Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhtimisel luuakse uue põlvkonna veakindlaid kiipe

Tallinna Tehnikaülikool teatab, et algas teadurite koordineeritav uurimisprojekt DIAMOND, milles luuakse uut tehnoloogiat veakindlate kiipide väljatöötamiseks.



Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti. Kiipkaardid, kodutehnika, kellad, sõidukid ja kogu meid ümbritsev sisaldab kiipe. Käesoleval hetkel töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe kui on planeedil inimesi.

Tänapäeva kiibid koosnevad miljarditest lülititest, mille suurus muutub iga uue põlvkonnaga üha väiksemaks. Tänaseks on ühe sellise lüliti mõõtmed võrdsed umbes ühe tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine on ülejõukäiv lülituste tohutu arvukuse tõttu. Samuti on iga järgmise põlvkonna lüliti aina tundlikum väliskeskkonna mõjudele.

TTÜ arvutitehnika instituudi projekt pakubki välja terviklahenduse nimetatud probleemidega võitlemiseks. Kiipide parendamisel analüüsitakse väga erinevat tüüpi rikkeid ja vigu. Kavas on välja töötada meetodid projekteerijate inimlikest eksimustest põhjustatud vigade automaatseks lokaliseerimiseks ja parandamiseks. Senini on selliste apsude otsimine ja korrigeerimine olnud enamasti aeganõudev käsitsitöö.

Uut meetodit on plaanis kasutada ka väliskeskkonna mõjudest tingitud rikete ehk nn üleminevate rikete analüüsiks. Tegemist on ennekõike riketega, mis tekivad peamiselt lennunduses ja kosmonautikas, kus kiibid lööb rivist välja kosmiline kiirgus. Tänapäeva kiibid on muutumas aga sedavõrd tundlikuks, et piisab ka meie ümber olevast looduslikust taustakiirgusest, et seadmed lakkaksid korrektselt töötamast. Seega on uute, tõrkekindlate kiipide loomine möödapääsmatu.

Lisaks eelnevale uuritakse projekti raames rikete välidiagnostikat, see tähendab elektroonikasüsteemide testimist nende töökeskkonnas ja töötamise ajal. Seejuures ei viida osaliselt rikkis süsteemi kohe parandusse ega visata minema, vaid see jätkab tööd, kuni suudab veel kasulikku teenust pakkuda. Rikkis osa süsteemist lülitatakse välja.

Kiipide veakindlamaks muutmist vajab mikroelektroonika-tööstus eesotsas suurkorporatsioonidega nagu IBM, Ericsson jt. Firmad hoiaksid kiipide tootmisel kokku oluliselt aega ja ressursse, kui suudetaks projekteerimisel tekkinud vead üles leida õigeaegselt ning parandada need tõhusalt ja kiirelt.

Projekt DIAMOND algas 2010. a jaanuaris ning kestab kolm aastat. Projekti mahuga 3,8 miljonit eurot (60 miljonit krooni) rahastab Euroopa Komisjon. Projekti teaduslikuks koordinaatoriks on TTÜ arvutitehnika instituudi vanemteadur dr Jaan Raik. Uurimisprojektis osalevad TTÜ, IT-korporatsioonid IBM ja Ericsson, Bremeni, Grazi ja Linköpingi ülikoolid, Eesti ettevõte Testonica Lab ja Ungari firma TransEDA.


Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli koduleht

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste eestvedamisel on loodud koristada ja patrullida oskavad robotid

Tallinna Tehnikaülikool teatab, et teadlaste juhtimisel on loodud robotid, mis suudavad iseseisvalt täita neile antud ülesanded. Süsteemis suudavad robotid omavahel ülesandeid jaotades, suheldes ning õppides näiteks hooneid koristada, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.

Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.

Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.

Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.

Seda kõike tehti arendus- ja uurimisprojekti Roboswarm (robotiparv) raames, mille oli 2,1 miljonit eurot. Projektis osales 9 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, samuti osales Eestist veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.

Lisainfo Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel, kus leiate ka videod robotite tööprotsessist.

Rahvusvahelised koostööprogrammid pakuvad suuri toetussummasid

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Ettevõtetel tasub silm peal hoida ka rahvusvahelistel koostööprogrammidel, kus toetussummad on tihti kordades suuremad Eesti siseriiklikest toetustest.

7. raamprogramm (FP7) on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend. Raamprogramm on jagatud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks, kus regulaarselt toimuvad 3-4 kuud vältavad projektikonkursid. Ettevõtetel on mõtet jälgida koostöö (Cooperation) bloki toetusprogramme, samuti võimekuse (Capacities) ja inimeste (People) blokki. Võimekuse blokis toetab euroliit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendustööd kuni 1,5 miljoni euroga ning väike- ja keskmiste ettevõtete ühendusi kuni 4 miljoni euroga. Koostöö blokis toetatakse kuni 12 miljoni euroga uudsete teaduslike probleemide lahendamist ning uudsete tehnoloogiate ja rakenduste loomist, kuid projekte viivad ellu suuremad konsortsiumid (4-12 liiget).

7. raamprogrammi kõrval on teine toetusvõimalus ettevõtetele EUREKA koostöövõrgustik, kus osaleb 39 riiki. EUREKA on orienteeritud turule ehk mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Programmi raames toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd strateegilistes valdkonnapõhistes klastrites või temaatilistes koostöövõrkudes (Umbrella), mis keskenduvad mõne tehnoloogiavaldkonna või ärisektori arendamisele. Samas on võimalik saada toetust ka iseseisvatele koostööprojektidele, kus osalised on vähemalt kahest liikmesriigist ning tulemuseks väljapaistev ja turundatav innovaatiline toode, teenus või tehnoloogia. EUREKA projektide hindamise korraldab rahvuslik rahastaja ning projekte finantseeritakse rahvuslike reeglite järgi (Eestis on rahastajaks EAS).

Kolmandaks toetusvõimaluseks on EUREKA ja Euroopa Komisjoni ühisprogramm Eurostars, mis keskendub lühemaajalistele rakenduslike probleemide lahendamisele toodete või teenuste väljatöötamiseks. Aastas on kuni 2 taotlusvooru, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 25. veebruaril 2010. Toetusraha saamiseks tuleb moodustada konsortsium, kus on osalejaid vähemalt kahest liikmesriigist ning konsortsiumi juhiks teaduse ja arendusega tegelev väike või keskmise suurusega ettevõte. Viimaseks on Euroopa Liidu definitsiooni kohaselt firma, mis panustab vähemalt 10% käibest teadus- ja arendustegevusse. Projektide kestvus ei tohi olla üle kolme aasta ning turule tuleb toode või teenus tuua kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Toetatavatele valdkondadele piiranguid ei ole. Projektide rahastamine toimub sarnaselt EUREKA projektidega.


Koostööprogrammide võrdlus

7. raamprogramm

• Projektidel pikaajaline visioon, peamine fookus teaduslike probleemide lahendamisel, mis aitaks pikas perspektiivis kaasa uutele rakendustele.
• Eesmärgiks teaduslik innovatsioon - valdkondliku tehnoloogiataseme märgatav edasiviimine.
• Projekti viib ellu laiem konsortsium: teadlased, lõppkasutajad, toote/teenuse pakkujad, kokku 4-12 partnerit.
• Rahastab Euroopa Komisjon.

EUREKA

• Rahvusvaheline koostöövõrgustik, milles on 39 riiki.
• Mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks.
• Toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd valdkonnapõhistes klastrites.
• Toetust võib saada ka iseseisvatele projektidele. Eestis on rahastaja EAS.

Eurostars

• Programm on mõeldud teadus- ja arendustööd viljelevatele väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele, projekti juhiks peab samuti olema väike või keskmine ettevõte.
• Teadus- ja arendustöö eesmärgiks uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamine.
  Lühema ajalise horisondiga, tulemus peab jõudma turule hiljemalt 2 aasta jooksul pärast projekti lõppu.
• Projekte hindab rahvusvaheline ekspertgrupp, finantseerib aga rahvuslik rahastaja.

Urmas Uska: IT valdkonna koostöövõimaluste infopäev

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldab koostöös EUREKA ITEA 2 klastriprogrammi juhtidega infopäeva IT valdkonna ettevõtjatele ja teadusasutuste juhtidele.
Infopäev toimub 26. novembril kell 9.30-12.45 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses, aadressil Lõõtsa 6. Infopäev on osalejatele tasuta.
Infopäeval tutvustatakse ITEA klastriprogrammi ja selle võimalusi arendamaks rahvusvahelist koostööd innovaatiliste tarkvaralahenduste loomiseks.

Päevakava:
· Programmi tutvustus - Rudolf Haggenmüller, ITEA 2 programmi juht;
· Praktilisi küsimusi programmis osalemiseks - Erik Rodenbach, programmi koordinaator;
· Rahastamise võimalused projektides osalemisel - EASi Innovatsioonidivisjoni esindaja.

Infopäevale ootame eelkõige ettevõtjaid, kes on huvitatud rahvusvahelisest arendusalasest koostööst. Samuti projekti konsultante ja EUREKA klastriprogrammidest huvitatuid.

ITEA2 on koostööraamistik, mis koordineerib ja soodustab koostööd ettevõtte, ülikoolide ja teadusasutuste vahel luues sellega võimaluse strateegiliste tarkvara rakendustel baseeruvate innovaatiliste lahenduste tekkeks (iseloomustavad märksõnad ambient intelligence, ubiquitous communications, smart things, Software-intensive Systems and Services etc). Klastri algatajateks on Airbus, Daimler, Siemens, Alcatel-Lucent, European Federation of High Tech SMEs, Telefonica, Barco, Italtel, Telvent, Bosch, Nokia, Thales, Bull, Philips ja Thomson.Täiendav info ITEA 2 programmi kohta http://www.itea2.org/

Registreeru:
Urmas UskaEAS, EUREKA Programmi Koordinaator627 9705urmas.uska@eas.ee