Innovatsiooni DNA

Ilmar Pralla, EASi innovatsiooni
divisjoni direktor

Innovatsioon on vaid kõrgtehnoloogiliste start-up’ide pärusmaa? Tegelikult on uuendusmeelsus paljude firmade DNAs, kuid miskipärast pelgavad traditsioonilised majandusharud uuendusteks toetusraha küsida.

EAS on 1,5 aastaga andnud tootearenduseks toetust 151 ettevõttele kokku ligi 345 miljonit krooni. Toetusesaajate seas domineerivad biotehnoloogia ja IT-valdkonna firmad ning eeskätt just alustavad (ülikoolidest välja kasvanud ettevõtted) ettevõtted.

Alustavate ettevõtete äriprojektid on üsna pika perspektiiviga, kulub 4–5 aastat, enne kui suudetakse töökohti luua ja majandust tervikuna aidata. Neil investeeringuil on kõrged riskid, paljusid projekte ei saada vaatamata toele edu.

Tegutsevate ettevõtete innovatsiooniprojektidesse investeerimine on oluliselt madalama riskiga ja toob ühiskonnale väärtust kiiremini. Seni on tööstusettevõtted ja pikemalt toimetanud firmad küsinud EASilt tootearenduseks eeskätt kuni 50 000krooniseid innovatsiooniosakuid. Kuni 50 miljonini küündivate toetusarendustoetuste taotlemiseni pole nad veel eriti jõudnud.

Traditsioonilised tööstused teevad tihedamini koostööd teadusasutustega. Mullu pakkusid 7 kõrgkooli era- ja avalikule sektorile teadusteenuseid 300 miljoni krooni eest, 10 korda rohkem kui aastal 2001. Kuid väga suur potentsiaal on veel kasutamata.

Ettevõtted kurdavad, et kõrgkoolilõpetajad ei vasta nende ootustele ega teadusasutused suuda pakkuda lahendusi praktilistele äriprobleemidele. Teadusinimeste meelest aga ettevõtete probleeme lahendades maailmatasemel teadustulemusi ei saavutata.

Siiski sõlmivad ettevõtted ja teadusasutused järjest enam koostöölepinguid erinevais valdkonnis. See aitab kaasa innovatsioonile Eestis tervikuna.