Uppsala ülikooli eksperdid hindasid Eesti ülikoolide leiutustegevust

Septembris viibis Tartu ülikoolis kuus eksperti Uppsala ülikooli innovatsioonikeskusest keskuse juhataja Lars Jonssoni juhtimisel. Just tänu Lars Jonssonile, kellel on nii teadustaust kui ka suure haigla juhtimise kogemus, on Uppsala ülikoolil õnnestunud 13 aasta jooksul üles ehitada väga edukalt toimiv innovatsioonisüsteem kirjutab TÜ ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht Erik Puura Tartu ülikooli teatajas.

Eksperdid kohtusid Tartu ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleriga, intellektuaalomandi korralduse tugistruktuuri töötajate ja leiutiste autoritega ning andsid meie teadlaste ja tugistruktuuri tööle hinnangu. Sama analüüs tehti ka Tallinna tehnikaülikoolis.

Eksperdid leidsid, et nii ülikoolide tugistruktuurid kui ka leiutiste autoriteks olevad teadlased on oma tööle väga pühendunud ja ambitsioonikad, meie teaduspotentsiaalis ei olnud mingit kahtlust. Samas on tugiteenustel liiga suur fookus patentidel ja vastavatel arvnäitajatel. Mõnedel juhtudel ei suudetud aru saada leiutisega kaasnevast selgest äriideest ning ühe põhiprobleemina ei olnud aru saada, kes istub äriidee turundusjuhi istmel pärast patenditaotluse sisseandmist.

Paljude patentide puhul on selge, et nende leiutiste põhjal arendatud toodete peamine turg ei ole Eestis ega ka Rootsis, vaid näiteks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nõnda jääb meil peamiselt puudu rahvusvahelisest turundusest, mis on tegelikult kogu Eesti ettevõtlussektori põhiprobleem.

Eksperdid märkisid, et tegelikult on väga vähesed maailma ülikoolid saanud intellektuaalomandi turundusest otsest tulu, mis ületab kulusid. Teised kaudsed väärtused, nagu ülikooli teaduse konkurentsivõime ja atraktiivsus, intellektuaalomandi portfellile toetudes hangitud rakendusuuringud ja rahvusvahelised projektid on samuti väga tähtsad. Peatähelepanu tuleb suunata kõige suurema potentsiaaliga äriideedele.

Kokkuvõttes leidsid eksperdid, et kuus TÜ leiutiste baasil arendatud äriideed väärivad edasiarendamist, kaks ideed on paljulubavad ning kuus vajavad lisauuringuid, et edasise tegevuse üle otsustada. TTÜs leidsid eksperdid, et neli leiutiste baasil arendatud äriideed väärivad edasiarendamist, üks on paljulubav ning kolm vajavad lisauuringuid. Analüüsiti 24 ideed TÜ-s ja 21 ideed TTÜ-s.

Kuidas edasi? Rahvusvaheliseks turunduseks vajaliku lisapädevuse leidmine Eestist on väga kaheldav, siin lihtsalt ei ole neid inimesi. Uppsala eksperdid soovitasid Eestisse tööle võtta vähemalt kaks inimest, kel on kogemused rahvusvahelises äriarenduses ja kes töötaksid loodetavalt kolme aasta jooksul koostöös Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli tugistruktuuridega. Nende vastutusel oleks kindlasti ka uute leiutiste ärivõimaluste analüüsimine.

Arvestades ülikoolide praegust perspektiivset intellektuaalomandi portfelli mahtu, annab kahe suure pädevusega inimese lisamine süsteemi vajaliku efekti. Selline nn äriarendusrühm võib tegutseda korraga nii TÜ kui ka TTÜ huvides, omades otseseid sidemeid rahvusvahelise tasandiga nii ärivõimaluste analüüsiks kui ka läbirääkimisteks ja kaasates vajaduse korral kõrgel tasemel ärijuriste.

Finantsvahendeid selliste inimeste Eestisse toomiseks küsivad TÜ ja TTÜ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, eeltaotlus on juba ka esitatud. Uppsala eksperdid on omalt poolt lubanud meid nõustada kandidaatidele esitatavate nõuete osas, samuti infolevis ametikohtade konkursside ning ka sobilike kandidaatide hindamise kohta. Ekspertide visiiti ja sellele järgnenud analüüsi finantseeris EAS.

Kuus suurima potentsiaaliga äriideed

Ekspertide poolt esile tõstetud kuue Tartu ülikooli äriidee hulka kuulusid:
* probiootikumi ME-3 omadused ja toimemehhanismid (autorid Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp);
* biosensorsüsteem piima kvaliteedi määramiseks (autorid Toonika Rinken, Jaak Järv, Ago Rinken, Toomas Tenno, Raivo Jaaniso);
* meetod ja seade lisandite hulga määramiseks aines (Sergei Vlassov, Kristjan Saal, Rünno Lõhmus, Margo Plaado, Ants Lõhmus, Ilmar Kink);
* meetod oksiidse rull-toruja kilematerjali saamiseks (Martin Järvekülg, Valter Reedo, Ilmar Kink, Ants Lõhmus, Uno Mäeorg);
* luufiksaator (Vladimir Andrianov (EMÜ), Aleks Lenzner, Tiit Haviko) ja
* geneetilised testid veterinaarmeditsiinis (Mart Ustav jr, Anu Planken, Hannes Küün).


Autor: Erik Puura, TÜ ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht