Friday, September 16, 2011

Rohelise Toomas Trapido esimene katsetus startup-rindel: Track Your Jeans

“Rohelised” eesotsas Riigikogu endise liikme Toomas Trapidoga käivitasid augusti lõpus Tartus Garage48 konkursil portaali Track Your Jeans, mis võimaldab teha informeeritumaid ostuotsuseid.

Track Your Jeans'i idee rajaneb teadmisel, et igal tootel on mingi ökoloogiline jalajälg ehk keskkonna- ja sotsiaalne mõju. See sõltub paljuski sellest, millises riigis ja tehases on toode valminud ja milline on olnud tema tootmis- ja logistikaahel. Kui tarbijad teaksid poes teksapükse valides, kui suur on erinevate toodete mõju, teeksid nad informeeritumaid ja keskkonnasõbralikumaid ostuotsuseid. Sellised “mõjusildid” saaks mistahes toote juurde (lisaks hinnale) panna – just seda aitabki Track Your Jeans teha.



Trapido räägib, et argumendid nagu “eetiline” ja “mahe” on päris paljude ostjate jaoks olulised. Teadlike tarbijate arv on lääneriikides juba keskmiselt viis protsenti ja see number kasvab.

Paljuski sõltub Track Your Jeansi projekti lennukus aga sellest, kuidas see toodete mõjuinfo erinevate tootjate järgi kokku saab. Selleks kavatsetakse kasutada crowdsourcing-põhimõtet. “Meil on hea kontaktide võti rohelistes ringkondades. Kui igaüks võtaks kasvõi ühe tekstiilitehase põhjalikult läbi uurida, saaksime selles osas andmebaasi kokku,” ütleb Trapido.

Track Your Jeans on sotsiaalset laadi ettevõtmine, mille ärimudel on paljuski alles välja kujunemisel. Portaalil on võimalik raha küsida nii tootjatelt, kes selle kaudu loodussõbralike ettevõtetena esile tõusevad, kui ka kaupmeestelt kes on huvitatud oma kaupa loodussõbralikena esitema. Lõpptarbijad ilmselt Track Your Jeansi kasutamise eest maksma ei hakka.

Qminder pürgib mobiilse järjekorrateenusega USA turule


Mobiilset järjekorranumbrite süsteemi arendav Qminder lõi käed äritarkvara arendaja Erply'ga, et pääseda paremini USA turule, räägib Qminderi tiimijuht Rauno Rüngas.

Kuidas Qminderi idee sündis ning mis elu see on elanud?

Kuna toodete ja teenuste parendamine on mu igpäevatöö, siis taoline tarbija vajaduse ristamine tehnoloogiaga ei olnud ülesandepüstitusena keeruline. Panin mõtte kirja 10. augustil Garage48 kodulehele ja sain inimestelt kohest tagasisidet, paar päeva enne üritust mõtlesin läbi toimimisloogika ja edasi hakkas meeskonnatöö.

Kirjelda paari-kolme konkreetset näide, kuidas Qminderit saab kasutada ja mis eeliseid see annab?

Esiteks teeninduspunktid, kus sul tuleb regulaarselt oodata üle poole tunni. Võtad numbri kodust või teel olles ja kohale jõudes saad kohe teeninduse. Teiseks järjekorrad, kus pead pikalt ootama, kuid ei tea, kui kaua. Qminder annab sulle prognoositud ooteaja ning saadab teavituse, kui sinu kord hakkab kätte jõudma. Lisaks pakume võimalust tavalises järjekorras broneerida endale aega: süsteem väljastab sulle pileti üldjärjekorras konkreetseks kellaajaks.

Kui kaugele jõudis Qminderi arendus Garage48 nädalavahetusel?

Tehniliselt on meil olemas toote baasfunktsionaalsus, mis on seotud reaalse numbriautomaadiga. Meeskond oli suurepärane, igaüks sai oma tööga suurepäraselt hakkama. Arendasime paralleelselt välja mobiilirakenduse Androidi, iPhone ja Nokia platformide tarvis, müügikoha ekraanirakenduse ning seda kõike ühendava andmebaaslahenduse. Peale üritust oleme kõrvaldanud vigu ja kirjutanud baaskoodi puhtamaks. Kui andmebaasi lisada reaalne teeninduspunkt ja mobiilirakendus avalikuks tõsta, saaks neid kohe kasutada.

Millised on edasised plaanid?

Tahame toote valmis teha, milleks on meil tegevuskava olemas. Järgmine samm on koostöö järjekorraautomaatide tootjatega, et pakkuda neile võimalust ühildada oma seadmed Qminderi süsteemiga.

Kuidas plaanite Qminderiga raha teenida?

Tegemist on äriteenusega, ettevõtted maksavad väikest tasu meie süsteemiga liitumiseks. Süsteemi kasutamisel ainult nutitelefonidega on ettevõttel vaja internetiühendust ja seadet järgmise kliendi kutsumiseks ning ekraani numbri kuvamiseks - põhimõtteliselt ühte kahe ekraaniga arvutit. Tarbijatele on Qminder tasuta.

Millised on suuremad väljakutsed?

Väljakutse on kriitilise massi saavutamine, et Qminder oleks eelistatuim järjekordade nutilahendus. Oleme saavutanud kontakti esimeste huvilistega, kellega läbi viia pilootprojektid ja oleme juba tekitanud huvi kohalikes investorites. Ka oleme löönud käed ERPLYga, kes aitab meil läbi lüüa USA turul ja pakub vajadusel ka rahalist tuge, et arendus sujuks.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

SpotProperty – kinnisvara taskusse!

Tarkvarafirma Regio analüütik Riho Namsing jõudis järeldusele, et kodu otsimine City24 ja teiste tuntud kinnisvaraportaalide kaudu on tüütu ja aeganõudev. Kuidagi tuli see tegevus muuta mängulisemaks ja huvitavamaks – nii jõudis augustis Tartus toimunud Garage48 konkursile projekt nimega SpotProperty.

SpotProperty on väidetavalt esimene kinnisvaraalane mobiilirakendus terves Baltikumis ja peaks turule toodama üsna pea.

Namsing räägib, et see lahendab mitu probleemi. Esiteks, kui oled võõras linnas ja satud piirkonda, mis sulle meeldib ja kuhu tahaksid osta kinnisvara, siis näitab SpotProperty sulle mobiiliekraanil, mis sealkandis müügil on ja milliste hindadega.

Kui aga oled juba välja valinud piirkonna, kus sulle meeldiks kinnisvara omada, kuid ei leia sealt momendil sobivaid objekte, siis saad endale “tellida” telefoni kõik uued pakkumised selles piirkonnas, filtreerides neid erinevate parameetrite alusel (tubade arv, pindala, rõduga-rõduta, garaažiga-garaažita jne). Võid ühes linnaosas panna SporProperty “otsima” maju, teises kortereid jne.

SpotPropertyt on võimalik “ehitada” City24 või mõne teise olemasoleva kinnisvaraportaali “otsa”. Samas ei välista Namsing ka päris uue portaali loomist – kuidagi tuleb sinna aga saada kinnisvarakuulutused.Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Shakebeet leiab rütmi järgi telefonist muusika


Augusti lõpus Tartus toimunud Garage48 üritusel teenis Nokia eriauhinna projekt Shakebeet, mis arendas rütmi järgi telefonist muusika leidmise teenust. Mis sellest täpsemalt edasi saab ning kas ta ka peagi turule jõuab, pole praegu täpselt teada.

Projekti üks initsiaatoritest, Konstantin Tretyakov räägib, et sellise asja arendus sai ette võetud kahel põhjusel. Esiteks on Garage48l tavaliselt liiga igavad projektid. Teiseks praegu selline teenus puudub. Samas on nutitelefonides akseleromeetrid, mis võimaldavad rütmi tuvastada.

Shakebeetile leiab mitmeid huvitavaid ja jumekaid kasutusvaldkondi. Esiteks töötaks see kenasti sportimisel – telefon leiab sulle taustaks muusika, mis läheb sinu trenniga samasse rütmi. Teiseks on see lihtsalt lahe meelelahutus sõpradega koos olles (“Vaata, mis minu telefon teha oskab!”). Kolmandaks võiks Shakebeet rakendus sulanduda ka mängude maailma.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Väiketiimide “twitter” 300Milligrams paneb inimesed ühes rütmis tööle

Varem Programeteri nimelise tööriista arendajatena tuntud tiim eesotsas ettevõtja Mark Kofmaniga käivitab neil päevil hoogsalt uut omapärase nimega startupi 300Milligrams. Tegu Twitteri-laadse infojagamise teenusega, mis on mõeldud väiksematele töötiimidele ja tuuakse turule lähinädalatel.

Kui koos töötab meeskond, mille liikmed on erinevates ajavööndites, erinevate keelte ja kultuuritaustadega, kasutavad kümneid erinevaid tööriistu (alates Facebookist, Google Docs'ist ja Google Calendar'ist lõpetades äritarkvaradega nagu Basecamp, Highrise, Backpack, Dropbox jne) siis võib kõik olla segi nagu puder ja kapsad. Sarnaselt nagu sinu Facebooki seinal jooksevad kõikide sinu sõprade tegemised intergeerib ka 300Milligrams info erinevatest allikatest ühte kohta kokku. Nii füüsiliselt erinevates maailma nurkades töötavatest inimestest koosneval tiimil hea ülevaade, millega keegi tegeleb või kuidas kellelgi midagi edeneb. See tekitab omamoodi ettevõttesisese sotsiaalvõrgu “tööasjade” ajamiseks, mis võimaldab töötada efektiivsemalt ja säästab seega nii aega, kui ka raha.

Kogu info, mis 300Milligrams kokku korjab sorteeritakse ja filtreeritakse ja jagatakse laiali inimestele, kelle jaoks see on oluline. Tiimi liikmed saavad valida, milliseid arenguid või tööprotsesse nad tahavad jälgida ning mis ei ole neile nii tähtis. Näiteks programmeerijaid võib IT projekti puhul huvitada ainult see, kuidas koodikirjutamine edeneb. Samas tuleb tiimi juhil kursis olla arengutega kõigis suundades – mis on kellelgi parasjagu käsil, mis töödega on valmis saadud, milliste probleemidega on kliendid pöördunud ja kas need on lahenduse leidnud, milliseid müügipakkumisi on välja saadetud jne.

300Milligrams (mille nimi tuleb soovituslikust maksimaalsest päevasest kofeiinikogusest) on selgelt ise oma teenuse sihtgrupis – veel augustis ajas ettevõtte juht Mark Kofman asju USAs Silicon Valleys, kaasasutaja Anton Litvinenko figureeris aga Tallinnas ning programeerijad olid hoopis Peterburgis.

Kofman räägib, et paraleelselt teenuse arendamisega on potentsiaalsetelt klientidelt kogutud palju positiivset tagasisidet. Seni on teenusega liidetud üle 200 erimeva “tööriista” ning tiimides laiali jagatud üle 70 000 “töösõnumi”.

Kuidas kavatseb 300Milligrams raha teenida, seda ei oska Kofman veel öelda. Paljuski oleneb see sellest, milline saab olema ettevõtte väärtuspakkumine oma tulevastele klientidele. Paljuski just nendele küsimustele otsis Kofman hiljuti vastuseid USAs Silicon Valleys – parimas “startupide ökosüsteemis”.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Thursday, September 15, 2011

Viktor Siilatsi poeg Keith Siilats teeb Silicon Valleys mobiilist tohtrit

Ärimees Viktor Siilatsi poeg Keith Siilats arendab koos oma kolleegidega USAs Palo Altos startup-ettevõtet nimega Azumio. Firma tahab enda alla koondada kõikvõimalikud mobiilsed terviseteenused, mis leevendaksid arstide koormust ja soodustaksid raskete haiguste varajast avastamist.



Juba praegu pakub Azumio iPhone ja Androidi telefonide kasutajatele mitut teenust (Stress Check, Stress Doctor ja Instant Heart Rate), mis on seotud mobiilikaamera kaudu südamerütmi mõõtmise ja tulemuste analüüsiga. Azumio abil mõõdavad südamerütmi juba miljonid mobiilikasutajad üle maailma. Uusi teenuseid plaanitakse turule tuua ridamisi. Firmal olevat head kontaktid Google'i ja Apple'iga ning koostöös Stanfordi ülikooli ja teiste teadusasutustega üritatakse kätt pulsil hoida uuematel mobiilitehnoloogiatel.

Azumios usutakse, et nutitelefonid on ideaalne platform tõstmaks inimeste terviseteadlikkust. Nad on laialt levinud ning neil on mitmed vajalikud sensorid näiteks unereziimi või treeningmõjude mõõtmiseks ja analüüsimiseks.

“Mobiiltelefoniga saab tänapäeval igasuguseid asju teha, näiteks kontrollida, kas sünnimärkidega on kõik korras, analüüsida DNA-järjestust ning hapniku sisaldust veres. Samuti tasakaalu, et avastada Alzheimeri tõve sümptomid,” räägib Siilats, kes on Azumio “Chief Scientist” ehk juhtivteadur. “Me loeme palju meditsiinilist kirjandust ja vaatame, kus mingeid seadmeid kasutatakse. Mõtleme, kas saaks sama asja teha telefoniga.”

Pikemas plaanis tahab Azumio mitte ainult teenuseid pakkuda, vaid luua suure kliendiportaali, kuhu saaks mobiilianalüüse üles laadida ning arstidega nende üle nõu pidada. Siilatsi sõnul ei arva keegi firmas, et mobiiliga on võimalik anda rasketele haigustele lõplikult täpseid diagnoose. Lõplik sõna peab jääma siiski arstidele. Samas on pakub Azumio võimaluse haiguste varajaseks avastamiseks ilma arsti visiidile minemata. Tohtrite seisukohast on kõik, mis varajast jaole saamist soodustab, samm õiges suunas.

Hetkel töötab Azumios kümmekond inimest, selle asutajad on sloveenlased. Oktoobris liituvad tiimiga tervelt neli eestlast ning aasta lõpuks küündib USAs Silicon Valleys resideeruv kollektiiv juba vähemalt 30 inimeseni.

Creative Future elustab igavad riiete proovikabiinid

Tehnopolis pesitsev ettevõte Creative Future kavatseb põhjalikult värskendada riietepoodide proovikabiinide külastuskogemust, ühendades need moodsa tehnoloogia ja sotsiaalmeediaga. Ettevõte arendab interaktiivset proovikabiini Imagio.

Esimese sellise kabiiniga saab tutvuda Tallinna moenädala raames Nukuteatris (14-16.09) ja Lutheri etendusel (17.09).
Ettevõtte üks osanikest Liis Lill räägib, et idee tekkis tal MSN vestluses oma sõbrannadega. Inimesed ostavad aina enam riideid veebipoodidest, sest see on mugavam. Tavapoodide turuosa pigem kahaneb. Samas saadetakse palju veebist ostetud kaupa ka tagasi. “Meie eesmärk on luua eelis klassikalistele rõivakauplustele, luues neile veebipoodidega sarnasemaid lahendusi,” ütleb Lill, kes soovis end ettevõtluses proovile panna ja omale ise töökoht luua.

Lill ja firma tegevjuht Taavi Kikas räägivad, et Imagiot eristab tavalisest kabiinist see, et tal on suur LCD-ekraan piltide kuvamiseks, puutetundlik ekraan süsteemi juhtimiseks, kaamera ning spetsiaalne tarkvara. See kõik võimaldab näiteks end uue riiedeesemega (või erinevate rõivastega) mitmest küljest (sealhulgas selja tagant) üles pildistada ja ekraanil hiljem vaadata. Samuti saata fotosid oma Facebooki sõpradele, stiilikonsultandilt online'is nõu küsida või isegi proovikabiinis ostu sooritada, ka nii, et maksjaks on keegi kusagilt eemalt.


Lill arvab, et nii on ostmine põnevam protsess ning ostuotsused planeeritakse paremini. Kaupmeestele on see eelõige võimalus olla innovaatilised ja silmapaistvamad. Imagio kaudu võib teha ka klientidele kabiinis personaalseid pakkumisi. Imagio õigustab end siis, kui poe käive sellest kasvab. Tehnoloogia areng on maailmas sealmaal, et kliendi saaks näo järgi automaatselt tuvastada, samuti konstrueerida rõivaesemest 3D mudeleid – need on ettevõtte järgnevate aastate võimalikud tooteuuendused.

Raha kavatseb Imagio teenida kabiinide müügist või rendist. Baasmudeli hind on hetkel umbes 4000 eurot (rendihind 400 eurot/kuus), mis on Lille sõnul konkurentidest mitu korda soodsam. Firma eesmärk on minna Euroopa ja maailma turule. “Samas oleksin õnnelik sellegi üle, kui saaksin veidi ettevõtluskogemust,” ütleb Lill.

Creative Future'il on arendamisel veel teinegi sarnane toode – ööklubidele mõeldud iClub. Tegu on samuti kaamera ja tarkvaraga varustatud puutetundliku tahvliga, mis riputatakse lähiajal testimiseks üles kolme Eesti ööklubisse (üks neist on Atlantis) ning kus saab näiteks sõpru klubisse kutsuda, meeldivaid emotsioone fotodel jäädvustada.

“Näiteks kui mees läheb õhtul klubisse, siis naine võib paluda tal kell kaks öösel saata endast foto, mis seisus ta parasjagu on,” räägib Lill. Klientidele on iClub üks tore lisavõimalus, klubidele aga enda ja oma ürituste reklaamimise vahend ning pakkumiste kanal.

Imagio puhul on Creative Future sõnastanud terve rea müügiargumente. Aga paljude kaupmeeste jaoks (eriti väiksemate jaoks) on asi ilmselt ikkagi liiga uudne. Ettevõtte tellimusel viidi Soomes läbi küsitlus tuntud rõivabrändide poeomanike hulgas. See näitas, et osa väga tuntud kaubamärkidest näevad Imagiol tulevikku, teised on pigem äraootaval seisukohal või skeptilised.

Seega on Creative Future'i samm julge, kuid see tehnoloogia peab ennast rõivakaupmeestele veel korralikult tõestama, enne kui sellesse ollakse valmis arvestatavaid summasid investeerima.


Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Õpetajate firma arendab koolidele ja lasteaedadele lauamänge

Kaks hakkajat pedagoogi, Merily Piht ja Sirje Piht asutasid ettevõtte Ciconia Õppemängud, mis arendab koolidele ja lasteaedadele õppemänge.



Eestis langeb igal aastal põhikoolist välja ligi tuhat õpilast. Osaliselt sellepärast, et tunnid on igavad, õpetajad vanamoelised ja tuupimine tüütu. Seda probleemi Ciconia leevedada üritabki.
2010. aasta “Ajujahi” konkursil pälvis Ciconia kolmanda koha ja rahalise preemia. EAS andis starditoetust ja nüüd julgevad innukad daamid unistada juba välisturgudele minekust.

“Lapsed võiksid õppida mängu kaudu,” arvab Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja ja algõpetuse didaktika lektor Sirje Piht. “Mängude kaudu õpetatavat sotsiaalset pädevust ei asenda ükski asi, isegi mitte arvuti. Arvuti on lihtsalt masin, mis ei õpeta kuulamist, teistega arvestamist, vahetut suhtlemist.”

Cicona mängud on papist ega ole kolinud arvutisse. Valikus on kaheksa mängu, mis õpetavad lasteaias ja kuni kuuendas klassis käivatele lastele näiteks põhiliste lindude tundmist, Eesti maakondi ja Euroopa riike, arvutustehteid, kella ja kellaaega, lastekirjanikke, rooma numbreid jpm.

Merily Piht alusts septembrist tööd Harjumaal Väänas esimese klassi õpetajana. Ta kirjutas tänavu magistritöö õppemängude tähtsusest õppeprotsessis. Töö võib kokku võtta lausega, et mäng on üks laste põhivajadusi, mistõttu nende kasutamine lasteaias ja esimestes kooliastmetes tagab motiveeritumad ja loovamad õpilased, kes oskavad paremini suhelda ja koostööd teha.

Loo autor: Toivo Tänavsuu