Raidaru meenutusel võimalik tegeleda, kui luude ümber oli vaid nahk. «Mõtlen vahel siiani õudusega, milliseks minu elu võinuks anoreksia tõttu kujuneda,» lisas praegu oma teist last ootav naine.

Arvutiprogramm, mille abil saab kaalu nii langetada kui tõsta, sõltuvalt inimese vajadustest, valmib Raidaru jutu järgi uue aasta alguses. Millise hinnaga see müüki läheb, ei osanud Raidaru veel öelda, kuid kinnitas, et see on laiatarbeprogramm ning selle hind jääb ka õhema rahakotiga inimesele taskukohaseks.

Veebikaamera mõõdab rasva

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlastel on pooleli katsetused, mille abil nad üritavad kindlaks teha, kas veebikaameraga on võimalik hinnata inimese mõõtmeid ning arvutada tema keha rasvaprotsenti.

«Esialgu oleme optimistid ja usume, et see on võimalik,» ütles tehnoloogiainstituudi professor Alvo Aabloo. Juhul, kui katsed kinnitavad, et veel toorevõitu idee on väärt edasiarendamist, kulub toote valmimiseni veel aega ja raha.

Kasutada saaks tarkvara samalaadsetes tervisliku kaalu saavutamise programmides, mida peagi pakub OÜ Kukerpall. Ka esimesi veebikaamera tarkvara katsetusi teeb ülikool just firmale Kukerpall antud innovatsioonitoetuse eest.

Allikas: Postimees Online, 20.10.2010, Kristiina Kruuse
Foto: Margus Ansu. "Ettevõtja Liis Raidaru"

Tartu Teaduspargis algab Nanolabi ehitus

Tartu Teaduspark annab teada, et 19. oktoobril sõlmiti AS Eviko'ga ehitusleping Nanolab puhasruumide laborikompleksi ehitamiseks. Ehitus on planeeritud lõppema 2011.a. sügisel ja selleks ajaks valmib Baltikumi suurim omalaadne nanotehnoloogia tootearenduskeskus firmadele.

Nanolabis hakatakse välja töötama lahendusi, millel on potentsiaali jõuda toodetena kiiresti turule. Näitena võib tuua nanotehnoloogilised funktsionaalsed pinnakatted klaasitööstusele, läbipaistvad elektroodid, gaasisensorid ning kontrollitava doosikiirusega mikrokapslid ravimi- ja kosmeetikatööstusele. Nanotehnoloogiat on hinnatud üheks kõige kiiremini arenevaks ja perspektiivsemaks tehnoloogiasektoriks.

Hoone Riia 181b rekonstrueerimise avatud hankemenetlusega riigihankele laekus kaheksa pakkumist, millest edukaks tunnistati madalaima hinnaga AS Eviko ja AS K & H esitatud ühispakkumus maksumusega 26 336 187 Eesti krooni. Nanolabi projekti kogumaksumus on 27,75 miljonit krooni, millest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus katab 13,87 miljonit krooni ja ülejäänu kaetakse Teaduspargi laenuvahendite arvelt.

Puhasruumide laborihoone projekteeris Projekt Kuubis OÜ. Nanolabi üldpinna suurus on 1013 m2, millest puhasruumide ala hõlmab 432 m2 ning labori- ja muud pinnad 192 m2. Ruumide rentnikuks ja kasutajaks on Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS ( http://encc.ee/ ).

Miks Tartus ja Tartu Teaduspargis?

Tartus asub Tartu Ülikool ja tema Füüsika Instituut, mis on nanotehnoloogia-alaste uuringute tippkeskus Eestis. TÜ Füüsika Instituudi juures tegutseb Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS. Ka mitmed Teaduspargi firmad tegelevad uute materjalide väljatöötamisega näiteks pooljuhtide arendaja AS Clifton ( http://www.clifton.ee/ ) ja sensorite tootja Evikon MCI OÜ ( http://www.evikon.ee/ ).

Lisainfo Tartu Teaduspargi kodulehel

Tuesday, October 19, 2010

Eestlaste leiutis tuvastab USAs uimasteid

Euroopas pälvib huvi eestlaste leiutatud uimastite kiirtestiks kasutatav seade, mille abil on Ameerika Ühendriikides kolme aastaga mõistetud kohtus süüdi ligikaudu 4000 inimest loeme Postimehest.

Kõrgtehnoloogiale keskendunud NarTesti toodetud NTX2000 töötab pealtnäha lihtsalt – testitav aine pannakse väikeses anumas aparaati, kus seda valgustab ühelt poolt spetsiaalne lamp, mis ergastab aine molekulid. Teises mõõdab detektor aine normaalolekusse pöördumise tulemusel tekkiva fluoressentsi intensiivsuse erinevatel lainepikkustel.

«Iga aine reageerib ultraviolettvalgusele erinevalt ja nii määrabki seadme närvivõrkudel baseeruv tarkvara, millega konkreetsel juhul on siis tegemist,» räägib NarTesti tegevjuht Martin Ruubel.

Plussiks kiirus

Testi vastuseks kulub 5–20 minutit, samas kui näidise laborisse ekspertiisi saatmisel võib vastuse saamine võtta aega kuid.

Aparaadi kiirus on põhjus, miks NarTesti Euroopas ja USAs patenteeritud mudel äratas neli aastat tagasi Põhja-Carolina osariigi võimude huvi.«Seal oli probleem, et tänaval tabatud uimastikoguste testimise aeg venis ekspertiisilaborites kuni 18 kuu pikkuseks,» selgitab Ruubel.

See tähendas, et uimastitega tabatud inimesed lasti enne ekspertiisi valmimist tagasi tänavale, sest kohtuasja algus venis.

Kaasaskantavasse kohvrisse mahtuv NarTesti aparaat sobis sealsetele võimudele ideaalselt, sest erinevalt Eestist, kus nõutakse ekspertiisiga määratud puhta narkootilise aine osakaalu tabatud ainest, piisab USAs vaid kinnitusest, et tegemist on tõepoolest uimastiga ja mitte mõne muu pulbri või vedelikuga.

Ruubeli sõnul on nende aparaadi abil nüüdseks kohtus süüdi mõistetud ligikaudu 4000 inimest. Umbes pool miljonit krooni maksev aparaat säästab ka hulga ekspertiisilaboris testide peale kuluvat raha.

Allikas: Postimees, Risto Berendson, 19.10.2010

Tartust rändavad fototorbikud üle maailma

Graafilise disaini ja fotograafiaga tegelnud tartlane Tõnis Liivamägi toodab ja müüb üle maailma LCD pildiotsijaid ehk peegelkaamera taga käivaid „fototorbikuid“.

LCDVF (LCD ViewFinder) nime kandev toode on vajalik selleks, et peegelkaameraga filmides pilti suurendatuklt vaadata ja mitte kätt väristada. Torbik käib kaamera taha ekraani külge, selle saab filmide panna vastu pead ja nii püsib kaamera stabiilsena. Lisaks on ekraan kaetud ja torbik varjab päikese.

Liivamägi ütleb, et LCDVFiga saab näiteks pulmadest väga efektse „liikuva” fotoseeria, mille võib kohe ­Facebooki või Youtube’i üles riputada.

Internetifoorumite kaudu ja rahvusvahelise foto- ja filmihuviliste kogukonna abil toote välja arendanud ning võrdlemisi lihtsa vaevaga komponentide tootjad ja edasimüüjad leidnud Liivamägi ütleb, et foto ja filmitehnika on maailmas kogu aeg väga kallis olnud. Viimase aja trendi kohaselt tahetakse tehnikat pigem omada kui rentida.

Näiteks suur USA konkurent, firma Zakuto müüb sarnast pildiotsijat 400 dollariga ja seda peetakse soodsaks. Tartus kokku pandud LCDVF on jaemüügis umbes poole odavam.
2009. aasta suvest on Liivamägi torbikuid müünud iga kuu 1000 -1500 tükki, peamiselt USA turule. Foto- ja filmitehnika kauplustest edasimüüjad, keda on kokku üle poolesaja, paiknevad aga üle maailma.

„Äril on jumet vaid siis, kui teed toote valmis nii odavalt kui võimalik. Seega pead mõtlema igale pisidetailile. Nii ei ole mõtet äri teha, et saad iga toote pealt 10 krooni kasumit, müüd 6000 tükki ja teenid OK raha. Kui jubina omahind on 10 krooni, siis küll, jah,“ leiab Liivamägi.

Teda on kandnud ettevõtlik meelelaad ja julgus. „Poleks mul olnud teadmisi turu kohta, soodsat optikat või Hiina partnerit, oleks kõik tegemata jäänud. Niisama ei julge keegi sellist riski võtta. Rääkisin sõpradele masstootmisest, nemad hoiatasid jutuga laojääkidest,“ ütleb Liivamägi.

Tuleval kevadel tahab ambitsioonikas ettevõtja Liivamägi USAs turule tuua juba uue toote – pisikese ekraani, mida saab kasutada mis tahes kaamera küljes digitaalse pildiotsijana.

Samsungi endine boss käib trolliga Mustamäel tööl

Eesti tehnoloogiafirma Modesat palkas suurkompaniides juhtiva insenerina töötanud Sanguoon Chungi, kes aitab ettevõttel murda läbi Suurde Ärisse, kirjutab Toivo Tänavsuu Eesti Ekspressis.

Kes liigub Tallinnas kesklinna ja Mustamäe vahet trolliga number 1 või 3, on ehk märganud seal tagasihoidlikku õblukest lõunakorealast. Meie ühistransport on tema arvates oivaline!

See mees on Samsungi endine tippjuht Sanguoon Chung (64). Aastaid teenis ta Lõuna-Koreas Samsungi asepresidendina töötades ligi 10 miljoni kroonist aastapalka, millele lisandusid kompensatsioonid (autole näiteks 40 000 krooni kuus) ja aktsiaoptsioonid. Ta on silmapaistev matemaatik, omab seitset patenti ning tema CV võtab viis lehekülge.

Varem Californias elades kasutas ta autot. Aga see ei mõjunud tema sõnul tervisele hästi. Tallinna ühistransport, jalutuskäigud vanalinnas ja Kadrioru pargis – see olevat hoopis teine tera!

Hiljuti pandi Chungi juhtimisel Lõuna-Koreas püsti lairiba-tehnoloogia arenduskeskus. Aga mees ütleb, et ärijuhi roll talle ei istu, tema soontes voolab inseneriveri. “Ma otsisin inseneritööd, mis pakuks pinget!” räägib Chung. “Palk on Eestis küll mitu korda väiksem, kuid väljakutse seda suurem. Küsimus pole ju rahas, seda on mul niigi piisavalt...”

Modesat alustas Skype’i asutajate rahaga tegevust küll kuus aastat tagasi, kuid on täna alles alustav ettevõte. Modesat on arendanud ja patenteerinud modemitehnoloogia, mida saab kasutada telekomi, satelliitside ja militaarvaldkondades ning millega on tulevikus võimalik näiteks lairibainternet reaktiivlennukisse või kiirrongi viia. Tehnoloogia pärineb Valgevene teadlastelt ning kolmel neist on firmas ka osalus.

Modesati tegevjuht Peep Põldsamm ütleb, et tehnoloogial puudub väärtus, kui seda ei suudeta rakendada. Töö suurte klientidega vajab teistsugust kompetentsi, nii tekkiski vajadus uute inseneride ja Chungi kogemustega inimese järele.

California ülikooli teadusdoktor Chung on töötanud juhtiva elektroonikainsenerina nii Samsungis, Nokias kui Sonys. Samsungis juhtis ta aastatel 1998–2004 kogu tehnoloogiaarendust, kuulus firma kümne kõige kõrgema tippjuhi hulka.

Suure saladuskatte all on Modesatil koostööprojektid nelja kompaniiga maailma telekomitööstuse Suurest Kümnest, kuhu kuuluvad näiteks Ericsson, Nokia Siemens, Huawei, NEC, Alcatel Lucent jt. Eesmärk on integreerida PilotSynci tehnoloogia suurtesse sidesüsteemidesse. Kui see õnnestub, on litsentsitulu aastakümneteks garanteeritud.

Loe kogu artiklit: Eesti Ekspress, Toivo Tänavsuu, 14. oktoober 2010

Thursday, October 14, 2010

Teadlased valmistuvad töösturite muresid lahendama

Teadlased leiavad, et kõrgkoolid on majanduses vähekasutatud ressurss ning õhutavad ettevõtjaid senisest rohkem teadusasutustega koostööd tegema, loeme tänasest Äripäevast.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura kinnitas, et ülikoolid on majandusarengu vähekasutatud ressurss.

"Tõsi, teadustöö ja õpetamise kõrval on ettevõtetega koostöö teadlastele tülikaks lisakohustuseks," möönis Puura. "Ülikoolide arendusüksused püüavad seda suhtumist murda ja on ka tulemusi, aga kasutamata võimalusi on palju. Edu saavutamise nimel on tähtis omavaheline tihe suhtlemine, mitte probleemide vastastikku põrgatamine."

TAKid ühendavad firmasid

Ülikoolide ja firmade vahelise koostöö teadmiste ja tehnoloogiasiirde professionaalse osutamise tagamiseks on ettevõtjatele loodud SPINNO-programm, mille raames asutati kaheksa teadus-arenduskeskust (TAK). Praegu on nende tööga seotud üle saja ettevõtte, 2015. aastani ulatub rahastus 900 miljoni kroonini.

"TAKide tööpõhimõte on säärane, et neis tekkiv intellektuaalne omand suunatakse ettevõtetesse, kes arenduskeskustes osalevad," selgitas Puura. "Need toimivad avaliku sektori kaasfinantseerimisel, sest euroliidu tugi saab olla kuni 75% kogurahastamisest."

Saab aimu töökultuuridest

TTÜ spin-off firma OÜ IB Krates toodab kaugvalve juhtimissüsteeme ja tööstusautomaatikat. Krates oli esimene Eesti ettevõte, kes ühines ITEA programmiga, et juurutada ainulaadne, lennukitööstusele sobilik tarkvaraarenduse tööriist. Ettevõtte juhataja Tõnu Näksi sõnul on toode esialgu embrüonaalses staadiumis, selle lõpetamiseks on vajalik lisarahastus.

"Küll mittemõõdetav, aga oluline tulem on kogemus erinevate töökultuuride ja organisatsioonidega. Meie inimesed on saanud unikaalset koolitust ja meie valduses on info valdkonnas toimuva kohta," möönis Näks. "Samas peitub TA-projektis osalemisel rida ohtusid. Tasub arvestada, et hea taotlus ei taga veel rahaeraldust. Projektist toote valmimise ja selle müügini on pikk tee, tarvis on hoida oma nišši, mis ideaalis peaks tähendama selgelt eristatavat osa tulemusest."

Näks rõhutas, et sarnastesse projektidesse pürgija peab jälgima riikide regulatsioone, mis eri maades võivad olla seinast seina erinevad. Ja kuna TA-projektide rahastus katab vaid 75% kuludest, tuleb oma kulubaas hoolega läbi arvutada, sest kassavoog vajab katmist nii nagu iga teisegi investeeringu puhul.

Tarkvaraarendaja OÜ Raiden Investeeringud omanik Kristo Klesment märkis, et hakkas teadlastega koostööd tegema, sest soovis liikuda välisturgudele ja tootearendust tõhustada. Selleks valiti EUREKA programmi kuuluv ITEA2.

Eksport on arengu võti

"Praeguseks oleme saanud eeltaotlusvoorudest positiivsed vastused ja tõenäosus, et me rahastuse saame, on üle 60protsendi," rääkis Klesment. "Kasu osalemisest selles on käegakatsutav - oleme saanud hulga kontakte, meil on selgem pilt ressursside olemasolust."
Puhastus- ja desovahendeid tootva ASi Chemi-Pharm Andres Palling on seda meelt, et tööstusettevõtte kasvu mootor on eksport.

"Arendustegevuse eeldus on selge strateegia ja selged eesmärgid, välisturgude tundmine ning tootearenduse ja sihtturgude vahelise seose tunnetamine," selgitas Paling. "Projektil peab olema taktikaline juht, kes on valmis arengutele kiirelt reageerima."

Paarkümmend korda odavam puidukuivati

Näiteid kõrgkoolide ja ettevõtete vahelisest koostööst, mis ka sihile ehk siis realiseeritava tooteni jõudnud, ei pea kaugelt otsima.

Nii on Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool mõlemad ettevõtetega ühiselt töötades välja töötanud alternatiivsed võimalused päikeseenergia kasutamiseks hoonete kütmisel.

Teine näide on Valgamaal kaubaaluseid valmistav OÜ Pro Fiksum, millele oli aasta eest tarvis puidukuivatit, ent n-ö tehasehinnaga tellides oleks see maksma läinud umbes neli miljonit krooni.

Kuna selline rahapaigutus käis väikefirmale üle jõu, pöörduti Tartu Ülikooli teadlaste poole, mille järel üks sealsetest uurimisgruppidest professor Arvo Aabloo juhtimisel ehitas vanast merekonteinerist täiesti toimiva ja firma vajadusi rahuldava puitmaterjali kuivati. Ülikooliga kahasse ehitatud kuivati läks Pro Fiksumile maksma aga vaid 200 000 krooni, mille hulgas oli ka oskusteabe jaoks EASist soetatud innovatsiooniosak.

Ettevõtja kommentaar

Triin Anette KaasikASi Estiko Plastar tegevjuht
Mulle kui ettevõtte juhile ütleb kogemus, et teadlased ja ettevõtjad räägivad tihtilugu erinevas keeles.


Teadlased on sageli oma ideedega pilvedes, ent väga fantaasiaküllased ideed töösturites poolehoidu. Viimased soovivad, et uus idee hakkaks võimalikult kiiresti kasumit tootma ja selleks peab see olema suhteliselt küps. Meie näiteks palkasime firmasse spetsiaalselt arendustöötaja, kes on n-ö tõlgiks teadlaste ja firma juhtide vahel.

Estiko-Plastari üks põhilisi teadlastega koostöö arendamise motiive on materjali - kile ja plasti - kokkuhoid ja efektiivsem kasutamine. Nii oleme viimase aasta-paari jooksul kile 20-25% senisest õhemaks saanud.

Igal juhul on arendustegevus vajalik, sest tehes homme samamoodi kui täna, ei lähe elu edasi.

Kuupäev: 2010-10-14 Kanal: Äripäev Autor: Ain AlvelaLink: http://www.aripaev.ee/4834/rubr_artiklid_483401.html

Aluver OÜ koos Tartu Ülikooli teadlastega loob põlevkivituha baasil tsementbetoonist vastupidavamat sidusainet.

Tartumaa betoonitöid pakkuv ettevõte Aluver OÜ tuli ideega töötada välja tavalisest tsementbetoonist paremate omadustega ja vastupidavam sidusaine. See on fosfaatkeraamika tootmise tehnoloogia, milleks kasutatakse Eestis suurtes kogustes seisvat põlevkivituhka, kirjutab Ärilehes Raivo Murde.

Eelmise aasta kevadel EAS-ilt saadud innovatsiooniosaku toetuse abil uuris Tartu üli­kooli ökoloogia ja maateaduste ins­tituut eesotsas geoloogia osakonna juhataja professor Kalle Kirsimäega selle idee teostamise võimalikkust ning nüüd otsitakse võimalust rakendusuuringute tegemiseks. Pro­jekti elluviimiseks moodustati ette­võte Concre Tech, kes otsib uurin­gute finantseerimiseks ja tehnoloo­gia väljatöötamiseks investorit.

Ettevõtte juhatuse liikme Morten Kiilaku sõnul on fosfaatkeraamika eeliseks võrreldes tavapärase tsementbetooniga suurem survetugevus, lühike kivistumisperiood, äärmi­selt hea temperatuuripüsivus, väike veejuhtivus ja head kivistumis-omadused madalatel temperatuuridel. Juba kuuekümnendail hamba-plommides kasutust leidnud fos­faatkeraamika pole ehitusmaterjali­tööstuses seni suure mahuga kasu­tust leidnud, kuid viimastel aastatel on maailmas selle tehnoloogia aren­damisel tehtud mitmeid edusamme.

Professor Kalle Kirsimäe sõnul on see väga perspektiivne projekt. Rakendusuuringuid oleks vaja sel­leks, et selgitada, kas oleme võime­lised tootma sellelaadseid tsemente, kasutades toormeallikana põlevkivi­tuhka," ütles Kirsimäe. Tema hin­nangul lubab põlevkivituha keemiline koostis eeldada sellelaadse sideaine tootmist.

Mitmed küsimused vajavad aga lahendamist - see ei ole lihtsalt nii, et võtame ühe osa põlevkivituhka ja lisame sinna rida keemilisi aineid ning ongi valmis," selgitas professor.
Kiilaku sõnul ei ole nende ees­märk uudset sideainet ise toota, vaid töötada koos ülikooliga välja tehno­loogia, mida saaks eksportida. Kirsi­mäe väitel oleks maailmas sellise tehnoloogia järele suur nõudlus. Lisades, et maailmas on suured põlevkivivarud ja seda hakatakse üha rohkem kasutama. Põlevkivi­tuha probleem on aga kõikjal ning selle käidusse investeeritakse palju.

Näiteks ühe tonni põlevkivi põleta­misel tekib 480 kilogrammi tuhka, ainuüksi Virumaal on seda kuhju­nud suurte mägede jagu. Eestis tekib põlevkivi põletamise tulemusel tuhka 5-7 miljonit tonni aastas, kuid kasutamist leiab sellest väga vähe.

Kirsimäe sõnul on fosfaatkeraa­mika tootmine tavalisest tsemendist oluliselt ökoloogilisem, kuna ära jääb ohtralt CO2 õhku paiskav lubjakivi ja savi põletamisprotsess. Professori väitel on keemiliselt sidustatud fos­faatkeraamika praegu tsementbetoo­nist kallim, kuid tänu oma vastupida­vusele tasub see investeering pike­mas perspektiivis ära. Näiteks sobib see materjal n-ö agressiivsesse kesk­konda nagu happelisse ümbrusse või soolasesse merevette, kus tavalise betooni eluiga on lühem. Fosfaatke­raamika on betoonist ka oluliselt tulekindlani. Killak näeb keemiliselt sidustatud fosfaatkeraamikal palju rakendusvõimalusi ehitusmaterja­lina, sealhulgas teeehituses, nii tee­kattena kui ka lubjakivikillustiku aseainena. See on lubjakivist oluli­selt vastupidavam ning graniitkillus-tikust odavam," lisas ta.

Kirsimäe sõnul on Lääne-Viru-maal mitmeid teid kaetud põlevkivituhaga, kuid tulemus pole olnud kuigi rahuldav. Põlevkivituha ja fos­faatkeraamika kombinatsioonist saadud materjal oleks aga väga hea alternatiiv Eesti sadadele kruusa­teedele, mille hooldamine on praegu kulukas ettevõtmine," tõi ta näite.

Allikas: Eesti Päevaleht (Ärileht), Raivo Murde, 13.10.2010

Wednesday, October 13, 2010

Indrek Kase uus firma teeb geenidest kunsti

Ettevõtlikud inimesed eesotsas bioloog Indrek Kase ja Taavi Einastega asutasid ametlikult kunstialase loometegevusega tegeleva start-up-ettevõtte DNA Art Development (DAD). Ettevõttel on plaanis ühendada geenitehnoloogia ja kunst.

Maailma mõistes mitte just pioneerliku, kuid piisavalt unikaalse äriidee kohta annavad Kask ja Einaste napisõnalisi selgitusi, öeldes, et raha teenimise mudelit alles otsitakse.

Ettevõtte veebilehelt võib aga lugeda, et meie geenianalüüside tulemuste baasilt on võimalik luua vägagi isikupäraseid kunstiteoseid. Näiteks eri värvi täppide ja triipude mustreid, mis mõjuvad nagu kirjud rahvarõivad. Nii on igaühel võimalik näiteks oma magamistuba, elutuba või kontorit kaunistada pildiga, mille sisu peegeldab inimese unikaalset DNA struktuuri ehk kus tema DNA on visualiseeritud.

DADi veebilehe andmetel on ettevõte oma tegevuse suunanud mitte otse lõpptarbijatele, vaid firmadele, kes tegelevad mingil moel DNA testidega ning võiksid pakkuda kunsti ühe lisaväärtusena.

Lisaks erinevas suuruses „seinapostritele“ võimaldab DNA Art Developmenti lahendus luua ka pisemaid DNA pilte, kasutamiseks näiteks Facebookis või Twitteris.

Lisaks Einastele ja Kasele kuuluvad DADi tiimi tehnoloogiakonsultant Neeme Praks ja disainer Oliver Kennik. Ettevõtte asutaja ja idee autor Indrek Kask on tuntud bioloog. Ta on olnud tihedamalt seotud firmadega Asper Biotech ning Celecure, hetkel tegev firmade Genorama ja juures.

Grifir müüb tarkvara USAsse ja Lääne-Euroopasse

Kaks ettevõtlikku inimest, Martin Vallner ja Sven-Olav Paavel lõid palgatöö kõrvalt alustava tarkvarafirma Grifir Software ning müüvad tooteid USA ja Lääne-Euroopa klientidele.

Eesti finantssfääris (näiteks Nasdaq OMXis) palgatööna Java arendusega tegelevate Vallneri ning Paaveli firma Grifir on spetsialiseerunud erinevatele valdkondadele - lisaks Java arendusele veel Adobe Flex ja AIR rakendustele, Adobe Acrobati arendusele ning aina enam ka programmeerimisele iPadi ja iPhone tarvis. Veel sel kuul peaks ettevõttel valmima näiteks esimene mäng iPadile.

Aga hetkel litsentseeritakse kahte nišsikat tarkvaratoodet - PDF Destinator (Adobe plug-in) ning Classic Menu for Office 2007. Esimene neist võimaldab automatiseerida suuremahuliste PDF dokumentide omavahelist linkimist ja väljast viitamist, teine võimaldab kasutada Office 2003 menüüsid Office 2007s.

Vallner ütleb, et firma tegutseb projektipõhiselt ning nüüdseks on Grifir mõlema asutaja jaoks nüüd juba põhitöökoht. „Käimasolevad projektid on seotud elektrooniliste dokumentide liikumisega ning finantsvaldkonnaga. Ettevõtte loomise ajendiks oli soov realiseeria oma senist tarkvaraarenduse kogemust ning ühiselt katsetada erinevaid tootestamise ideid,“ räägib ta.

Vallner lisab, et kõige keerulisem on ettevõtte jaoks müük, seda olukorras, kus toodete klientuur ei veeda veebis tarkvara otsides oma aega. „Me oleme seni kõik litsentsid müünud USA-sse ja Lääne-Euroopasse. Suurim klient on Fortune 500 insenerivaldkonnas nr 1 ettevõte Flour,“ räägib ta.Grifiri osanikud on seadnud eesmärgiks saavutada lähiajal igapäevase projektitöö ja passivse tootemüügi sissetuleku suhteks 50/50. Aina enam tahetakse keskenduda iPhonei ja iPadiga seotud oskusteabe arendamisele, sest selles vallas toimub maailmas väga kiire areng.

Tuesday, October 12, 2010

Quotista tahab Facebooki intelligentsemaks muuta

Augusti lõpus loodi üritusel Garage48 uus startup nimega Quotista. Tegu on sotsiaalmeedia tööriistaga, mille abil on võimalik huvitavaid tsitaate üles täheldada, organiseerida ja jagada.
Seega on Quotista suunatud lugemishuvilisele ja pisut intelligentsemale publikule, keda valdab ka kirg sotsiaalse meedia vastu.

Projekti tiimi esindav Jaana Metsamaa ütleb, et Quotista.com keskkonda võib kasutada lihtsalt organiseerimistööriistana iseendale või siis sotsiaalvõrgustike fännidele. Quotista kaudu saab näiteks pidada isiklikku “tsitaadiblogi” ja vingemaid tsitaate jagada Facebookis ja Twitteris.
“Kuna oleme sotsiaalvõrgustikega tihedalt seotud ning omame ka ise mõningaid sotsiaalvõrgu algeid, siis loodame, et tulevikus suudame kasutajatele teha intelligentseid raamatusoovitusi, selle järgi, milliseid Quotistasid kasutaja jälgib ning millised tsitaadid talle meeldivad,” räägib Metsamaa.

Tema sõnul on Quotista visioon muuta Facebooki intelligentsemaks. “Soovikisime, et inimesed jagaksid ja arutaksid omavahel raamatuid. Inimesed vajavad sotsiaalmeedia jaoks mõtteid ja teemasid, mida omavahel arutada. Võibolla on paslik huvitavate mõtete ja teemade juurde tagasi pöördumiseks uuesti raamatud ja tsitaadid popiks teha.”

Quotista esialgsest tiimist, kuhu kuulusid lisaks Metsamaale veel Heidi Hansar, Piret Saag, Mart Kase, Toomas Pippar ja Carl Rannaberg, on seni lahkunud vaid üks inimene. Kasutajaid on Quotistal esimese avalikus olekus nädalaga üle saja ning peamiselt Eestist.

Esmapilgul on raske mõista, kuidas sellise tööriistaga on võimalik raha teenida.
Metsamaa sõnul võib tulevikus keskkonda linkida tsiteeritud raamatute pakkumisi.

Flirtic pakub lihtsa ja lõbusa võimaluse kaaslase leidmiseks

Rate.ee asutaja Andrei Korobeinik ja riski­kapitalist Andres Susi tõid turule uue sotsiaalse veebikülje, mis hakkab inimesi omavahel kokku sobitama.

Flirtic on lõbus ja teistmoodi ajaviide vallalistele partneri leidmiseks. Erinevalt kümnetest konkureerivatest keskkondadest, kus inimene peab suutma enda kohta andmeid või iseloomuomadusi kirjutada, koostab Flirtic profiili kasutaja enda eest. Kasutajal tuleb vaid vastata erinevatele lõbusatele isiksusega seotud küsimustele. Nii jääb ära peamurdmine, mida enda kohta õigupoolest öelda või kirjutada.

Flirticu projekti vedajad, riskikapitalifirma MTVP partner Andres Susi ja Kirill Tripolski räägivad, et veebipõhine kohtinguäri (dating) on ajast maha jäänud. Praegused tegijad, näiteks Orkut või Rate loodi aastaid tagasi ega ole eriti uuenenud. Samas on tegu äriga, millal on igal ajal kindel turg.

“See on mõeldud nn Cosmo-põlvkonnale, inimestele vanuses 16–30, kes on nii-öelda esimese raundi date’ijad, mitte lastega või lahku läinud,” ütleb projekti üks vedajatest Susi. “Tekitame vaba õhkkonna, aitame inimestel enda kohta üht-teist teada saada ning neid teistega sobituda.”
Flirticu isiksustest põhineb Myersi-Briggsi inimtüübi indikaatoril, kus eristatakse 16 tüüpi (juht, ülevaataja, administraator, inspektor, eksperimentaator jne) ja määratakse sobivusprotsent nende vahel.

Igas testis on igal vastusevariandil teatud kaal, mille põhjal arvestatakse protsentuaalne sobivus partneriga. Natuke paremini sobituvad inimesed siis, kui nad elavad näiteks samas linnas, suitsetavad või neil mõlemal on kõrgharidus.

Susi ütleb, et erinevalt teistest dating-võrgulehtedest, kus kümnele popimale kutile või tüdrukule langeb 90 protsenti tähelepanust, leiab Flirticu kaudu kaaslase igaüks.

Flirtic on tasuta, kuid firma plaanib teenida tasulistest lisateenustest. Näiteks võib väikese raha eest end promoda, sokutades end teiste kasutajate “tapeedile”. Osta võib endale “nähtamatuks tegeva maski” ja keskkonnas jälgi jätmata teiste profiile vaadata.

Tähtis tuluallikas on ka suunatud reklaam. Kasutajatele kuvatakse restorani-, kino- või teatripakkumisi, mida oma uue Flirticu kaaslasega koos nautima asuda. Ettevõtted saavad endale osta ka “spondeeritud teste”, à la milline automark sa oled? Kas Toyota? Või hoopis Ford?

Flirtic.me peab tooma värske tuulepuhangu Andrei Koro­beiniku, Allan Martinsoni ja Jaak Roosipuu firmasse Rate Solutions. Ettevõte pildus aastaid tagasi üle Euroopa laiali Rate.ee kloone (näiteks Limpa.ru, Face.lv, Karike.com jt). Neil on küll sadu tuhandeid kasutajaid, kuid erilist äriedu pole saavutatud.

Monday, October 11, 2010

Yrgel valmistab Androidi ja iPhone mänge

Tehnopolis tegutsev startup Yrgel Entertainment töötab aktiivselt 3D mängu AvaTaara kallal ning on seadnud sihiks haarata aastaga 40 000 mängijat üle maailma.



Yrgeli tegevjuht Henri Hallik räägib, et ettevõte alustas tegevust tänavu kevadel, kui väikeses tiimis osaleti rahvusvahelisel programeerijate konkursil Ericsson Application Awards. 120 tiimi hulgas saavutati väärikas 14. koht.

Konkursil osaleti AvaTaara mängu prototüübiga. Tegu on 3D mobiilimänguga, kus tegevus toimub õues ning mängu sisu on võitlus kollide või teiste mängijatega. Mäng on tasuta saadaval Android Marketis ning ehkki see on veel tehniliselt toores, on selle seal alla laadinud juba üle 1200 kasutaja. AvaTaara loob mängule lisab atraktiivsust virtuaalse reaalsuse element – liikumiseks mängus pead liikuma ka reaalselt.

Hiljuti osales Yrgel sama mänguga teisel konkursil, mis kannab nime Move Your App 100-Day-Prize. Konkursi peaauhinnaks on reis Silicon Valleysse ja lõunasöök Apple’i asutaja Steve Wozniakiga.

Osaletud on kolmandalgi konkursil - European Satellite Navigation Challenge’il.
Yrgeli noores tiimis segunevad informaatika, tootearenduse ja majanduse kompetentsid.
Hallik ütleb, et tiimi liikmetele on lapsest saadik arvutimängud huvi pakkunud, hiljem ka hobi korras mänge teinud või neid välja mõelnud.

„Lapsena nägin, kuidas toimib PlayStationi programmeerimiskeskkond. Seal mulle mängude pisik külge jäigi,“ ütleb Hallik. „Alguses oli mängude tegemine rohkem hobi, nüüd aina enam äri. Maailma möängude tööstus on juba suurem kui filmitööstus.“

Raha kavatseb Yrgel teenida maksvatelt kasutajatelt, kel võiks olla huvi mängimiseks osta paremaid relvi või kaitset.

Yrgeli omanikud on Lauri Soosaar, Henri Hallik, Ander Avila, Jörgen Ader ja Indrek Ritso.

GoSpotIt hakkab hoiatama politseipatrullide eest

Augusti lõpus Garage48 üritusel loodud uus startup GoSpotIt valmistub turule tulema uute teenustega PoliceSpotter ja SpeedCameraSpotter.

Nagu nimedki ütlevad, on tegu lahendustega, mis teavitavad teenuse kasutajaid politseipatrullide ning kiiruskaamerate asukohtadest. Lisaks neile teenustele uurib GoSpotIt veel võimalusi kasutada oma plahendust prügikoristuses.

GoSpotIt arendab asukohapõhist teenusplatformi mobiiliklientidele. Teenuse kasutajad saavad teenuse kaudu teada anda huvitavate objektide või inimeste asukohtadest ning saada ise teavitusi. Spot’ida ehk tabada võib mistahes objekte või isikuid: kadunud võtmekimpe, ilusaid tüdrukuid, riigikogu liikmeid, prügihunnikuid jne.

GoSpotIti tiim, kuhu kuuluvad Lauri Laineste, Jaak Laineste, Janno Kusman, Kristian Paljasma, Oleg Knut, Gerry Kodres ja Margus Kerma pole veel ettevõtet registreerunud. Gerry Kodrese sõnul tehakse seda kohe, kui on leitud esimene lepinguline klient.

SpeedCameraSpotter ja PoliceSpotter, mille turule toomise täpne kuupäev pole veel paigas, hakkavad tööle lihtsal põhimõttel. Klient, kes on teenuse aktiveerinud, saab teavituse mobiilile, kui ta satub politseipatrulli või kiiruskaamera lähedusse. Kuna kiiruskaamerad on kindla koha peal, on nende kohta süsteemi info eelisisestatud. Politseipatrullide täpsest asukohast annavad teenuse kasutajad aga ise teistele kasutajatele infot läbi PoliceSpotteri teenuse.

Mõlemad teenused tuuakse turule testiks ja on Gerry Kodrese kinnitusel kasutajate jaoks tasuta. Kui need osutuvad tulevikus edukaks, on võimalik aga juba registreerunud kasutajatelt raha küsida. Kodres ütleb, et ärimudel võiks olla mõneti sarnane Foursquare’i omaga. Prügihunnikute spot’imist võiks toetada mõni mittetulundusühing või omavalitsus.