Wednesday, November 10, 2010

BIT Systems ehitab reklaamrobotit

Kuidas reageeriksite, kui teie jalge ette vurab põlvekõrgune robot, pakub lahkelt kommi ja jutustab innukalt? Varsti saate teada, sest Tartu firma BIT Systems kavatseb just robotmehikese panna reklaami tegema kirjutab Kristiina Kruuse Tartu Postimehes.

«Robot on hea tähelepanuvõitja, sest igaühes tekitavad robotid, alates humanoidist ja lõpetades tähesõjaga, mingeid emotsioone,» ütles BIT Systemsi juht Raimond Luht. «Kus on emotsioon, on ka võimalus,» lisas Luht, kes loodab hakata robotit reklaamikanalina pakkuma.

Roboti ehitab firmale Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut. Umbes põlvekõrgune või pisemgi robot suudab professor Alvo Aabloo selgitusel ruumist inimese üles otsida, tema tähelepanu võita ja talle infot edastada.

«Robot võib näiteks häält teha, ennast liigutada, tulukesi vilgutada, kommi või flaierit pakkuda ja inimesega rääkida,» tutvustas Aabloo praegu veel kavandite peal elavat robotit.

Kasutada saaks robotit kõikvõimalikes rahvarohketes kohtades alates messidest ning lõpetades kaubanduskeskustega. Seda, et robot muutub tüütult pealetükkivaks reklaamimeheks ja inimesed peavad tema eest jooksuga põgenema, ei maksa Aabloo kinnitusel karta.

«Püksisäärest ta kinni ei võta. Robot saab ikka aru, kas inimene on tema ette seisma jäänud ja võiks olla huvitatud sellest, mida tal rääkida on,» selgitas Aabloo.

Millise välimuse robootikud uuele reklaamrobotile annavad, on Aabloo selgitusel veel vara öelda. «Teeme ta kõigepealt sisuliselt valmis ja siis mõtleme, mis kuue me talle ümber paneme,» ütles ta.

Firmale BIT Systems reklaamrobotit ehitav meeskond eesotsas Helina Kitsinguga loodab mehikese kokku panna uue aasta alguseks ja asuda siis seda katsetama. Lõplikult valmib robot tuleva aasta kevadel. Roboti prototüübi ehitamine läheb maksma 100 000 krooni ning selle loomiseks andis raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Allikas: Tartu Postimees, 9.11.2010, Kristiina Kruuse

Tuesday, November 9, 2010

Ajujahi ideedest teostuvad pooled

Kuigi osa "Ajujahi" võitjatest kulutab võiduraha ja läheb tagasi palgatööle, ajab rõivaste taaskasutusprojekti käivitaja Mari Martin elu sisse juba uuele ärile, kirjutab tänases Äripäevas Katariina Krjutškova.

Mari moeateljee asub Kadriorus tagasihoidlikus puumajas, kuid ateljee ise meenutab Coco Chaneli töötuba omaaegses Pariisis: nurgas on õmblusmasin ja seinu ääristavad disainrõivad, mis on siiski vallatumad kui möödunud sajandi esimeses pooles.

Mari istub pliiatssirge seljaga, üks põlv üle teise. Ta ise on väike, aga jutt on suur. "Eesti on väike riik ja siis kõik siin arvavad, et nad on ka ise väikesed," ütleb Mari. Ta seletab, et Eestis on talente palju, kuid ambitsioonid on väikesed. Selle tõttu pidavadki meie talendid justkui kännu taha kinni jääma. "Meie disainerid on tipptasemel, aga keegi neist pole jõudnud kaugele. Probleem pole disainis, vaid võimekuses viia asju väljapoole."

Rõivatoojate praak muutub noorte disainerite käe all

Mari sai oma ettevõtmistele hoo sisse tänu "Ajujahi" konkursile, kui võitis projektiga ReUse Republic 175 000 krooni, mille abil loodi ettevõttele kodulehekülg ja oma nägu. ReUse Republicu äriidee seisneb rõivatootjate praakkauba ümberdisainimises - selle asemel, et nässu läinud riided hävitada, antakse need noortele disaineritele, kes teevad need jälle kantavaks ja omanäoliseks.

EAS uskus rõivaste ümbertöötlemisse samuti ja toetas pärast telesaadet äriplaani poole miljoni krooniga. "Ajujahi" üks korraldajatest Taavi Türner nimetab ReUse Republicut konkursiaastate üheks edukamaks projektiks.

Internetiportaali rate.ee looja ja "Ajujahi" pikaaegse žüriiliikme Andrei Korobeiniku hinnangul teevad ligi pooled finalistid äriplaani teoks, teisel poolel saab enne raha otsa ja kui uut investorit kohe taha ei saada, jääbki asi katki.

Üks küsimus: Mida "Ajujaht" teile andis?

Mattias Lepp, Click & Grow' üks omanikest (isetoimiva lillepoti müüja):
Sain "Ajujahist" hindamatuid kontakte ja õppisin palju. "Ajujaht" on hea mudel, sest pead ennast tõestama ja oma äriplaani detailideni läbi mõtlema. Meie võiduraha (321 000 krooni) läks tootearendusse, aga praegu me veel neid lillepotte ei müü, sest selliste elektroonikatoodete arendus kestab aastaid. Me oleme isegi teinud kõike tohutu kiirusega. Kõigi eelduste kohaselt tuleme tootega varsti turule, sest nõudlus on juba väga suur.

Pelgalt auhinnarahast ei aita ja seega kaasasime alguses investorid. Väga paljud investorid tulid ise minu juurde, sest kui ikka lähed saatesse hea ideega, tullakse sinu juurde.

Mait Kaup, Teooria OÜ omanik (e-õppe teenuse osutaja):

Tulime 2009. aasta voorus kümne finalisti hulka, kuid auhinnaraha ei saanud. Samas oli "Ajujahiga" kaasnenud koolitusprogramm abiks äriplaani valmistamisel ning arvan, et tänu läbimõeldud äriplaanile õnnestus meil ka hiljem ellu jääda.

E-õpet hakkasime müüma selle aasta märtsis. Praegu on olukord selline, et müüme iga kuu järjest rohkem. Käivitusfaas kindlasti veel kestab, aga olukord on tunduvalt lõbusamaks läinud, kui alguses oli. Raskusi on ikka tekkinud, aga see pole kindlasti seotud "Ajujahiga". Arvan, et kõigil ettevõtetel on keeruline, kui nad proovivad rakendada ärimudelit, mida pole veel tehtud. Aeg-ajalt tuleb meil ikka ette asju, mis ei õnnestunud nii, nagu esialgu plaanisime.

Eero Koplimets, HomewievSolutions OÜ omanik (internetiprogramm, kus saab koju mööblit paigaldada):

Ilma "Ajujahita" poleks sellega tegelema hakanud. Võib-olla mõni on sündinud ettevõtja, aga mul oli vaja tõuget. "Ajujaht" andis kinnitust, et minu ideel on potentsiaali, ning koolitused andsid idee, kuidas see teoks teha ja raha saada.

Võitsime 145 000 krooni, aga kõike sellest rahast pole veel ära kulutanud - pole vajadust olnud. Käin ikka palgatööl edasi ja teen oma projekti töö kõrvalt. Arvan, et töölt äratulemine eeldab suurema investeeringu saamist. Kõik ei ole läinud täpselt nii, nagu plaanisime, sest ettekujutus ja tegelik elu on natuke erinevad. Sul võib olla väga hea toode, aga siis, kui müüma lähed, saad aru, millest puudu on. Praegu on paljuski puudu kliendi vajadustest.

Võitjad

2010
1. Click & Grow, auhinnaraha 321 000 krooni. Isetoimiv lillepott.
2. Vetmed, auhinnaraha 262 000 krooni. Põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine.
3. "Õpime mängides", auhinnaraha 172 000. Algklassidele suunatud õppemängud.

2009
1. Growfish, auhinnaraha 235 000 krooni. Sensoritega ühendatud tarkvarasüsteem kalakasvandustele.
2. ReUse Republic, auhinnaraha 175 000 krooni. Jaebrändide laojääkide kombineerimine Eesti noorte disainerite taaskasutusbrandiks ReUse Republic.
3. Optimistid, 110 000 krooni. Plaan valmistada puidust kiirkaatreid, mis on oma tehnilistelt omadustelt võrdsed võidusõidukaatritega.

2007
1. CellTells, auhinnaraha 300 000 krooni. Hääljuhitava kalendriliidese pakkumine mobiiliseadmetele.
2. Flow, auhinnaraha 160 000 krooni. Äriplaaniks on laopinna efektiivsem kasutus, kaotamata seejuures tegutsemiskiiruses.
3. Textmarker, 100 000 krooni. Välja töötada internetiteenus, mille abil saavad kasutajad veebilehtedel ära märkida tekstilõike.

TaxiPal ja Defendec jõudsid Põhjamaade 10 lootustandvama alustava ettevõtte hulka.

Eile selgitati Kopenhaagenis välja Põhjamaade regiooni kümme lootustandvamat alustavat ettevõtet, kelle hulka jõudsid ka kaks Eesti firmat vahendab uudisteportaal E24.

Nordic Venture Forumi nimelisel üritusel osales umbes 50 ettevõtet, nende seas ka seitse alustavat ettevõtet Eestis. (Vaata osalejate listi)

Osalejate hulgast valiti välja kümme parimat, kelle sekka jõudsid ka Eesti firmad TaxiPal ning Defendec.

TaxiPali näol on tegu Eesti ettevõttega, mis töötas välja mobiiltelefoni rakenduse, mille abil saab inimene tellida endale sobiva taksoteenuse. Sihikule on ettevõte võtnud just välisturud.

Defendec on aga välja töötanud traadita sensorite võrgutehnoloogia, mida saab kasutada erinevates eluvaldkondades. Näiteks on ettevõte alustanud koostööd piirivalveametiga, kes näeb sensorite kasutusele võtmises abi piiririkkumiste avastamisel.

Välja valitud firmasid ootab 6.-7. detsembril Düsseldorfis juba uus mõõduvõtt, kus tuleb rinda pista 150 parima alustava ettevõttega üle terve Euroopa.
Allikas: E24, 9.11.2010, Raigo Neudorf

Loe ka varasemat uudist.

Wednesday, November 3, 2010

Teadlaste eba­õnnestumine

Teadlastel tuleb lubada ebaõnnestuda, vastasel juhul pole lootustki, et nad ka edu saavutada võiks. Kahjuks ei taipa seda tihti avalik arvamus, mistõttu aeg-ajalt võetakse ette eri teadusprojektid, vaadatakse, palju raha läks, ja ollakse pahased, et raha kulus, aga tulemust pole. Ent sellised kriitikud ei saa lihtsalt aru, kuidas teadus uusi teadmisi loob.

Viga on selles, et teadusele rakendatakse samasugust loogikat kui poes sisseoste tehes, kus iga krooni eest tuleb midagi saada ning saadava maht ja kvaliteet sõltub otseselt kasutada olevast raha hulgast. Kui sul on poes sada krooni, siis saab osta kilo liha, ent kui sul on 200 krooni, siis saab kaks korda enam liha jne. Sisseostude maht ja kvaliteet sõltub otseselt sellest, kui palju raha on inimesel kasutada.

Teaduses pole lihtsalt võimalik anda kellelegi 100 miljonit ja teatada, et me nüüd ostame selle summa eest uudseid ja meile vajalikke teadussaavutusi. Ja kui seda summat kahekordistada, siis pole võimalik tellida kaks korda rohkem või kaks korda geniaalsemaid saavutusi.

Tegelikult pole maailmas olemas rahasummat, mille eest oleks võimalik kindlalt mingit teadussaavutust tellida. Sama kehtib ka näiteks ettevõtlustoetuste kohta, mis saab ka tihti kriitikat. Ka uute äriideede puhul ei sõltu firma edukus tihti üldse sellest, kui palju raha sinna investeeritakse.

Näiteks praegu miljardeid dollareid maksva Facebooki loomine võttis selle algusaastatel äärmiselt vähe raha. Facebooki käimatõmbamine oli niivõrd odav, et Eesti riik oleks oma ettevõtlustoetuste või ka teadusraha eest suutnud neid sadade kaupa kinni maksta, kui keegi siitkandist oleks vaid selle mõtte peale tulnud.

Innovatsioon nii teaduses kui äris sõltub suhteliselt vähe sellesse pandud raha hulgast, palju tähtsam on idee. Nii teaduses kui äris suurem osa katsetusi ebaõnnestub, osa teenib hädavaevu raha tagasi, ent mõned üksikud toodavad muinasjutulist tulu. Seetõttu tuleb leppida ka ebaõnnestumistega, ebaõnnestujat ei tohi kohe kividega surnuks pilduda.

Veel üks probleem on ka see, et innovatsioon tähendab uusi ideid, ent avalikkus tahab pigem vanade ideede natuke paremaid koopiaid. Eesti Nokia otsimine on tekitanud perversse olukorra, kus Eestis tundutakse arvavat, et igasugune innovatsioon peab sisaldama helistamise võimalust. Heaks näiteks on Skype’i ülistamine, kuigi selle idee tuli tegelikult Skandinaaviast, ning Smartposti tümitamine, kuigi see on Eesti enda inimeste edukaks osutunud idee.


Allikas: Postimees, Vahur Koorits