TTÜ elektroonikaprofessor Mart Min on tublimate Euroopa leiutajate hulgas

Tallinna tehnikaülikooli elektroonikaprofessor Mart Min võistles eile Budapestis Euroopa leiutajate konkursil 15 nominendi hulgas.

Auhinnad anti välja viies kategoorias. Professor Min oli esitatud konkursile leiutiste alal teadusliku uurimistöö valdkonnas, kus võitja valiti välja kolme nominendi seast.

Samale auhinnale kandideerisid ka füüsik Joshua Silver Oxfordi ülikoolist ja bioloog Christine van Broeckhoven Belgia valitsuse eestvõtmisel asutatud Flaami biotehnoloogia instituudist (VIB).

Mart Mini töörühma leiutiseks on uudsed ja efektiivsed meetodid elektrilise impedantsi mõõtmiseks, mida saab kasutada nii meditsiinis kui ka tehnikas.
Lihtsamalt öeldes on impedants takistus. Impedantsi meetodi abil saab materjale – metalle, keemilisi ühendeid, vedelikke, aga ka kehakudesid – uurida erikujuliste elektrisignaalide abil, mõõtes tekkivat takistust. Nii saab näiteks välja selgitada, kuidas töötavad kopsud või süda, missuguses seisukorras või millise mahutavusega on akud või kas euromündid on ehtsad. Meetodist on abi paremate südamestimulaatorite ehitamisel.

Praegu tegeleb Mart Mini uurimisrühm aga miniatuursete kiiplaborite väljaarendamisega, mis sobivad näiteks vereanalüüside tegemiseks, kui patsiendi verenäite on tarvis igapäevaelu häirimata pikema aja vältel regulaarselt kontrollida, või ka keemiarelva avastamiseks jne.

Eestlaste töö pälvis rahvusvahelise tähelepanu ja tunnustuse just seetõttu, et nende arendatud meetodiga käib mõõtmine väga kiiresti, selleks ei kulu palju energiat, objekti ei pe a sisse tungima ning tulemusi on kerge arvutiga analüüsida ja rakendada nii teadusuuringuis, tootmises kui ka igapäevaelus.

Eile keskpäeval peetud pidulikul auhindamisel selgus, et võitjaks kuulutas auväärne žürii Christine van Broeckhoveni.

Eesti teaduse jaoks oli eilne päev aga sama tähtis, sest tegemist oli esimese korraga, kui Eesti teadlane nii auväärsel konkursil üldse osales. Mart Mini kandidatuuri esitas Euroopa leiutajate konkursile Eesti patendiamet.

Autor: Tiina Kangro, Linnaleht 20.05.2011

Moekunstnik lõi progejate abil disainerite loomingukeskkonna

Moekunstnik Hanna Korsar ja tema tiim tegid Garage48 startupide meisterdamise üritusel valmis disaineritele mõeldud veebikeskkonna Stylish.im. Disainerite loomingut tutvustava veebisaidi üks eesmärke on julgustada neid omavahelisele koostööle ja hoida kokku moetarbijate raha ning aega.

Aprilli viimaseks nädalaks oli Stylish.im’iga liitunud 11 Eesti disainerit. Korsar räägib, et ta tahtis luua neile mõeldud veebikogukonna, et muuta nad selle läbi nähtavamaks.

„Me kõik pusime vaikselt oma nurgas ja meil kõigil on ka uhkeid saavutusi ette näidata, aga internetis leitavad me pole,“ ütleb Korsar. „Ka olen ammu oodanud tõelist omavahelist koostööd. Mul on alati häda sellega, et enda tehtud riiete juurde tahaks kliendile korralikke ehteid- kotte-kingi pakkuda. Aga kuidas leida need tegijad? Aega ju pole, et poode-galeriisid läbi kammima hakata.“

Stylish.im’i kasutegur peitub Korsari arvates juba selles, et nende looming on reaalselt leitav ning disainerid saavad selle läbi ka oma kliendibaasi jagada.
Nii kaua kui Stylish.im on arenduse staadiumis, on see disainerite jaoks tasuta.

Hiljem tahab Korsar küsima hakata aastatasu. Kaugemas tulevikus pole välistatud, et keskkond hakkab tööle ka veebipoena. Praegu sealt midagi osta ei saa, vaid tegu on eelkõige kontaktide vahendusega.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Tonetea ehitab raskustega uut kaubamärki FatBurner

Pisut enam kui aasta tagasi otsustas Eesti tippaudiitor Hanno Lindpere teha oma elus 180kraadise pöörde. Ta sulges seljataga juhikabineti ukse audiitorfirmast Ernst & Young, mille oli seitsme aastaga Eesti turuliidriks viinud, ning kolis koos perega Hispaaniasse Marbellasse. Nüüd üritab ta maailma viia FatBurneri nimelist spordijooki.

Valdavalt ärimees Margus Reinsalule kuuluva FatBurneri kaubamärgi all müüakse Eestis, Rootsis, Hispaanias ja mujalgi rasvu põletavat ja kaalu langetavat funktsionaalset imejooki, mis mõeldud eelkõige spordiharrastajatele.FatBurner arendati välja ja seda toodetakse Eestis.

“Mõtlesin pikalt, enne kui selle muutuse tegin. Aga et Eesti-sugusest riigist millegagi edu saavutada, tuleb see asi julgelt ette võtta ja oma mugavustsoonist lahkuda,” ütleb Lindpere. Maailmavallutamine on joogiäris tema sõnul palju keerulisem kui audiitorluses. “See on kui põllumajanduslik protsess: külvad, väetad, harvendad ja harid. Mõnikord ikaldub.”

FatBurneri suurimad turud on Hispaania ja Rootsi. Aga kaubamärgiga tahetakse jõuda ka konkurentsitihedale USA turule.

„Uue kaubamärgi globaalsele turule toomine on pikaajaline kallis protsess,“ räägib Lindpere. „Keegi on kunagi öelnud, et asjad võtavad alati kaks korda plaanitust rohkem aega, lähevad kaks korda plaanitust kallimaks ja toovad kaks korda vähem kasumit. FatBurneri puhul võib kahe asendada kolme või neljaga!“

Lihtne näide: Hispaania on rahvaarvult 30 korda suurem turg kui Eesti ja FatBurneri seal juurutamine maksis ka 30 korda rohkem.

Kaubamärgi turundamine on kallis lõbu. Kui varem üritati FatBurnerit seostada vormelimaailmaga (reklaam GP2 sarjas), siis nüüd on rõhuasetus tervislikel eluviisidel.

Aga Lindpere on nördinud, et Eestis pole võimalik taotleda toetust. FatBurneri edendamiseks pole tema sõnul tuge loota ei EASilt, Arengufondilt ega kellelki teiselt. „EAS ei toeta muud kui tehnoloogiaarendust ja IT sektorit. Aga suur osa majandusest on klassikalised asjad, mida inimesed tarbivad iga päev,“ ütleb ta.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Planifyga reisikogemused rahaks

Riia Garage48 konkursi võitja Planify arendab teenust, millega on igaühel võimalik koostada huvitavaid reisiplaane ja neid huvilistele müüa. Praegu pole teenus avalik, tehnilise lahenduse ja äriplaaniga käib vaikselt töö kulisside taga.

Silver Hage ideest sündinud Planify peaks kujunema abimeheks reisile minnes. See aitaks mõnusalt ja süsteemselt reisida, hoides samas kokku mobiili rändlusteenuse tasudelt. Planifyst saaks alla laadida reisiplaani, mida võõral maal offline’s mobiiligiidina kasutada.

Teisest küljest võimaldaks Planify igaühel ka müüa valmis reisiplaane koos planeeritud marsruudi, peatuspaikade ja vaatamisväärsustega. Konkreetset sihtkohta ja selle võlusid tundvad inimesed saaksid koostada marsruute neile, kes pole seal veel käinud.

Silver Hage tuli Planify ideele ühe oma Jaapani reisi eel, kuhu oli suundumas koos sõbraga. Ta otsis, kuid ei suutnud leida tööriista, millega koos reisi planeerida.
Ka küsivad sõbrad alatasa Jaapanis elanud Hagelt, milliseid paiku tuleks sellesse riiki reisides kindlasti külastada. Soovituste andmiseks aga puudub hea visuaalne multimeediatööriist.

„Lähed kaheks nädalaks Pariisi aga sul pole aega end linnaga põhjalikult kurssi viia. Selle asemel laed Planifyst oma telefoni kahenädalase reisiprogrammi, mille keegi teine on koostanud. See sisaldab parimaid söögikohti ja toimib virtuaalse giidina,“ selgitab Hage.

Ideaalis võiks Planify reisiplaanide hulk olla üsna suur, sest nende alginfo nende koostamiseks on Google Places’is, Facebookis ja Foursquare’is olemas. See on vaja vaid õgel moel kokku panna, selle asemel, et peaks uue sisu veebi üles laadima.

Planify triumfeeris Riias toimunud Garage48 konkursil ja võitis Tele2 poolt välja antud parima mobiilirakenduse auhinna.

Planify tiimi kuulusid Riias lisaks Hagele veel Anton Narusberg, Martin Grüner, Helen Kokk, Boriss Gubaidulin ja Daniil Harik.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Lapsehoidjate tööbörsil juba ligi 700 pakkujat

Kolmeaastaseid kaksikuid kasvatava üksikema Diana Poudeli eestvedamisel sündis veebruari lõpus uudne lapsehoidjate tööbörs Lastehoid.net, millega on liitunud sadu lapsehoidjaid.

Portaali on mõeldud viima kokku lapsevanemaid ja lapsehoidjaid. Vanemad leiavad sealt erinevate otsingukriteeriumite (päevane/õhtule lapsehoid, omab/ei oma autot, hoiab last kodus/enda juures jne) alusel inimese, kelle hoolde oma laps jätta.
Ning lapsehoidjad saavad end välja pakkuda. Portaali kasutamine taandub siiski ilmselgelt usaldusele – paljude vanemate jaoks on mõeldamatu jätta oma lapsi võõra hoolde.

Diana Poudel ütleb, et tagasiside projektile on olnud väga positiivne, esimese kuuga liitus üle 350 lapsehoidja. Nüüd on eesmärk leida raha, et projekt uuele tasemele viia.

“Lähitulevikus tahame korralikult kaardile tuua ka lastehoiud ning hakkame vaikselt arendama koduõpetajate osa. Kuna vene koolide reform ja suur segadus koolisüsteemiga on teinud lastevanemate elu taas raskemaks, üritame luua koduõpetajate võrgustikku,” räägib Poudel. “Algklasside laste vanematele oleks see võimalus leida kooli lähedalt inimene, kes lapse peale kooli oma hoolde võtab ning aitab järgmise päeva õppetükid selgeks saada.”

Vanemate õpilaste vanematele tahab Poudel pakkuda võimalusi leida kiirelt vajalik aineõpetaja, kui mõni aine kipub ebaselgeks jääma.

Ideid on veelgi. Poudeli eesmärk on ka korrastada lasteasjade järelturgu. “Praegu on täiesti võimatu leida kiirelt sobivas suuruses tooteid, samas poest uusi asju osta ainult pooleks aastaks on väga kallis.”

Raha teenimiseks tuleks Poudeli veebiprojektil kasutajatele tarvis pakkuda atraktiivseid lisateenuseid, kuid millised nendest võiksid midagi sisse tuua, on ilmselgelt vara öelda.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Toivo Annuse uus startup keskendub kodusele energiasäästule

Kallinev energia suunab ka nutikaid tehnoloogiamaailma tegelasi mõtlema „rohelistele“ praktilist väärtust andvatele äriprojektidele – näiteks sellele, kuidas aidata inimestel ressursse ja raha kokku hoida.

Skype’i endine juhtinsener Toivo Annus arendab virtuaalset abimeest, mis aitaks monitoorida ja seeläbi kokku hoida kodust energiakulu. Värske projekt kannab nime HUM Industries ning selle koduleht on valmimisel.

Annus ei soovi oma ettevõtmisest rääkida, kuna see on veel väga toores. Hetkel on projekti liidetud väidetavalt üks majapidamine. Energiakulu hakkab saama jälgida kahel moel – manuaalselt ja läbi automaatse energiamõõdiku.

HUMi veebileht kirjutab, et energia on igas peres vältimatu kuluartikkel ning selle kulu kasvab, mida moodsamaks elu muutub ja mida rohkem igasuguseid tehnoloogiavidinaid kasutatakse. Energiasäästuga alustamiseks peab aga esmalt olema hea ülevaade, millele ja kui palju seda kulub – siin HUM aidata soovibki.

HUM ootab testijaid liituma ja samuti on teretulnud värsked ideed, kuidas monitooringut täiustada.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Streamtainment teeb telerist koduse multimeediakeskuse

Meil on nutitelefonid ja tahvelarvutid, kuhu tellime erinevaid rakendusi. Aga värske startup Streamtainment Systems arendas välja platformi multimeediateenuste tootmiseks telerisse, ilma et oleks vaja soetada hirmkallist digiboksi.

Tegu on internetitelevisiooni operaatoritele mõeldud platformiga, mis peaks aitama rikastada teleri kaudu kasutatavate teenuste (app’ide) turgu ja maastikku. Ettevõte peab läbirääkimisi kahe telekomiga, kellest üks on kinnitamata andmetel Elion.
Napilt pooleaastase Streamtainmenti eestvedajad on Skype’i taustaga Jaanus Kivistik ning telekomitaustaga Martin Ruubel.

Ruubel räägib, et maailmas on kasutusel 40 miljonit digiboksi (STB), mis ei ole võimelised „jooksutama“ teleris üldlevinud rakendusi nagu Youtube või Skype.
„Selle asemel, et „toppida“ rakendused boksidesse, või osta uus 200eurone boks, mõtlesime et rakendusi võiks jooksutada serveris ja striimida pilt boksi. Selleks ehitasimegi valmis uue efektiivse platformi,“ räägib ta.

Telekomidel nagu Elion, kes on seni oma klientidele jaganud 30-50euroseid odavaid digibokse, võimaldab platform seega pakkuda lisateenuseid ilma vajaduseta uuendada klientide riistvara.

Kui nutitelefonide teenuste vallas on mingid jõujooned juba välja kujunenud – näiteks kõvasti rokivad igasugused kiiksuga mängud – siis teleri app’ide osas veel selgeid domineerivaid suundi pole. Keegi ei oska täpselt öelda, millised teenused saavad teleris 2-3 aasta pärast populaarseks. Kas näiteks videokõned või hoopis mingid ostlemise teenused?

Ruubeli sõnul näitavad arengud TV teenuste alal (kui mõtleme kasvõi GoogleTV’le või AppleTV’le) siiski üheselt, et tegu on kasvava ja areneva turuga. „Usk, et inimesed hakkavad telerites rakendusi kasutama, on väga suur,“ ütleb Ruubel.

Streamtainmenti ärimudel on tema sõnul lihtne: koostöö telekomidega, sest viimastel on reaalne probleem: Apple ja Google tahavad telekomidest mööda minna ja nende äri kokku kuivatada.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Miousega Facebooki-kampaaniad kordi soodsamaks

Reklaamiagentuuri IVY Creative Collective partnerid Silver Hage ja Matthias Vutt asutasid uue startupi Mious, mis teeb kampaaniate läbiviimise sotsiaalmeedias firmade jaoks oluliselt mugavamaks ja soodsamaks. Mious peaks oma platormi avalikkuse ette tooma mais.

Hage ja Vutt leiavad, et kampaania Facebookis on firmade jaoks praegu võrdlemisi kulukas ja keeruline, juhul kui ei kasutata reklaamiagentuuri abi.

Kampaania eelarvest kulub sageli kolmandik disainile ja programmeerimisele, ülejäänust kaetakse kampaania auhind ja muud kulud. Mious lubab sotsiaalmeedia kampaaniad tervelt 10-20 protsenti soodsamaks teha, näiteks reklaamiagentuurile polevat enam üldse vaja maksta.

Mious on väikese ja keskmise suurusega ettevõtte turundusinimesele mõeldud tööriist. Miouse lehelt saab valida sobiva kampaaniapõhja, kirjeldused ja pildid ning seda kõike otse Facebookis vajadusel muuta. Sarnane lihtne tööriist on kodulehekülgede loomiseks mõeldud Edicy, kus funktsioneeriva kodulehe üles panemiseks tuleb teha vaid mõned lihtsad valikud.

Silver Hage räägib, et idee Miouse loomiseks tekkis enda vajadusest. „Vaatasime saadaval olevaid tööriistu aga ükski polnud päris see õige. Siis mõtlesimegi, et teeme ise sellise asja,“ ütleb ta.

Ettevõtetel tuleb Miouse kasutamise eest maksta iga kuu teatud kindel summa. Aga saab olema ka väiksema funktsionaalsusega tasuta Miouse variant ning reklaamiagentuuridele ja suurtele firmadele mõeldud niiöelda white label variant.

Oma konkurentidena näevad Hage ja Vutt USAs baseeruvaid tegijaid Wildfire, Involver, Buddy Media jt. Mioust eristab lokaalsem lähenemine ja erinevad kampaaniatüübid.
Värske startupi referentside alt leiame juba Elioni sotsiaalse värbamiskampaania, Lõunakeskuse kupongikampaania, samuti Fox Crime’i ja Solaris Kino auhindade loosimise kampaaniad.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Uus meediabörs astub ahnete reklaamiagentuuride kandadele

Kaur Lohk ja Hendrik Aavik käivitavad lähinädalatel meediabörsi nimega All World Media (AWM), eesmärgiga muuta reklaamiturg oluliselt läbipaistvamaks. Peavalu tekitab börs eelkõige kopsakaid vahendustasusid noolivatele reklaamiagentuuridele.

AWM võimaldab reklaamiandjatel otse meediafirmadega suhelda ja parim pakkumine saada, ilma et reklaamiagentuuri oleks ilmtingimata tarvis vahendajaks. Meediapindade ostud ja kampaaniad muutuvad sellest oluliselt soodsamaks ja ülevaatlikumaks.

Reklaamiostja saab võrrelda erinevate meediapakkumisi kontakti hinna järgi. Ta valib sihtrühma ja saab AWMi kaudu parima hinnaga pakkumised selleni jõudmiseks. Ostja ja müüja suhtlevad AWMi keskkonnas, kuni löövad käed.

Hendrik Aavik räägib, et kui reklaamiturg Eestis enne masu kasvas, teenisid kõik kenasti: meediasse voolas reklaami sisse, agentuurid müüsid eksklusiivseid pindu suure kasumiga ning ettevõtetel oli raha, mida reklaamile kulutada.

Kuid masu tulekuga lõppes reklaamimine sisuliselt ära. Reklaamimüügiks tuli teha palju rohkem tööd ja kadusid pikad, eksklusiivsed ja siduvad lepingud, mis andiski võimaluse All World Mediale.

„Kui agentuurid küsivad tihtilugu hinda, milles on palju õhkus ees, siis meie võimaldame reklaamiandjal teha teadlikke koolitatud otsuseid,“ ütleb Aavik.

AWM peaks saama igapäevaseks tööriistaks väikese või keskmise suurusega firma juhile, turundusinimestele, aga samuti agentuuridele endile. Raha kavatseb uus startup teenida mahupõhisest litsentsitasust, mida maksavad börsiga liitunud meediafirmad.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.