Ökomähe Hipsik õpetab tita potil käima

Aastaid pealinna uusi ilmakodanikke beebipakkidega varustanud OÜ Hipobaby alustas uuenduslike vettpidavate korduvmähkmete tootmist, mis peaksid edaspidi haarama olulise turuosa Pampersitelt ja Liberotelt kirjutab Ain Alvela Äripäeva tööstuse erilehes.

Kui ettevõtlusalase konsultatsiooni, väärtpaberiinvesteeringute, disaini ja firmade valdusteenusega tegelev ärimees Avo Tölpt mullu sügisel Hipobaby oma ettevõtte OÜ Enterprise Express kaudu üles ostis, moodustas firma tegevusest lõviosa Tallinna linnavalitsuse beebipakkide tellimuse täitmine. Selleks ajaks oli võidetud juba kaks beebipakkide valmistamise hankekonkurssi, tänavu seisab ees osalemine kolmandal.

Praegu teeb Hipobaby aastas 4900 vastsündinute emadele jagatavat beebikomplekti ja see moodustab ettevõtte käibest umbes 80%. Avo Tölpt aga panustab optimistlikult koos poja Eeroga välja töötatud uuenduslike, Hipsiku kaubamärgi all müüdavate tekstiilmähkmete müügiedule, mistõttu eesmärgiks on seatud keskendada firma põhitegevus just Hipsiku tootesarja valmistamisele ja saavutada selle arvelt juba üle poole kogu käibemahust. Beebipakkide tootmine on aga firmale siiski kaunikesti kasulik äri, sest alla 500 krooni suuruse omahinnaga pakk maksab jaevõrgus 975 krooni. Pealegi ei pea pakki koostades just väga agaralt moega kaasas käima, sest see sisaldab klassikalisi vastsündinule vajalikke riideesemeid, peaasi, et asjad oleksid praktilised ja nägusad. Siiski uuendati aasta eest paki sisu ning kuigi tooted jäid iseenesest endisteks, võeti kasutusele senisest kvaliteetsemad materjalid ja värskendati rõivaste värvivalikut.

Peagi saavad Hipsiku mähkmed ka patendiga kaitstud, selle protseduuri läbimiseks ja patenteerimisega kaasnevate riigilõivude maksmiseks kirjutati taotlus EASile, kust saadi 50 000 krooni suurune innovatsiooniosak, üldse läheb patendi taotlemine ja vormistamine Tölpti sõnul maksma umbes 100 000 krooni. Samas - asi on seda väärt, sest tema hinnangul otseselt sarnaste toodete näol Hipsikule maailmas konkurents vähemalt praegu veel puudub. EASilt loodab Tölpt saada ka katet umbes poolele piiritagustest turunduskuludest, sest tal on kindel plaan Hipsikud tuleval aastal kui mitte kaugemale, siis vähemalt Läti ja Leedu kaubandusvõrku saada.

"On olemas korduvmähkmete analooge - kas täielikult kummeeritud või siis üldse kaitsekihita mähkmeid, kuid esimesed ei lase õhku läbi ja teised ei pea jälle pissi kinni," selgitab Tölpt. "Meie eesmärk oli välja töötada mähe, mis hingaks hästi, oleks pehme ja mugav, peaks vedeliku kindlalt kinni ning oleks lihtsasti pestav."
Ideed aitas edasi arendada läinud aastal ühel innovatsioonimessil trehvatud imeõhukese membraankihiga kaetud riie - uuendus Itaalia tootjatelt.

Nüüd käibki Tallinnas Katusepapi tänaval asuvas väikeses õmblustöökojas tekstiilmähkmete valmistamine sedasi, et Kreenholmist ostetakse sobilik valge puuvillane riie, see saadetakse Itaaliasse, kus riie kaetakse vettpidava membraaniga ja saadetakse tagasi Hipobabyle. Seejärel lõigatakse mähkmepooled vastavalt suurusele välja, õmmeldakse kokku ja pakendatakse.

"See üliõhuke membraanikiht pole paigutatud kogu mähkme ulatuses, vaid ainult kohas, kuhu piss tavaliselt satub," räägib Tölpt. "Sedasi säilitab mähe hingavuse, sest kilepind ei puutu kokku lapse kehaga, see on justkui peidetud mähkme sisse."
Erinevalt teada-tuntud kilemähkmetest, mille sees peitub aine, mille koostist tootjad kiivalt saladuses hoiavad ja mis sinna sisse sattunud pissi geeliks muudavad, et säiliks "puhtam, kuivem ja muretum tunne", ei jäta Hipsiku mähe lapse peput kuivaks. Membraankihiga varustatud mähkme ülesanne on ühelt poolt vältida vedeliku mähkmest väljapääsemist, teisalt anda lapsele aimu, et märgade pükstega on ebamugav olla, sest pepu saab tekstiilmähkmesse pissides niiskeks.

"Loomulikult eeldab sellise mähkme kasutamine, et emal-isal on lapse jaoks rohkem aega, et titaga tegeldakse rohkem, sest korduvmähe nõuab sagedast vahetamist - ei saa nii mugav olla, et laps käib pool päeva ühe mähkmega, kogub sinna kolm-neli pissi ja siis tassib seda endal jalgevahel kaasas. Tõsi, jäädes ise samal ajal vähemalt enam-vähem kuivaks," lisab ta.

Tölpti sõnul on Hipsiku sari sajaprotsendiliselt ökotoode. Ta leiab, et väikelapse hügieeni puhul on see ainuõige - küllaltki õhukesest puuvillasest riidest valmistatud mähe laguneb loodusesse sattudes ehk maksimaalselt aastapäevad, samas kui kilemähe jääb keskkonda reostama sajanditeks.

Allikas: : Äripäev Tööstuse erileht, 17.11.2010, Ain Alvela

Anoreksia juhatas kaaluka äriideeni

Tartu ettevõte Kukerpall sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 200 000 krooni, et luua arvutiprogramm, mis pakub inimesele soovitud kaalu jõudmiseks sarnast tuge nagu personaaltreener ja toitumisnõustaja.

Programmi loomise mõttele viis OÜ Kukerpall omaniku Liisi Raidaru enda läbielatud anoreksia. «Kaal on paljudele probleemiks – küll on see liiga väike, küll tervist kahjustavalt suur,» nentis Raidaru.

Praegu veel Tartu Ülikooli teadlaste abiga lihvi saav programm kannab esialgu kohmakat nime – keha arengu monitooringu programm. «Aga see teeb täpselt seda, mida nimi ütleb: toetab ning mõõdab keha arengut,» ütles Raidaru.

Inimene vs. arvuti

Inimene sisestab Raidaru selgitusel arvutisse oma kaalu, pikkuse, treenituse ja muud põhinäitajad, mille põhjal programm arvutab keha rasvaprotsendi, annab hinnangu inimese füüsilisele vormile, jagab soovitusi tervislikku kaalu jõudmiseks ning jälgib edaspidi järjekindlalt inimese arengut.

Spordiklubi Arctic Sport Club Tartu personaaltreenerite koordinaator Kaiu Guk nentis, et arvutiprogramm võib abiks olla neile inimestele, kes tahavad mingil põhjusel iseseisvalt soovitud kaalu saavutada.

«Aga ma olen veendunud, et inimese ja inimese koostöö annab paremaid tulemusi kui inimese ja arvuti koostöö,» ütles Guk ning põhjendas, et vähemalt praegu ei ole ükski arvuti veel nii tark, et suudaks inimese füüsilist ja vaimset eripära täielikult arvestada.

Raidaru nõustus, et arvuti ei saa kunagi inimest asendada, kuid ta rõhutas, et programm, mida tema firma koostöös teadlastega loob, püüab olla nii lähedal personaalnõustamisele, kui arvutiprogramm olla suudab.

«Kui sa pole just Madonna, ei ole su käsutuses pidevalt treenerit ja toitumisnõustajat, kuid arvutiprogramm saab siinkohal olla mingil määral alternatiiviks, mis pakub sellist tuge iga päev,» lisas ta.

Laiatarbekaup

Programm on mõeldud Raidaru meelest eelkõige inimestele, kel on sisemine soov oma füüsilist vormi parandada, kuid kellel jääb selleks teadmisi või motivatsiooni puudu. Väga äärmuslike kaaluprobleemide lahendamisel anoreksiat põdenud Raida ru arvuti abi ei soovita.

«Näiteks anorektik ei saa arugi, et tal on probleem. Mäletan, et mu pere oli murest hullumas, kuid mina ütlesin ikka, et pole mul viga midagi ja tegelege oma asjadega,» meenutab kümme aastat tagasi 45 kilo kaalunud Raidaru.

Anoreksiast päästis noore naise elukaaslase tugi ja uus motiveeriv hobi surfamine, millega polnud Raidaru meenutusel võimalik tegeleda, kui luude ümber oli vaid nahk. «Mõtlen vahel siiani õudusega, milliseks minu elu võinuks anoreksia tõttu kujuneda,» lisas praegu oma teist last ootav naine.

Arvutiprogramm, mille abil saab kaalu nii langetada kui tõsta, sõltuvalt inimese vajadustest, valmib Raidaru jutu järgi uue aasta alguses. Millise hinnaga see müüki läheb, ei osanud Raidaru veel öelda, kuid kinnitas, et see on laiatarbeprogramm ning selle hind jääb ka õhema rahakotiga inimesele taskukohaseks.

Veebikaamera mõõdab rasva

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlastel on pooleli katsetused, mille abil nad üritavad kindlaks teha, kas veebikaameraga on võimalik hinnata inimese mõõtmeid ning arvutada tema keha rasvaprotsenti.

«Esialgu oleme optimistid ja usume, et see on võimalik,» ütles tehnoloogiainstituudi professor Alvo Aabloo. Juhul, kui katsed kinnitavad, et veel toorevõitu idee on väärt edasiarendamist, kulub toote valmimiseni veel aega ja raha.

Kasutada saaks tarkvara samalaadsetes tervisliku kaalu saavutamise programmides, mida peagi pakub OÜ Kukerpall. Ka esimesi veebikaamera tarkvara katsetusi teeb ülikool just firmale Kukerpall antud innovatsioonitoetuse eest.

Allikas: Postimees Online, 20.10.2010, Kristiina Kruuse

Foto: Margus Ansu. "Ettevõtja Liis Raidaru"

Eestis leiutatud ruumiline lastekonstruktor läheb Euroopa suurimale mänguasjamessile

Mänguasjade müügiportaali Lelu omanikfirma Cleverland on koostöös tootedisaineri Sixten Heidmetsa ja Tallinna ülikooli teaduritega konstrueerinud lastele üleelusuuruse ruumilise mängukonstruktori, mida plaanitakse hakata müüma Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides, loeme tänasest Raivo Murde Päevalehe artiklist.

Käies rahvusvahelistel messidel, tekkis arusaam, et valikus puudub toode, millest lapsed saaksid ise ehitada elusuurusi ehitisi ja neis hiljem mängida, rääkis Saksamaalt, Inglismaalt ja Tšehhist mänguasju Eestisse vahendav Cleverlandi omanik ja juht Stanislav Ivanov. Tema sõnul pakutakse praegu vaid selliseid suuri konstruktoreid, mida saab kokku panna ainult üks kord või millest on võimalik ehitada üks kindel asi – näiteks maja.

Cleverlandi mängukonstruktor võimaldab aga lapsel oma fantaasiat rakendada, olla ühteaegu arhitekt ja ehitaja. Ivanov selgitas, et ka nende pakutav komplekt kujutab üht kindlat ehitist, mille väiksem laps saab koos vanematega ja suurem ka omapäi juhendi järgi valmis ehitada. Lisaks võib aga nendest detailidest kokku panna mida tahes ja seda võimalust teised tootjad ei paku. Esialgu on välja arendatud kolm komplekti: kindlus, laev ja lennuk.

Klotsid on valmistatud kummi meenutavast vahust (mänguasjade puhul levinud materjal), mis on pehme ja kerge. Lapsed on kasutanud neid ka padjasõjas, iseloomustas ta oma toodet. Mängukonstruktor on mõeldud eelkõige viie- kuni seitsmeaastastele lastele, kes mahuvad valminud ehitisse ka mängima.

Ainulaadsed klotsid
Konstruktori disaininud Eesti kunstiakadeemia tootedisaini külalisdotsendi Sixten Heidmetsa sõnul katsetasid nad mitmesuguseid lahendusi aasta otsa. Stanislavil oli väga selge idee ning tema andis ette ka materjali ja moodulid. Minu tööks oli leida detailidele sobiv suurus, paksus ja kinnitusviis, rääkis tuntud eesti tootedisainer Heidmets. Tema sõnul teeb toote ainulaadseks just kinnitusviis, millele võeti ka patent.

Klotse saab igast küljest ja ka keskelt omavahel kinnitada ning ühelgi teisel mängukonstruktoril sellist lahendust ei ole. Klotsid pidid olema küll abstraktsed, kuid lastes huvi tekitavad ja mängule kutsuvad, selgitas ta oma ülesannet ja lisas, et tellijale sai pakutud mitmesuguseid lahendusi.

Esimesena katsetas mänguasja Ivanovi enda laps, kes kiitis Heidmetsa kavandatud lossi heaks. Ivanov on investeerinud toote arendusse ligi 100 000 krooni ja soovib tootmist alustada lähikuudel, et saaks oma leiutist juba veebruaris esitleda Saksamaal Euroopa suurimal mänguasjamessil.

Cleverland ise mänguasju valmistama ei hakka, toodang tellitakse Eesti ettevõtetelt. Ruumilist mängukonstruktorit loodetakse eelkõige eksportida, kuid pakkuda ka Eesti kodudesse ja lasteaedadesse. Konstruktor hakkab maksma üle 1000 krooni.

Uued tooted teadlaste abiga
Cleverland tellis EAS-i innovatsiooniosaku toetuse abil Tallinna ülikoolilt analüüsi, kuidas see mänguasi võiks lastele meeldida. Ülikooli teadurid lasid lastel mänguasja prototüüpi kokku panna, lahti teha ja sellega mängida ning filmisid kõike. Teadurite antud soovituste järgi muudetakse ruumiline mängukonstruktor nüüd veelgi lapsesõbralikumaks.

Allikas: Eesti Päevaleht, 30.08.2010, Raivo Murde

FOTO: Cleverland

Head innovatsiooniideed saavad alati toetusraha

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Kas koos innovatsiooniaastaga lõppesid Eesti ettevõtjatel ka uuendusideed? EAS kutsub ettevõtteid aktiivsemalt tootearenduseks toetust küsima, sest heade mõtete elluviimiseks toetusrahast puudust ei tule.

Eestis arvatakse sageli, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. Suurbritannias panustasid aga aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%. Seejuures ei pea sealne riiklik toetusfond NESTA innovatsiooniks mitte ainult traditsioonilist teadus- ja arendustegevust, vaid kõiki kulusid teadmiste loomisse, näiteks disaini, organisatsiooni arengusse, teadmiste ja oskuste arendamisse, tarkvara kirjutamisse, turu-uuringutesse, reklaami, autoriõiguste kaitsmisse jne. Seega on vähemalt vanal heal Inglismaal leidnud tõestamist, et teadusmahukus ainuüksi ei too veel majanduslikku edu, vaid on ainult üks mitmest innovatsioonikomponendist.

EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele sõltumata majandusharust ja suurusest, et aidata välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetuse andmisel hinnatakse kavandatava toote uudsust, projekt tasuvusaega (näiteks 4-5 aastat) ning toote turule jõudmise perspektiivi. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute tellimist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt taotlejast ja projektist tuleb 25-75% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Kindlasti on paljudel ettevõtetel praegusel masuajal keeruline leida omafinantseeringut toetuse taotlemiseks. Samas on praegu hinnatase madalam kui buumiaegadel, tööjõuturul palju häid inimesi ning uuendustesse panustamine ja uueks majanduskasvuks valmistumine seetõttu eriti perspektiivne. Kutsun kõiki ettevõtteid EASi tasuta eelnõustamisele, et leida koos meie konsultantidega vajadusel võimalus toetusraha saamiseks. Traditsioonilises tootmises on küll tihti päris uuenduslikku aspekti keeruline leida ning sageli on tegemist olemasoleva toote arendamisega, kuid enne eelnõustamisel käimist ei tohiks käega lüüa. Sageli on pärast projekti kohendamist võimalik ühel või teisel viisil toetusraha taotleda. Samas tuleb silmas pidada seda, et ettevõte keskenduks ikka oma äri arendamisele, mitte ei kirjutaks projekti toetuse saamise pärast.

Innovatsiooniosakute programm saab juurde 30 miljonit krooni

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kiitis heaks ettepaneku jätkata innovatsiooniosakute toetusmeetme programmi kuni aastani 2013 ning lisada eelarvesse täiendavad 30 miljonit krooni.

2009. aastal MKM-i ja EAS-i poolt käivitatud 15 miljoni kroonise eelarvega innovatsiooniosakute pilootprogramm osutus Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) seas üle ootuste populaarseks. Aasta jooksul tehti 50 000-krooniseid üksitaotlusi või 200 000-krooniseid ühistaotlusi osakutele 248 korral, millest tänaseks on rahuldatud 194 taotlust summas 11,3 miljonit krooni. Kokku on praeguseks lõpetatud 115 projekti.

Enim on innovatsiooniosakuid taotlenud ettevõtjatele pakkunud huvi toote või teenuse arenduse alased konsultatsioonid ekspertidega erinevatest teadus- ja arendusasutustest, mis oli ka innovatsiooniosaku fookus. Samuti on aktiivselt kasutatud innovatsiooniosakuid intellektuaalomandi kaitse alasel nõustamisel ja kaitsestrateegiate arendamisel.

Enim projekte on läbi viidud Tallinna Tehnikaülikoolis (53), järgnevad Tartu Ülikool (46) ja Tallinna Ülikool (43). Patendivolinikest on enim innovatsiooniosaku projekte läbi viinud Patendibüroo Koppel (13). Innovatsiooniosaku näol on tegemist rahalise toetusega, mis võimaldab ettevõtjatel teha koostööd kõrgkoolide, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et uurida lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm.

Loe innovatsiooniosakutest!

Toetusraha ootab innovaatoreid

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor


EAS kutsub ettevõtteid aktiivsemalt tootearenduseks toetusraha küsima, sest kõrgtehnoloogiliste valdkondade kõrval napib toetustaotlusi just tööstusettevõtetelt. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud programmi miljardikroonisest eelarvest on tänaseks toetusi antud 450 miljoni krooni ulatuses.

Eestis arvatakse sageli, et innovatsioon on vaid biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmade ning teiste kõrgtehnoloogiliste start-up´ide pärusmaa. Suurbritannias panustasid aga aastatel 2002-2008 kiiresti kasvanud ettevõtted innovatsiooni praktiliselt kõigis majandusharudes võrdselt ning moodustasid vastava valdkonna ettevõtetest 4-9%. Seejuures ei pea sealne riiklik toetusfond NESTA innovatsiooniks mitte ainult traditsioonilist teadus- ja arendustegevust, vaid kõiki kulusid teadmiste loomisse, näiteks disaini, organisatsiooni arengusse, teadmiste ja oskuste arendamisse, tarkvara kirjutamisse, turu-uuringutesse, reklaami, autoriõiguste kaitsmisse jne. Seega on vähemalt vanal heal Inglismaal leidnud tõestamist, et teadusmahukus ainuüksi ei too veel majanduslikku edu, vaid on ainult üks mitmest innovatsioonikomponendist.

Start-up´ide toetamine on vajalik ning taolised ettevõtted on EASilt üpris palju ka toetusraha saanud. Tavaliselt on uute ettevõtete innovatsiooniprojektide ambitsioon küll tänuväärselt võimas, aga samavõrra on suured ka riskid. Senisest rohkem toetustaotlusi ootaks aga just tööstusettevõtetelt. Ehkki tegutsevate ettevõtete uuendusalased eesmärgid on sageli tagasihoidlikumad, on ka riskid nende elluviimisel oluliselt madalamad. Tegutseva tööstuse projektid jõuavad tihtipeale kiiremini turule, kuna neil ettevõtetel on juba tooted ja tootmine ning ka kliendid olemas.

Seni on aga tööstusettevõtted ja pikemalt toimetanud firmad küsinud EASilt tootearenduseks eeskätt kuni 50 000-krooniseid innovatsiooniosakuid, kuid on ka mahukamaid projekte. Aprilli lõpus sai ligi 2,9 miljonit krooni toetust Konesko masinatööstus, kes hakkab välja töötama uut tüüpi 10- ja 20-kilovatise võimsusega tuulegeneraatoreid.

EASi tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele sõltumata majandusharust ja suurusest, et aidata välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada. Toetuse andmisel hinnatakse kavandatava toote uudsust, projekt tasuvusaega (näiteks 4-5 aastat) ning toote turule jõudmise perspektiivi. Toetatakse kolme peamist tegevust: arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute tellimist, tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist ja tootearendust ennast. Toetusraha saab taotleda ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöös elluviidud innovatsiooniprojektidele. Toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, kuid olenevalt valdkonnast tuleb 25-60% projekti maksumusest rahastada ettevõtjal endal.

Tasuta eelnõustamine aitab leida lahenduse
Kindlasti on paljudel ettevõtetel praegusel masuajal keeruline leida omafinantseeringut toetuse taotlemiseks. Samas on praegu hinnatase madalam kui buumiaegadel, tööjõuturul palju häid inimesi ning uuendustesse panustamine ja uueks majanduskasvust valmistumine seetõttu eriti perspektiivne. Kutsun kõiki ettevõtteid EASi tasuta eelnõustamisele, et leida koos meie konsultantidega siiski võimalus toetusraha saamiseks. Traditsioonilises tootmises on küll tihti päris uuenduslikku aspekti keeruline leida ning sageli on tegemist olemasoleva toote arendamisega, kuid enne eelnõustamisel käimist ei tohiks käega lüüa. Sageli on pärast projekti kohendamist võimalik siiski ühel või teisel viisil toetusraha taotleda. Samas tuleb samas silmas pidada seda, et ettevõte keskenduks ikka oma äri arendamisele, mitte ei kirjutaks projekti toetuse saamise pärast.

Kilplased saavad sügiseks oma koja

Sügiseks saab Kilplala teemapargis vanast küü­nist kilplaste koda, mis hakkab pakkuma koolitusi ja meelelahutust, kirjutab Järvamaa Teatajas Anu Bollverk. Nen­de kahe tegevuse vahe­peal võib mõistuse seinal olevasse varna riputada.

Kilplala teemapargi maa-alal seisnud ja seni peamiselt as­jade hoidmiseks kasutatud akendeta küünist kujuneb su­ve jooksul kahekorruseline soe ja valge kilplaste koda, mida on võimalik kasutada aasta ringi. Küün saab soojustuse, et­te uued uksed ja aknad, pea­le uue katuse, kütma hakkab hoonet maa soojus.

Kilplala perenaise Helena Siiroja ütlust mööda on projek­ti kogumaksumus üle kolme miljoni krooni. Projekti toetu­seks on oma jaa-sõna andnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA). «Lisaks kahemiljonilisele toe­tusele pean üle miljoni krooni ise leidma, selleks võtan lae­nu,» täpsustas Siiroja.

Kilplaste koda võiks Siiroja hinnangul huvi pak­kuda nii tarkust taga nõudja­tele kui ka pidutsejatele ja kindlasti lastele.

Avarat esimese korruse ruumi saab kasutada koolitus­teks, aga ka näiteks pulmade või sünnipäevapidude pida­miseks. «Algul oleme targad kilplased, siis riputame mõis­tuse varna ja teeme kilplaste meelelahutust,» ütles Siiroja muheledes.

Hoone teisele korrusele peaks tulema Kilplaste lugu­dest pärit loomade teemali­ne mängude tuba. Selle tar­beks sai Siiroja EASilt 50 000-kroonise innovatsiooni-osaku ja tellis atraktsiooni­de joonised kunstiülikooli tu­dengitelt. «Olen hästi palju uusi teenuseid välja mõel­nud, et sissetulekust saaks laenu tagasi maksta ja vähe­malt ühe inimese tööle võt­ta,» selgitas ta. «Maja peab elama, seal peab kogu aeg midagi toimuma.»

Müüsleri Vabadussõja tee­mapargi arendaja Andres Laukse tunneb naaberpargi arenemisest vaid heameelt. «Tulevikus peaks kaks teemaparki terviku moodusta­ma, üksteist täiendama, üks pluss üks peaks olema kolm,» lausus ta.

Loe kogu lugu Järvamaa Teatajast
Foto: Tallinnfilm Repro

Eesti, Soome, Saksa- ja Venemaa matemaatikaõpikud

Autor: Raivo Juurak, Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2777

TLÜ matemaatika didaktikud Tiiu Kaljas ja Madis Lepik uurisid võrdlevalt Eesti, Soome, Saksa- ja Venemaa 9. klassi matemaatika­õpikuid. Selgus, et Eesti õpik sarnaneb kõige rohkem Soome omaga.

Kevadel otsis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ülikoolidest inimesi, kes võiksid pakkuda oma uuringutele tuginedes ideid ettevõtlusele. Tundus, et matemaatika didaktikutele sobis koostöö õpikukirjastustega, vähemalt Eestis, kus kirjastusel pole oma uuringutega tegelevaid osakondi. Avita kirjastusele meie mõte meeldis ja nii hakkasimegi eri maade õpikuid uurima. Aluseks võtsime Avita 9. klassi matemaatikaõpiku (Kaldmäe, Kontson, Matiisen, Pais) ning võrdlesime seda Soome, Saksa- ja Venemaa analoogiliste õpikutega.

Kõigepealt üllatas, et matemaatika­õpikud on mahult väga erinevad. Saksa õpik on sajaleheküljeline, selle järel tuleb Soome õpik, siis Eesti raamat oma 300 leheküljega ja kõige paksem, 400 lehekülge, on muidugi Venemaa õpik. Neil on koguni kaks õpikut: geomeetria ja algebra eraldi. Eri maades erineb ka õpikute sisu ülesehitus. Paljud meie 9. klassi matemaatikateemad leiavad mujal käsitlemist veidi varem või hiljem. Sarnase sisuga on nelja maa õpikud ainult umbes kolmandiku ulatuses.

Eri maades on õpiku koostajad juhindunud eri eesmärkidest. Autorite arusaamad võivad kujundada mate­maa­tikast arusaama kui kuivast ja formalistlikust või vastupidi: kui elulisest ja huvitavast distsipliinist.

Meil ja mujal

Eesti õpik püüdleb huvitavuse suunas. Ta on sümpaatselt arutlev, püütakse vältida valmistõdede konstateerimist ja hoidutakse liigsest teoretiseerimisest. Matemaatikat käsitatakse kui formaalloogilist süsteemi. Enamik uutest mõistetest esitatakse meie õpikus loogiliste arutluste või isegi tõestuste kaudu, deduktiivsele lähenemisele on järjekindlalt eelistatud induktiivset, ja see on väga hea. Samas paneb Eesti õpik siiski lapsi peaasjalikult ülesandeid, eelkõige tüüpülesandeid lahendama. Matemaatikat õpitakse ülesannete lahendamiseks. Uurimis- ja probleemülesandeid on ka, aga vähem.

Ka Soome autorite eesmärk on õpilased ülesandeid lahendama õpetada, kuid nende ülesanded on võetud alati elust endast. Autorid püüavad näidata, et matemaatika on kõikjal meie ümber, et matemaatika on praktiline, rakenduslik ja eluline. Soome õpik on hästi konkreetne, kuid jääb seetõttu ka mõnevõrra pinnapealseks. Saksa õpik pakub seevastu valmis matemaatikat, küllalt sügavaid teadmisi. Arutlusi ja tuletamist on seal vähe ning õpik sarnaneb pigem käsiraamatuga. Uusi teadmisi pakutakse sageli ülesannete näidislahenduste kaudu. Ülesanded on üsna keerukad ja nõudlikud. Sümpaatne on nende juures see, et näidatud on matemaatika rakendamise võimalused keemias, füüsikas ja ka matemaatikas endas.

Vene õpik on neist neljast kõige teooriakesksem. Jääb mulje, et Vene­maal õpitakse matemaatikat selleks, et saaks veelgi rohkem matemaati­kat õppida. Vaadeldud neljast õpikust läheb see kõige sügavamale, on kõige põhjalikum, abstraktsem ja keerukam. Uued mõisted tuuakse sisse küll arutluste ja tõestuste kaudu, kuid enamasti esitatakse seejuures n-ö valmismatemaatikat, õpilasi ei suunata ise avastama ja uurima. Seost praktilise eluga ülesannetes ei otsita.

Meie ja soomlaste õpikud on suunatud õpilasele. Mõlemas on rohkelt arutluskäike, mida õpilane suudab ka iseseisvalt jälgida. Sakslaste ja venelaste õpikud on kirjutatud eelkõige õpetajale, on eeldatud, et õpetaja vahendab õpilastele õpikut, „tõlgib” neile seal esitatud nõudlikku materjali.

Tänapäeva visuaalse info keskses maailmas muutub see komponent ka õpikutes üha olulisemaks. Vene õpikus on illustratsioone kõige napimalt. Avita õpik paistab oma värviküllaste ja rohkete illustratsioonidega Eestis küll silma, kuid Soome ja Saksa õpperaamatud on veel põhjalikumalt illustreeritud. Eelkõige eristuvad need oma ülesannetega seotud illustreeriva materjali rohkusega ja sellega, et visuaalselt seotakse matemaatika igapäevaelu keskkonnaga.



Nelja maa võrdluses jätab Avita 9. klassi õpik (piltidel osa I ja II) üsna sümpaatse mulje. Oma osa on siin kindlasti sellel, et autorite seas on väga häid praktikuid.

Mõned soovitused

Hõlpsaim on matemaatika populaarsust tõsta uute ja huvitavamate õpikutega. Kuidas me sellesse ka ei suhtu, aga õpetaja õpetab eelkõige õpikut, kopeerib teadlikult või alateadlikult selle metoodilist süsteemi ja matemaatikakäsitust. Uute ja paremate õpikute tulles paraneb seega ka õppeprotsess. Eesti matemaatikaõpikud on head, aga alati saab veel paremini. Võrdluse põhjal soovitan autoritel mõtelda järgmistele momentidele.

• Tüüpülesanded ei pea olema õpikus nii tähtsad. Õpilane võiks pigem hakata tajuma, et matemaatika on otsinguteks, avastusteks, rakenduseks, probleemide lahendamiseks.



• Õpikus peaks olema rühmatöö, projektide läbiviimise, avastusõppe ülesandeid, sest meie niigi ülekoormatud õpetajatel on raske neid mujalt otsida või ise välja mõelda.



• Matemaatikaõpikul võiks olla veebitugi. Soome õpikul on tore veebimaterjal kõrval, Saksa õpiku juurde kuulub CD.



• Rohkem tuleb osutada tähelepanu õpilaste õpioskuste kujunemisele. Uue peatüki alguses võiksid olla ära toodud õpieesmärgid, lõpus võiksid olla kontrollküsimused. Saksa ja vene õpikus on nii.



• Soome õpikus on uut mõistet tutvustavas tekstis viited sellele, kus on samas raamatus samal või lähedasel teemal varem juttu olnud. Siseviited teevad iseseisva õpikukasutuse lihtsamaks.



• Ülesannete keerukus võiks olla senisest veelgi diferentseeritum. Soome õpikus on nelja raskusastmega ülesandeid.



• Rohkem võiks olla peastarvutamise ülesandeid.



• Õpiku muudavad elavamaks ja põnevamaks faktid matemaatika ajaloost. Näiteks kust pärinevad tänapäeval kasutatavad matemaatikasümbolid, milliseid numbrimärke kasutati Babüloonias jms.



• Noortepärased ning noorte elukeskkonnast pärit illustratsioonid aitavad mahendada matemaatika kuvandit ning motiveerida matemaatikat õppima.

Eestlased katavad Euroopa uudse taksotellimise teenusega

Autor: Raigo Neudorf, E24 21.01.2010

Eestlaste loodud ja maailmas mitmeid mainekaid auhindu võitnud Taxi Pali teenus peaks aasta lõpuks olema kasutatav kõigis Euroopa suurlinnades. Taxi Pal on mobiiltelefoni jaoks loodud rakendus, mille abil saab inimene tellida endale sobiva taksoteenuse – olgu siis määravaks hind, takso kohalejõudmise aeg või mõni muu kliendile oluline tegur.

Taxi Pali idee looja Raoul Järvise sõnul on Eestis välja valitud ligi paarsada iPhone’i-omanikku, kes paarinädalase katseaja jooksul teenust kasutavad ja selle kohta tagasisidet annavad. Kui kõik sujub suuremate tõrgeteta, peaks uudne lahendus huvilisteni jõudma mõne nädala pärast.

Peamiseks märksõnaks on lihtsus ja mugavus. Kui inimene on välisreisil ja soovib endale takso tellida, saab seda teha mõne nupulevajutusega. Selleks peab täitma mobiiltelefonis tellimusvormi, mis saadetakse laiali taksofirmadesse. Taksofirmad saadavad kliendile oma pakkumised, mille seast saab valida sobivaima.

Mugav kasutada

Järvise sõnul on uudne lahendus hea abimees välisriiki reisides, kuna tihtipeale ei tea inimene kohalike taksofirmade infonumbreid ja hindu ning probleeme võib tekitada ka keelebarjäär. Taxi Paliga käib aga kogu suhtlus vastava mobiilirakenduse abil.

Järvise kinnitusel kavatseb ettevõte Taxi Pali teenust taksofirmadele pakkuma hakata taksoliitude kaudu, sest iga taksofirmaga eraldi suhtlemine oleks liialt ajakulukas. Huvi on juba ilmutanud mitme riigi taksoliidud. Nii on valmis uut teenust proovima Iirimaa, Inglismaa ja Hispaania liidud. Koostööd on alustatud ka Eesti Taksojuhtide Liiduga ning Soome ühe suurema taksofirmaga.

Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liikme Lembit Poolaku sõnul tutvuvad liidu IT- ja arendusinimesed sel nädalal Taxi Pali süsteemiga, et leida selle võimalikud puudused ja vead. Kui kõik sujub, on taksojuhtidel juba järgmisel nädalal võimalik end uut süsteemi proovima registreerida.

«Liidu poole on viimase paari aasta jooksul pöördunud erinevad tegijad analoogsete ettepanekutega. Kui teistel on olnud olulisi puudusi ja paljuski asi alles mõtte tasandil, on sel tegijal kõik paremini läbi mõeldud,» oli Poolaku esialgne hinnang Taxi Palile.
E.T.X. Takso juhatuse esimees Aare Neerut on kohalike taksofirmade seas üks esimesi, kes otsustas Taxi Pali süsteemi oma ettevõttes testida.

«Kui nägin, kui mugavalt see toimib, otsustasime ka enda firmas seda proovida,» märkis Neerut, kelle sõnul loodab taksofirma Taxi Pali abil nii kliente kui tööd juurde saada.
Raoul Järvise kinnitusel on neil juba Taxi Pali idee sünnist olnud eesmärk jõuda rahvusvahelisele tasemele. Praeguse plaani kohaselt peaks teenus aasta lõpuks olema kasutatav kõigis Euroopa Liidu suuremates linnades.

Andmebaas loodud

Järvise sõnul on praeguseks koostatud andmebaas, mis hõlmab suurt osa Euroopa Liidus tegutsevatest taksofirmadest, ühtekokku ligi 2000 ettevõtet. Takso tellijale on Taxi Pali teenus tasuta, tuleb vaid vastav rakendus oma mobiiltelefoni salvestada. Küll peavad teenusega liitumiseks maksma taksofirmad.

Järvise kinnitusel on see aga firmadele siiski odavam, kui oma andmete registreerimine infotelefoni või -kataloogi andmebaasides.

Aare Neerut ei osanud veel täpselt öelda, kui palju Taxi Pali kasutamine E.T.X. Taksole maksma läheb, tema andmetel on see summa umbes 150 eurot (ligi 2350 krooni) aastas, pluss kindel tasu iga Taxi Pali vahendusel saadud tellimuse eest.

Võrdlusena tõi ta, et ühe tuntud Eesti infotelefoni registrisse saamiseks tuleks ettevõttel välja käia aastas 3500 krooni, millele lisandub käibemaks.