Eesti kunstiakadee¬mia tootedisaini tudengid mõtlesid välja erivarustuse maavärina ja üleujutuse piirkonnas töö¬tavatele päästjatele, aga ka kannatanu¬tele. Varustus on spetsialistide hinnan¬gul sedavõrd hästi lahendatud, et võiks kasutusele võtta kohe loeme tänasest Raivo Murde loost.Tudengitöödena valmis viis toodet -mitmesuguste taskute ja kinnitus¬tega vest päästemeeskonna liikmele; ümberpaigutatavate taskute ning rihma-aasade ja karabiinikinnitusega rakmed; Maca bagi nime kan¬dev humanitaarabipaki kott, milles on ühendatud nii veekindel madrats välitingimustes magamiseks kui ka kanderiist humanitaarabi või muu vajaliku transportimiseks seljas; päästemeeskonna reisikott, kombi¬neeritud magamismadratsi ja sääse-võrguga; jopetelk, mida saab kasu¬tada veekindla jopena, aga ka telgina.
Tudengite kavandatud ideenäidistega on rahul nii projekti tellija AS-i Galvi-Linda juhataja Andres Rebane, üliõpilasi nõustanud, mit¬metes kriisipiirkondades töötanud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder kui ka projekti juhendaja pro¬fessor Heikki Zoova.
Idee peale tuli Viljandi ettevõte Galvi-Linda, kes toodab kaitseväele, politseile ja matkajatele tekstiilist ning sünteetilistest materjalidest varustust. Kursusetöö valmis kevadel pärast Haiti maavärinat ning kõik tooted olid ka selle traagi¬lise sündmuse tagajärgede likvidee¬rimise vajadusi silmas pidades kavandatud.
Rebase sõnul on need ideed ette¬võtte jaoks tehnoloogiliselt sobivad ning projekt oli vajalik ka seetõttu, et tudengid vajavad tootedisaini õppi¬miseks praktikat. Kui Eesti või teiste riikide päästeametitel on huvi ja vajadus nende toodete järele, siis Galvi-Linda on valmis neid ka tootma," ütles Rebane, kelle ette¬võtte toodangu üks suurtellijaid on näiteks Eesti kaitsejõud.
Vesti, rakmeid ja Maca bagi võiksid päästjad kohe oma töös rakendada," ütles katastroofipiir-kondades kuuel päästeoperatsioonil osalenud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder.
Päästemeeskonnaliikmele mõel¬dud vesti ühe disaineri Merle Visaku sõnul oli kõige keerulisem teha vest sobivaks nii meestele kui ka naistele ning et see näeks välja soliidne, ole¬mata kandja vanusest, pikkusest ja kehaehitusest. Katsetamist oli väga palju. Tema sõnul oli palju abi Gert Tederi loengust, kes andis ülevaate, millised vajalikud asjad peaksid igal päästetöötajal kaasas olema, milli¬sed neist esemetest peavad olema kiirelt ja kergesti kättesaadavad, mil¬lised peidetud, millised eriliselt tur¬vatud jne.
Disainitudengi Klaarika Sinimere sõnul on sellised projektid üliõpilas¬tele kogemuste omandamiseks väga kasulikud. Ta lisas, et ühisprojektid annavad mitmekülgse suhtlemiskogemuse, mis on väga vajalik, et pärast kooli tööle asumisel end kind¬lamalt tunda.
Tederi sõnul üllatas teda tuden¬gite professionaalsus ja teemaga kurssi viimise oskus: valmistada too¬ted pelgalt teoorialoengut kuulates ise kriisipiirkonnas käimata.
Teder on tudengite ideid presenteerinud päästeameti kolleegidele ning välismissioonidel osalejatele. Lähiajal pole Eesti päästeametil siiski veel plaanis neid tooteid tel¬lida. Küll soovitas ta Galvi-Linda müügimeestel näidistega käia välis¬messidel. Kogenud päästja hinnangul oleks sellisel erivarustusel kind¬lasti turgu. Tudengid näevad neile toodetele rakendust ka mujal - mat¬kamisel, jahinduses ja kalanduses.
Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna dotsendi Sixten Heidmetsa sõnul on just EAS-i innovatsiooniosakute toetused väga tõsiselt innustanud ettevõtjaid tegelema tootearendusega. Innovatsiooni-osaku programmi raames on väike-või keskmise suurusega ettevõtetel võimalus taotleda 50 000 krooni (3195 eurot) toetust, tegemaks too¬dete ja teenuste arendamisel koos¬tööd kõrgkoolidega. Toetust sai ka see projekt.
Autor: Eesti Päevalehe Ärileht, 10.11.2010, Raivo Murde
