Kuigi osa "Ajujahi" võitjatest kulutab võiduraha ja läheb tagasi palgatööle, ajab rõivaste taaskasutusprojekti käivitaja Mari Martin elu sisse juba uuele ärile, kirjutab tänases Äripäevas Katariina Krjutškova.
Mari moeateljee asub Kadriorus tagasihoidlikus puumajas, kuid ateljee ise meenutab Coco Chaneli töötuba omaaegses Pariisis: nurgas on õmblusmasin ja seinu ääristavad disainrõivad, mis on siiski vallatumad kui möödunud sajandi esimeses pooles.
Mari istub pliiatssirge seljaga, üks põlv üle teise. Ta ise on väike, aga jutt on suur. "Eesti on väike riik ja siis kõik siin arvavad, et nad on ka ise väikesed," ütleb Mari. Ta seletab, et Eestis on talente palju, kuid ambitsioonid on väikesed. Selle tõttu pidavadki meie talendid justkui kännu taha kinni jääma. "Meie disainerid on tipptasemel, aga keegi neist pole jõudnud kaugele. Probleem pole disainis, vaid võimekuses viia asju väljapoole."
Rõivatoojate praak muutub noorte disainerite käe all
Mari sai oma ettevõtmistele hoo sisse tänu "Ajujahi" konkursile, kui võitis projektiga ReUse Republic 175 000 krooni, mille abil loodi ettevõttele kodulehekülg ja oma nägu. ReUse Republicu äriidee seisneb rõivatootjate praakkauba ümberdisainimises - selle asemel, et nässu läinud riided hävitada, antakse need noortele disaineritele, kes teevad need jälle kantavaks ja omanäoliseks.
EAS uskus rõivaste ümbertöötlemisse samuti ja toetas pärast telesaadet äriplaani poole miljoni krooniga. "Ajujahi" üks korraldajatest Taavi Türner nimetab ReUse Republicut konkursiaastate üheks edukamaks projektiks.
Internetiportaali rate.ee looja ja "Ajujahi" pikaaegse žüriiliikme Andrei Korobeiniku hinnangul teevad ligi pooled finalistid äriplaani teoks, teisel poolel saab enne raha otsa ja kui uut investorit kohe taha ei saada, jääbki asi katki.
Mari moeateljee asub Kadriorus tagasihoidlikus puumajas, kuid ateljee ise meenutab Coco Chaneli töötuba omaaegses Pariisis: nurgas on õmblusmasin ja seinu ääristavad disainrõivad, mis on siiski vallatumad kui möödunud sajandi esimeses pooles.
Mari istub pliiatssirge seljaga, üks põlv üle teise. Ta ise on väike, aga jutt on suur. "Eesti on väike riik ja siis kõik siin arvavad, et nad on ka ise väikesed," ütleb Mari. Ta seletab, et Eestis on talente palju, kuid ambitsioonid on väikesed. Selle tõttu pidavadki meie talendid justkui kännu taha kinni jääma. "Meie disainerid on tipptasemel, aga keegi neist pole jõudnud kaugele. Probleem pole disainis, vaid võimekuses viia asju väljapoole."
Rõivatoojate praak muutub noorte disainerite käe all
Mari sai oma ettevõtmistele hoo sisse tänu "Ajujahi" konkursile, kui võitis projektiga ReUse Republic 175 000 krooni, mille abil loodi ettevõttele kodulehekülg ja oma nägu. ReUse Republicu äriidee seisneb rõivatootjate praakkauba ümberdisainimises - selle asemel, et nässu läinud riided hävitada, antakse need noortele disaineritele, kes teevad need jälle kantavaks ja omanäoliseks.
EAS uskus rõivaste ümbertöötlemisse samuti ja toetas pärast telesaadet äriplaani poole miljoni krooniga. "Ajujahi" üks korraldajatest Taavi Türner nimetab ReUse Republicut konkursiaastate üheks edukamaks projektiks.
Internetiportaali rate.ee looja ja "Ajujahi" pikaaegse žüriiliikme Andrei Korobeiniku hinnangul teevad ligi pooled finalistid äriplaani teoks, teisel poolel saab enne raha otsa ja kui uut investorit kohe taha ei saada, jääbki asi katki.
Üks küsimus: Mida "Ajujaht" teile andis?
Mattias Lepp, Click & Grow' üks omanikest (isetoimiva lillepoti müüja):
Sain "Ajujahist" hindamatuid kontakte ja õppisin palju. "Ajujaht" on hea mudel, sest pead ennast tõestama ja oma äriplaani detailideni läbi mõtlema. Meie võiduraha (321 000 krooni) läks tootearendusse, aga praegu me veel neid lillepotte ei müü, sest selliste elektroonikatoodete arendus kestab aastaid. Me oleme isegi teinud kõike tohutu kiirusega. Kõigi eelduste kohaselt tuleme tootega varsti turule, sest nõudlus on juba väga suur.
Pelgalt auhinnarahast ei aita ja seega kaasasime alguses investorid. Väga paljud investorid tulid ise minu juurde, sest kui ikka lähed saatesse hea ideega, tullakse sinu juurde.
Mait Kaup, Teooria OÜ omanik (e-õppe teenuse osutaja):
Tulime 2009. aasta voorus kümne finalisti hulka, kuid auhinnaraha ei saanud. Samas oli "Ajujahiga" kaasnenud koolitusprogramm abiks äriplaani valmistamisel ning arvan, et tänu läbimõeldud äriplaanile õnnestus meil ka hiljem ellu jääda.
E-õpet hakkasime müüma selle aasta märtsis. Praegu on olukord selline, et müüme iga kuu järjest rohkem. Käivitusfaas kindlasti veel kestab, aga olukord on tunduvalt lõbusamaks läinud, kui alguses oli. Raskusi on ikka tekkinud, aga see pole kindlasti seotud "Ajujahiga". Arvan, et kõigil ettevõtetel on keeruline, kui nad proovivad rakendada ärimudelit, mida pole veel tehtud. Aeg-ajalt tuleb meil ikka ette asju, mis ei õnnestunud nii, nagu esialgu plaanisime.
Eero Koplimets, HomewievSolutions OÜ omanik (internetiprogramm, kus saab koju mööblit paigaldada):
Ilma "Ajujahita" poleks sellega tegelema hakanud. Võib-olla mõni on sündinud ettevõtja, aga mul oli vaja tõuget. "Ajujaht" andis kinnitust, et minu ideel on potentsiaali, ning koolitused andsid idee, kuidas see teoks teha ja raha saada.
Võitsime 145 000 krooni, aga kõike sellest rahast pole veel ära kulutanud - pole vajadust olnud. Käin ikka palgatööl edasi ja teen oma projekti töö kõrvalt. Arvan, et töölt äratulemine eeldab suurema investeeringu saamist. Kõik ei ole läinud täpselt nii, nagu plaanisime, sest ettekujutus ja tegelik elu on natuke erinevad. Sul võib olla väga hea toode, aga siis, kui müüma lähed, saad aru, millest puudu on. Praegu on paljuski puudu kliendi vajadustest.
Võitjad
2010
1. Click & Grow, auhinnaraha 321 000 krooni. Isetoimiv lillepott.
2. Vetmed, auhinnaraha 262 000 krooni. Põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine.
3. "Õpime mängides", auhinnaraha 172 000. Algklassidele suunatud õppemängud.
2009
1. Growfish, auhinnaraha 235 000 krooni. Sensoritega ühendatud tarkvarasüsteem kalakasvandustele.
2. ReUse Republic, auhinnaraha 175 000 krooni. Jaebrändide laojääkide kombineerimine Eesti noorte disainerite taaskasutusbrandiks ReUse Republic.
3. Optimistid, 110 000 krooni. Plaan valmistada puidust kiirkaatreid, mis on oma tehnilistelt omadustelt võrdsed võidusõidukaatritega.
2007
1. CellTells, auhinnaraha 300 000 krooni. Hääljuhitava kalendriliidese pakkumine mobiiliseadmetele.
2. Flow, auhinnaraha 160 000 krooni. Äriplaaniks on laopinna efektiivsem kasutus, kaotamata seejuures tegutsemiskiiruses.
3. Textmarker, 100 000 krooni. Välja töötada internetiteenus, mille abil saavad kasutajad veebilehtedel ära märkida tekstilõike.
