Aprillis teatas Vabariigi Presidendi Katselei, et ostab firmalt Freqmedia sotsiaalmeedia seireteenust. Selle eesmärk on saada ülevaade, mida kirjutatakse president Toomas Hendrik Ilvesest, esimesest leedist Evelin Ilvesest või nende algatustest Facebookis, Twitteris ja blogides.
Freqmedia jälgib enam kui 25000 allikat, teiste hulgas 7500 Twitteri kontot, 18000 blogi ja 900 Facebooki lehekülge reaalajas, annab statistilisi ülevaateid ja jälgib ka info tonaalsust. Iga kuu maksab kantselei firmale selle eest ligi 682 eurot.
Freqmedia omanik on Toomas Toots, kes müüs kunagi Reisieksperdile portaali Lastminute.ee ning on ka Trip.ee omanikeringis. Alge sotsiaalmeedia seireks tekkis kunagi selles, kui Tootsi firma i-Süsteemid tõi turule sisu ühte kohta kokku tõmbamise tasuta tarkvara FeedReader, mida saatis üsna suur menu. FeedReaderit on Tootsi kinnitusel kasutatud 180 riigis, teiste hulgas selliste firmade nagu AT&T, Mars ja British Telecom poolt. Tarkvara populaarsus viis aga Tootsi mõttele hakata pakkuma andmevoo kokku kogumise teenust, mis vajaks ka inimfaktorit: kedagi, kes andmeid analüüsiks ja sellest kvalitetseid järeldusi – mis on oluline, mis mitte - teeks (mitte nagu Google Alert, mis kogub infot lihtsalt märksõnade järgi). Nii sündiski Freqmedia.
Olla kursis, mida sotsiaalmeedia sinust kirjutab – see peaks Tootsi arvates oluline olema igale ettevõttele. „Kui klient pole teenindusega rahul ja blogib sellest kogemusest, saab ettevõte temaga kohe ühendust võtta ja probleemi personaalselt lahendada. Tavaliselt on kliendid sellisest kohtlemisest vägagi meelitatud,“ ütleb Toots.
Freqmedial olevat Tootsi sõnul ligi paarkümmend klienti, kuid Eesti on firma jaoks pilootturg. Edasi sihitakse Soomet, Lätit ja Leedut. Kerge see igatahes olema ei saa, sest turul on mitmeid konkurente. Võimalus nende löömiseks on paindlikkus ja hind.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
Monday, June 6, 2011
Mälupokker võimaldab heade küsimustega raha teenida
Garage48 üritusel alguses saanud BrainPoker ühendas mälumängu ja pokkeri ning lõi uue formaadi – mälupokkeri! Seda mängitakse lauamänguna veebirakenduse abil. Sügisel loodetakse Eestis eetrisse lasta BrainPokeri telešõu.
Erinevalt tavalisest pokkerist, kus mängijad teevad panuseid kaartidele, tehakse BrainPokeris panuseid teadmistele. Samas on mängus olemas pokkerile omased põnevust üleval hoidvad reeglid: mängijad saavad tõsta, kontrollida, loobuda jne. BrainPokeri mängu võidab see, kes vastab küsimustele õigesti või kavaldab kaasmängijad üle.
BrainPoker on tegelikult lauamäng, mille mängimiseks on vaja pokkerikomplekti (kaardid ja žetoonid) ja 2-10 sõpra. Aga küsimused ja vastused tulevad arvutist või mobiilist (nii tekstis kui ka audios) ehk BrainPokeri rakendusest. Seltskonna peale piisab ühest arvutist või nutitelefonist.
BrainPokeri idee autor on ärijuhtimise magister Teet Kalmus, kuid ta ütleb, et tal puudub IT taust. Õnneks haaras ideest kinni Rate.ee ja Flirtic.me asutaja Andrei Korobeinik, kes peab mälupokkeri ideed vägagi paljutõotavaks ja on ise mälumängur ja pokkeriharrastaja.
Suuresti tugineb BrainPokeri ärimudel tulevikus mälumängu küsimuste müügile. Üks küsimuste komplekt (12 küsimust) maksab ühe euro, millest pool läheb küsimuste autorile, kelleks võib olla igaüks. Kui küsimused paneb üles BrainPokeri tiim, võtab ta 100 protsenti tulust endale. Oluline on see, et BrainPoker on kui avatud küsimuste turuplats, kus saab osaleda ja raha teenida igaüks.
Garage48l tegi BrainPokeri tiim valmis veebikeskkonna, kus on üleval testküsimused. Järgmine samm on täisfunktsionaalse keskkonna tegemine koos kasutajakontode ja küsimuste turuplatsiga.
Võrreldes teiste mälu- ja lauamängudega (näiteks „Targem kui 5B“) on BrainPokerilt Korobeiniku sõnul mitu eelist. Esiteks hind ja kättesaadavus – lauamängud on kallid ja neid müüakse eripoodides, BrainPoker on tasuta. Vajad vaid pokkerikomplekti, mille saad viie euro eest lähimast selverist. Teiseks, testküsimused on tasuta, tulevikus saab neid juurde osta ja and ei lõpe.
Asjaosalised unistavad suurest edust. Kui tavalisel pokkeril on maailmas sadu miljoneid mängijaid, miks ei võiks turg siis omaks võtta uudset lähenemist pokkerile? BrainPokeri tiim loodab, et teiseks tegevusaastaks on neil 120 000 klient. Eesti telekanalitega peetakse läbirääkimisi, et käivitada sügisest mälupokkeri telemäng, mis toetaks projekti turuletulekut. Korobeinik usub, et aasta pärast toimuvad Eesti juba esimesed mälupokkeri meistrivõistlused.
Brainpoker’it on võimalik testida leheküljel: http://brainpoker.me/et/demo/
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
Erinevalt tavalisest pokkerist, kus mängijad teevad panuseid kaartidele, tehakse BrainPokeris panuseid teadmistele. Samas on mängus olemas pokkerile omased põnevust üleval hoidvad reeglid: mängijad saavad tõsta, kontrollida, loobuda jne. BrainPokeri mängu võidab see, kes vastab küsimustele õigesti või kavaldab kaasmängijad üle.
BrainPoker on tegelikult lauamäng, mille mängimiseks on vaja pokkerikomplekti (kaardid ja žetoonid) ja 2-10 sõpra. Aga küsimused ja vastused tulevad arvutist või mobiilist (nii tekstis kui ka audios) ehk BrainPokeri rakendusest. Seltskonna peale piisab ühest arvutist või nutitelefonist.
BrainPokeri idee autor on ärijuhtimise magister Teet Kalmus, kuid ta ütleb, et tal puudub IT taust. Õnneks haaras ideest kinni Rate.ee ja Flirtic.me asutaja Andrei Korobeinik, kes peab mälupokkeri ideed vägagi paljutõotavaks ja on ise mälumängur ja pokkeriharrastaja.
Suuresti tugineb BrainPokeri ärimudel tulevikus mälumängu küsimuste müügile. Üks küsimuste komplekt (12 küsimust) maksab ühe euro, millest pool läheb küsimuste autorile, kelleks võib olla igaüks. Kui küsimused paneb üles BrainPokeri tiim, võtab ta 100 protsenti tulust endale. Oluline on see, et BrainPoker on kui avatud küsimuste turuplats, kus saab osaleda ja raha teenida igaüks.
Garage48l tegi BrainPokeri tiim valmis veebikeskkonna, kus on üleval testküsimused. Järgmine samm on täisfunktsionaalse keskkonna tegemine koos kasutajakontode ja küsimuste turuplatsiga.
Võrreldes teiste mälu- ja lauamängudega (näiteks „Targem kui 5B“) on BrainPokerilt Korobeiniku sõnul mitu eelist. Esiteks hind ja kättesaadavus – lauamängud on kallid ja neid müüakse eripoodides, BrainPoker on tasuta. Vajad vaid pokkerikomplekti, mille saad viie euro eest lähimast selverist. Teiseks, testküsimused on tasuta, tulevikus saab neid juurde osta ja and ei lõpe.
Asjaosalised unistavad suurest edust. Kui tavalisel pokkeril on maailmas sadu miljoneid mängijaid, miks ei võiks turg siis omaks võtta uudset lähenemist pokkerile? BrainPokeri tiim loodab, et teiseks tegevusaastaks on neil 120 000 klient. Eesti telekanalitega peetakse läbirääkimisi, et käivitada sügisest mälupokkeri telemäng, mis toetaks projekti turuletulekut. Korobeinik usub, et aasta pärast toimuvad Eesti juba esimesed mälupokkeri meistrivõistlused.
Brainpoker’it on võimalik testida leheküljel: http://brainpoker.me/et/demo/
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
„Kohtade Facebook“ Storymarks avanes uues kuues
Aprilli Garage48 ürituse võitja Storymarks on vahepeal tublisti edasi arenenud ning avanes hiljuti täielikult uuenenuna.
Storymarks nimetab end avalikuks geo-markeerimise rakenduseks, lihtsustatult kohtadele mõeldud „Facebookiks“ mille abil saab igaüks lisada geograafilistele objektidele maakaardil oma lugusid, fakte ja seoseid. Kui keegi küsib, milleks küll sellist asja võiks tarvis olla ja kuidas temaga raha teenida, siis seda selgitab Storymarksi ideoloog Andrus Purde videointervjuus.
Varem Skype’is tegutsenud Purde räägib, et projekt on veel prototüübi tasemel ja kasutajad on lisanud mõnikümmend ühikut sisu. Kuid vähemalt mingis mõttes ollakse märklauale pihta saadud.
Äriliselt olevat asi, mis märgib kaardile nii kasutajate poolt lisatud kui kolmandate osapoolte andmebaasidest pärit lood ja faktid Purde hinnangul mitmes mõttes huvitav.
„Ühelt poolt reklaamimüük nendele, kes soovivad oma reisikogemust rikastada või siis oma kodutänavat läbi lugude prisma vaadata. Kohtadega seotud faktid ja huvitavad lood aitaksid müüa ka näiteks hotellitube ja kinnisvara, firmad oleksid sellistele andmetele (API kaudu) ligipääsu eest nõus maksma.“
Facebooki turunduse mõjumõõtur Campalyst saab lihvi Soomes ja Silicon Valleys
Märtsis Riias Garage48 üritusel loodud startup-projekt Campalyst lihvib oma ärimudelit Soomes „startupide saunas“. Soomlaste kulul saadetakse ettevõtte juhid ajurünnakule ja investorijahile Silicon Valleysse.
Campalyst nimetab end sotsiaalmeediakampaaniate analüütikuks. Ta ühendab Facebook Insights’i ja Google Analytics’i statistika ning annab kasuliku tagasiside kuivõrd edukaks on ühe ettevõtte konkreetne kampaania Facebookis tegelikult osutunud - kui palju Facebooki leht talle tegelikult raha sisse toob?
Campalysti tiimi kuulub lätlaste ja ühe leedulanna kõrval ka kaks Eesti IT inseneri - Juhan Aasaru ja Sander Muru. Ettevõtmise liider on lätlane Jevgenjis Kazanis.
Campalyst on üks lootusrikkamaid Garage48 sarjas sündinud projekte. Ainsa tegijana Baltikumist osaletakse Helsingi Aalto ülikooli ettevõtluse mentorprogrammis Startup Sauna, mille eesmärk on „häälestada“ tooreid äriprojekte tugevate asjatundjate toel. Programmiga seoses toimetavad Muru ja Aasaru vahelduva eduga Helsingis. Aga samuti osaleti Stockholmis Seedcampil, kus investeeringut siiski ei saadud.
Webmedias töötanud ja hetkel iiri tarkvarafirmaga Version 1 seotud Juhan Aasaru räägib, et Campalyst on unikaalne töövahend, mis pole kaugeltki veel valmis, kuid mis saab olema suunatud eelkõige meediaagentuuridele. Praegu on mõjumõõdikutena laialdaselt kasutuses Facebook Insights (mis näitab Facebooki lehe külastatavust) ning Google Analytics (mis näitab veebilehe külastatvust), kuid neid andmeid pole erinevatel põhjustel veel omavahel kokku pandud.
Vajadus Campalysti-suguse tööriista järgi tuleb Aasaru sõnul sellest, et seni on Facebookis ja Twitteris aset leidnud midagi mullisarnast, kuid see aeg hakkab läbi saama. „Kliendid nõuavad agentuuridelt täpsemat statistikat selle kohta, kui palju nende sotsiaalsesse meediasse tehtud investeering tegelikult raha tagasi teenis. Siin tulebki appi meie tarkvara, mis fännide arvu asemel aitab agentuuridel klientidele näidata traditsioonilisi mõõdikuid nagu ROI ja conversion rate.“
Aasaru jätkab: „Praegu ütlevad raportid, mis juhtus. Meie visioon on, et need ütleks ka, millal on kasulik midagi postitada ja kui sageli seda tuleks teha. Näitame kui palju Facebooki lehe fännidest nägi postitust, kui palju klikkis lingile ja kui palju lõpuks veebilehelt ka midagi ostis.“
Raha tahab Campalyst tulevikus teenida agentuuridelt küsitavast igakuisest tasust. Et asi käima saada, tuleb aga leida mõned pilootkliendid ja neile asi huvitavaks ja kasulikuks teha. Kui leidub mõni agentuur, kes tahaks tasuta Campalysti arengus osaleda, võtku lahkesti Campalysti tiimiga ühendust võtta.
Üks päris tõsine mure on Campalysti tiimil ka. „Peame kiiresti kasvama või leidma oma niši, sest kui on näha, et siit hakkab raha tulema, teevad teised sama asja kiiresti ära!“ ütleb Aasaru.
Campalyst’i demoversiooniga on võimalik tutvuda Campalyst.com lehel.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
Campalyst nimetab end sotsiaalmeediakampaaniate analüütikuks. Ta ühendab Facebook Insights’i ja Google Analytics’i statistika ning annab kasuliku tagasiside kuivõrd edukaks on ühe ettevõtte konkreetne kampaania Facebookis tegelikult osutunud - kui palju Facebooki leht talle tegelikult raha sisse toob?
Campalysti tiimi kuulub lätlaste ja ühe leedulanna kõrval ka kaks Eesti IT inseneri - Juhan Aasaru ja Sander Muru. Ettevõtmise liider on lätlane Jevgenjis Kazanis.
Campalyst on üks lootusrikkamaid Garage48 sarjas sündinud projekte. Ainsa tegijana Baltikumist osaletakse Helsingi Aalto ülikooli ettevõtluse mentorprogrammis Startup Sauna, mille eesmärk on „häälestada“ tooreid äriprojekte tugevate asjatundjate toel. Programmiga seoses toimetavad Muru ja Aasaru vahelduva eduga Helsingis. Aga samuti osaleti Stockholmis Seedcampil, kus investeeringut siiski ei saadud.
Webmedias töötanud ja hetkel iiri tarkvarafirmaga Version 1 seotud Juhan Aasaru räägib, et Campalyst on unikaalne töövahend, mis pole kaugeltki veel valmis, kuid mis saab olema suunatud eelkõige meediaagentuuridele. Praegu on mõjumõõdikutena laialdaselt kasutuses Facebook Insights (mis näitab Facebooki lehe külastatavust) ning Google Analytics (mis näitab veebilehe külastatvust), kuid neid andmeid pole erinevatel põhjustel veel omavahel kokku pandud.
Vajadus Campalysti-suguse tööriista järgi tuleb Aasaru sõnul sellest, et seni on Facebookis ja Twitteris aset leidnud midagi mullisarnast, kuid see aeg hakkab läbi saama. „Kliendid nõuavad agentuuridelt täpsemat statistikat selle kohta, kui palju nende sotsiaalsesse meediasse tehtud investeering tegelikult raha tagasi teenis. Siin tulebki appi meie tarkvara, mis fännide arvu asemel aitab agentuuridel klientidele näidata traditsioonilisi mõõdikuid nagu ROI ja conversion rate.“
Aasaru jätkab: „Praegu ütlevad raportid, mis juhtus. Meie visioon on, et need ütleks ka, millal on kasulik midagi postitada ja kui sageli seda tuleks teha. Näitame kui palju Facebooki lehe fännidest nägi postitust, kui palju klikkis lingile ja kui palju lõpuks veebilehelt ka midagi ostis.“
Raha tahab Campalyst tulevikus teenida agentuuridelt küsitavast igakuisest tasust. Et asi käima saada, tuleb aga leida mõned pilootkliendid ja neile asi huvitavaks ja kasulikuks teha. Kui leidub mõni agentuur, kes tahaks tasuta Campalysti arengus osaleda, võtku lahkesti Campalysti tiimiga ühendust võtta.
Üks päris tõsine mure on Campalysti tiimil ka. „Peame kiiresti kasvama või leidma oma niši, sest kui on näha, et siit hakkab raha tulema, teevad teised sama asja kiiresti ära!“ ütleb Aasaru.
Campalyst’i demoversiooniga on võimalik tutvuda Campalyst.com lehel.
Loo kirjutamine rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.
Subscribe to:
Posts (Atom)