Eesti tehnoloogiaettevõtted esinesid edukalt Hit Barcelona´l

14-17. juunil korraldas Tehnopol firmade ärimissiooni Hispaaniasse. Ärimissioonil osalesid MyHistro, Streamtainment Systems, Inkspin1, Vähi TAK, NN Arenduse OÜ ja Skeleton Technologies (Tartu Teaduspark).

Missiooni peamiseks eesmärgiks oli osa võtta innovatsiooni tippkohtumisest HiT Barcelona, kohtuda investoritega ning võimalike koostööpartneritega.

Delegatsiooni ettevõtetest võttis alustavate ettevõtete konkursist osa MyHistro ning ülejäänud ettevõtted osalesid kasvutevõtete foorumil, kus Streamtainment Systems auhinnati kõige innovaatilisemaks IKT/meedia valdkonna ettevõtteks.

Kõik ettevõtted said end presenteerida paljudele investoritele ning toimusid ka vastavalt osalejate huvile kokku lepitud visiidid ning B2B kohtumised.

Streamtainment Systemsi juht Martin Ruubel pidas missiooni väga kasulikuks. Tema hinnangul sai ettevõte lisaks auhinnatud tunnustusele otsekontakte 14 investoriga, kellest umbes 8-ga kõnelusi jätkatakse.

Missiooni toetas EAS, koostööpartneriteks olid Eesti Saatkond Hispaanias, Hispaania Teadusparkide Assotsiatsioon ja Hispaania Saatkond Eestis.

HiT Barcelona on globaalne üritus, mis toob korra aastas kokku tehnoloogia, teadmised, ja innovaatilised ideed. Üritusel osalevad tippjuhid, innovaatorid, investorid ja ettevõtjad, et tutvustada enda projekte ja jagada kogemusi.

Allikas: Tallinna Teaduspark Tehnopol

2014 üldlaulupeol võime laulda juba tahvelarvutitest

Tartlasel Jan Willemsonil on suurejooneline visioon: 2014.aasta üldlaulupeol võiksid paljud lauljad noodiraamatu asemel käes hoida tahvelarvuteid.
Willemson töötas välja kontseptsiooni nutiseadmetele (esialgu Androidi vidinatele) mõeldud rakendusest, mis sai nimeks TuneSheet (varem ka Noodid.com). See võimaldaks koorilauljatel, muusikutel ja ansamblitel noote jagada ning selle kaudu saaksid autorid ka oma loomingut müüa.
Willemson käis projektiga aprillis Garage48 üritusel, ühe nädalavahetuse jooksul küll väga kaugele sellega ei jõudnud, kuid ometi märgati üritusel projekti ärilist jumekust.
Willemson, kes töötab Tartus firma Cybernetica vanemteadurina ja laulab Forseliuse Seltsi segakooris räägib, et koorilaulja elu on üks pidev paberitega sahmimine.
“Laulupeol antakse välja nootide raamatud, kuid tavaliselt kuulub koorilaulja ellu paras patakas kehva kvaliteediga kopeeritud pabereid. Kooril võib olla pidevalt soojas 50 laulu. See tähendab hunnikut noote kusagil kapis, mida keegi peab enne kontserti lappama ja laiali jagama,” räägib Willemson.
Ta lisab: “Ühe koori inimesed rääkisid mulle, et hooaja alguses tehakse nootidest hunnik koopiaid, mis on hooaja lõpus täiesti segamini ja keegi ei viitsi neid isegi lapata. Nad visatakse minema ja tehakse uued, kui vaja.”
Nii küsiski Willemson endalt ühel päeval, et kui tahvelarvutitest ja lugeritest loetakse raamatuid, ajalehti ja ajakirju, miks ei võiks seal olla ka noodid. Ja mitte lihtsalt pdf-dokumendi kujul, nagu neid müüb Amazon, vaid selliselt, et oleks võimalik intelligentselt suumida, liikuda noodis kiiresti õigele kohale, arvestada viisijupi kordusmärkidega jne.
Willemson ütleb, et tal on olemas tarkvarajupp, mis oskab seda intelligentset suumi teha ehk saab muusikast aru. Selle tegi valmis üks tema saksa tuttav.
Nüüd üritab ta leida õiged inimesed-mõttekaaslased ja kokku panna tiimi, kes projektiga jõulisemalt edasi läheksid. Samuti jõuda kaubale Laulupeo Sihtasutusega, et need laseksid tulevikus välja tahvelarvutitele mõeldud noodiraamatu.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Oxy lubab sooduspakkumiste turule värskust

Facebookis tekitab elevus uus tegija kireval sooduspakkumiste turul - Oxy.ee. Veel enne tegevuse käivitumist on ettevõttel Facebookis üles 6000 fänni, kes kõik jahivad firma välja loositavat auhinda - MacBooki arvutit.
Oxy.ee kuulub Boris Boguslavskile, Jekaterina Astanovskajale ja Elina Boguslavskajale. Viimane räägib, et lähiajal on plaanis avada “interaktiivne portaal, kus on e-voutserid ja sooduspakkumised” ning tegu on tõesti populaarse Grouponi klooniga. Teenusega tahetud turule tulla veel enne siinkandis rokkivat Cherry.ee’d, kuid jäädud ettevalmistustega hiljaks.
Tundub võimatu, et sellel pisikesel turul on veel ruumi ühele tegijale päevapakkumiste äris, samas kui Cherry.ee konkurente arvatakse kokku olevat isegi paarikümne ringis.
Boguslavskaja arvates pole miskit võimatu.
“Alati on ruumi, kui on ambitsiooni ja tahtmist ning kui tuled uue ideega,” leiab EBSi taustaga neiu. Salakavalal ilmel väidab ta, et firmal on plaan, kuidas konkurentidest selgelt eristuda ja klientidele midagi enamat pakkuda, kuid see olevat ärisaladus.
“Kui Cherry eesmärk on kiiresti raha teenida, siis meie esimene eesmärk on ehitada üles suur kliendibaas ning seejärel see rahaks pöörata. See tähendab paremaid ja paindlikumaid pakkumisi meie partneritele,” räägib Boguslavskaja. Samuti peab ta Oxy eeliseks kvaliteetsemat disaini ja läbimõeldumat sisu, sest startupil olevat väga tugev tiim.
Juba praegu kuuluvat Oxy klientuuri mitmed restoranid, turismifirmad, ilusalongid ja autokoolid.
Päevapakkumiste turuliidri Cherry.ee turundusjuhi Martin Kõiva sõnul siseneb uusi tulijaid turule vaat et iga nädal, kuid see hoog hakkab raugema - paljud keskkonnad on kas suletud või varjusurmas. Tema teada tegutseb Eestis sel alal 15 firmat, Cherry.ee turuosa on aga 60 protsendi ringis.
“Turule sisenemise barjäär on sisuliselt olematu (piisab enam-vähem funktsioneeriva lehe tegemisest), kuid märkmisväärse turuosa haarmine eeldab läbimõeldud tegustemist ja organisatsiooni. Julgeme väita, et kombinatsiooni heal tasemel turundusest, müügist ja klienditoest ei paku Eestis ükski teine teenusepakkuja peale Cherry,” ütleb Kõiva.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Heathconnect pürgib sinu e-proviisoriks ja e-apteegiks

Äsja triumfeeris parimate tuleviku telekommunikatsiooniteenuse konkursil Eesti Kunstiakadeemia magistrant Ilmar Kurvits. Tema töö nimega Healthconnect kätkeb endas ravimite ostmist ja nende kohta info saamist mobiili kaudu, samuti patsiendi virtuaalset suhtlust proviisori ja/või perearstiga.
Lahendust on nimetatud põhimõtteliselt m-apteegiks, mis aitab huvilisel leida nii lähimat apteegi kui ka vajaliku ravimi ning saada infot ravimi omaduste ja hinna kohta. Healthconnecti kaudu saaks ravimeid mobiilimaksega osta ning riikidel oleks rakenduse kaudu võimalik kriisiolukordades operatiivselt ravimiinfot jagada.
Kurvits iseloomustab Healthconnecti kui ideed lihtsalt ja mugavalt kasutatavast multifunktsionaalsest keskkonnast, mida inimesed tõeliselt vajavad.
Rakendust saaks kasutada igas nutitelefonis ning erkaanile modeleeritaks 3D inimkeha, millel saab valida piirkonnad, kus inimene tunneb parasjagu valu või muud vaegust. Siis esitataks paar lihtsat küsimust, misjärel annaks programm valiku ravimitest ja apteekidest, kus neid ravimeid osta võib. Täiendavalt oleks võimalik konsulteerida arsti või apteekriga (Skype’i) videokõne vahendusel.
Healthconnect annaks hea ülevaate ravimi hindade võrdlusest. Seejuures oleks võimalik infot konkreetse ravimi kohta mitte ainult lugeda, vaid ka kuulata, mis on tähtis eelkõige neile, kel kuulmine nõrgenenud. M-maksega oleks võimalik ravim osta ja adressaadile saata.
Kurvits peab oluliseks ka võimalust väiksematel ravimitootjatel Healthconnecti kaudu oma toodetega turule tulla, ilma et peaks kulutama palju raha turundusele. See tooks ravimite hinnad alla ning kiirema arengu ja uusi töökohti terves sektoris.
Kurvits ütleb, et järgmise sammuna tahab ta kokku panna tiimi, kes asja arendama hakkaks. Unistab ta juba aga teenuse ekspordist Euroopasse.
Kurvits on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna graafika õppetooli magistrant ning ühtlasi kunstnik ja töötab loovagentuuris Pliiats HD.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Zerply teeb sind veebis põnevamaks

Uuemal ajal on igaühel veebis oma identiteet, mille määrab tema töö, suhtlus ja teenused, mida ta kasutab. Kuidas see hästi välja mängida ja end teistele huvitavaks teha?
Maailma suurim professionaalne ärivõrgustik LinkedIn reastab inimeste kohta hulga fakte, kuid teeb seda suurfirmalikul ja kuidagi ametlikul moel. Eesti-Rootsi juurtega värske startup Zerply lähenes asjale palju elulähedasemalt, avatumalt ja mängulisemalt.
Zerply põhitegijad on eestlane Taaniel Jakobs ja tema sõber, rootslane Christofer Karltop. Zerply rahvusvaheline tiim, kus näiteks tootearendaja on Tsehhist ning disainer Suurbritanniast tegutseb juba aasta USAs Silicon Valleys, mainekas inkubaatoris nimega 500 Startup Accelerator. Zerply teenus toodi turule juuni alguses.
Tundub, et Zerply on võtnud mõned Facebooki ja LinkedIni paremad omadused ja sidunud need kokku üheks ökonoomse ülesehitusega sotsiaalseks “visiitkaardiks”, mida saad endaga veebis mugavalt “kaasa tassida” ja mille kaudu võid mängleva kergusega professionaalseid mõttekaaslasi leida.
Zerplyl tugevam sidusus sotsiaalmeediaga. Ehkki Zerply suuremad eelised praegu päris selgelt välja ei tule (loodetavasti saavad need selgemaks ajapikku, kui lisanduvad seninägematud teenused ja võimalused), saab ta siiski olema isiklik professionaalne profiil, mida on põhjust ja huvi sagedasemini “külastada” ja uuendada kui LinkedIni oma. Aga seda ainult juhul, kui Zerply kasutajaskond kasvab kiiresti suureks.
Esmakordselt Zerplysse logides võib kasutajakonto loomisel tekitada peavalu oma kogemuste ja oskuste defineerimine. Inimestel on raske enda kohta öelda, milles nad on tugevad või osavad. Samas saab Zerplysse olemasolevat infot ja kontakte tõmmata näiteks LinkedIni profiilist või Facebookist. Zerply profiil näeb visuaalselt palju parem välja kui LinkedIni oma. Ehkki tundub, et selles osas ei ole ettevõte kaugeltki veel kõiki oma plaane realiseerinud.
Jakobs räägib, et tahab ehitada võrgustiku, mis koosneb oma tööd armastavatest professionaalidest ja mis lisab veebile püsivat positiivset lisaväärtust.
“Ma usun, et me oleme alles nägemas üle veebi toimuva koostöö algust ja seda, kuidas veeb aitab ühendada andekaid inimesi ja teadmisi üle terve maailma. Sellele kaasa aitava platvormi loomine on ainult rõõm,” ütleb ta.
Jakobs usub, et aktiivse professionaalse kasutajabaasi pealt raha
teenimiseks on paljusid viise. Ettevõte praktiseerib tavapärast freemium-ärimudelit, kus põhitoode on tasuta, kuid lisavõimaluste eest tuleb maksta. Esimesed tasulised teenused tulevad Zerplysse suve jooksul.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Taptender: kuidas panna inimesed kohvikus mobiiliga tellima?

TapTender käivitas märtsis Viru keskuse Reval Cafes mobiiliga tellimuse teenuse, kuid selle kasutajaid napib, sest inimesed ei oska veel näha selle vajadust. TapTender ise usub, et teenusel on suur potentsiaal.
Mõnda aega tagasi pakkus kõneainet Garage48l sündinud projekt nimega Ordimo, mis tahtis kohvikutes pakkuma hakata mobiiliga toidu tellimise võimalust. Kuid märtsis tuli reaalselt turule hoopis teine samalaadne teenus TapTender. Tegu on projektiga, mida arendab Janno Siilbeki ja Erki Põldma firma Multimaania. Märtsist alates saab mobiiliga tellida esimese pilootkliendi juures – Viru keskuse Reval Cafes.
Microlinki, Tallinna Börsi ja Itella heaks töötanud Põldma lahkus eelmise aasta lõpus palgatöölt ning sukeldus ettevõtlusesse. Varem oli ta katsetanud SMS jukeboxi teenuse ning pubide internetiraadioga, kuid mõlemad projektid surid masu puhkedes.
Idee „mobiilsest kelnerist“ tekkis Põldmal sellest, et kohvikutes võtab tellimuse ja lisatellimuse esitamine ja maksmine väga kaua aega, sest teenindajad on hõivatud. Ühel hetkel hakati koos kohvikute ja pubidega innovaatilisi uusi lahendusi otsima.
Lisaks kiirusele mõeldi veel sellele, kuidas ikkagi hoida lojaalseid kliente enda juures? Esimese sammuna võetigi ette menüü esitlemine ja tellimine nutitelefonis. Tulevikus peaksid lisanduma toidu ettetellimise võimalus, lojaalsusprogrammid ja paari kliki maksmise võimalus.
TapTender pole Põldma sõnul mõeldud peenetele restoranidele, kus klassikaline teenindus on ülitähtis. Pigem on see suunatud kohvikutele, kus tähtsaim on tellimuse täitmise kiirus või kust saaks toitu ette tellida/kaasa osta.
Kahe ja poole kuuga on Reval Cafes TapTenderiga tehtud üle 200 tellimuse, mis on Põldma arvates alustuseks rahuldav. Ometi ei saa firma mööda vaadata, et kliendid pole sel moel tellimisega harjunud ega oska seda väärtustada. Mis siis, et tellid mobiiliga – ega sinu supp sellest ikka kiiremini valmis ei saa!
Teine probleem on kohvikupidaja poolne kasutajaliides. Täna võtab Reval Cafe tellimusi vastu iPadiga, kuid tulevikus on oluline, et need läheksid otse kassasüsteemi.

Freqmedia seirab, mida räägitakse Eesti presidendist sotsiaalmeedias

Aprillis teatas Vabariigi Presidendi Katselei, et ostab firmalt Freqmedia sotsiaalmeedia seireteenust. Selle eesmärk on saada ülevaade, mida kirjutatakse president Toomas Hendrik Ilvesest, esimesest leedist Evelin Ilvesest või nende algatustest Facebookis, Twitteris ja blogides.
Freqmedia jälgib enam kui 25000 allikat, teiste hulgas 7500 Twitteri kontot, 18000 blogi ja 900 Facebooki lehekülge reaalajas, annab statistilisi ülevaateid ja jälgib ka info tonaalsust. Iga kuu maksab kantselei firmale selle eest ligi 682 eurot.
Freqmedia omanik on Toomas Toots, kes müüs kunagi Reisieksperdile portaali Lastminute.ee ning on ka Trip.ee omanikeringis. Alge sotsiaalmeedia seireks tekkis kunagi selles, kui Tootsi firma i-Süsteemid tõi turule sisu ühte kohta kokku tõmbamise tasuta tarkvara FeedReader, mida saatis üsna suur menu. FeedReaderit on Tootsi kinnitusel kasutatud 180 riigis, teiste hulgas selliste firmade nagu AT&T, Mars ja British Telecom poolt. Tarkvara populaarsus viis aga Tootsi mõttele hakata pakkuma andmevoo kokku kogumise teenust, mis vajaks ka inimfaktorit: kedagi, kes andmeid analüüsiks ja sellest kvalitetseid järeldusi – mis on oluline, mis mitte - teeks (mitte nagu Google Alert, mis kogub infot lihtsalt märksõnade järgi). Nii sündiski Freqmedia.
Olla kursis, mida sotsiaalmeedia sinust kirjutab – see peaks Tootsi arvates oluline olema igale ettevõttele. „Kui klient pole teenindusega rahul ja blogib sellest kogemusest, saab ettevõte temaga kohe ühendust võtta ja probleemi personaalselt lahendada. Tavaliselt on kliendid sellisest kohtlemisest vägagi meelitatud,“ ütleb Toots.
Freqmedial olevat Tootsi sõnul ligi paarkümmend klienti, kuid Eesti on firma jaoks pilootturg. Edasi sihitakse Soomet, Lätit ja Leedut. Kerge see igatahes olema ei saa, sest turul on mitmeid konkurente. Võimalus nende löömiseks on paindlikkus ja hind.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Mälupokker võimaldab heade küsimustega raha teenida

Garage48 üritusel alguses saanud BrainPoker ühendas mälumängu ja pokkeri ning lõi uue formaadi – mälupokkeri! Seda mängitakse lauamänguna veebirakenduse abil. Sügisel loodetakse Eestis eetrisse lasta BrainPokeri telešõu.
Erinevalt tavalisest pokkerist, kus mängijad teevad panuseid kaartidele, tehakse BrainPokeris panuseid teadmistele. Samas on mängus olemas pokkerile omased põnevust üleval hoidvad reeglid: mängijad saavad tõsta, kontrollida, loobuda jne. BrainPokeri mängu võidab see, kes vastab küsimustele õigesti või kavaldab kaasmängijad üle.
BrainPoker on tegelikult lauamäng, mille mängimiseks on vaja pokkerikomplekti (kaardid ja žetoonid) ja 2-10 sõpra. Aga küsimused ja vastused tulevad arvutist või mobiilist (nii tekstis kui ka audios) ehk BrainPokeri rakendusest. Seltskonna peale piisab ühest arvutist või nutitelefonist.
BrainPokeri idee autor on ärijuhtimise magister Teet Kalmus, kuid ta ütleb, et tal puudub IT taust. Õnneks haaras ideest kinni Rate.ee ja Flirtic.me asutaja Andrei Korobeinik, kes peab mälupokkeri ideed vägagi paljutõotavaks ja on ise mälumängur ja pokkeriharrastaja.
Suuresti tugineb BrainPokeri ärimudel tulevikus mälumängu küsimuste müügile. Üks küsimuste komplekt (12 küsimust) maksab ühe euro, millest pool läheb küsimuste autorile, kelleks võib olla igaüks. Kui küsimused paneb üles BrainPokeri tiim, võtab ta 100 protsenti tulust endale. Oluline on see, et BrainPoker on kui avatud küsimuste turuplats, kus saab osaleda ja raha teenida igaüks.
Garage48l tegi BrainPokeri tiim valmis veebikeskkonna, kus on üleval testküsimused. Järgmine samm on täisfunktsionaalse keskkonna tegemine koos kasutajakontode ja küsimuste turuplatsiga.
Võrreldes teiste mälu- ja lauamängudega (näiteks „Targem kui 5B“) on BrainPokerilt Korobeiniku sõnul mitu eelist. Esiteks hind ja kättesaadavus – lauamängud on kallid ja neid müüakse eripoodides, BrainPoker on tasuta. Vajad vaid pokkerikomplekti, mille saad viie euro eest lähimast selverist. Teiseks, testküsimused on tasuta, tulevikus saab neid juurde osta ja and ei lõpe.
Asjaosalised unistavad suurest edust. Kui tavalisel pokkeril on maailmas sadu miljoneid mängijaid, miks ei võiks turg siis omaks võtta uudset lähenemist pokkerile? BrainPokeri tiim loodab, et teiseks tegevusaastaks on neil 120 000 klient. Eesti telekanalitega peetakse läbirääkimisi, et käivitada sügisest mälupokkeri telemäng, mis toetaks projekti turuletulekut. Korobeinik usub, et aasta pärast toimuvad Eesti juba esimesed mälupokkeri meistrivõistlused.
Brainpoker’it on võimalik testida leheküljel: http://brainpoker.me/et/demo/
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

„Kohtade Facebook“ Storymarks avanes uues kuues

Aprilli Garage48 ürituse võitja Storymarks on vahepeal tublisti edasi arenenud ning avanes hiljuti täielikult uuenenuna.
Storymarks nimetab end avalikuks geo-markeerimise rakenduseks, lihtsustatult kohtadele mõeldud „Facebookiks“ mille abil saab igaüks lisada geograafilistele objektidele maakaardil oma lugusid, fakte ja seoseid. Kui keegi küsib, milleks küll sellist asja võiks tarvis olla ja kuidas temaga raha teenida, siis seda selgitab Storymarksi ideoloog Andrus Purde videointervjuus.
Varem Skype’is tegutsenud Purde räägib, et projekt on veel prototüübi tasemel ja kasutajad on lisanud mõnikümmend ühikut sisu. Kuid vähemalt mingis mõttes ollakse märklauale pihta saadud.
Äriliselt olevat asi, mis märgib kaardile nii kasutajate poolt lisatud kui kolmandate osapoolte andmebaasidest pärit lood ja faktid Purde hinnangul mitmes mõttes huvitav.
„Ühelt poolt reklaamimüük nendele, kes soovivad oma reisikogemust rikastada või siis oma kodutänavat läbi lugude prisma vaadata. Kohtadega seotud faktid ja huvitavad lood aitaksid müüa ka näiteks hotellitube ja kinnisvara, firmad oleksid sellistele andmetele (API kaudu) ligipääsu eest nõus maksma.“

Facebooki turunduse mõjumõõtur Campalyst saab lihvi Soomes ja Silicon Valleys

Märtsis Riias Garage48 üritusel loodud startup-projekt Campalyst lihvib oma ärimudelit Soomes „startupide saunas“. Soomlaste kulul saadetakse ettevõtte juhid ajurünnakule ja investorijahile Silicon Valleysse.
Campalyst nimetab end sotsiaalmeediakampaaniate analüütikuks. Ta ühendab Facebook Insights’i ja Google Analytics’i statistika ning annab kasuliku tagasiside kuivõrd edukaks on ühe ettevõtte konkreetne kampaania Facebookis tegelikult osutunud - kui palju Facebooki leht talle tegelikult raha sisse toob?
Campalysti tiimi kuulub lätlaste ja ühe leedulanna kõrval ka kaks Eesti IT inseneri - Juhan Aasaru ja Sander Muru. Ettevõtmise liider on lätlane Jevgenjis Kazanis.
Campalyst on üks lootusrikkamaid Garage48 sarjas sündinud projekte. Ainsa tegijana Baltikumist osaletakse Helsingi Aalto ülikooli ettevõtluse mentorprogrammis Startup Sauna, mille eesmärk on „häälestada“ tooreid äriprojekte tugevate asjatundjate toel. Programmiga seoses toimetavad Muru ja Aasaru vahelduva eduga Helsingis. Aga samuti osaleti Stockholmis Seedcampil, kus investeeringut siiski ei saadud.
Webmedias töötanud ja hetkel iiri tarkvarafirmaga Version 1 seotud Juhan Aasaru räägib, et Campalyst on unikaalne töövahend, mis pole kaugeltki veel valmis, kuid mis saab olema suunatud eelkõige meediaagentuuridele. Praegu on mõjumõõdikutena laialdaselt kasutuses Facebook Insights (mis näitab Facebooki lehe külastatavust) ning Google Analytics (mis näitab veebilehe külastatvust), kuid neid andmeid pole erinevatel põhjustel veel omavahel kokku pandud.
Vajadus Campalysti-suguse tööriista järgi tuleb Aasaru sõnul sellest, et seni on Facebookis ja Twitteris aset leidnud midagi mullisarnast, kuid see aeg hakkab läbi saama. „Kliendid nõuavad agentuuridelt täpsemat statistikat selle kohta, kui palju nende sotsiaalsesse meediasse tehtud investeering tegelikult raha tagasi teenis. Siin tulebki appi meie tarkvara, mis fännide arvu asemel aitab agentuuridel klientidele näidata traditsioonilisi mõõdikuid nagu ROI ja conversion rate.“
Aasaru jätkab: „Praegu ütlevad raportid, mis juhtus. Meie visioon on, et need ütleks ka, millal on kasulik midagi postitada ja kui sageli seda tuleks teha. Näitame kui palju Facebooki lehe fännidest nägi postitust, kui palju klikkis lingile ja kui palju lõpuks veebilehelt ka midagi ostis.“
Raha tahab Campalyst tulevikus teenida agentuuridelt küsitavast igakuisest tasust. Et asi käima saada, tuleb aga leida mõned pilootkliendid ja neile asi huvitavaks ja kasulikuks teha. Kui leidub mõni agentuur, kes tahaks tasuta Campalysti arengus osaleda, võtku lahkesti Campalysti tiimiga ühendust võtta.
Üks päris tõsine mure on Campalysti tiimil ka. „Peame kiiresti kasvama või leidma oma niši, sest kui on näha, et siit hakkab raha tulema, teevad teised sama asja kiiresti ära!“ ütleb Aasaru.
Campalyst’i demoversiooniga on võimalik tutvuda Campalyst.com lehel.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.