Teadlased valmistuvad töösturite muresid lahendama

Teadlased leiavad, et kõrgkoolid on majanduses vähekasutatud ressurss ning õhutavad ettevõtjaid senisest rohkem teadusasutustega koostööd tegema, loeme tänasest Äripäevast.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura kinnitas, et ülikoolid on majandusarengu vähekasutatud ressurss.

"Tõsi, teadustöö ja õpetamise kõrval on ettevõtetega koostöö teadlastele tülikaks lisakohustuseks," möönis Puura. "Ülikoolide arendusüksused püüavad seda suhtumist murda ja on ka tulemusi, aga kasutamata võimalusi on palju. Edu saavutamise nimel on tähtis omavaheline tihe suhtlemine, mitte probleemide vastastikku põrgatamine."

TAKid ühendavad firmasid

Ülikoolide ja firmade vahelise koostöö teadmiste ja tehnoloogiasiirde professionaalse osutamise tagamiseks on ettevõtjatele loodud SPINNO-programm, mille raames asutati kaheksa teadus-arenduskeskust (TAK). Praegu on nende tööga seotud üle saja ettevõtte, 2015. aastani ulatub rahastus 900 miljoni kroonini.

"TAKide tööpõhimõte on säärane, et neis tekkiv intellektuaalne omand suunatakse ettevõtetesse, kes arenduskeskustes osalevad," selgitas Puura. "Need toimivad avaliku sektori kaasfinantseerimisel, sest euroliidu tugi saab olla kuni 75% kogurahastamisest."

Saab aimu töökultuuridest

TTÜ spin-off firma OÜ IB Krates toodab kaugvalve juhtimissüsteeme ja tööstusautomaatikat. Krates oli esimene Eesti ettevõte, kes ühines ITEA programmiga, et juurutada ainulaadne, lennukitööstusele sobilik tarkvaraarenduse tööriist. Ettevõtte juhataja Tõnu Näksi sõnul on toode esialgu embrüonaalses staadiumis, selle lõpetamiseks on vajalik lisarahastus.

"Küll mittemõõdetav, aga oluline tulem on kogemus erinevate töökultuuride ja organisatsioonidega. Meie inimesed on saanud unikaalset koolitust ja meie valduses on info valdkonnas toimuva kohta," möönis Näks. "Samas peitub TA-projektis osalemisel rida ohtusid. Tasub arvestada, et hea taotlus ei taga veel rahaeraldust. Projektist toote valmimise ja selle müügini on pikk tee, tarvis on hoida oma nišši, mis ideaalis peaks tähendama selgelt eristatavat osa tulemusest."

Näks rõhutas, et sarnastesse projektidesse pürgija peab jälgima riikide regulatsioone, mis eri maades võivad olla seinast seina erinevad. Ja kuna TA-projektide rahastus katab vaid 75% kuludest, tuleb oma kulubaas hoolega läbi arvutada, sest kassavoog vajab katmist nii nagu iga teisegi investeeringu puhul.

Tarkvaraarendaja OÜ Raiden Investeeringud omanik Kristo Klesment märkis, et hakkas teadlastega koostööd tegema, sest soovis liikuda välisturgudele ja tootearendust tõhustada. Selleks valiti EUREKA programmi kuuluv ITEA2.

Eksport on arengu võti

"Praeguseks oleme saanud eeltaotlusvoorudest positiivsed vastused ja tõenäosus, et me rahastuse saame, on üle 60protsendi," rääkis Klesment. "Kasu osalemisest selles on käegakatsutav - oleme saanud hulga kontakte, meil on selgem pilt ressursside olemasolust."
Puhastus- ja desovahendeid tootva ASi Chemi-Pharm Andres Palling on seda meelt, et tööstusettevõtte kasvu mootor on eksport.

"Arendustegevuse eeldus on selge strateegia ja selged eesmärgid, välisturgude tundmine ning tootearenduse ja sihtturgude vahelise seose tunnetamine," selgitas Paling. "Projektil peab olema taktikaline juht, kes on valmis arengutele kiirelt reageerima."

Paarkümmend korda odavam puidukuivati

Näiteid kõrgkoolide ja ettevõtete vahelisest koostööst, mis ka sihile ehk siis realiseeritava tooteni jõudnud, ei pea kaugelt otsima.

Nii on Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool mõlemad ettevõtetega ühiselt töötades välja töötanud alternatiivsed võimalused päikeseenergia kasutamiseks hoonete kütmisel.

Teine näide on Valgamaal kaubaaluseid valmistav OÜ Pro Fiksum, millele oli aasta eest tarvis puidukuivatit, ent n-ö tehasehinnaga tellides oleks see maksma läinud umbes neli miljonit krooni.

Kuna selline rahapaigutus käis väikefirmale üle jõu, pöörduti Tartu Ülikooli teadlaste poole, mille järel üks sealsetest uurimisgruppidest professor Arvo Aabloo juhtimisel ehitas vanast merekonteinerist täiesti toimiva ja firma vajadusi rahuldava puitmaterjali kuivati. Ülikooliga kahasse ehitatud kuivati läks Pro Fiksumile maksma aga vaid 200 000 krooni, mille hulgas oli ka oskusteabe jaoks EASist soetatud innovatsiooniosak.

Ettevõtja kommentaar

Triin Anette KaasikASi Estiko Plastar tegevjuht
Mulle kui ettevõtte juhile ütleb kogemus, et teadlased ja ettevõtjad räägivad tihtilugu erinevas keeles.

Teadlased on sageli oma ideedega pilvedes, ent väga fantaasiaküllased ideed töösturites poolehoidu. Viimased soovivad, et uus idee hakkaks võimalikult kiiresti kasumit tootma ja selleks peab see olema suhteliselt küps. Meie näiteks palkasime firmasse spetsiaalselt arendustöötaja, kes on n-ö tõlgiks teadlaste ja firma juhtide vahel.

Estiko-Plastari üks põhilisi teadlastega koostöö arendamise motiive on materjali - kile ja plasti - kokkuhoid ja efektiivsem kasutamine. Nii oleme viimase aasta-paari jooksul kile 20-25% senisest õhemaks saanud.

Igal juhul on arendustegevus vajalik, sest tehes homme samamoodi kui täna, ei lähe elu edasi.

Kuupäev: 2010-10-14 Kanal: Äripäev Autor: Ain AlvelaLink: http://www.aripaev.ee/4834/rubr_artiklid_483401.html

Rahvusvahelised koostööprogrammid pakuvad suuri toetussummasid

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Ettevõtetel tasub silm peal hoida ka rahvusvahelistel koostööprogrammidel, kus toetussummad on tihti kordades suuremad Eesti siseriiklikest toetustest.

7. raamprogramm (FP7) on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend. Raamprogramm on jagatud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks, kus regulaarselt toimuvad 3-4 kuud vältavad projektikonkursid. Ettevõtetel on mõtet jälgida koostöö (Cooperation) bloki toetusprogramme, samuti võimekuse (Capacities) ja inimeste (People) blokki. Võimekuse blokis toetab euroliit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendustööd kuni 1,5 miljoni euroga ning väike- ja keskmiste ettevõtete ühendusi kuni 4 miljoni euroga. Koostöö blokis toetatakse kuni 12 miljoni euroga uudsete teaduslike probleemide lahendamist ning uudsete tehnoloogiate ja rakenduste loomist, kuid projekte viivad ellu suuremad konsortsiumid (4-12 liiget).

7. raamprogrammi kõrval on teine toetusvõimalus ettevõtetele EUREKA koostöövõrgustik, kus osaleb 39 riiki. EUREKA on orienteeritud turule ehk mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Programmi raames toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd strateegilistes valdkonnapõhistes klastrites või temaatilistes koostöövõrkudes (Umbrella), mis keskenduvad mõne tehnoloogiavaldkonna või ärisektori arendamisele. Samas on võimalik saada toetust ka iseseisvatele koostööprojektidele, kus osalised on vähemalt kahest liikmesriigist ning tulemuseks väljapaistev ja turundatav innovaatiline toode, teenus või tehnoloogia. EUREKA projektide hindamise korraldab rahvuslik rahastaja ning projekte finantseeritakse rahvuslike reeglite järgi (Eestis on rahastajaks EAS).

Kolmandaks toetusvõimaluseks on EUREKA ja Euroopa Komisjoni ühisprogramm Eurostars, mis keskendub lühemaajalistele rakenduslike probleemide lahendamisele toodete või teenuste väljatöötamiseks. Aastas on kuni 2 taotlusvooru, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 25. veebruaril 2010. Toetusraha saamiseks tuleb moodustada konsortsium, kus on osalejaid vähemalt kahest liikmesriigist ning konsortsiumi juhiks teaduse ja arendusega tegelev väike või keskmise suurusega ettevõte. Viimaseks on Euroopa Liidu definitsiooni kohaselt firma, mis panustab vähemalt 10% käibest teadus- ja arendustegevusse. Projektide kestvus ei tohi olla üle kolme aasta ning turule tuleb toode või teenus tuua kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Toetatavatele valdkondadele piiranguid ei ole. Projektide rahastamine toimub sarnaselt EUREKA projektidega.


Koostööprogrammide võrdlus

7. raamprogramm

• Projektidel pikaajaline visioon, peamine fookus teaduslike probleemide lahendamisel, mis aitaks pikas perspektiivis kaasa uutele rakendustele.
• Eesmärgiks teaduslik innovatsioon - valdkondliku tehnoloogiataseme märgatav edasiviimine.
• Projekti viib ellu laiem konsortsium: teadlased, lõppkasutajad, toote/teenuse pakkujad, kokku 4-12 partnerit.
• Rahastab Euroopa Komisjon.

EUREKA

• Rahvusvaheline koostöövõrgustik, milles on 39 riiki.
• Mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks.
• Toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd valdkonnapõhistes klastrites.
• Toetust võib saada ka iseseisvatele projektidele. Eestis on rahastaja EAS.

Eurostars

• Programm on mõeldud teadus- ja arendustööd viljelevatele väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele, projekti juhiks peab samuti olema väike või keskmine ettevõte.
• Teadus- ja arendustöö eesmärgiks uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamine.
  Lühema ajalise horisondiga, tulemus peab jõudma turule hiljemalt 2 aasta jooksul pärast projekti lõppu.
• Projekte hindab rahvusvaheline ekspertgrupp, finantseerib aga rahvuslik rahastaja.

Urmas Uska: IT valdkonna koostöövõimaluste infopäev

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldab koostöös EUREKA ITEA 2 klastriprogrammi juhtidega infopäeva IT valdkonna ettevõtjatele ja teadusasutuste juhtidele.
Infopäev toimub 26. novembril kell 9.30-12.45 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses, aadressil Lõõtsa 6. Infopäev on osalejatele tasuta.
Infopäeval tutvustatakse ITEA klastriprogrammi ja selle võimalusi arendamaks rahvusvahelist koostööd innovaatiliste tarkvaralahenduste loomiseks.

Päevakava:
· Programmi tutvustus - Rudolf Haggenmüller, ITEA 2 programmi juht;
· Praktilisi küsimusi programmis osalemiseks - Erik Rodenbach, programmi koordinaator;
· Rahastamise võimalused projektides osalemisel - EASi Innovatsioonidivisjoni esindaja.

Infopäevale ootame eelkõige ettevõtjaid, kes on huvitatud rahvusvahelisest arendusalasest koostööst. Samuti projekti konsultante ja EUREKA klastriprogrammidest huvitatuid.

ITEA2 on koostööraamistik, mis koordineerib ja soodustab koostööd ettevõtte, ülikoolide ja teadusasutuste vahel luues sellega võimaluse strateegiliste tarkvara rakendustel baseeruvate innovaatiliste lahenduste tekkeks (iseloomustavad märksõnad ambient intelligence, ubiquitous communications, smart things, Software-intensive Systems and Services etc). Klastri algatajateks on Airbus, Daimler, Siemens, Alcatel-Lucent, European Federation of High Tech SMEs, Telefonica, Barco, Italtel, Telvent, Bosch, Nokia, Thales, Bull, Philips ja Thomson.Täiendav info ITEA 2 programmi kohta http://www.itea2.org/

Registreeru:
Urmas UskaEAS, EUREKA Programmi Koordinaator627 9705urmas.uska@eas.ee