Garage48 avalike teenuste konkursi võitja 112 Mobile võimaldab hädaabikõnesid ilma häirekeskusesse helistamata. Uus teenus näitab trendi innovaatilisemate lahenduste kasutuselevõtuks häirekeskuses ning siseministeeriumi valitsusalas tervikuna.
112 Mobile teenuse prototüübi arendas välja viieliikmeline tiim, kuhu kuulusid Maarja Mõtus, Mihkel Güsson, Jens Kasemets, Tanel Ainla, Steve Perkson. Teenus pakub alternatiivi häirekeskusesse helistamisele – nüüd on võimalik abi saada ka kuulmis- ja kõnehäiretega inimestel, kui nad saadavad häirekeskusele sõnumi või vajutavad abi kutsumiseks suurt punast “paanikanuppu”. Abivajaja, kelle asukoht kuvatakse kaardil ja operaator saavad kiirsõnumeid vahetada, lisaks on võimalik näidata häirekeskusele pilti veebikaamera kaudu.
iPhone ja Androidi telefonides töötav rakendus on pälvinud puuetega inimestelt positiivset tähelepanu.
112 Mobile tiimi ühe liikme Tanel Ainla sõnul tekkis idee ühendada häirekeskus inimestega ka muul moel kui kõne ja faksi kaudu juba paar aastat tagasi. Siis sai see kodanikualgatusena siseministeeriumile välja pakutud – teenuse arendajaks pidi kujunema Ainla firma Teadusmosaiik - kuid erilist entusiasmi ametnikud üles ei näidanud. Kaks aastat hiljem viidi idee Garage48l mingil kujul ellu ja see pälvis ohtralt tähelepanu.
„Meie eesmärk oli näidata, et nutitelefonidega on võimalik mitmeid küsimusi lahendada, näiteks eelseadistada kasutajaliides vastavalt inimese tervisehäiretele või tekitada ekraanile suur punane nupp, millega saab vajadusel appi kutsuda päästeameti, hooldaja või naabri,“ räägib Ainla. „Samuti lahendada ebastandardseid ohuolukordi, võimaldades abi kutsuda nii puuetega inimestel kui ka pantvangil, kel suu on kinni seotud.“
Et 112 Mobile rakenduse võiks Eestis reaalselt kasutusele võtta, pole Ainla arvates sugugi utoopiline, sest päästeameti vastukaja on olnud positiivne.
Siseministeeriumi pressinõunik Kristina Leer ütleb, et ministeerium ja häirekeskus on tänulikud, et Garage48 üritusel võeti teemaks puuetega inimeste jaoks hädaabi kutsumise kaasaegse lahenduse väljatöötamine. Lähiajal kavatsetakse 112 Mobile tiimiga kohtuda ja koostööd arutada.
112 Mobile’iga seoses on ironiseeritud, et kui see teenus valmis ilma rahata ja 48 tunniga, siis riik tellis sarnase teenuse (SMS häireteenus) turult enam kui 300 000 euro eest ning see valmib alles tänavu sügistalveks. Tuleb siiski mõista, et häireteenus vajab enne juurutamist põhjalikke töökindluse teste, milleks 112 Mobile’i rakendus veel valmis pole.
Tulevikus, kui rakendus end õigustab, pole Ainla sõnul välistatud ka tiimi kujunemine startupiks, kes üritab lahendusi ka mujale turgudele müüa.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
112 Mobile teenuse prototüübi arendas välja viieliikmeline tiim, kuhu kuulusid Maarja Mõtus, Mihkel Güsson, Jens Kasemets, Tanel Ainla, Steve Perkson. Teenus pakub alternatiivi häirekeskusesse helistamisele – nüüd on võimalik abi saada ka kuulmis- ja kõnehäiretega inimestel, kui nad saadavad häirekeskusele sõnumi või vajutavad abi kutsumiseks suurt punast “paanikanuppu”. Abivajaja, kelle asukoht kuvatakse kaardil ja operaator saavad kiirsõnumeid vahetada, lisaks on võimalik näidata häirekeskusele pilti veebikaamera kaudu.
iPhone ja Androidi telefonides töötav rakendus on pälvinud puuetega inimestelt positiivset tähelepanu.
112 Mobile tiimi ühe liikme Tanel Ainla sõnul tekkis idee ühendada häirekeskus inimestega ka muul moel kui kõne ja faksi kaudu juba paar aastat tagasi. Siis sai see kodanikualgatusena siseministeeriumile välja pakutud – teenuse arendajaks pidi kujunema Ainla firma Teadusmosaiik - kuid erilist entusiasmi ametnikud üles ei näidanud. Kaks aastat hiljem viidi idee Garage48l mingil kujul ellu ja see pälvis ohtralt tähelepanu.
„Meie eesmärk oli näidata, et nutitelefonidega on võimalik mitmeid küsimusi lahendada, näiteks eelseadistada kasutajaliides vastavalt inimese tervisehäiretele või tekitada ekraanile suur punane nupp, millega saab vajadusel appi kutsuda päästeameti, hooldaja või naabri,“ räägib Ainla. „Samuti lahendada ebastandardseid ohuolukordi, võimaldades abi kutsuda nii puuetega inimestel kui ka pantvangil, kel suu on kinni seotud.“
Et 112 Mobile rakenduse võiks Eestis reaalselt kasutusele võtta, pole Ainla arvates sugugi utoopiline, sest päästeameti vastukaja on olnud positiivne.
Siseministeeriumi pressinõunik Kristina Leer ütleb, et ministeerium ja häirekeskus on tänulikud, et Garage48 üritusel võeti teemaks puuetega inimeste jaoks hädaabi kutsumise kaasaegse lahenduse väljatöötamine. Lähiajal kavatsetakse 112 Mobile tiimiga kohtuda ja koostööd arutada.
112 Mobile’iga seoses on ironiseeritud, et kui see teenus valmis ilma rahata ja 48 tunniga, siis riik tellis sarnase teenuse (SMS häireteenus) turult enam kui 300 000 euro eest ning see valmib alles tänavu sügistalveks. Tuleb siiski mõista, et häireteenus vajab enne juurutamist põhjalikke töökindluse teste, milleks 112 Mobile’i rakendus veel valmis pole.
Tulevikus, kui rakendus end õigustab, pole Ainla sõnul välistatud ka tiimi kujunemine startupiks, kes üritab lahendusi ka mujale turgudele müüa.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
No comments:
Post a Comment