Tuesday, December 28, 2010

Eesti firma tegi valmis kõikvõimsa e-paberi

Eesti firma Visitret Displays suutis pärast mitmeaastast teadustööd laboris valmis meisterdada maailma esimesed e-paberi lehed, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindlad, painduvad ning suudavad muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti.

Vähe sellest, eestlaste loodud e-paberi tootmine on odav ja sellest võib saada järgnevatel aastatel maailmas üks peamisi ekraanimaterjale. Kuigi pealtnäha kõlab see kõik tüüpilise tehnoloogiauudisena, mis võiks puudutada nooremaid ja mood-sa tehnikaga sina peal olevaid inimesi, võib tegelikkuses eestlaste e-paberist kasu saada terve inimkond.

Nii näiteks võib e-paber tulevikus asendada metallist liiklusmärke, raamatuid ja ajalehti. Lihtsatest kasutusvaldkondadest võib e-paber tulevikus oluliselt kergemaks teha kaupmeeste elu. Pabersiltide asemel võivad poed hindu näitama asuda e-paberil. See tähendab, et inimene ise ei pea hinnasiltide uuendamisega tegelema. Piisab vaid arvutis mõnest klahvivajutusest ning saalis ongi näiteks 70 000 eri tootel hinnad muudetud. Tõstku siis valitsus kas või iga päev käibemaksu või lisagu mõned müügimaksuprotsendid.

Visitret Displaysi tehnoloogiajuht Jüri Liiv lisas, et täiesti reaalne e-paberi kasutusvaldkond on ka kodumasinad, mis soovivad kuvada mingisugust infot – näiteks kella, kuupäeva, temperatuuri, aga ka seda, mis külmkapis on või millal seal midagi halvaks läheb.

Ka praegusaja kodumasinad teevad seda, ent info edastamiseks kasutatav tehnoloogia on kallis, pole ilmastikukindel ega igas olukorras kasutajasõbralik. Eestlaste loodud e-paber on täiesti elastne, silikoonist valmistatud ja imeõhukene.

Tavalise A4-dokumendi suurune tükk Visitreti e-paberit hakkab prognooside kohaselt maksma kümne euro ringis. See annab võimaluse näiteks seni 8000–9000 krooni (500–575 eurot) maksva iPadi tootmishinna vajadusel oluliselt madalamaks lasta.

Visitret Displaysi tegevjuhi Madis-Marius Vahtre sõnul muudab nende ettevõtte e-paber näiteks e-lugerid tulevikus kordades odavamaks. „Meie ekraanimaterjali baasil on võimalik toota e-lugejaid jaehinnaga 50–100 eurot või veelgi soodsamalt,” lisas Vahtre.

Praegu kasutavad iPadid ja teised moodsad tablett- ja tahvel-arvutid ekraane, mis on olulised vooluahnemad, ilmastikukartlikumad ja kõrgema tootmishinnaga, põhinedes enamikus valgust kiirgavatel tehnoloogiatel.

E-paberi olulisim tunnus on, et see ei kiirga, vaid peegeldab tagasi välisvalgust nagu tavaline paber. Valgusekiirgamine on suure energiatarbega ja see väsitab silmi.

„Viimasel ajal on ajakirjanduses juttu olnud näiteks kooliõpikute iPadiga asendamisest, kuid me ei soovi ju, et meie lapsed vaataksid terve koolipäeva valgustkiirgavat arvutimonitori. Visitreti e-paber kaotab kiirgavate ekraanide võimaliku kahjustava mõju, olles silmadele sama ohutu nagu tavalise paberraamatu lugemine,” märkis Vahtre.

Nüüdseks on turule jõudnud ka esimesed eestlaste e-paberiga konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavad e-lugerid, kuid need ei suuda edastada videopilti ega ole ilmastikukindlad.

„E-paberi üheks oluliseks omaduseks on ka bistabiilsus, mis tähendab, et kui ekraanilt elektritoide ära võtta, peab ekraanil viimasena olnud pilt püsima jääma,” selgitas Vahtre.

Ka saab e-paberile kirjutada ja joonistada. Kõik, mis paberile kantud, jääb sinna ka soovi korral püsima. Seega vähemasti kasutamisviisi poolest sarnaneb eestlaste loodud e-paber pärispaberiga.

Kuid pole välistatud, et eestlaste e-paberist võib saada tehnoloogia, mis päästab ajalehed. Kui praegused e-lugejad suruvad ajalehtedele peale uue, pisema ja koledama formaadi, siis Visitret Displaysi loodud e-paber ei sea ekraani suurusele piire. „Põhimõtteliselt võib toota majaseinasuuruseid ekraane, iseasi, kas sel on mõtet.”

Kaks-kolm aastat lugejateni

Suure tõenäosusega tulevad esimesed eestlaste arendatud e-paberit kasutavad raamatulugejad ja ekraanid turule kahe-kolme aasta jooksul. Juba on laboris suudetud toota esimesed lihtkirjaümbriku suurused e-paberid.

Visitret Displays OÜ asutati 2007. aastal tehnoloogia looja Jüri Liivi ja Briti kapitalil põhineva investeerimisfirma Honey Investments OÜ algatusel. Nüüdseks on ettevõtte osanikering laienenud seitsmele, kusjuures täiendavalt on kaasatud vaid Eesti kapitali. Ettevõtet on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Kuidas e-paber töötab?

•• Visitret Displays kavatseb lähiaastail turule tuua e-paberi, mille lehele kuvatakse info „pöörlevate pallide” abil. Pallid on mikromeetrise läbimõõduga. Sellise kontseptsiooni peale tuli 1980-ndatel Xeroxis töötanud Nicholas Sheridon, kes on laiemalt tuntud ka kui e-paberi isa.

•• Kuigi Xerox kulutas ligi 20 aasta jooksul e-paberi arendusele sadu miljoneid dollareid, kirjutati arenduskulud suuresti korstnasse, kuna kasutatud materjalide ja arendatud tehnoloogia baasil ei suudetud toota piisava kvaliteediga e-paberit.

•• Tartu ülikooli keemiadoktorandil, Visitret Displaysi tehnoloogiajuhil Jüri Liivil tuli aga idee, et vaha asemel võiks kasutada väga kiiresti pöörlevaid fluorplasti (PVDF-)osakesi, mis on tunduvalt paremate elektriliste omadustega kui Xeroxi kasutatud vaha. Lisaks õnnestus välja töötada tehnoloogia PVDF-i keemiliseks modifitseerimiseks.

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/589672

Loe lisaks:

http://www.e24.ee/?id=361960

Maaleht

http://uudised.err.ee/index.php?06221268

Monday, December 27, 2010

Wibbit teeb hinnad ja ostukorvid võrreldavaks

Tartu Teaduspargis tegutsev Playtechi taustaga startup Wibbit seab atra, et turule tulla multifunktsionaalse toidu- ja esmatarbekauba hinnavõrdlus- ja ostuportaaliga.
Ettevõtmise üks autor, Mehis Pärn räägib, et algselt tekkis idee tänavu kevadel Garage48 startupide meisterdamise üritusel. Hiljuti aga võideti sellega Tartu Teaduspargi ja Tehnopoli korraldatud konkurss StartITup, mis pani projekti tõsisemalt idanema.

Portaali esialgseks nimeks on kavandatud Wibbit.eu ning see on suunatud Eesti turule.

Ideid, millist kasu võiks Wibbit poodidele või tarbijatele tuua on üsna mitmeid ning äriplaan ning strateegia pole kaugeltki paigas. Piiriks on siin suuresti fantaasia ning ajurünnakud kestavad.

Pärn räägib, et tore oleks näiteks mobiiliga poes toodetest pilte teha või nende triipkoode lugeda, saades koheselt võrdluse, palju sama asi kõrvalpoodides maksab. Mobiilile oleks vahva saada ka sooduspakkumisi või infot uudistoodetest, kuid ainult selliste kaupade või kaubagruppide kohta, mida soovid ise jälgida.

Samuti võiks olla Wibbitiga võimalik võrrelda pere ostukorvi nädala või kuu lõikes ning saada aimu, kui palju oleks samade kaupade peale kulunud teistes poodides.
Samuti üritab Wibbit Pärna sõnul taaselustada niiöelda drive-in tüüpi igapäevast osturutiini, kus kaubad tellitakse ja nende eest makstakse veebi kaudu, et siis toidukotile lihtsalt kusagile järgi minna. Nii säästab aega ja sellega ka raha.
Ja miks mitte arendada välja navigeerimisrakendus, mis näitab, kuidas poes liikuda, et soovitud kaubad kõige kühema ajaga ostukorvi saada.

Alustada tahab Wibbit aga tasa ja targu. Esimese asjana kavatsetakse 2011.aasta esimeses pooles luua sooduspakkumiste keskkond, kuhu saaksid kõik poed oma infot jagada.

„Igasugust reklaami ja soodustuspakkumisi on sotsiaalmeedias küll juba üsna palju, kuid meie eesmärk on anda kõige selle üle kontroll tarbija kätte, et tal tekiks võimalus filtreerida ja jälgida vaid seda infot, mis teda huvitab,“ räägib Pärn.
Võiks arvata, et tarbijaid huvitab näiteks elektroonikakauba hinnavõrdlus erinevate kaupmeeste lõikes. Aga ei, Wibbiti fookuses on just toidu- ja esmatarbekaup. „Keskmine arvutikasutaja ilmselt küll ei võrdle iga päev piima hinda erinevates poodides, kuid tal võiks oma kuise ostukorvi maksumuse vastu huvi olla küll,“ arvab Pärn.

Ühe suure kännu taha on Wibbiti tiim koosseisus Mehis Pärn, Gert Vesterberg ja Lauri Saidla kahjuks juba kinni jäänud. Nimelt pole suured poeketid eriti huvitatud hinnainfot suvalise alustava startup’iga jagama. Pärn leiab, et sooduspakkumisi võiks nad siiski jagada.

Wibbit otsib Tartu Teaduspargi abiga inimest, kes tunneks kaubanduse valdkonda ning oskaks selles vallas noortele ettevõtjatele uksi avada. Seoses StartITup võiduga hoiavad teaduspargi nõustajad projektil ka teraselt silma peal, ega lase Wibbiti tiimil liiga mugavaks muutuda.

TTÜ teadlased uurivad kolmemõõtmeliste kiipide tootmise võimalust

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased püüavad koos IBM-i ja Ericssoni spetsialistidega tuua kolmemõõtmelised kiibid masstootmisse, mis muudaks näiteks arvutid ja mobiiltelefonid veelgi multifunktsionaalsemaks.



Kui praegu elektroonikas kasutatavaid kiipe laotakse üksteise kõrvale, siis tulevikus peaks süsteem töötama veatult kolmemõõtmelisena ehk üksteise peal olevana. Kolmemõõtmelised kiibid on küll juba olemas, kuid nende kooslus kulgeb praegu veel üle kivide ja kändude, vahendas "Aktuaalne kaamera".

TTÜ Arvutitehnika Instituudi vanemteadur Jaan Raik selgitas, et kiibi erinevad struktuurid on nii väiksed, et kui sealt üks aatom ära kaob, siis see võib tekitada kiibi töös vea. "Selles mõttes on test ja tõrkekindlus muutunud üha tähtsamaks, et need kiibid üldse toimiksid,"
rõhutas ta.

Kolmemõõtmeliste kiipide kasutuselevõtt muudaks näiteks arvutite ja mobiiltelefonide töö veelgi tulemuslikumaks ja kõikvõimalikke praegu veel ulmevaldkonda kuuluvaid vidinaid saaks juurde liita. Paraku on kolmemõõtmelised kiibid väga ebastabiilsed. Väikseimgi keskkonnamuutus, näiteks tolmu lisandumine võib süsteemi seisata.

Jaan Raiki sõnul on kiipe väga raske testida, kuna need on kokku kleebitud erinevatest kihtidest. "Need on väga keerulised ja pole välja töötatud meetodeid, kuidas neid efektiivselt testida."

Kuidas süsteemis viga leida ja kuidas süsteem sellest ise üle saaks, seda just TTÜ arvutitehnikainstituudi teadurid uurivadki. TTÜ koordineerib europrojekti Diamond, mille esimese projekti eelarve on 60 miljonit krooni.

Friday, December 17, 2010

Virtuaalne treener kutsub uuringusse spordihuvilisi

„Virtuaalse treeneri“ tarkvara ja sotsiaalse suhtluse ühendav firma Sportlyzer kavatseb 2011 jaanuarist alates läbi viia uuringu, kuhu kutsub osalema kümneid vastupidavusspordi huvilisi.

Sportlyzer arendab veebipõhist teenust – tervisesportlastele mõeldud kasutajasõbralikku treening- ja motivatsioonitarkvara. Ettevõtte eesmärk on turule tuua arvutiprogrammi juhitav niiöelda virtuaaltreener, kes annab sotsiaalvõrgustiku kaudu kasutajatele automaatseid treeningsoovitusi. Nii muutub treenerilt nõu saamine inimestele praegusest oluliselt mugavamaks ja väga palju taskukohasemaks.

Sportlyzeri asutaja Tõnis Saag ütleb aastatepikkune „igav töö“ automaatseid trennisoovitusi andva veebirakenduse välja arendamise kallal hakkab tänaseks läbi saama. Algoritmide esilagne versioon, mis peaks andma virtuaalsele treenerile elu on peaaegu lõpuni välja töötatud. Isegi treeneri karakter, või vähemasti selle prototüüp, on olemas: Facebookis elab juba mõnda aega Sportlyzeri virtuaalne treener nimega Mike Lyzer, ehkki individuaalset nõu ta veel ei anna.

Edaspidi keskendutakse Saagi sõnul kahele asjale. Esiteks Mike Lyzeri „mõistuse“ ja tema karakteri edasi arendamisele. Ning teiseks tahetakse läbi viia piiratud kasutajagrupile programmi algoritmide uuring, kuhu kutsutakse osalema kümneid harrastussportlasi vanuses 22-45. Uuringu eesmärk on luua Sportlyzeri programmile teaduslik tõestus.

Saag ütleb, et Sportlyzeri treeningpäevik koos sotsiaalse võrgustikuga avatakse veel sel aastal. Virtuaaltreener Mike hakkab individuaalselt nõu andma hiljemalt 2011 suveks.

Sportlyzeri veebirakendus peaks aitama jagu saada levinud probleemist – kõikuvast motivatsioonist. See analüüsib inimese treeninguid ja aitab tal avastada võimalikke probleeme, millest on tingitud niiöelda augud sporditegemises.

Kasutaja sisestab programmi andmed – alates vanusest, kaalust, harrastatavatest spordialadest ja senisest keskmisest treeningaktiivsusest, lõpetades jooksvalt üles märgitavate treeningute kestuse, intensiivsuse ja pulsisageduse näitajatega.

Tarkvara analüüsib andmeid ning annab Mike Lyzeri vahendusel soovitusi edaspidisteks trennideks. Ühtlasi saab spordihuviline ka selge ülevaate, kas tema vorm liigub parasjagu üles või alla.

Mike võib näiteks hoiatada, et koormus on liiga suureks läinud ning vigastuste või haigestumise oht kasvanud. Või vastupidi – et koormus on liiga väike. Samuti jälgib ta inimese motivatsiooni, paludes vajadusel probleemi täpsustamiseks täita küsimustikke.

„Mike on nagu osav treener – üht kiidab, teist julgustab, vahel harva võib mõnele ka turja hüpata“ ütleb Saag.

Hetkel Tartu Teaduspargis tegutsev Sportlyzer on läbinud Arengufondi äriinkubaatori ning kaasanud seemneinvesteeringu Rein Lemberpuult (Playtech) ja Arengufondilt. Esimene toetus on saadud ka EAS-ilt. Meeskonda kuuluvad lisaks tuntud ettevõtjale Jüri Kaljundile (CV Online, Nagi, Talentag, Emp.ly) ka sporditeadlased Kristjan Port ja Jarek Mäestu ning spordipsühholoog Aave Hannus.

Loo kirjutamist on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

Eesti edukaim iPhone mängude arendaja on CandyCane

Kultuslikele tehnoloogiavidinatele iPhone ja iPad arendab Eestis teenuseid mitmeid ettevõtjaid. Mäekõrguselt edukaim neist on endine Skype’i töötaja Mikael Suvi, kelle firma CandyCane teenis mullu 2,2 miljonit krooni puhaskasumit ning on hästi müünud ka tänavu.



Suvi, kes hetkel elab ja töötab hoopis Portugalis, peab mänugude arendamist oma hobiks. „Ma teen seda, mis mulle meeldib,“ ütleb ta. Praegu on ta briti firma Miniclip palgal, mis toodab samuti mänge.

Suvi firma CandyCane on turule toonud kolm hitti – puslemängud “Fling!” ja “Fuzzle” ning “Angry Birdsi” meenutava “Fraggeri”. Kõik on rokkinud nädalaid AppStore’i edetabelite tipus ja seda eri riikides. “Flingi” ja “Fuzzle’it” on ostetud sadu tuhandeid (lisaks miljonitele tasuta koopiatele), “Fraggeri” müük ületas äsja miljoni piiri.

CandyCane kuulub äriregistri andmetel Suvile, kuid mees ütleb, et edu taga on terve tiim Skype’i praegusi ja endisi töötajaid. Üks “Flingi” ja “Fuzzle’i” põhiarendaja on näiteks varem Tallinnas töötanud uusmeremaalane Michael Bevin, keda Uus-Meremaa meedia on nimetanud CandyCane’i kaasomanikuks, Suvi on rohkem töötanud “Fraggeriga”.

“Suvi on igavesti terav tegelane,” ütleb endine kolleeg Kalju Rüütli. “Ettevõtlik, mis on progejate seas haruldane, sest nemad tahavad tavaliselt elegantselt koodi kirjutada ja neid ei huvita küsimus where the money is?”

Apple’i loodud uus turg, kuhu iga arendaja saab müüki panna oma loodud mängu või muu tarkvaraprogrammi, on kahe aastaga meeletult kasvanud. Täna on seal üle 300 000 rakenduse ning Apple müüb iga päev ligi 250 000 uut iPhone’i, iPadi või iPodi.

Wednesday, December 15, 2010

Ganttic aitab Austraalia riigil ressursse planeerida

Varem Yutiti nime kandnud, nüüd Ganttic – see on samanimelise firma poolt Tartus loodud ressursside planeerimise tarkvara, millel on hea müügiperspektiiv vaatamata armutule konkurentsile.



Kuna ressursid ja neile kuluv rahahulk on eriti kitsal ajal iga ettevõtte jaoks eluliselt oluline küsimus, võttis Ganttic Ganti graafikute meetodist parema osa ning lõi selle baasil lihtsa ja mugava tarkvara, mida üritab müüa üle maailma.

Gantticu üks asutajatest Indrek Kuldkepp ütleb, et ettevõtte klientide seas on näiteks Siemensi meditsiinitehnika osakond, üks ookeaniuuringute firma Austraaliast, kiibi- ja tarkvaratööstusettevõte PDF Solutions ning näiteks Austraalia välisministeerium. Läbirääkimised käivad veel Šveitsi Posti ning ühe suure kliendiga Dubais. 3000 Gantticu registreerunud kasutajast ligi poolsada kasutavad tarkvara iga päev aktiivselt.

Varem puidutööstusi tarkvaraga varustanud Gantticu tiimile sai erinevaid ettevõtteid külastades selgeks, et ehkki ressursside planeerimine paljudes firmades kriitiline, joonistatakse veel tänapäevalgi töögraafikuid seinale või tehakse neid MS Excelis. Viimasega tehtud materjalid on pidevas muutuses ja liiguvad firma sees e-kirjadega, nii et lõpuks ei saa keegi aru, milline on viimane versioon.

Suurte ja rahakate firmade jaoks on lahenduseks MS Project, kuid see on kallis ning nõuab koolitust. Gantticust saab igaüks sotti pärast viieminutilise video vaatamist ning selle baasversioon on kasutajatele täiesti tasuta!

Kuldkepp tunnistab siiski, et sellel turul on konkurente „nii paljud kui kirjusid koeri“.

Gantticut eristab neist kasutajamugavus ja võimalus „visuaalselt planeerida.“
„Twitterit ega Facebooki meist ei saa, kuid me saame pururikkaks. Ja kui raha otsa saab tõstame hanguga laka pealt juurde,“ muigab Kuldkepp, lootes nelja aastaga haarata 22 000 kasutajat.

Zeroturnaround toob turule uue hitt-toote LiveRebel

Seoses korraliste hooldustöödega on täna öösel ajutiselt häiritud töö internetipanga elektroonilistes kanalites – sedalaadi teateid saadavad Eesti pangad oma klientidele välja päris tihti. Kui nende arendustiimid võtaksid tulevikus kasutusele firma Zeroturnaroundi uue tööriista LiveRebel, ei peaks nad süsteemi hooldustööde ajaks „maha võtma“.



LiveRebel, mis peaks huvi pakkuma väga laialdaselt, on Webmediast välja kasvanud firma Zeroturnaroundi teine loodetavasti suureks hitiks kujunev toode. Juba aastaid turul müüdav JRebel (endine JavaRebel) „rokib“ Java-arendajate hulgas üle maailma, peamiselt USAs ja Lääne-Euroopas. Seda on müüdud enam kui 60 riiki ning firma käive küündib tänavu tublisti üle kümne miljoni krooni.

Jrebel aitab Java-keskkonnas töötavatel programmeerijatel oluliselt aega kokku hoida. Tegu on programmeerimise platvormiga, mis võimaldab koodi ümber kirjutamise tulemust koheselt. ühel programmeerijal päevas kokku hoida keskmiselt pool tundi, aastas seega mitu nädalat. Arvestades, et programmeerija töötund maksab keskmiselt üle 500 krooni ning suurtes ettevõtetes on neid tööl sadu, tähendab jrebeli kasutamine olulist säästu.

Ehkki Jrebelist räägiti juba mitu aastat tagasi, saavutas Zeroturnaround alles tänavu suurema müügihüppe. Firma üks asutajatest Jevgeni Kabanov ütleb toode oli turul täiesti uus ja unikaalne, mistõttu tuli siiani paljuski selgitustööga tegeleda. Potentsiaalsete klientide ringis tutvustati probleemi ja selle ulatust. Käidi ühelt konverentsilt teisele, õhutati toodet järele proovima.

Nüüd loetleb Kabanov firmasid, kes on Jrebeli litsentsi ostnud: LinkedIn, Lufthansa, Apple, Disney, HP, IBM, Cisco, Twitter jt, kokku üle 1000 firma. 2011.aastal ootab ettevõte veel vähemalt 500 protsendilist kasvu!

Monday, December 13, 2010

Wall Street Journal kiidab Eesti ettevõtet Erply

Majandusleht Wall Street Journal Europe soovitab lähiaastatel silma peal hoida kümnel noorel ja suure potentsiaaliga Euroopa tehnoloogiaettevõttel, kelle hulka kuulub ka üks Eesti firma.

Tegemist on firmaga nimega Erply, kes pakub nii väikestele kui keskmise suurusega ettevõtetele äritarkvara, mille abil saab korraldada nii firmade raamatupidamist kui laoarvestust. Artiklis tõdetakse, et Euroopast on saanud viljakas kasvulava noortele ja innovaatilistele tehnoloogiafirmadele.

Erply puhul märgitakse muuhulgas, et tegu on noore firmaga, mis võitis 2009. aastal Londonis Seedcamp konkursi ning mida mainekas tehnoloogiasait TechCrunch on nimetanud ka äritarkvara Skypeks.

Samuti mainitakse artiklis, et Erply on kaasanud investoritelt ettevõtte arendamiseks 2 miljonit dollarit, mille abil toetatakse oma agressiivset müüki Suurbritannias ja USAs.

Allikas: Postimees Online, 08.12.2010,
Loe artiklit Wall Street Journalist

Thursday, December 9, 2010

Eesti võiks end reklaamida tasuta wifiga lennujaamades

Eesti Ekspressist loeme Askur Alase intervjuud Deutsche Welle ingliskeelse toimetuse teadus- ja tehnikatoimetaja Cyrus Farivariga, milles intervjueeritav pakub välja idee, et Eesti võiks end reklaamida, pakkudes tasuta wifit Euroopa sõlmpunktides, lennu- ja rongijaamades ning linnaväljakutel, kus muidu on traadita interneti hind häbematult kõrge. Farivar tunneb internetikasutuse erinevusi globaalselt ja on kirjutanud sel teemal raamatu.

Kuidas see idee tekkis? Esimene eestlane, keda ma kohtasin, oli Veljo Haamer, wifi-evangelist ja WiFi.ee asutaja. Enne, kui ma 2005. aastal esmakordselt Eestisse tulin, vastas ta lahkelt minu küsimustele ja kutsus mu külla. Sellel ja neljal järgneval reisil olen ma kogu aeg imestanud, kuidas tal õnnestub tasuta WiFit üle kogu Eesti levitada, alates Tallinna kohvikutest ja lõpetades Hiiumaa praami ja Riia bussiga.

Minu idee oli lihtsalt tema töö loomulik edasiarendus. Tulin selle mõtte peale, kui kirjutasin artiklit „Diplomaatiasse" - nad küsisid minult, kuidas Eesti võiks end reklaamida, ja see tundus kõige mõistlikum tee. Nagu ma ütlesin ka oma Pecha Kucha ettekandes Maastrichtis, ärritab mind sageli - eriti kohas, kus ma praegu elan, Saksamaal - et wifi hinnad on kohvikutes, rongjaamades, lennujaamades ja teistes sarnastes kohtades absurdselt kõrged. Isegi Helsingis, mis on Tallinnast vaid lühikese laevasõidu kaugusel, maksab wifi 8 eurot tunnis, mis on naeruväärne. Eestis on tasuta wifi pigem reegel kui erand.

Vaata ettekannet:


Loe kogu artiklit Eesti Ekspressis, Askur Alas 06.12.2010

Kuus Eesti firmat valiti maailma parimate alustavate ettevõtete hulka

Möödunud nädalal avalikustati GuideWire Groupi poolt korraldatava Innovate!100 konkursi tulemused, millest selgub, et maailma saja väljapaistvama alustava ettevõtte seas on ka kuus Eesti firmat vahendab Delfi. Ettevõtted selgitati välja kümne kuu jooksul toimunud 30st üritustest koosneva sarja raames, mis leidsid aset viiel kontinendil.

Arvesse võeti muu hulgas nii ettevõtte majanduslikku seisu, tegevuse võimalikku edukust kui ka firma kasvutempot ja positsiooni turul.

13. koha saavutas Now!Innovations, mis tegeleb mobiilse parkimissüsteemi arendamise ja teenuste pakkumisega. Eestist on firma edukalt välja murdnud, tegutsedes edukalt mitmetes välisriikides.

53. koha saavutas Takso tellimise mobiiliteenuseid arendav TaxiPal
84. kohale tuli veebipõhist kodulehekülgede loomise teenust pakkuv Edicy.
87. koha saavutas mitmeid innovatsiooniauhindu võitnud Fits.me, mis pakub võimalust rõivaid netikaubamajst ostes neid virtuaalses riidekabiinis endale „selga“ proovida.
96. kohale platseerus Mobiiltelefonidele kaarditarkvara loov Nutiteq.
97. kohal asub inseneridele teenuste keskkonda pakkuv GrabCAD.

Konkursi võitis Hispaania firma Anboto Group, mis pakub erinevaid tehnilisi lahendusi näiteks firmade ja nende klientide vaheliseks suhtlemiseks ning virtuaalsete konverentside korraldamiseks. Innovatsioonimaana tuntud Soomest sai edetabelisse neli firmat. Rootsist 3 ettevõtet, kuid Lätist ja Venemaalt mitte ühtegi.

Ameerika Ühendriikidest pääses tabelisse aga 23 ettevõtet.

Allikas: Delfi, 07.12.2010

Tuesday, December 7, 2010

Ajujahi finalistid on selgunud

Nädalavahetusel valis žürii miljonikroonise auhinnafondiga ettevõtluskonkursi Ajujaht 20 finalisti.

4. ja 5. detsembril kaitses Ülemist City’s tuntud ettevõtjatest ja organisatsioonide esindajatest koosneva žürii ees oma äriideed enam kui 100 meeskonda.

Žürii silmis tõusid eriliselt esile järgmised ideed: Hepatiidi viirus C in vivo mudelid ravimite eelkliiniliseks testimiseks, Virtual Garden, Quotista.com, Spordiüritusel osalejate reaalajas jälgimine ning eakatekodude kett väikeeramutes. Nende osas langetas žürii otsused kohe peale ideedega tutvumist ning esitluse ärakuulamist. Ülejäänud edasipääsenud ideed valiti tulise arutelu tulemusena.

Kõik 20 finalisti asuvad nüüd oma ideed edasi arendama ning plaanidest äri kasvatama. Maikuus selguvad konkursi võitjad, kelle vahel jagatakse ühe miljoni krooni suurune auhinnafond.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht finalistid:

• Hepatiidi viirus C in vivo mudelid ravimite eelkliiniliseks testimiseks (meeskond: Mario Plaas)
• Virtual Garden (meeskond: Annika Rohumägi, Edward Anton)
• Quotista.com - shared quoting experience (meeskond: Jaana Metsamaa, Carl Rannaberg, Heidi Hansar, Tõnis Tobre, Toomas Pippar)
• Spordiüritustel osalejate reaalajas jälgimine (meeskond: Kalle Volkov)
• Eakatekodude kett väikeeramutes (meeskond: Mairi Jüriska, Ene Jüriska, Kert Kaljula)
• Kanalisatsiooni soojusvahetid (meeskond: Meelis Resev)
• Minirulaparkide tootmine ja üritused (meeskond: Revo Jõgisalu)
• BändCämp Guide (meeskond: Ikevalt Rannap, Roland Tokko)
• Arenevad Rõivad (meeskond: Maarika Asu, Marilin Sikkal)
• Mious Facebook'i kampaaniate platvorm (meeskond: Silver Hage, Matthias Vutt)
• Lokaalsed pakkumised (meeskond: Carl Rannaberg, Janar Jürisson, Valeri Torf)
• Reisimäng (meeskond: Jarno Sild)
• Väiksemad elektriarved suurtele elektritarbijatele (meeskond: Rando Pikner, Juhan Pukk)
• Hoolesild 2010 (meeskond: Jannus Jaska, Eero Elenurm, Kenno Ruul)
• SHOWSTARS - Virtual Showroom/exclusive showroom solutions (meeskond: Siim Kaevats, Nois Niin)
• Vektor3 (meeskond: Tanel Oberg, Kaspar Süvirand)
• Skeemnavigeerimine mobiilil (meeskond: Aivo Anier)
• Plasir du Chat (meeskond: Enne-Martin Lotman, Sander Jahilo, Rain Batuut)
• Kahekohaline hobibagi (meeskond: Tarko Juuse)
• Keskkonnasäästlik, tasuv elektritakso (meeskond: Teet Randma, Martin Laak, Aivo Tuul, Riho Tiivest, Mart Toom)

Allikas: http://www.ajujaht.ee/

Geenitest selgitab Sportlikkust

Tartus tegutsev biotehnoloogia ettevõte Asper Biotech tõi läinud kuul müügile uue jõu, kiiruse ja vastupidavuse geenitesti, mis selgitab, millistel spordialadel on inimesel geneetiliselt paremad eeldused, kirjutab Tartu Postimehes reporter Kristiina Kruuse.

«Piltlikult öeldes saab inimene teada, kas ta on rohkem Andrus Veerpalu või Gerd Kanter,» muheles Asper Biotechi teadur Hanno Roomere. Ta selgitas, et juba aastaid on teada kaks geeni, mis mõjutavad inimese sportlikku võimekust.

Kui domineerib mõlema geeni üks variant, on inimene võimekam vastupidavusaladel, kui teine, sobivad inimesele paremini kiired ja jõulised alad. Kui on esindatud kõik geenivariandid, on tegemist universaalse sportlasega.

Neile teadmistele tuginedes töötatigi Roomere selgitusel Asper Biotechi laboris välja geenitest, mis näitab, mis tüüpi spordialad võiksid konkreetsele inimesele paremini sobida.

«Õiged» geenid

Praktilist kasu võiks testist Roomere meelest olla nii noorsportlastel, kes alles otsustavad, millise ala juurde jääda, kui ka harrastussportlastel, kes lihtsalt tunnevad huvi, millistel spordialadel tegutsemiseks on neil geneetilisi eeldusi.

Tippsportlasi on teaduri meelest lihtsalt huvitav testida, kas neil on oma ala jaoks «õiged» geenivariandid. «Üldjuhul ikka on, seda on ka sportlaste seas tehtud uuringud näidanud. Kuid alati võib tippude hulgas olla üksikuid «vale» genotüübiga sportlasi, sest peale geenide mängib väga olulist rolli ka ümbritsev keskkond,» rääkis Roomere.

Sportlike võimete geenitesti müüb nii Asper Biotech ise kui ka spordiklubi Fittest. Proovi andmiseks ei ole vaja teha muud kui spaatlikujulise pulgaga kuus korda mööda põse sisepinda tõmmata ning proov laborisse saata. Test maksab 80 eurot ehk 1251,73 krooni.

Allikas: Tartu Postimees, 06.12.2010 Kristiina Kruuse, reporter

Thursday, December 2, 2010

Homme algab Robotex!

Juba sellel reedel ja laupäeval, 3. ja 4. detsembril leiab TTÜ Spordihoones aset Robotex 2010. Uksed avatakse külastajatele mõlemal päeval kell 10.00. Nagu igal aastal on ka seekord üritus kõigile TASUTA!

2-päevasel võistlusel osalevad tudengid, õpilased ja tehnikahuvilised, kes omavad teadmisi mehaanikas, mikroprotsessortehnoloogias, elektroonikas või programmeerimises.

Töötubades näidatakse, kuidas roboti ehitamine ei ole nüri ning üksluine töö - see vajab palju loovat mõtlemist, fantaasiat ja koostöömeelsust.

Vaata viimaseid uudiseid Robotexist facebookist ja päevakava kodulehelt.

Ole kindlasti kohal:

3. detsember
10.00 Avatakse külastajatele TTÜ Spordihoone uksed
10.10 Robotex 2010 ametlik avamine
11.00 Põhivõistluse algus "Avatud" grupis
15.00 Algab joonistusvõistluse autasustamine
15.10 SA Archimedese Riiklik Noorte Leiutajate konkursi autasustamine
15.40 Algavad ROBOTEX 2010 "Avatud" grupi finaalmängud
16.15 Algab ROBOTEX 2010 "Avatud" grupi autasustamine
16.45 Lõpetamine
10.00-18.00 Võimalik külastada tehnikamessi

4. detsember
10.00 Avatakse külastajatele TTÜ Spordihoone uksed
10.10 Robotex 2010 teise võistluspäeva avamine
10.45 Põhivõistluse algus "Pro" grupis
14.10 Algavad Junior Achievement´i poolt korraldatud "Ettevõtluse ja loovuse" töötoa ettekanded
14.30 TTÜ Avatud ülikooli kursuse "Tootearendus ja disain" finaaltööde ettekanded
15.00 Junior Achievment´i korraldatud ettevõtlustöötoa autasustamine
15.05 TTÜ Avatud ülikooli kursuse "Tootearendus ja disain" autasustamine
15.20 Algavad ROBOTEX 2010 "Pro" grupi finaalid
16.30 Algab ROBOTEX 2010 "Pro" grupi autasustamine
16.55 Lõpetamine
10.00-18.00 on võimalik külastada tehnikamessi

Tuesday, November 30, 2010

Ajujahi 104 parimat äriideed leitud

Ajujahi konkursi žürii teinud esimese valiku TOP 104 parima idee osas, mis võistlevad edasi miljonikroonisele auhinnarahale.

Järgmisel nädalavahetusel, 4-5. detsembril valitakse omakorda välja 20 finalisti, mis osalevad mentorite käe all Ajujahi viiekuulises koolitusprogrammis. Maikuus selguvad konkursi võitjad, kelle vahel jagatakse 1 miljoni krooni suurune auhinnafond.

Vaata TOP 104 ideed koos lühikirjeldustega SIIT.

Wednesday, November 24, 2010

Väärikas auhind Eesti bakterile

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus võitis vererõhku alandava probiootilise mikroobitüve Lactobacillus plantarum TENSIA™ eest Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna. Preemia andis ettevõttele üle Soome president Tarja Halonen.

Kvaliteediinnovatsiooni auhind antakse välja Eesti ja Soome kvaliteediühingute poolt. Eesti ettevõtted osalesid konkursil tänavu esmakordselt.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus sai auhinna uudse Eestis leiutatud ja kliiniliselt katsetatud vererõhku alandava mikroobitüve TENSIA™ eest. Auhinnatud bakter on jõudnud eestlaste toidulauale Piimandusühistu E-Piim poolt toodetavas Harmony™ Südamejuustus.

Probiootilise vererõhku alandava Lactobacillus plantarum TENSIA™ avastasid Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli teadlased (prof. Marika Mikel-saar, prof. Mihkel Zilmer ja vanemteadur Epp Songissepp). Arenduskeskus on saanud bakterit TENSIA™ käsitleva Eesti patendi EE05340. Patenditaotlused on esitatud mitmesse välisriiki.

TENSIA™ alandab vererõhku ning suurendab organismi kaitsevõimet. TENSIA™ bakteri toime kasutamiseks tervise heaks töötati välja biotehnoloogia mikroobitüve viimiseks juustu ning Piimandusühistu E-Piim tõi Arenduskeskuse litsentsi alusel turule uue probiootilise juustu Südamejuustu Harmony™. TENSIA™ toodab Südamejuustus ühendeid, mis on tuntud kui südame-veresoonkonna lihaste lõõgastajad, tänu millele toetab Südamejuust südame-veresoonkonna tööd, aidates alandada vererõhku. TENSIA™ ja Südamejuustu tervislikud omadused on teaduspõhiselt tõestatud kliiniliste uuringutega.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ene Tammsaare sõnul on auhind väga suur tunnustus Tartu Ülikooli ja OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskuse teadlastele. "Kvaliteediinnovatsiooni auhind annab konkurentsieelise ettevõtetele, kes saavad Arenduskeskuse litsentsi TENSIA™ bakteri kasutamiseks oma toodete valmistamisel.

TENSIA™ bakteri abil saab luua uusi, lisandväärtusega tervist hoivaid ja säästvaid ning haiguste riski vähendavaid kõrge ekspordipotentsiaaliga tooteid," ütles Tammsaar.
Vaata TENSIA VIDEOT

Allikas: Terviseleht, 13.11.2010

Tuesday, November 23, 2010

Eesti ettevõtted pürgivad kosmosesektorisse

EASil valmis juhendmaterjal Eesti ettevõtjatele, kes soovivad kaasa lüüa Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tehnoloogiahangetes.

EASi innovatsiooni divisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul on pööravad Eesti ettevõtjad üha enam tähelepanu kosmosetehnoloogiatele ja nende maapealsetele rakendustele. „Septembris ESAga sõlmitud leping annab Eesti ettevõtetele ning teaduasutustele reaalsed võimalused osaleda kosmosevaldkonna hangetes, mille kogumaht küünib miljoni euroni aastas,“ ütles Pralla. „Et aidata ettevõtjatel ja teadusasutustel end kurssi viia kosmosetehnoloogia rakendustega, on EAS korraldanud Põhja- ja Baltimaade suurima kosmosekonverentsi ning õppereise ESA keskustesse, samuti Itaalia, Saksamaa ja Suurbritannia kosmoseagentuuridesse ning -ettevõtetesse. Kaardistatud on kosmosevaldkonna võimalikud ärimudelid ning nö Eesti kosmosemaastik. Kõik need teemad sisalduvad vastvalminud juhendmaterjalis, mis annab meie ettevõtjatele selged teetähised, kuidas kosmosevaldkonna hangetes jalg ukse vahele saada ning kõrgtehnoloogilises arendustöös osaleda.“

Kosmoseprojekti 2009 – 2010 raames valminud juhendmaterjal sisaldab kosmoseturgude, valdkonna tuleviku ärimudelite ning Eesti hetkeolukorra analüüse, Euroopa kosmosesektori tipptegijate ettekandeid maikuus Tallinnas peetud konverentsil „Space Downstream Services 2010“, Eesti ettevõtjatele korraldatud kosmoseteemaliste õppereiside kokkuvõtteid ning muid õppematerjale. Juhendmaterjal valmis EASi ja innovatsioonibüroo Invent Baltics koostöös ning Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastamisel.

Juhendmaterjali saab EASi kontorist CD-kujul või veebilehelt www.eas.ee/space (Space programme 2009-2010 materials)

Uppsala ülikooli eksperdid hindasid Eesti ülikoolide leiutustegevust

Septembris viibis Tartu ülikoolis kuus eksperti Uppsala ülikooli innovatsioonikeskusest keskuse juhataja Lars Jonssoni juhtimisel. Just tänu Lars Jonssonile, kellel on nii teadustaust kui ka suure haigla juhtimise kogemus, on Uppsala ülikoolil õnnestunud 13 aasta jooksul üles ehitada väga edukalt toimiv innovatsioonisüsteem kirjutab TÜ ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht Erik Puura Tartu ülikooli teatajas.

Eksperdid kohtusid Tartu ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleriga, intellektuaalomandi korralduse tugistruktuuri töötajate ja leiutiste autoritega ning andsid meie teadlaste ja tugistruktuuri tööle hinnangu. Sama analüüs tehti ka Tallinna tehnikaülikoolis.

Eksperdid leidsid, et nii ülikoolide tugistruktuurid kui ka leiutiste autoriteks olevad teadlased on oma tööle väga pühendunud ja ambitsioonikad, meie teaduspotentsiaalis ei olnud mingit kahtlust. Samas on tugiteenustel liiga suur fookus patentidel ja vastavatel arvnäitajatel. Mõnedel juhtudel ei suudetud aru saada leiutisega kaasnevast selgest äriideest ning ühe põhiprobleemina ei olnud aru saada, kes istub äriidee turundusjuhi istmel pärast patenditaotluse sisseandmist.

Paljude patentide puhul on selge, et nende leiutiste põhjal arendatud toodete peamine turg ei ole Eestis ega ka Rootsis, vaid näiteks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nõnda jääb meil peamiselt puudu rahvusvahelisest turundusest, mis on tegelikult kogu Eesti ettevõtlussektori põhiprobleem.

Eksperdid märkisid, et tegelikult on väga vähesed maailma ülikoolid saanud intellektuaalomandi turundusest otsest tulu, mis ületab kulusid. Teised kaudsed väärtused, nagu ülikooli teaduse konkurentsivõime ja atraktiivsus, intellektuaalomandi portfellile toetudes hangitud rakendusuuringud ja rahvusvahelised projektid on samuti väga tähtsad. Peatähelepanu tuleb suunata kõige suurema potentsiaaliga äriideedele.

Kokkuvõttes leidsid eksperdid, et kuus TÜ leiutiste baasil arendatud äriideed väärivad edasiarendamist, kaks ideed on paljulubavad ning kuus vajavad lisauuringuid, et edasise tegevuse üle otsustada. TTÜs leidsid eksperdid, et neli leiutiste baasil arendatud äriideed väärivad edasiarendamist, üks on paljulubav ning kolm vajavad lisauuringuid. Analüüsiti 24 ideed TÜ-s ja 21 ideed TTÜ-s.

Kuidas edasi? Rahvusvaheliseks turunduseks vajaliku lisapädevuse leidmine Eestist on väga kaheldav, siin lihtsalt ei ole neid inimesi. Uppsala eksperdid soovitasid Eestisse tööle võtta vähemalt kaks inimest, kel on kogemused rahvusvahelises äriarenduses ja kes töötaksid loodetavalt kolme aasta jooksul koostöös Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli tugistruktuuridega. Nende vastutusel oleks kindlasti ka uute leiutiste ärivõimaluste analüüsimine.

Arvestades ülikoolide praegust perspektiivset intellektuaalomandi portfelli mahtu, annab kahe suure pädevusega inimese lisamine süsteemi vajaliku efekti. Selline nn äriarendusrühm võib tegutseda korraga nii TÜ kui ka TTÜ huvides, omades otseseid sidemeid rahvusvahelise tasandiga nii ärivõimaluste analüüsiks kui ka läbirääkimisteks ja kaasates vajaduse korral kõrgel tasemel ärijuriste.

Finantsvahendeid selliste inimeste Eestisse toomiseks küsivad TÜ ja TTÜ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, eeltaotlus on juba ka esitatud. Uppsala eksperdid on omalt poolt lubanud meid nõustada kandidaatidele esitatavate nõuete osas, samuti infolevis ametikohtade konkursside ning ka sobilike kandidaatide hindamise kohta. Ekspertide visiiti ja sellele järgnenud analüüsi finantseeris EAS.

Kuus suurima potentsiaaliga äriideed

Ekspertide poolt esile tõstetud kuue Tartu ülikooli äriidee hulka kuulusid:
* probiootikumi ME-3 omadused ja toimemehhanismid (autorid Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp);
* biosensorsüsteem piima kvaliteedi määramiseks (autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno, Raivo Jaaniso);
* meetod ja seade lisandite hulga määramiseks aines (Sergei Vlassov, Kristjan Saal, Rünno Lõhmus, Margo Plaado, Ants Lõhmus, Ilmar Kink);
* meetod oksiidse rull-toruja kilematerjali saamiseks (Martin Järvekülg, Valter Reedo, Ilmar Kink, Ants Lõhmus, Uno Mäeorg);
* luufiksaator (Vladimir Andrianov (EMÜ), Aleks Lenzner, Tiit Haviko) ja
* geneetilised testid veterinaarmeditsiinis (Mart Ustav jr, Anu Planken, Hannes Küün).


Autor: Erik Puura, TÜ ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht

Friday, November 19, 2010

Jälgi homme TEDx Tartu konverentsi

Juba homme, 20 novembril 11-18 on taaskord võimalik kuulata ja kaasa mõelda TEDx Tartu konverentsil „Keskkonna loomine“, kus esinevad professionaalid erinevatest eluvaldkondadest, et pidada oma „elu“ kõne. Esinejad jagavad oma ideid ja kutsuvad üles elus läbi viima muutusi, tutvustavad teadussaavutusi ning kutsuvad kaasa elama oma erilistele kogemustele.

„Teeme ära“ algatuse korraldaja Rainer Nõlvak kutsub tegutsema, et koristada puhtaks maakera. Noored Kooli liidri- ja vilistlasprogrammi koordinaator Sandra Lillemaa jagab kogemusi „õpetades liidriks“.

Margus Tamm, graafiline disainer ja vabakutseline performance´i ja installatsioonikunstnik, arutleb teemal, mis on plakat.

Tartu Ülikooli professor Raul Eamets räägib, miks Eurole üleminek on parim hetk loobuda sularaha kasutamisest ja miks see on oluline Eesti majandusele ning tõeline väljakutse meie IT sektorile ja pangandusele.

Tartus asuva Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt jagab arutleb kogemuslikul teemal põhjast taas päikse kätte.

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura jagab oma mõtteid teaduse suhestumisest ühiskonnaga ehk teaduse kommunikatsioonist. Eesti tele- ja raadioajakirjanik ning koolitaja Märt Treier räägib heategevusest Eesti moodi.

Marina Kaljurand, kes on töötanud Eesti suursaadikuna Iisraelis ja Venemaa Föderatsioonis, arutleb teemal kas on kerge olla uus arengukoostöö doonor? Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu tutvustab teadussaavutusi personaalse meditsiini valdkonnas.

Armastatud laulja Liisi Koikson avaldab mõtteid kuidas liikuda Ettepoole. Nüüdisaegset pilli- ning helipõhist loomingut esitavad post-fusion grupp Lippajad.

Jälgi TEDx Tartu konverentsi teleülekannet ETV2s.

Thursday, November 18, 2010

Ökomähe Hipsik õpetab tita potil käima

Aastaid pealinna uusi ilmakodanikke beebipakkidega varustanud OÜ Hipobaby alustas uuenduslike vettpidavate korduvmähkmete tootmist, mis peaksid edaspidi haarama olulise turuosa Pampersitelt ja Liberotelt kirjutab Ain Alvela Äripäeva tööstuse erilehes.



Kui ettevõtlusalase konsultatsiooni, väärtpaberiinvesteeringute, disaini ja firmade valdusteenusega tegelev ärimees Avo Tölpt mullu sügisel Hipobaby oma ettevõtte OÜ Enterprise Express kaudu üles ostis, moodustas firma tegevusest lõviosa Tallinna linnavalitsuse beebipakkide tellimuse täitmine. Selleks ajaks oli võidetud juba kaks beebipakkide valmistamise hankekonkurssi, tänavu seisab ees osalemine kolmandal.

Praegu teeb Hipobaby aastas 4900 vastsündinute emadele jagatavat beebikomplekti ja see moodustab ettevõtte käibest umbes 80%. Avo Tölpt aga panustab optimistlikult koos poja Eeroga välja töötatud uuenduslike, Hipsiku kaubamärgi all müüdavate tekstiilmähkmete müügiedule, mistõttu eesmärgiks on seatud keskendada firma põhitegevus just Hipsiku tootesarja valmistamisele ja saavutada selle arvelt juba üle poole kogu käibemahust. Beebipakkide tootmine on aga firmale siiski kaunikesti kasulik äri, sest alla 500 krooni suuruse omahinnaga pakk maksab jaevõrgus 975 krooni. Pealegi ei pea pakki koostades just väga agaralt moega kaasas käima, sest see sisaldab klassikalisi vastsündinule vajalikke riideesemeid, peaasi, et asjad oleksid praktilised ja nägusad. Siiski uuendati aasta eest paki sisu ning kuigi tooted jäid iseenesest endisteks, võeti kasutusele senisest kvaliteetsemad materjalid ja värskendati rõivaste värvivalikut.

Peagi saavad Hipsiku mähkmed ka patendiga kaitstud, selle protseduuri läbimiseks ja patenteerimisega kaasnevate riigilõivude maksmiseks kirjutati taotlus EASile, kust saadi 50 000 krooni suurune innovatsiooniosak, üldse läheb patendi taotlemine ja vormistamine Tölpti sõnul maksma umbes 100 000 krooni. Samas - asi on seda väärt, sest tema hinnangul otseselt sarnaste toodete näol Hipsikule maailmas konkurents vähemalt praegu veel puudub. EASilt loodab Tölpt saada ka katet umbes poolele piiritagustest turunduskuludest, sest tal on kindel plaan Hipsikud tuleval aastal kui mitte kaugemale, siis vähemalt Läti ja Leedu kaubandusvõrku saada.

"On olemas korduvmähkmete analooge - kas täielikult kummeeritud või siis üldse kaitsekihita mähkmeid, kuid esimesed ei lase õhku läbi ja teised ei pea jälle pissi kinni," selgitab Tölpt. "Meie eesmärk oli välja töötada mähe, mis hingaks hästi, oleks pehme ja mugav, peaks vedeliku kindlalt kinni ning oleks lihtsasti pestav."
Ideed aitas edasi arendada läinud aastal ühel innovatsioonimessil trehvatud imeõhukese membraankihiga kaetud riie - uuendus Itaalia tootjatelt.

Nüüd käibki Tallinnas Katusepapi tänaval asuvas väikeses õmblustöökojas tekstiilmähkmete valmistamine sedasi, et Kreenholmist ostetakse sobilik valge puuvillane riie, see saadetakse Itaaliasse, kus riie kaetakse vettpidava membraaniga ja saadetakse tagasi Hipobabyle. Seejärel lõigatakse mähkmepooled vastavalt suurusele välja, õmmeldakse kokku ja pakendatakse.

"See üliõhuke membraanikiht pole paigutatud kogu mähkme ulatuses, vaid ainult kohas, kuhu piss tavaliselt satub," räägib Tölpt. "Sedasi säilitab mähe hingavuse, sest kilepind ei puutu kokku lapse kehaga, see on justkui peidetud mähkme sisse."
Erinevalt teada-tuntud kilemähkmetest, mille sees peitub aine, mille koostist tootjad kiivalt saladuses hoiavad ja mis sinna sisse sattunud pissi geeliks muudavad, et säiliks "puhtam, kuivem ja muretum tunne", ei jäta Hipsiku mähe lapse peput kuivaks. Membraankihiga varustatud mähkme ülesanne on ühelt poolt vältida vedeliku mähkmest väljapääsemist, teisalt anda lapsele aimu, et märgade pükstega on ebamugav olla, sest pepu saab tekstiilmähkmesse pissides niiskeks.

"Loomulikult eeldab sellise mähkme kasutamine, et emal-isal on lapse jaoks rohkem aega, et titaga tegeldakse rohkem, sest korduvmähe nõuab sagedast vahetamist - ei saa nii mugav olla, et laps käib pool päeva ühe mähkmega, kogub sinna kolm-neli pissi ja siis tassib seda endal jalgevahel kaasas. Tõsi, jäädes ise samal ajal vähemalt enam-vähem kuivaks," lisab ta.

Tölpti sõnul on Hipsiku sari sajaprotsendiliselt ökotoode. Ta leiab, et väikelapse hügieeni puhul on see ainuõige - küllaltki õhukesest puuvillasest riidest valmistatud mähe laguneb loodusesse sattudes ehk maksimaalselt aastapäevad, samas kui kilemähe jääb keskkonda reostama sajanditeks.

Allikas: : Äripäev Tööstuse erileht, 17.11.2010, Ain Alvela

Tehnoloogia arenduskeskused - ettevõtjate koostöö teadlastega

Viimastel aastatel on Eestis ELi rahasüstide toel loodud kaheksa tehnoloogia arenduskeskust, mis üritavad õhutada ettevõtjaid senisest enam koostööle teadlastega.
Mõistagi on tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) loomine vaid üks ettevõtjate ja teadlaste koostöö vorm, kuid juurdunud kogemus näitab, et see on tõhus meetod, vahendab Äripäeva tööstuse erileht. TAK on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud teadusasutus.

OÜ Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus

Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (Software Technology and Applications Competence Center - STACC) on 2009. aasta teisel poolel loodud rakendusuuringute läbiviimisele orienteeritud teadus- ja arendusorganisatsioon.
Tegevjuht Indrek Vainu sõnul on TAKi ülesandeks korraldada rakendusuuringuid tarkvaratehnika valdkonnas, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid nii omanike seast kui ka väljastpoolt. "STACCi missioon on edendada tarkvaratehnoloogiaga seotud organisatsioonide kompetentsi ja konkurentsivõimet, tõstes samal ajal nende ekspordivõimekust ja suurendades kasu tarkvaralahendustest laiemalt," selgitab Vainu.
Ta räägib, et STACC korraldab rakendusuuringuid andmekaeve ja andmete integreerimise (Data Integration and Mining - DIM) ning tarkvara- ja teenuste disaini (Software and Services Engineering - SSE) suunal. "DIM-projektid on orienteeritud veebianalüütikale ja sotsiaalsete võrkude analüüsile," kirjeldab Vainu. "SSE-projektid tegelevad rakendusuuringutega nutikate internetiliideste, teenuste ning tarkvaraarenduse vallas."

AS Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus

Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ilmar Kink ütleb, et ettevõttel on kaks uurimissuunda. "Üks neist tegeleb uute sensorite väljatöötamisega," räägib ta. "Teatavasti on igasugustel sensoritel tänapäeva maailmas järjest kasvav roll, sest tarbijad soovivad järjest targemaid seadmeid, aga seadmete "aju" ehk protsessor vajab pidevalt informatsiooni otsuste langetamiseks ja seda infot annavad ajule sensorid." Suuna ettevõtluspartner on Tartu Teaduspargis asuv ettevõte Evikon MCI, mis on võtnud eesmärgiks juurutada nanotehnoloogiliste gaasisensorite tootmine ja turustamine.

"Tehnoloogia baseerub Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis juba mitmeid aastaid põhjalikult uuritud nanomõõtmetes kilede valmistamise meetodil," selgitab Kink. "NanoTAKi ülesanne on viia teadusuuringud rakendusuuringute kaudu ettevõtluses rakendatavale tehnoloogiale lähemale." Ta lisab, et antud suuna teiste ettevõtluspartnerite, Jeko Disaini, Märja Monte ja Danv-Pi koostöös loodetakse välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, -algoritme ja tarkvara.

Teine suund on Kinki sõnul mõnevõrra mitmekesisem, selle ühiseks nimetajaks on nanostruktuuride sidumine mingite olemasolevate tehnoloogiate või toodetega, mille tagajärjel toote üks või teine omadus märkimisväärselt paraneb.

Kink ütleb, et NanoTAK keskendub praegusel ajal kahele klassile nanostruktuuridele, süsinik-nanotorudele ja sool-geel tehnoloogial põhinevatele metalloksiid-struktuuridele. Nii näiteks on koostöös Estiko Plastariga arendamisel tehnoloogia kuidas süsinik-nanotorude abil kilematerjale vastupidavamaks muuta.

OÜ Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (IMECC)

IMECC seob ühtsesse koostöövõrgustikku Eesti 11 tootmisettevõtet, Tallinna Tehnikaülikooli ja kolm IT-firmat.

Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kaia Lõuni sõnul on koostöö eesmärgiks Eesti ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks uudsete insener-tehniliste lahenduste väljatöötamine, arendamine, piloteerimine ja juurutamine esmalt konsortsiumi partnerite ettevõtetes, edaspidi aga ka laiemalt. Ta räägib, et rakendusuuringuid korraldatakse kolmes põhisuunas: äri- ja tootmisprotsesside planeerimise ja toote elukaare juhtimise süsteemide arendus, protsesside automatiseerimine ja tehnoloogiad kesk- ja väikeettevõtetele ning isekorralduvate süsteemide rakendamine tootmises.

"Esimeses põhisuunas toimub veebipõhise moodulitest koosneva sündmustele orienteeritud äri- ja tootmisprotsesside juhtimise ja planeerimise süsteemi väljatöötamine ja arendus," selgitab Lõun. "Esmajoones on seda plaanis rakendada konsortsiumiga seotud ettevõtetes, kuid oma olemuselt on süsteem kasutatav laialdasemalt ka teistes väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetes ning ka teistes tootmisvaldkondades lisaks masinatööstusele."

OÜ ELIKO Tehnoloogiate Arenduskeskus

2004. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ning eraettevõtete loodud Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus tegeleb teadus- ning arendustöödega elektroonika, info ja kommunikatsiooni tehnoloogiate vallas.

Keskuse juhataja Oliver Väärtnõu sõnul on Elikol praegu käimas nelja-aastane arendusprogramm, mida viiakse ellu koostöös ettevõtete ning teaduspartneritega. "Meie keskusel on neli arendussuunda," selgitab Väärtnõu. "Esimene neist keskendub impedantsi (näivtakistuse) rakendustele kudede mõõtmisel ning selle üks konkreetsem eesmärk on näiteks välja töötada lahendused, mis suudaksid diagnoosida veresoonte lupjumist. Selles konkreetses arendussuunas on meie koostööpartneriteks mõned Eesti suurimad haiglad."

Teiseks nimetab Väärtnõu targa keskkonna arendussuunda, kus koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga töötatakse välja erinevaid telemeditsiini rakendusi.

"Oma kolmandas arendussuunas tegeleme me adaptiivsete kasutajaliideste väljatöötamisega, kus partneriteks on näiteks sellised ettevõtted nagu Regio ja Apprise," räägib ta. "Neljas suund keskendub meil nii tarkvara kui ka riistvara testimisele - seal teeme koostööd samuti Regio ning näiteks ka OÜga Elvior."

MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus

Selles keskuses tegeletakse toiduainete uurimisega ja lihtsustatult kutsutakse seda ka toidu-TAKiks.

Keskuse juht Urmas Sannik ütles juulis Äripäevale, et nende areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist. "Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," rääkis ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama - seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.

Toidu-TAKis on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud väga paljud Eesti toiduainetootjad, näiteks Kalev, Leibur, Tere ja Valio. Keskuse käibest 40% moodustab eksport. "Meie ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha," rõhutas Sannik.

AS Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus

Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Arenduskeskuse (ReproTAK) põhisuunaks on arendada reproduktiivmeditsiini tehnoloogiaid ning aidata seeläbi kaasa viljatusravile.

Repro-TAKi teiseks suuremaks tegevusvaldkonnaks on veterinaarmeditsiinis kasutatavate tehnoloogiate arendus. Selle eesmärgiks on muuta kariloomade tõuaretus oluliselt efektiivsemaks.

ReproTAKi juhataja Andres Salumetsa sõnul on juba hakatud arendama geneetilisi teste viljatuse tuvastamiseks ning samuti arendatakse kehavälise viljastamise tehnoloogiaid. "Osa meie projekte käsitleb inimese ning osad loomade viljatuse uurimist," selgitab Salumets. "Samuti on üks meie oluline tegevusharu uudsete ravimitootmisvõimaluste arendamine."

Salumetsa sõnul on ReproTAK loonud kesklabori, mis asub Tartu Biotehnoloogia Pargi majas. "Tegemist on 250 m2 suuruse sisustatud laboriga, kus on olemas kõik vajalikud kaasaegsed seadmed, mida meie töös tarvis läheb," kinnitab Salumets. "Samuti on seal tööl teadlased, neist kakskümmend viis täiskohaga." Ta lisab, et keskus teeb tihedat koostööd mitmete Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega, samuti paljude kliinikutega üle Eesti.

OÜ Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK) loodi 2005.aastal erinevate ettevõtete ja organisatsioonide koostöös, eesmärgiga päästa elusid ning parandada vähihaigete elukvaliteeti.
Praegu osaleb VTAKi töös 12 partnerit, nende hulgas Eesti suurim haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülikoolidest Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning erinevad ettevõtted nii Eestist, Rootsist kui ka Ameerika Ühendriikidest. VTAKi juhataja Riin Ehini sõnul võib öelda, et VTAK toob kokku suurema osa Eestis vähiuuringutega seotud kompetentsidest. "Omame partnerite kaudu juurdepääsu kuni 2500 professionaalile ning loome seeläbi sünergia uute vähiravi ja -diagnostika lahenduste loomiseks," kinnitab ta.

VTAKi tegevus toimub kahes valdkonnas: teraapia ehk uue põlvkonna vähiravimite kandidaatide arendamine, diagnostika ehk vähi varase diagnostika ning prognostika meetodite arendamine ja rakendamine. Riin Ehin räägib, et vähk on komplekshaigus - nimetuse "vähk" alla koondub ligi 350 molekulaarbioloogiliset eristatavat haigust.

"Praegu hõlmab VTAKi projektportfell tosinkond projekti, neist 4 diagnostika- ning 8 teraapiasuunal," ütleb ta. "Kõik projektid põhinevad partneritevahelisel koostööl."
VTAKi teraapiasuuna projektide üldine eesmärk on jõuda ravimikandidaatideni, mis oleks efektiivsemad ja selektiivsemad kui eelmise põlvkonna ravimid.

Allikas: Äripäev (Tööstuse eri), 17.11.2010

Wednesday, November 17, 2010

Markko Märtin arendab autode kokku panemise veebimootorit

Rallimees Markko Märtin ja talle kuuluva kirjastuse Presshouse juht Janis Kaal arendavad uut portaali Vrooom.ee, mida nimetavad „automaailma Google’iks“ ning kus saab juba lähitulevikus eri automüüjate hinnakirjade ja varustustabelite alusel koostada endale sobiva uue sõiduki. Selle sõiduki tellimine automüüjalt on siis järgmine samm.

Portaalis, kuhu koondub kogu uusi autosid puudutav turuinfo, saab lisaks täpselt eelistustele vastava sõiduki leidmisele ja komplekteerimisele autosid ka võrrelda tehniliste näitajate alusel.
Janis Kaal ütleb, et uute autode varustusvariante on väga palju ja teinekord võib isegi automüüja sellega segadusse sattuda. Tihtilugu kaasneb ühe valikuga – näiteks automaatkäigukast – automaatselt kolm-neli varustusvalikut, mida manuaalkäigukastiga ei pakuta. Teisel juhul välistab mõni varustuselement teise.

Vrooomi otsingusse saad panna endale uue auto puhul olulised märksõnad ning keskkond otsib sobivad variandid välja, tuues veel esile erinevate markide omavahelise võrdluse ning autode review’d ehk hinnangud. Eriti lihtne saab olema näiteks riigiasutustel, kes tellivad suure hulga masinaid teatud riigihanke parameetrite alusel.

Tulevikus tahetakse keskkonnale anda veelgi „intelligentsi“ märksõnade, näiteks pere laste arvu järgi täpselt sobivaid autosid soovitada.

Kui sobiv masin komplekteeritud, saab hakata otse diileritelt hinnapakkumist küsima.
Asjaosalised väidavad, et sarnaseid “otsingumootoreid” maailmas ei ole, kuid plaanivad esialgu keskenduda Eesti või Baltikumi turule, kus maaletoojad suuresti kattuvad.

Märtinile, Kaalile ja Jüri Luuale kuuluv firma Uus Auto kavatseb portaaliga Vrooom.ee turule tulla veel sel aastal.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Deal24 tõi tasahilju Eestisse suure tegija

Hiljuti tegevust alustanud soodsate päevapakkumiste vahendaja Deal24.ee kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi, mis pakub sarnast teenust 25 riigis ja ligi 300 linnas. Seetõttu lubavad Deal24 vähemusosanikud Ingvar Kupinski ja Matis Metsala, et toovad Eestisse seninägematud pakkumised.

Deal24 vahendab päevapakkumisi kauplustelt, restoranidelt ja kohvikutelt, spordiklubidelt ja muudelt vaba aja veetmise võimalustelt, pakkudes allahindlust kuni 90 protsenti letihindadest. Iga päev on üleval uus pakkumine. Kuna Eestis on sama ärimudeliga juba edukalt alustanud Cherry.ee, kes on neelanud alla konkurendi Seller.ee, tekib küsimus, kas turul on veel ruumi?

Kupinski ja Metsala räägivad, et Eestis on konkurents veel üsna väike, kuid näiteks Lätis ja Leedus tuleb peaaegu iga nädal turule uus „soodsate päevapakkumiste“ sait.
Ärimudel, mis on üle võetud USA Groupon.com’ilt ja Euroopasse kloonitud, töötab suuremates linnades, mida Baltikumis napib.

„Aasta või poole jooksul panevad enamus väikestest tegijatest uksed kinni,“ ütleb Kupinski. „Tehniliselt on sellise asja loomine väike väljakutse, kuid omaette kunst on õigete pakkumiste viimine õige sihtgrupini ning massidesse.

Deal24 eristub konkurentidest seetõttu, et tal on suur Saksa partner. Enamusosalus kuulub ettevõttes Saksa äriühingule Rebate Networks, mis opereerib sarnaseid keskkondi erinevate kaubamärkide all 300 linnas üle maailma, peamiselt Ida- ja Lääne Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Deal24 käivitas samaaegselt keskkonnad nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Soomes.

Tänu kuulumisele suurde võrgustikku, kavatseb Deal24 välja tulla pakkumistega, mida pole Eestis varem nähtud. Näiteks suurtelt globaalsetelt kaubamärkidelt, mille müügi ja turunduse üle ei otsustata Baltikumis.

Metsala sõnul on üks võimalus näiteks Eesti teenuste pakkumine Soome klientidele ja vastupidi. „Soomes hakkab lastel kool juba augustis ning siis jooksevad lõbustuspargid inimestest tühjaks. Paras aeg on neid müüa Eestis, kus lapsed alles septembris kooli lähevad,“ ütleb ta.

Samuti tahetakse pakkuma hakata näiteks reise või muid pakkumisi Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja mujale Euroopasse.

Deal24 startis tasa ja targu, kuid ootab võimsat kasvu. „Ootame hokikepikõvera-kasvu,“ ütleb Kupinski, „Pärast väikeste turult lahkumist, karmistub konkurents ning siis on meil eelis teha täpselt sihitud ja koostatud pakkumisi laiemalt kui Eestisse.“

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Tuesday, November 16, 2010

Pipedrive – uus tööriist müügiinimestele

Aktiivsete müügiinimeste loodud startup New Pipe Technologies arendab veebipõhist müügijuhtimise tarkvara Pipedrive, mis keskendub müükide algatamisele ja lõpule viimisele.



Ettevõtte ühe asutaja Urmas Purde sõnul on tavaline müügimehe abivahend – kontaktihalduse süsteem ehk CRM – tihtilugu liialt keeruline, staatiline või aeganõudev. Pipedrive on seevastu lihtne ja selge: annab hea ülevaate käimasolevatest müükidest, näitab müügimehe eesmärke ja edenemist ning selle kasutamine võtab vähem aega ning on vähem tülikam.

Firma New Pipe Technologies omanikeringi kuuluvad lisaks Urmas Purdele veel Timo Rein ja tuntud koolitaja Peep Vain. Rein ja Purde omavad enam kui 20 aastast müügikogemust ning on muuhulgas tegelenud ukselt-uksele raamatumüügiga USAs. Praegu töötavad mõlemad koolitusfirma Vain & Partnerid heaks.

Pipedrive’i arendajad, olles ise proovinud kümneid müügiala tarkvaratööriistu, usuvad et müügiinimesed saavad edukad olla siis, kui nad täielikult oma tööle keskenduvad ja kui neilt kõrvalised asjad tähelepanu ei röövi. Sellest lähtuvalt ehk oma vajaduste järgi on ka Pipedrive üles ehitatud.

Kõige paremini peaks see asjaosaliste arvates sobima kuni 20-liikmelistele müügimeeskondadele ning sellistele klientidele nagu konsultatsioonifirmad, tarkvarafirmad, PR ja meediaagentuurid, reklaamifirmad. Samas on Pipedrive abiks ka näiteks ehituses.

Praegu on Pipedrive testimisfaasis ning ettevõte plaanib selle turule tuua lähiajal.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Eesti ettevõtted pälvisid Soomes kvaliteediauhinna

Soome president Tarja Halonen andis nädalapäevad tagasi kvaliteediinnovatsiooni auhinna Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusele ning eritunnustuse pälvis AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus.


AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juhataja Riin Ehin sõnul oldi Soomes Eesti ettevõtetest oma taseme poolsest meeldivalt üllatunud.

Riin Ehin kinnitas, et neid finantseeritakse läbi tehnoloogiaarendusprogrammi, mis tähendab seda, et umbes 65% eelarvest tuleb läbi Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Eesti kaasfinantseerimisel ning umbes 35% eelarvest maksavad projektide partnerid PERH, TTÜ, TÜ ja terve rida Eesti ning välismaiseid ettevõtteid.

Auhinna pälvis ka Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus.

Monday, November 15, 2010

Eesti ettevõtjad õpivad Iisraelis tooteinnovatsiooni

Kolmteist Eesti ettevõtjat sõitis pühapäeva õhtul Iisraeli, et saada sealsetelt firmadelt kogemusi tootearenduse ning intellektuaalse kapitali kaasamise alal. EASi innovatsioonidivisjoni korraldatud õppereis viib Eesti ettevõtjad 14.-20. novembrini Iisraeli, mida peetakse maailma teiseks Silicon Valley’ks. Eesti ettevõtjad saavad näha tootearenduse köögipoolt väga erinevates valdkondades tegutsevates Iisraeli firmades. Õppereisi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul valiti tootearendusalase reisi sihtkohaks Iisrael, kuna selles riigis on kõige rohkem tehnoloogia start-up ettevõtteid maailmas. „Samuti on Iisrael maailma esikolmikus uute tehnoloogiate jõudmises ülikoolidest reaalsesse ettevõtlusse ning sellel maal asuvad paljude tehnoloogiatippude uurimis- ja arenduskeskused,“ ütles Pralla. „Seetõttu pole juhus, et näiteks just Iisraelis asuvas Inteli tehases leiutati 1980. aastal arvutitööstusse murrangu toonud mikrokiibid, mis varem eraldi tuba nõudnud arvutid lõpuks kontorilauale ära mahutasid.“

Eesti ettevõtjad käivad Iisraeli tööstusarenduskeskuses MATIMOP, elektrisõidukite jaoks vajalikku infrastruktuuri tootvas firmas Better Place, riigi suurimas jäätmete ümbertöötlemistehases Hiryia Park, juhtivas terast ja alumiiniumit töötlevas tehases Agam Metal Works, 18 aasta jooksul 70 ettevõtet ellu aidanud rohelise tehnoloogia inkubaatoris L.N. Incubator ning Iisraeli suurimas torustikusüsteemide tehases Tzinorot.

Visiidi ajal kohtutakse ka geeniuuringute tehnoloogia arendaja Labonnet ning Iisraeli Tööstusassotsiatsiooni juhtidega. Ettevõtetes nähtut analüüsitakse iga päev seminaridel, mida veab Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikoolist.

Iisraeli sõidavad innovatsioonikogemusi saama IT-firma Telegrupp AS juhatuse esimees Ivo Remmelg, valvesüsteemide pakkuja GSMvalve OÜ juhatuse esimees Hans Alter, tööstussektori IT-lahenduste pakkuja Usesoft juhatuse esimees Erik Uibo, tööstusmahutite tootja Estanc AS juhatuse esimees Raigo Tammo, keemiatööstuse Trans Chemicals OÜ juhataja Kalev Allik, toiduainetööstuse Salvest AS juhataja Tamara Gubenko, fassaadide valmistaja T-Tammer OÜ tegevjuht Anti Tammo, kivitöötleja Saare Dolomiit-Väokivi OÜ juhataja Hindrek Auväärt, ehituskonstruktsioonide tootja Maru Metall AS juhataja Lembit Pulk, OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk tegevjuht Kuuno Külasalu, ortopeediliste abivahendite valmistaja Otto Bock Estonia tegevjuht Kaido Kõrvel ning telekommunikatsioonivõrkude tarbeks seadmekappe tootva Elteki tegevjuht Urmas Paisnik.

TTÜ alalispingemuundur aitab tuua elektri üksikutesse metsataludesse ja merepoidesse

Et TTÜ teadurid on välja töötanud alalispingemuunduri, mis aitab kütuseelemendist väljuva ebastabiilse energia muuta sobiva pingega elektriks; tulevikus toob muundur koos kütuselemendiga elektri näiteks merepoidesse ja üksikutesse metsataludesse, vahendab ERR. Mõne aasta pärast peaks muundurid jõudma masstootmisse.

Kõikjale pole elektriliinide vedamine võimalik või on see äärmiselt kallis. Sellisel juhul on abiks päikesepatareid, tuulikud või näiteks vesinikkütus. Just vesinikkütuseelemendist väljuva energia muundamine tavatarbijale sobivaks on olnud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi teadurite viimane edukaim projekt. Praeguseks on olemas alalispingemuunduri prototüüp, mille katsed on olnud edukad.

"Me võime seda kasutada kodudes, meremärkides, poides, majakates, võib-olla ka laevades, lennukites, kõikjal, kus soovitakse kasutada kütuseelemente," rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadur Tanel Jalakas. Ta rääkis, et vesinik on tulevikuenergia salvestamise viis ja seega on ka turgu seadmele, mis tõstab kütuseelemendist väljuva madala ja palju kõikuva pinge piisavalt kõrgeks. Kui lisada veel üks seade vahelduvvoolu tekitamiseks, siis on näiteks kodumasinate töötamiseks vajalik elekter olemas ka üksikus metsatalus või merelaiul.

Pingemuunduri väljatöötamise partnerid on olnud EAS ja Soome firma Nelja Energia, viimase õlule jääb tulevikus ka seadme tootmine. Tarbijateni võiks pingemuundurid jõuda mõne aasta pärast, prognoosib Jalakas. "Lähiajal läheb reaalseks katsetamiseks meie Soome partnerite juures, kus siis mõõdetakse selle seadme kasutegurit, väljundparameetreid ja töökindlust," ütles teadur.

Tõsisem töö pingemuunduri väljatöötamise projekti kallal algas aasta algul ja praeguseks taotletakse seadmele juba patenti.

Vaata uudist 13.novembri Aktuaalses Kaameras: http://uudised.err.ee/index.php?06219219

Friday, November 12, 2010

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus OÜ ja AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus võitsid Soome kvaliteediauhinna

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus OÜ ja Feanor OÜ võitsid täna õhtul Soomes kvaliteediinnovatsiooni auhinna ning eritunnustuse pälvis AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusele tõi auhinna uudne Eestis leiutatud ja kliiniliselt katsetatud vererõhku alandav mikroobitüvi TENSIA ning Feanor OÜ-le freesimise terad, mis aitavad saavutada märkimisväärset aja- ja ressursisäästu. AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskusele tõi eritunnustuse onkogeneetilise testimise ja nõustamise teenus, mille eesmärk on varajane vähiriski hindamine ja diagnoosimine.

"Kui Soome Vabariigi president annab kahele Eesti biotehnoloogia arenduskeskusele üle nii kõrge tunnustuse, on see väga märgilise tähendusega. Soomes on see tunnustus väga kõrgelt hinnatud ja meile, tunnustuse saajatele, võib see tähendada olulist läbimurret Põhjamaade turule. On selge, et tehnoloogia arenduskeskuste programm Eestis on olnud edukas," ütles Vähiuuringute TAK-i juhataja Riin Ehin.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul tõestab Eesti ettevõtete saavutus, et ettevõtluse ja teaduse koostöö on viljakandev. "Samas olete teistele eeskujuks seetõttu, et saavutasite tunnustuse rahvusvahelisel konkursil, sest Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumine peab saama argipäevaks. Jäite silma oma ala rahvusvahelistele spetsialistidele, kes on selle auhinnaga öelnud, et teie koduturuks võib juba homme olla kogu maailm," märkis Parts. Eestist osalevad Kvaliteediinnovatsiooni auhinna väljaandmisel Eesti Kvaliteediühing koostöös HeiVäl Consultingu ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Kvaliteediinnovatsiooni auhind antakse välja Eesti ja Soome kvaliteediühingute poolt. Soomes on auhinda välja antud alates 2007. aastast. Tänavu on esmakordselt ka Eesti organisatsioonidel võimalik taotleda seda auhinda võrdsetel alustel Soome ettevõtjatega.

Thursday, November 11, 2010

Eesti firma kõlarid võitsid prestiižika innovatsiooniauhinna

Kvaliteetkõlareid arendav ja tootev Alfred & Partners OÜ võitis oma tippmudeli Estelon XA-ga prestiižika innovatsiooniauhinna – International CES Innovations 2011 Design and Engineering Awards.

Juba 1976.a. alates välja antava auhinna eesmärk on tunnustada silmapaistva disaini ja tehniliste lahendustega koduelektroonikaseadmeid. Konkursis žürii koosneb sõltumatutest tippdisaineritest, -inseneridest ning tehnikaajakirjanikest.

Estelon XA kõlarid tunnistati auhinnavõitjaks kvaliteetaudiotoodete kategoorias.

Kõlarite sünni taga seisab Alfred Vassilkov, kes on Tallinnas asuva Alfred & Partners OÜ asutaja ja peadisainer. Vassilkov on kõlareid ehitanud ja disainud juba üle 25 aasta ning kogunenud teadmistest ning kogemustest sündiski Esteloni bränd. Esmakordselt esitleti firma kõlareid alles selle aasta oktoobris Rocky Mountain Audio Fest messil USAs.

Innovatsiooniauhinnaga pärjatud XA kõlarites ristub meeldejääv disain audio maailmaklassiga. Heli edastamiseks ideaalse kuju, proportsioonide ning silmatorkava disainiga E-lon kõlarikasti väljatöötamine ja viimistlemine võttis aega üle viie aasta. Ülima helikvaliteedi saladuseks on spetsiaalne vormimisprotsess, eriline, marmoril põhinev komposiitmaterjal ning tippkomponentide kasutus. Tulemusena on XA kõlaritel ülimalt lai helidiapasoon, sügav helipilt ning tõetruu dünaamika.

Innovations Design and Engineering Awards auhinna sponsor on rahvusvaheline koduelektroonikatootjate assotsiatsioon (CEA), kes korraldab iga-aastaselt maailma suurimat kodukasutajale mõeldud tehnika messi International CES. Rohkem infot auhinna kohta leiab veebilehel http://www.cesweb.org/awards

Järgmise aasta 6.-9. jaanuaril Las Vegases toimuval International CES messil on Estelon XA kõlarid vaatamiseks ja kuulamiseks väljas High End audio messil Venetian Hotellis koguni kolmes eri messiruumis koos erinevate maailma tipp-brändidega. Lisaks on auhinna võitnud kõlarid esitletud Las Vegase messikeskuse peaalas olevas auhinnavõijate stendis ning samuti esitletakse kõlareid 4.jaanuaril toimuval pressile mõeldud eriüritusel CES Unveiled.

Info: http://www.estelon.com/

Mobi Solutions valmistab ette teenust WheresMyKid?

Tartu ettevõte Mobi Solutions alustas nädala eest rohkem kui pool miljonit krooni maksva eeluuringut, mis valmistab ette võimaliku uue teenuse, laste jälgimise süsteemi arendamist loeme Kristiina kruuse Tartu Postimehe loost.

WheresMyKid ehk eesti keeles «Kus mu laps on?» nime kandva teenuse sisust on Mobi Solutionsi juhatuse liikme ja äriarendusjuhi Rain Rannu selgitusel praegu veel vara rääkida, kuid üldjoontes pakub teenus seda, mida nimigi ütleb – võimalust jälgida oma lapse asukohta.

Äsja alustatud uuring peab Rannu sõnul teenuse sisu ja detailid ette valmistama. «Kui eeluuring on valmis, saab juba täpsemalt ka teenust kirjeldada,» lausus ta.

Mobi Solutionsi teine juhatuse liige ja müügijuht Lauri Kinkar nentis, et tehnoloogiliselt ei ole asukoha määramise teenuses midagi uut. «Igasugused asukohapõhised tehnoloogiad ja teenused on maailmas jõudsalt arenemas ning kuuluvad ka meie huviorbiiti, sest nende abil on võimalik inimese igapäevaelus mitmeid reaalseid probleeme lahendada,» ütles Kinkar.

Praegu pakuvad Eestis mobiilpositsioneerimise ehk mobiili asukoha määramise teenust näiteks EMT ja Elisa. «Tehnoloogia on olemas ja tuttav. Uus saab olla vaid selle teenuse terviklahendus ja lisafunktsioonid,» lisas Kinkar ning rääkis, et Mobi Solutionsi laste jälgimise süsteemist tuleb midagi enamat kui lihtsalt asukoha määraja.

Ka firma äriarendusjuht Rannu kinnitas, et ettevõte ei hakka kordama seda, mida teised juba pakuvad. «Kuigi selliseid teenuseid on teisigi, ei kopeeri me kedagi, vaid teeme ikka omamoodi,» ütles Rannu, kuid ei soostunud rääkima, milles peitub kavandatava laste jälgimise süsteemi uuenduslikkus võrreldes praeguste positsioneerimisteenustega.

«Vara on rääkida, sest teenus ei ole valmis ja selle sisu võib igal hetkel muutuda,» selgitas Rain Rannu, miks tuleb eeluuringu tulemused kõigepealt ära oodata ja alles seejärel saab kavandatavat teenust lähemalt tutvustada.

Tootearendust ette valmistav uuring valmib Rannu sõnul tuleval kevadel. Selleks ajaks on ka selge, kas teenus tasub päriselt valmis teha või jääb idee ideeks. Eeluuring läheb maksma 595 000 krooni, sellest 297 500 krooni annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Autor: Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 10.11.2010

Stafflogic teeb elu töövahetustega firmas lihtsamaks

Webmedia uusimaid tooteid, ettevõtete tööjõu optimeerimise ja töögraafikute koostamise tarkvara StaffLogic on niivõrd perspektiivikas, et Webmedia kaalub selle ärisuuna arenduse viimist eraldi startup-ettevõttesse.



Firma enda video: http://www.facebook.com/video/video.php?v=451383339511

StaffLogic on tööriist, mis teeb elu palju lihtsamaks neil inimestel, kes peavad igapäevaselt ettevõttes vastutama ühe kõige tüütuma töölõigu – töögraafikute koostamise – eest. Tüütuks teeb selle töö eriti suuremates organisatsioonides asjaolu, et inimestel on tööaja suhtes erinevad soovid, võimalused ja kohustused, mida tuleb korraga arvesse võtta.

StaffLogicu tarkvara koostab ettevõtte töögraafiku ühe nupuvajutusega ning vähendab sellega graafiku koostamiseks kuluvat aega kuni 70 protsenti! Üleajatöö väheneb kuni 50 protsenti ning info hakkab paremini liikuma, sest näiteks StaffLogic sisaldab töötaja iseteenindusportaali ning automaatseod tööaja raporteid.

StaffLogicu tiim usub, et suudab olla abiks ettevõtetele sellistest valdkondadest nagu lennujuhtimine, turvateenused, jaemüük, tootmine.

StaffLogicu ärisuuna juht Marko Saviauk ütleb, et Webmedia oma on teenindusettevõte, kes kuulab, millist tarkvara soovib klient ja viib siis tema soovid ellu. Paar aastat tagasi korraldas Lennuliiklusteeninduse AS hanke, millega soovis endale hankida töötajate planeerimise ja arvestuse tarkvara. Hanke läbirääkimiste käigus küsiti, kas Webmedia on valmis tegema sellest tarkvara, mis sobiks ka teistele. Firma nägi selles enda jaoks väljakutset.

Ehkki StaffLogic on „karbitoode“ – üks toode, mida müüakse võimalikult paljudele ettevõtetele – tuleb seda Saviaugu sõnul pidevalt siiski arendada vastavalt kliendi soovidele või seadustele. Seega lisaks tarkvara litsentsile müüb Webmedia ka selle juurutamist koos koolitusega.

Juba kasutavad StaffLogicut Lennuliiklusteeninduse AS ja turvafirma Securitas. Lisaks on asi juurutamisel Eesti Energias. Huvilisi on ka piiri taga: Lätis, Leedus, Moldovas, Soomes, Bulgaarias ja Poolas.

„Usun, et suudame maailmaturul olla väärilises konkurentsis ja näeme StaffLogicul tugevaid eeliseid. Sarnase sisuga tarkvara saavad hetkel endale lubada meie mõistes väga suured ja rikkad firmad, kus on keskmiselt 20 000 töötajat. Stafflogic toob selle piiri 100 korda madalamale,“ ütleb Saviauk.

Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Wednesday, November 10, 2010

Mobi Solutions valmistab ette teenust WheresMyKid?

Tartu ettevõte Mobi Solutions alustas nädala eest rohkem kui pool miljonit krooni maksva eeluuringut, mis valmistab ette võimaliku uue teenuse, laste jälgimise süsteemi arendamist loeme Kristiina kruuse Tartu Postimehe loost.

WheresMyKid ehk eesti keeles «Kus mu laps on?» nime kandva teenuse sisust on Mobi Solutionsi juhatuse liikme ja äriarendusjuhi Rain Rannu selgitusel praegu veel vara rääkida, kuid üldjoontes pakub teenus seda, mida nimigi ütleb – võimalust jälgida oma lapse asukohta.

Äsja alustatud uuring peab Rannu sõnul teenuse sisu ja detailid ette valmistama. «Kui eeluuring on valmis, saab juba täpsemalt ka teenust kirjeldada,» lausus ta.

Mobi Solutionsi teine juhatuse liige ja müügijuht Lauri Kinkar nentis, et tehnoloogiliselt ei ole asukoha määramise teenuses midagi uut. «Igasugused asukohapõhised tehnoloogiad ja teenused on maailmas jõudsalt arenemas ning kuuluvad ka meie huviorbiiti, sest nende abil on võimalik inimese igapäevaelus mitmeid reaalseid probleeme lahendada,» ütles Kinkar.

Praegu pakuvad Eestis mobiilpositsioneerimise ehk mobiili asukoha määramise teenust näiteks EMT ja Elisa. «Tehnoloogia on olemas ja tuttav. Uus saab olla vaid selle teenuse terviklahendus ja lisafunktsioonid,» lisas Kinkar ning rääkis, et Mobi Solutionsi laste jälgimise süsteemist tuleb midagi enamat kui lihtsalt asukoha määraja.

Ka firma äriarendusjuht Rannu kinnitas, et ettevõte ei hakka kordama seda, mida teised juba pakuvad. «Kuigi selliseid teenuseid on teisigi, ei kopeeri me kedagi, vaid teeme ikka omamoodi,» ütles Rannu, kuid ei soostunud rääkima, milles peitub kavandatava laste jälgimise süsteemi uuenduslikkus võrreldes praeguste positsioneerimisteenustega.

«Vara on rääkida, sest teenus ei ole valmis ja selle sisu võib igal hetkel muutuda,» selgitas Rain Rannu, miks tuleb eeluuringu tulemused kõigepealt ära oodata ja alles seejärel saab kavandatavat teenust lähemalt tutvustada.

Tootearendust ette valmistav uuring valmib Rannu sõnul tuleval kevadel. Selleks ajaks on ka selge, kas teenus tasub päriselt valmis teha või jääb idee ideeks. Eeluuring läheb maksma 595 000 krooni, sellest 297 500 krooni annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Autor: Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 10.11.2010

Bestor Grupp hakkab vanapaberist katuseplaate tootma

Katuse- ja soojustusmaterjalide impordi ja turustamisega tegelev AS Bestor Grupp on alustanud eeltöid katuseplaatide valmistamiseks paberijäätmetest, tootmiseni loodetakse jõuda 2013. aasta alguses kirjutab Mare Mere Eesti Päevalehes. Ühtlasi töötab ettevõte teise innovaatilise projekti kallal, mis näeb ette hakata plastijäätmetest tootma ehitusmaterjale ja -tarvikuid.

Bestor Grupi tegevjuhi Jaak Heinola sõnul sündis katuseplaatide tootmise idee sellest, et Eestis on vanapaberit külluses, seda veetakse suurtes kogustes välja ega ole õieti kuhugi panna, kuigi tegemist on ressursiga, mida võiks sobiva tehnoloogilise lahenduse korral edukalt ära kasutada.

„Arvestades tekkivate paberijäätmete ja teiste tootmises kasutatavate jäätmete suurt hulka, on üheks jäätmete taaskasutamise võimaluseks Euroopas populaarsust koguvate tsellulooskiudplaatide tootmine,“ selgitas Heinola. „Tsellulooskiudplaatide näol on tegu odava, kuid oma hinnaklassis küllaltki kvaliteetse katusekattematerjaliks sobiva ehitusmaterjaliga.“ Olenevalt teh¬noloogiast on vanapaberi osa katusekattes isegi kuni 50%.

„Oleme oma projektiga praegu eeluuringute staadiumis,“ märkis Heinola. „Esiteks tahame selgeks teha kõige optimaalsemad variandid Eesti turule. Tegeleme hetkel peamiselt tehnoloogiaküsimustega, püüame välja selgitada sobivaimad komponendid ning lahendada muud tehnilised üksikasjad. Teeme koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, kuid konsulteerime ka spetsialistidega teistest Euroopa riikidest.“

Heinola ütlust mööda on Euroopa turul mitmesuguseid tsellulooskiul põhinevaid ehitusplaate, mille tootmise tehnoloogiad ja toorained on erinevad. „Oluline on välja selgitada, milline peaks olema komponentide täpsem vahekord, tagamaks parimat kvaliteeti just Eesti kliimas, ja millise tehnoloogiaga tuleks Eesti oludesse sobivaid tsellulooskiudplaate toota. Katuseplaat on vaid üks võimalik toode, võimalused on laiemad,“ märgib ta.

Katusekatteks sobivate tsellulooskiudplaatide valmistamiseks vajaminevate uuringute jaoks sai ettevõte sel sügisel EAS-ilt kahasse ERKAS Partner OÜ-ga 100 000 krooni innovatsiooniosakute toetust. Sama suure summa on Bestor Grupp plaaninud uuringutesse panustada omalt poolt.

Allikas: Eesti Päevaleht, 10.11.2010, Mare Mere
Foto: Rauno Volmar

EKA tudengid disainisid katastroofipiirkondade päästjatele erivarustuse

Eesti kunstiakadee¬mia tootedisaini tudengid mõtlesid välja erivarustuse maavärina ja üleujutuse piirkonnas töö¬tavatele päästjatele, aga ka kannatanu¬tele. Varustus on spetsialistide hinnan¬gul sedavõrd hästi lahendatud, et võiks kasutusele võtta kohe loeme tänasest Raivo Murde loost.

Tudengitöödena valmis viis toodet -mitmesuguste taskute ja kinnitus¬tega vest päästemeeskonna liikmele; ümberpaigutatavate taskute ning rihma-aasade ja karabiinikinnitusega rakmed; Maca bagi nime kan¬dev humanitaarabipaki kott, milles on ühendatud nii veekindel madrats välitingimustes magamiseks kui ka kanderiist humanitaarabi või muu vajaliku transportimiseks seljas; päästemeeskonna reisikott, kombi¬neeritud magamismadratsi ja sääse-võrguga; jopetelk, mida saab kasu¬tada veekindla jopena, aga ka telgina.

Tudengite kavandatud ideenäidistega on rahul nii projekti tellija AS-i Galvi-Linda juhataja Andres Rebane, üliõpilasi nõustanud, mit¬metes kriisipiirkondades töötanud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder kui ka projekti juhendaja pro¬fessor Heikki Zoova.

Idee peale tuli Viljandi ettevõte Galvi-Linda, kes toodab kaitseväele, politseile ja matkajatele tekstiilist ning sünteetilistest materjalidest varustust. Kursusetöö valmis kevadel pärast Haiti maavärinat ning kõik tooted olid ka selle traagi¬lise sündmuse tagajärgede likvidee¬rimise vajadusi silmas pidades kavandatud.

Rebase sõnul on need ideed ette¬võtte jaoks tehnoloogiliselt sobivad ning projekt oli vajalik ka seetõttu, et tudengid vajavad tootedisaini õppi¬miseks praktikat. Kui Eesti või teiste riikide päästeametitel on huvi ja vajadus nende toodete järele, siis Galvi-Linda on valmis neid ka tootma," ütles Rebane, kelle ette¬võtte toodangu üks suurtellijaid on näiteks Eesti kaitsejõud.

Vesti, rakmeid ja Maca bagi võiksid päästjad kohe oma töös rakendada," ütles katastroofipiir-kondades kuuel päästeoperatsioonil osalenud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder.

Päästemeeskonnaliikmele mõel¬dud vesti ühe disaineri Merle Visaku sõnul oli kõige keerulisem teha vest sobivaks nii meestele kui ka naistele ning et see näeks välja soliidne, ole¬mata kandja vanusest, pikkusest ja kehaehitusest. Katsetamist oli väga palju. Tema sõnul oli palju abi Gert Tederi loengust, kes andis ülevaate, millised vajalikud asjad peaksid igal päästetöötajal kaasas olema, milli¬sed neist esemetest peavad olema kiirelt ja kergesti kättesaadavad, mil¬lised peidetud, millised eriliselt tur¬vatud jne.

Disainitudengi Klaarika Sinimere sõnul on sellised projektid üliõpilas¬tele kogemuste omandamiseks väga kasulikud. Ta lisas, et ühisprojektid annavad mitmekülgse suhtlemiskogemuse, mis on väga vajalik, et pärast kooli tööle asumisel end kind¬lamalt tunda.
Tederi sõnul üllatas teda tuden¬gite professionaalsus ja teemaga kurssi viimise oskus: valmistada too¬ted pelgalt teoorialoengut kuulates ise kriisipiirkonnas käimata.

Teder on tudengite ideid presenteerinud päästeameti kolleegidele ning välismissioonidel osalejatele. Lähiajal pole Eesti päästeametil siiski veel plaanis neid tooteid tel¬lida. Küll soovitas ta Galvi-Linda müügimeestel näidistega käia välis¬messidel. Kogenud päästja hinnangul oleks sellisel erivarustusel kind¬lasti turgu. Tudengid näevad neile toodetele rakendust ka mujal - mat¬kamisel, jahinduses ja kalanduses.

Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna dotsendi Sixten Heidmetsa sõnul on just EAS-i innovatsiooniosakute toetused väga tõsiselt innustanud ettevõtjaid tegelema tootearendusega. Innovatsiooni-osaku programmi raames on väike-või keskmise suurusega ettevõtetel võimalus taotleda 50 000 krooni (3195 eurot) toetust, tegemaks too¬dete ja teenuste arendamisel koos¬tööd kõrgkoolidega. Toetust sai ka see projekt.

Autor: Eesti Päevalehe Ärileht, 10.11.2010, Raivo Murde

BIT Systems ehitab reklaamrobotit

Kuidas reageeriksite, kui teie jalge ette vurab põlvekõrgune robot, pakub lahkelt kommi ja jutustab innukalt? Varsti saate teada, sest Tartu firma BIT Systems kavatseb just robotmehikese panna reklaami tegema kirjutab Kristiina Kruuse Tartu Postimehes.

«Robot on hea tähelepanuvõitja, sest igaühes tekitavad robotid, alates humanoidist ja lõpetades tähesõjaga, mingeid emotsioone,» ütles BIT Systemsi juht Raimond Luht. «Kus on emotsioon, on ka võimalus,» lisas Luht, kes loodab hakata robotit reklaamikanalina pakkuma.

Roboti ehitab firmale Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut. Umbes põlvekõrgune või pisemgi robot suudab professor Alvo Aabloo selgitusel ruumist inimese üles otsida, tema tähelepanu võita ja talle infot edastada.

«Robot võib näiteks häält teha, ennast liigutada, tulukesi vilgutada, kommi või flaierit pakkuda ja inimesega rääkida,» tutvustas Aabloo praegu veel kavandite peal elavat robotit.

Kasutada saaks robotit kõikvõimalikes rahvarohketes kohtades alates messidest ning lõpetades kaubanduskeskustega. Seda, et robot muutub tüütult pealetükkivaks reklaamimeheks ja inimesed peavad tema eest jooksuga põgenema, ei maksa Aabloo kinnitusel karta.

«Püksisäärest ta kinni ei võta. Robot saab ikka aru, kas inimene on tema ette seisma jäänud ja võiks olla huvitatud sellest, mida tal rääkida on,» selgitas Aabloo.

Millise välimuse robootikud uuele reklaamrobotile annavad, on Aabloo selgitusel veel vara öelda. «Teeme ta kõigepealt sisuliselt valmis ja siis mõtleme, mis kuue me talle ümber paneme,» ütles ta.

Firmale BIT Systems reklaamrobotit ehitav meeskond eesotsas Helina Kitsinguga loodab mehikese kokku panna uue aasta alguseks ja asuda siis seda katsetama. Lõplikult valmib robot tuleva aasta kevadel. Roboti prototüübi ehitamine läheb maksma 100 000 krooni ning selle loomiseks andis raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Allikas: Tartu Postimees, 9.11.2010, Kristiina Kruuse