Tänased noored unistavad geniaalsest äriideest

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Majanduskriis on hüppeliselt suurendanud noorte ettevõtlikkust. Enam ei unistata koolipingis mitte niivõrd heast töökohast, suurest majast ning kiirest autost, vaid pigem geniaalsest ärimudelist, mis tooks au ja kuulsust ettevõtja ning tööandjana.

Näiteid ei ole vaja otsida kaugelt. Eelmisel sügisel ettevõtlusnädala raames üle Eesti toimunud tasuta koolitused ja loengud olid noorte seas erakordselt populaarsed: saalid olid pilgeni täis ning küsimusi jätkus tundideks. Kindlasti mõjutab huvi ka kasvanud tööpuudus, kuid mitte ainult. Loengutel käis palju ka gümnasiste ja üliõpilasi, kes varasematel aastatel keskendusid pigem töömessidele ning tööandjatele CVde saatmisele.

Teine näide on see, et osavõtt noorte äriplaanikonkursist Ajujaht on kordades suurenenud. Kui seekord esitati konkursile ühtekokku 1751 äriideed, siis 2008. aastal 259 ja aastal 2007 kõigest 103. Kuna väljapakutud äriideid oli ligi 7 korda enam, siis oli ka 156 teise ringi jõudnud projekti tase varasemast märksa kõrgem. Talvel valiti välja 20 potentsiaalsemat projekti ning koolitati nende autoreid äriplaani koostamise ja oma ideede riskikapitalistidele müümise alal. Neid parimaid ideid tutvustakse praegu Ajujahi telesaates ning 20. mail otsustab soliidne žürii otse telekaamerate ees, kelle vahel läheb jagamisele miljon krooni oma äriidee teostamiseks.

Varasemate aastate kogemused näitavad, et see toetusraha on aidanud paljudel noortel ka oma äriideid ellu viia. Primefish Solutions OÜ on valmis saamas sensoritega ühendatud tarkvarasüsteemi kalakasvatustele, ReUse Republic valmistab brändikaupade laojääkidest ainulaadseid disainrõivaid, Optimistid plaanivad valmistada võidusõidukaatritega võrreldavate sõiduomadustega puust kiirkaatreid ning CellTells töötab välja hääljuhitavat kalendriliidest mobiil- ja nutitelefonidele ning pihuarvutitele.

Konkurssidel edu saavutanud äriideid vaadates võib öelda, et vaatamata kriitikale on Eesti vaikselt liikumas teadmistepõhise majanduse suunas. Varem oli Ajujaht pigem äriplaanide konkurss, kus püüti läbi lüüa korrektselt ettevalmistatud paberitega, mille taga ei olnud tihti väga säravat ideed. Nüüd oleme liikumas aga tehnoloogiapõhise äri suunas. Aktiivsed noored kasutatavad ära uusi teadmisi ja tehnoloogiad ning teevad oma ärimudeli alusel midagi sellist, mida keegi teine veel ei oska. Äriplaani vormistus edu eeltingimusena on küll endiselt oluline, kuid mingil juhul ei asenda see ainulaadset äriideed ja geniaalset ärimudelit.