Eesti firma Visitret Displays suutis pärast mitmeaastast teadustööd laboris valmis meisterdada maailma esimesed e-paberi lehed, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindlad, painduvad ning suudavad muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti.
Vähe sellest, eestlaste loodud e-paberi tootmine on odav ja sellest võib saada järgnevatel aastatel maailmas üks peamisi ekraanimaterjale. Kuigi pealtnäha kõlab see kõik tüüpilise tehnoloogiauudisena, mis võiks puudutada nooremaid ja mood-sa tehnikaga sina peal olevaid inimesi, võib tegelikkuses eestlaste e-paberist kasu saada terve inimkond.
Nii näiteks võib e-paber tulevikus asendada metallist liiklusmärke, raamatuid ja ajalehti. Lihtsatest kasutusvaldkondadest võib e-paber tulevikus oluliselt kergemaks teha kaupmeeste elu. Pabersiltide asemel võivad poed hindu näitama asuda e-paberil. See tähendab, et inimene ise ei pea hinnasiltide uuendamisega tegelema. Piisab vaid arvutis mõnest klahvivajutusest ning saalis ongi näiteks 70 000 eri tootel hinnad muudetud. Tõstku siis valitsus kas või iga päev käibemaksu või lisagu mõned müügimaksuprotsendid.
Visitret Displaysi tehnoloogiajuht Jüri Liiv lisas, et täiesti reaalne e-paberi kasutusvaldkond on ka kodumasinad, mis soovivad kuvada mingisugust infot – näiteks kella, kuupäeva, temperatuuri, aga ka seda, mis külmkapis on või millal seal midagi halvaks läheb.
Ka praegusaja kodumasinad teevad seda, ent info edastamiseks kasutatav tehnoloogia on kallis, pole ilmastikukindel ega igas olukorras kasutajasõbralik. Eestlaste loodud e-paber on täiesti elastne, silikoonist valmistatud ja imeõhukene.
Tavalise A4-dokumendi suurune tükk Visitreti e-paberit hakkab prognooside kohaselt maksma kümne euro ringis. See annab võimaluse näiteks seni 8000–9000 krooni (500–575 eurot) maksva iPadi tootmishinna vajadusel oluliselt madalamaks lasta.
Visitret Displaysi tegevjuhi Madis-Marius Vahtre sõnul muudab nende ettevõtte e-paber näiteks e-lugerid tulevikus kordades odavamaks. „Meie ekraanimaterjali baasil on võimalik toota e-lugejaid jaehinnaga 50–100 eurot või veelgi soodsamalt,” lisas Vahtre.
Praegu kasutavad iPadid ja teised moodsad tablett- ja tahvel-arvutid ekraane, mis on olulised vooluahnemad, ilmastikukartlikumad ja kõrgema tootmishinnaga, põhinedes enamikus valgust kiirgavatel tehnoloogiatel.
E-paberi olulisim tunnus on, et see ei kiirga, vaid peegeldab tagasi välisvalgust nagu tavaline paber. Valgusekiirgamine on suure energiatarbega ja see väsitab silmi.
„Viimasel ajal on ajakirjanduses juttu olnud näiteks kooliõpikute iPadiga asendamisest, kuid me ei soovi ju, et meie lapsed vaataksid terve koolipäeva valgustkiirgavat arvutimonitori. Visitreti e-paber kaotab kiirgavate ekraanide võimaliku kahjustava mõju, olles silmadele sama ohutu nagu tavalise paberraamatu lugemine,” märkis Vahtre.
Nüüdseks on turule jõudnud ka esimesed eestlaste e-paberiga konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavad e-lugerid, kuid need ei suuda edastada videopilti ega ole ilmastikukindlad.
„E-paberi üheks oluliseks omaduseks on ka bistabiilsus, mis tähendab, et kui ekraanilt elektritoide ära võtta, peab ekraanil viimasena olnud pilt püsima jääma,” selgitas Vahtre.
Ka saab e-paberile kirjutada ja joonistada. Kõik, mis paberile kantud, jääb sinna ka soovi korral püsima. Seega vähemasti kasutamisviisi poolest sarnaneb eestlaste loodud e-paber pärispaberiga.
Kuid pole välistatud, et eestlaste e-paberist võib saada tehnoloogia, mis päästab ajalehed. Kui praegused e-lugejad suruvad ajalehtedele peale uue, pisema ja koledama formaadi, siis Visitret Displaysi loodud e-paber ei sea ekraani suurusele piire. „Põhimõtteliselt võib toota majaseinasuuruseid ekraane, iseasi, kas sel on mõtet.”
Kaks-kolm aastat lugejateni
Suure tõenäosusega tulevad esimesed eestlaste arendatud e-paberit kasutavad raamatulugejad ja ekraanid turule kahe-kolme aasta jooksul. Juba on laboris suudetud toota esimesed lihtkirjaümbriku suurused e-paberid.
Visitret Displays OÜ asutati 2007. aastal tehnoloogia looja Jüri Liivi ja Briti kapitalil põhineva investeerimisfirma Honey Investments OÜ algatusel. Nüüdseks on ettevõtte osanikering laienenud seitsmele, kusjuures täiendavalt on kaasatud vaid Eesti kapitali. Ettevõtet on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Kuidas e-paber töötab?
•• Visitret Displays kavatseb lähiaastail turule tuua e-paberi, mille lehele kuvatakse info „pöörlevate pallide” abil. Pallid on mikromeetrise läbimõõduga. Sellise kontseptsiooni peale tuli 1980-ndatel Xeroxis töötanud Nicholas Sheridon, kes on laiemalt tuntud ka kui e-paberi isa.
•• Kuigi Xerox kulutas ligi 20 aasta jooksul e-paberi arendusele sadu miljoneid dollareid, kirjutati arenduskulud suuresti korstnasse, kuna kasutatud materjalide ja arendatud tehnoloogia baasil ei suudetud toota piisava kvaliteediga e-paberit.
•• Tartu ülikooli keemiadoktorandil, Visitret Displaysi tehnoloogiajuhil Jüri Liivil tuli aga idee, et vaha asemel võiks kasutada väga kiiresti pöörlevaid fluorplasti (PVDF-)osakesi, mis on tunduvalt paremate elektriliste omadustega kui Xeroxi kasutatud vaha. Lisaks õnnestus välja töötada tehnoloogia PVDF-i keemiliseks modifitseerimiseks.
Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/589672
Loe lisaks:
http://www.e24.ee/?id=361960
Maaleht
http://uudised.err.ee/index.php?06221268
Tuesday, December 28, 2010
Monday, December 27, 2010
Wibbit teeb hinnad ja ostukorvid võrreldavaks
Tartu Teaduspargis tegutsev Playtechi taustaga startup Wibbit seab atra, et turule tulla multifunktsionaalse toidu- ja esmatarbekauba hinnavõrdlus- ja ostuportaaliga.
Ettevõtmise üks autor, Mehis Pärn räägib, et algselt tekkis idee tänavu kevadel Garage48 startupide meisterdamise üritusel. Hiljuti aga võideti sellega Tartu Teaduspargi ja Tehnopoli korraldatud konkurss StartITup, mis pani projekti tõsisemalt idanema.
Portaali esialgseks nimeks on kavandatud Wibbit.eu ning see on suunatud Eesti turule.
Ideid, millist kasu võiks Wibbit poodidele või tarbijatele tuua on üsna mitmeid ning äriplaan ning strateegia pole kaugeltki paigas. Piiriks on siin suuresti fantaasia ning ajurünnakud kestavad.
Pärn räägib, et tore oleks näiteks mobiiliga poes toodetest pilte teha või nende triipkoode lugeda, saades koheselt võrdluse, palju sama asi kõrvalpoodides maksab. Mobiilile oleks vahva saada ka sooduspakkumisi või infot uudistoodetest, kuid ainult selliste kaupade või kaubagruppide kohta, mida soovid ise jälgida.
Samuti võiks olla Wibbitiga võimalik võrrelda pere ostukorvi nädala või kuu lõikes ning saada aimu, kui palju oleks samade kaupade peale kulunud teistes poodides.
Samuti üritab Wibbit Pärna sõnul taaselustada niiöelda drive-in tüüpi igapäevast osturutiini, kus kaubad tellitakse ja nende eest makstakse veebi kaudu, et siis toidukotile lihtsalt kusagile järgi minna. Nii säästab aega ja sellega ka raha.
Ja miks mitte arendada välja navigeerimisrakendus, mis näitab, kuidas poes liikuda, et soovitud kaubad kõige kühema ajaga ostukorvi saada.
Alustada tahab Wibbit aga tasa ja targu. Esimese asjana kavatsetakse 2011.aasta esimeses pooles luua sooduspakkumiste keskkond, kuhu saaksid kõik poed oma infot jagada.
„Igasugust reklaami ja soodustuspakkumisi on sotsiaalmeedias küll juba üsna palju, kuid meie eesmärk on anda kõige selle üle kontroll tarbija kätte, et tal tekiks võimalus filtreerida ja jälgida vaid seda infot, mis teda huvitab,“ räägib Pärn.
Võiks arvata, et tarbijaid huvitab näiteks elektroonikakauba hinnavõrdlus erinevate kaupmeeste lõikes. Aga ei, Wibbiti fookuses on just toidu- ja esmatarbekaup. „Keskmine arvutikasutaja ilmselt küll ei võrdle iga päev piima hinda erinevates poodides, kuid tal võiks oma kuise ostukorvi maksumuse vastu huvi olla küll,“ arvab Pärn.
Ühe suure kännu taha on Wibbiti tiim koosseisus Mehis Pärn, Gert Vesterberg ja Lauri Saidla kahjuks juba kinni jäänud. Nimelt pole suured poeketid eriti huvitatud hinnainfot suvalise alustava startup’iga jagama. Pärn leiab, et sooduspakkumisi võiks nad siiski jagada.
Wibbit otsib Tartu Teaduspargi abiga inimest, kes tunneks kaubanduse valdkonda ning oskaks selles vallas noortele ettevõtjatele uksi avada. Seoses StartITup võiduga hoiavad teaduspargi nõustajad projektil ka teraselt silma peal, ega lase Wibbiti tiimil liiga mugavaks muutuda.
Ettevõtmise üks autor, Mehis Pärn räägib, et algselt tekkis idee tänavu kevadel Garage48 startupide meisterdamise üritusel. Hiljuti aga võideti sellega Tartu Teaduspargi ja Tehnopoli korraldatud konkurss StartITup, mis pani projekti tõsisemalt idanema.
Portaali esialgseks nimeks on kavandatud Wibbit.eu ning see on suunatud Eesti turule.
Ideid, millist kasu võiks Wibbit poodidele või tarbijatele tuua on üsna mitmeid ning äriplaan ning strateegia pole kaugeltki paigas. Piiriks on siin suuresti fantaasia ning ajurünnakud kestavad.
Pärn räägib, et tore oleks näiteks mobiiliga poes toodetest pilte teha või nende triipkoode lugeda, saades koheselt võrdluse, palju sama asi kõrvalpoodides maksab. Mobiilile oleks vahva saada ka sooduspakkumisi või infot uudistoodetest, kuid ainult selliste kaupade või kaubagruppide kohta, mida soovid ise jälgida.
Samuti võiks olla Wibbitiga võimalik võrrelda pere ostukorvi nädala või kuu lõikes ning saada aimu, kui palju oleks samade kaupade peale kulunud teistes poodides.
Samuti üritab Wibbit Pärna sõnul taaselustada niiöelda drive-in tüüpi igapäevast osturutiini, kus kaubad tellitakse ja nende eest makstakse veebi kaudu, et siis toidukotile lihtsalt kusagile järgi minna. Nii säästab aega ja sellega ka raha.
Ja miks mitte arendada välja navigeerimisrakendus, mis näitab, kuidas poes liikuda, et soovitud kaubad kõige kühema ajaga ostukorvi saada.
Alustada tahab Wibbit aga tasa ja targu. Esimese asjana kavatsetakse 2011.aasta esimeses pooles luua sooduspakkumiste keskkond, kuhu saaksid kõik poed oma infot jagada.
„Igasugust reklaami ja soodustuspakkumisi on sotsiaalmeedias küll juba üsna palju, kuid meie eesmärk on anda kõige selle üle kontroll tarbija kätte, et tal tekiks võimalus filtreerida ja jälgida vaid seda infot, mis teda huvitab,“ räägib Pärn.
Võiks arvata, et tarbijaid huvitab näiteks elektroonikakauba hinnavõrdlus erinevate kaupmeeste lõikes. Aga ei, Wibbiti fookuses on just toidu- ja esmatarbekaup. „Keskmine arvutikasutaja ilmselt küll ei võrdle iga päev piima hinda erinevates poodides, kuid tal võiks oma kuise ostukorvi maksumuse vastu huvi olla küll,“ arvab Pärn.
Ühe suure kännu taha on Wibbiti tiim koosseisus Mehis Pärn, Gert Vesterberg ja Lauri Saidla kahjuks juba kinni jäänud. Nimelt pole suured poeketid eriti huvitatud hinnainfot suvalise alustava startup’iga jagama. Pärn leiab, et sooduspakkumisi võiks nad siiski jagada.
Wibbit otsib Tartu Teaduspargi abiga inimest, kes tunneks kaubanduse valdkonda ning oskaks selles vallas noortele ettevõtjatele uksi avada. Seoses StartITup võiduga hoiavad teaduspargi nõustajad projektil ka teraselt silma peal, ega lase Wibbiti tiimil liiga mugavaks muutuda.
TTÜ teadlased uurivad kolmemõõtmeliste kiipide tootmise võimalust
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased püüavad koos IBM-i ja Ericssoni spetsialistidega tuua kolmemõõtmelised kiibid masstootmisse, mis muudaks näiteks arvutid ja mobiiltelefonid veelgi multifunktsionaalsemaks.
Kui praegu elektroonikas kasutatavaid kiipe laotakse üksteise kõrvale, siis tulevikus peaks süsteem töötama veatult kolmemõõtmelisena ehk üksteise peal olevana. Kolmemõõtmelised kiibid on küll juba olemas, kuid nende kooslus kulgeb praegu veel üle kivide ja kändude, vahendas "Aktuaalne kaamera".
TTÜ Arvutitehnika Instituudi vanemteadur Jaan Raik selgitas, et kiibi erinevad struktuurid on nii väiksed, et kui sealt üks aatom ära kaob, siis see võib tekitada kiibi töös vea. "Selles mõttes on test ja tõrkekindlus muutunud üha tähtsamaks, et need kiibid üldse toimiksid,"
rõhutas ta.
Kolmemõõtmeliste kiipide kasutuselevõtt muudaks näiteks arvutite ja mobiiltelefonide töö veelgi tulemuslikumaks ja kõikvõimalikke praegu veel ulmevaldkonda kuuluvaid vidinaid saaks juurde liita. Paraku on kolmemõõtmelised kiibid väga ebastabiilsed. Väikseimgi keskkonnamuutus, näiteks tolmu lisandumine võib süsteemi seisata.
Jaan Raiki sõnul on kiipe väga raske testida, kuna need on kokku kleebitud erinevatest kihtidest. "Need on väga keerulised ja pole välja töötatud meetodeid, kuidas neid efektiivselt testida."
Kuidas süsteemis viga leida ja kuidas süsteem sellest ise üle saaks, seda just TTÜ arvutitehnikainstituudi teadurid uurivadki. TTÜ koordineerib europrojekti Diamond, mille esimese projekti eelarve on 60 miljonit krooni.
Kui praegu elektroonikas kasutatavaid kiipe laotakse üksteise kõrvale, siis tulevikus peaks süsteem töötama veatult kolmemõõtmelisena ehk üksteise peal olevana. Kolmemõõtmelised kiibid on küll juba olemas, kuid nende kooslus kulgeb praegu veel üle kivide ja kändude, vahendas "Aktuaalne kaamera".
TTÜ Arvutitehnika Instituudi vanemteadur Jaan Raik selgitas, et kiibi erinevad struktuurid on nii väiksed, et kui sealt üks aatom ära kaob, siis see võib tekitada kiibi töös vea. "Selles mõttes on test ja tõrkekindlus muutunud üha tähtsamaks, et need kiibid üldse toimiksid,"
rõhutas ta.
Kolmemõõtmeliste kiipide kasutuselevõtt muudaks näiteks arvutite ja mobiiltelefonide töö veelgi tulemuslikumaks ja kõikvõimalikke praegu veel ulmevaldkonda kuuluvaid vidinaid saaks juurde liita. Paraku on kolmemõõtmelised kiibid väga ebastabiilsed. Väikseimgi keskkonnamuutus, näiteks tolmu lisandumine võib süsteemi seisata.
Jaan Raiki sõnul on kiipe väga raske testida, kuna need on kokku kleebitud erinevatest kihtidest. "Need on väga keerulised ja pole välja töötatud meetodeid, kuidas neid efektiivselt testida."
Kuidas süsteemis viga leida ja kuidas süsteem sellest ise üle saaks, seda just TTÜ arvutitehnikainstituudi teadurid uurivadki. TTÜ koordineerib europrojekti Diamond, mille esimese projekti eelarve on 60 miljonit krooni.
Friday, December 17, 2010
Virtuaalne treener kutsub uuringusse spordihuvilisi
„Virtuaalse treeneri“ tarkvara ja sotsiaalse suhtluse ühendav firma Sportlyzer kavatseb 2011 jaanuarist alates läbi viia uuringu, kuhu kutsub osalema kümneid vastupidavusspordi huvilisi.
Sportlyzer arendab veebipõhist teenust – tervisesportlastele mõeldud kasutajasõbralikku treening- ja motivatsioonitarkvara. Ettevõtte eesmärk on turule tuua arvutiprogrammi juhitav niiöelda virtuaaltreener, kes annab sotsiaalvõrgustiku kaudu kasutajatele automaatseid treeningsoovitusi. Nii muutub treenerilt nõu saamine inimestele praegusest oluliselt mugavamaks ja väga palju taskukohasemaks.
Sportlyzeri asutaja Tõnis Saag ütleb aastatepikkune „igav töö“ automaatseid trennisoovitusi andva veebirakenduse välja arendamise kallal hakkab tänaseks läbi saama. Algoritmide esilagne versioon, mis peaks andma virtuaalsele treenerile elu on peaaegu lõpuni välja töötatud. Isegi treeneri karakter, või vähemasti selle prototüüp, on olemas: Facebookis elab juba mõnda aega Sportlyzeri virtuaalne treener nimega Mike Lyzer, ehkki individuaalset nõu ta veel ei anna.
Edaspidi keskendutakse Saagi sõnul kahele asjale. Esiteks Mike Lyzeri „mõistuse“ ja tema karakteri edasi arendamisele. Ning teiseks tahetakse läbi viia piiratud kasutajagrupile programmi algoritmide uuring, kuhu kutsutakse osalema kümneid harrastussportlasi vanuses 22-45. Uuringu eesmärk on luua Sportlyzeri programmile teaduslik tõestus.
Saag ütleb, et Sportlyzeri treeningpäevik koos sotsiaalse võrgustikuga avatakse veel sel aastal. Virtuaaltreener Mike hakkab individuaalselt nõu andma hiljemalt 2011 suveks.
Sportlyzeri veebirakendus peaks aitama jagu saada levinud probleemist – kõikuvast motivatsioonist. See analüüsib inimese treeninguid ja aitab tal avastada võimalikke probleeme, millest on tingitud niiöelda augud sporditegemises.
Kasutaja sisestab programmi andmed – alates vanusest, kaalust, harrastatavatest spordialadest ja senisest keskmisest treeningaktiivsusest, lõpetades jooksvalt üles märgitavate treeningute kestuse, intensiivsuse ja pulsisageduse näitajatega.
Tarkvara analüüsib andmeid ning annab Mike Lyzeri vahendusel soovitusi edaspidisteks trennideks. Ühtlasi saab spordihuviline ka selge ülevaate, kas tema vorm liigub parasjagu üles või alla.
Mike võib näiteks hoiatada, et koormus on liiga suureks läinud ning vigastuste või haigestumise oht kasvanud. Või vastupidi – et koormus on liiga väike. Samuti jälgib ta inimese motivatsiooni, paludes vajadusel probleemi täpsustamiseks täita küsimustikke.
„Mike on nagu osav treener – üht kiidab, teist julgustab, vahel harva võib mõnele ka turja hüpata“ ütleb Saag.
Hetkel Tartu Teaduspargis tegutsev Sportlyzer on läbinud Arengufondi äriinkubaatori ning kaasanud seemneinvesteeringu Rein Lemberpuult (Playtech) ja Arengufondilt. Esimene toetus on saadud ka EAS-ilt. Meeskonda kuuluvad lisaks tuntud ettevõtjale Jüri Kaljundile (CV Online, Nagi, Talentag, Emp.ly) ka sporditeadlased Kristjan Port ja Jarek Mäestu ning spordipsühholoog Aave Hannus.
Loo kirjutamist on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.
Sportlyzer arendab veebipõhist teenust – tervisesportlastele mõeldud kasutajasõbralikku treening- ja motivatsioonitarkvara. Ettevõtte eesmärk on turule tuua arvutiprogrammi juhitav niiöelda virtuaaltreener, kes annab sotsiaalvõrgustiku kaudu kasutajatele automaatseid treeningsoovitusi. Nii muutub treenerilt nõu saamine inimestele praegusest oluliselt mugavamaks ja väga palju taskukohasemaks.
Sportlyzeri asutaja Tõnis Saag ütleb aastatepikkune „igav töö“ automaatseid trennisoovitusi andva veebirakenduse välja arendamise kallal hakkab tänaseks läbi saama. Algoritmide esilagne versioon, mis peaks andma virtuaalsele treenerile elu on peaaegu lõpuni välja töötatud. Isegi treeneri karakter, või vähemasti selle prototüüp, on olemas: Facebookis elab juba mõnda aega Sportlyzeri virtuaalne treener nimega Mike Lyzer, ehkki individuaalset nõu ta veel ei anna.
Edaspidi keskendutakse Saagi sõnul kahele asjale. Esiteks Mike Lyzeri „mõistuse“ ja tema karakteri edasi arendamisele. Ning teiseks tahetakse läbi viia piiratud kasutajagrupile programmi algoritmide uuring, kuhu kutsutakse osalema kümneid harrastussportlasi vanuses 22-45. Uuringu eesmärk on luua Sportlyzeri programmile teaduslik tõestus.
Saag ütleb, et Sportlyzeri treeningpäevik koos sotsiaalse võrgustikuga avatakse veel sel aastal. Virtuaaltreener Mike hakkab individuaalselt nõu andma hiljemalt 2011 suveks.
Sportlyzeri veebirakendus peaks aitama jagu saada levinud probleemist – kõikuvast motivatsioonist. See analüüsib inimese treeninguid ja aitab tal avastada võimalikke probleeme, millest on tingitud niiöelda augud sporditegemises.
Kasutaja sisestab programmi andmed – alates vanusest, kaalust, harrastatavatest spordialadest ja senisest keskmisest treeningaktiivsusest, lõpetades jooksvalt üles märgitavate treeningute kestuse, intensiivsuse ja pulsisageduse näitajatega.
Tarkvara analüüsib andmeid ning annab Mike Lyzeri vahendusel soovitusi edaspidisteks trennideks. Ühtlasi saab spordihuviline ka selge ülevaate, kas tema vorm liigub parasjagu üles või alla.
Mike võib näiteks hoiatada, et koormus on liiga suureks läinud ning vigastuste või haigestumise oht kasvanud. Või vastupidi – et koormus on liiga väike. Samuti jälgib ta inimese motivatsiooni, paludes vajadusel probleemi täpsustamiseks täita küsimustikke.
„Mike on nagu osav treener – üht kiidab, teist julgustab, vahel harva võib mõnele ka turja hüpata“ ütleb Saag.
Hetkel Tartu Teaduspargis tegutsev Sportlyzer on läbinud Arengufondi äriinkubaatori ning kaasanud seemneinvesteeringu Rein Lemberpuult (Playtech) ja Arengufondilt. Esimene toetus on saadud ka EAS-ilt. Meeskonda kuuluvad lisaks tuntud ettevõtjale Jüri Kaljundile (CV Online, Nagi, Talentag, Emp.ly) ka sporditeadlased Kristjan Port ja Jarek Mäestu ning spordipsühholoog Aave Hannus.
Loo kirjutamist on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.
Subscribe to:
Posts (Atom)