Patendivolinik Mikk Putk ja ärikonsultant Taavi Raidma arendavad uut startup-projekti nimega CrowdIPR, mis võimaldab nutikatel tehnoloogiainimestel oma kogemuste ja teadmistega raha teenida.
Tegu on tehnoloogiauuringute nn crowdsourcing’u platformiga. Erinevad inimesed üle maailma, kes soovivad oma valdkondlike teadmiste ja oskuste pealt teenida, saavad CrowdIPRi kaudu liituda neile huvipakkuvate uurimisprojektidega.
Lähtudes lihtsast ja selgest põhimõttest “mitu pead on ikka mitu pead” (ehk kollektiivselt on kasutada rohkem ajusid, töövahendeid, keeleoskusi, otsingutööriistu jm) pannakse nii kokku kvaliteetsemad, põhjalikumad ja kasulikumad uuringud, mida CrowdIPR oma klientidele, näiteks ettevõtjatele või teadusasutustele pakub.
“Sihtgrupiks on eelkõige tehnoloogia- ja tootearendusega tegelevad ettevõtted ning üksikisikud- näiteks insenerid ja teadlased,” ütleb Taavi Raidma.
Viimastel aastatel aktiivsemalt rahvusvahelist patendivaldkonna suhtlusvõrgustikku ja Eesti intellektuaalomandi valdkonna ajaveebi IPEstonia arendanud Putk räägib, et CrowdIPRi idee sündis juba 2008. aastal.
“Olin pikalt uurinud paljusid maailmas levinud patendiuuringute süsteeme ning andmebaase, et paremini ja efektiivsemalt erinevaid taustauuringuid teha. Häid lahendusi leidus, kuid kõigil olid omad probleemid ja puudused. Sellest tekkiski mõte ühendada inimesed kollektiivsete infouuringute tegemiseks, ” ütleb ta.
Koos Raidmaga, kes lõpetas mullu London School of Economicsi ja nõustab hetkel Eesti ettevõtjaid teadus-ja arendusprojektide ettevalmistamisel ning läbiviimisel, saigi ettevõtmine käima lükatud. CrowdIPRi juures on nõustajatena abiks ka Euroopa patendivolinik Margus Sarap ja tarkvaraarendaja Taavet Kikas.
Pilootprojektidega alustatakse suve lõpus ning esimesena võetakse ette tehnoloogia taustauuringud. Sellised, mis annaksid tellijale ülevaate teda huvitava valdkonna viimastest arengutest. Näiteks kui ettevõte arendab LED-ekraanide toitesüsteeme ja teda huvitab, mis on uusimad lahendused, mida mujal maailmas on tehtud, saab ta sisestada oma teema CrowdIPR keskkonda kollektiivse taustauuringu läbiviimiseks.
Aja jooksul läheksid uuringud spetsiifilisemaks ning nende spekter laieneks.
Lisanduksid ka konkreetsemad patendi-, disaini- ja kaubamärgiuuringud.
Kuid kes siis peaks oma kogemustega CrowdIPRi uuringutes osalema? Raidma ja Putk leiavad, et need võiksid olla erinevate tehnoloogiavaldkondade asjatundjaid ja entusiastid, kes omavad oma alal tugevaid teadmisi ja on nõus neid tasu eest teistega jagama.
CrowdIPR jaotab uuringutelt teenitud tulu uuringus osalejate vahel vastavalt nende reaalsele panusele.
Uudsel töökorraldusel on mitmeid eeliseid. Mitme inimesega viiakse uuringud läbi kiiremini, kuna inimesed on üle maailma ja töö käib 24/7. Tulemus on ka kvaliteetsem, sest kasutatakse suuremaid kogemusi ja rohkem erinevaid “tööriistu”.
Uuringu meeskonnas on erinevate keelte oskajaid ning seeläbi suudetakse vähema aja jooksul läbi töötada palju rohkem materjale.
Hetkel on CrowdIPR projekt nii kaugel, et Putk ja Raidma on alustanud uurijate ja klientide kontaktide kogumist. Huvilisi olevat koguni 70 riigist! Samuti käivad läbirääkimised esimeste potentsiaalsete projektide osas Eestis ja USAs.
Nutikas kitsa nišši äriidee ja oma ala asjatundjad projekti vedamas - need kaks tegurit võimaldavad CrowdIPRile panna kõrgeid lootusi.
Loo autor: Toivo Tänavsuu
Wednesday, July 20, 2011
Narvas pettunud RevelMobilt teenus “Kus Ma Olen?”
Varem Narvas tegutsenud mobiili- ja veebirakenduste töökoda RevelMob tõi hiljaaegu turule teenuse nimega “Where M I” ehk Kus Ma Olen?
Teenus on mõneti sarnane teise Eesti startupi Tracklog omale, kuid erinevalt Tracklogist, mis jälgib sportlasi (suusatajaid, rattureid, jooksjaid jne) nende külge pandud GPS seadmete abil, võimaldab “Where M I” inimeste liikumist jälgida iPhone või Androidi telefonide abil.
“Where M I” saabus AppStore’i müüki mõned kuud tagasi (hind 1,99USD) ehk niiöelda maratonide hooaja alguses. RevelMobi asutaja, Eesti juurtega, kuid Londonis elav Roman Grigorjev ütleb, et erilist edu teenus praeguseks saavutanud pole, kuid firmal olevat mõned huvitavad uuendused veel varuks.
Jooksumaratonil on “Where M I”st kasu sel moel, et selle abil saavad pealtvaatajad jälgida jooksja edenemist rajal, liikuda temast ette raja äärde ergutama või lihtsalt veenduda, et nad on finišeerumise ajal õiges kohas.
Positsioneering aktiveerub niiöelda WMI võtmega (Location Key), mis on rakendusega kaasas. Reaalajas jälgimine “Where M I” abil on Grigorjevi sõnul mugav ega nõua kasutaja registreerimist.
Apple’i, Androidi, Nokia, Windows Mobile’i ja Samsungi seadmetel teenuseid arendav RevelMob kerkis mõned aastad tagasi Eesti startup-maastikul huviorbiiti seoses sellega, et oli esimene või üks esimesi tehnoloogia-alaseid startupe, mis asus Narvas.
Hiljuti koliti Narvast siiski ära Tallinna.
“Narval on suur potentsiaal, kuid tema nõukogudelik pärand ja tööeetika ei võimalda seal õieti startup-ettevõttena töötada,” räägib Grigorjev. “Sa ju tahad, et inimesed töötaksid, ilma et peaksid neil kogu aeg kätt hoidma ja ütlema, mida tuleb teha. Kahjuks pole nad võimelised iseseisvalt tööd tegema. See pole aga võimalik, kuna ma ei saa olla kogu aeg kohapeal.”
RevelMobi kodulehe andmetel on firma arendanud igasuguseid meelelahutuslikke kiiksudega aplikatsioone. Võiks lausa küsida, milleks ja kellele neid vaja on ja millist väärtust nad loovad? Firma lemmikud näivad olevat erinevad animeeritud rakendused, üks tähelepanuväärsemaid neist seostub jäneste enesetappudega.
Loo autor: Toivo Tänavsuu
Teenus on mõneti sarnane teise Eesti startupi Tracklog omale, kuid erinevalt Tracklogist, mis jälgib sportlasi (suusatajaid, rattureid, jooksjaid jne) nende külge pandud GPS seadmete abil, võimaldab “Where M I” inimeste liikumist jälgida iPhone või Androidi telefonide abil.
“Where M I” saabus AppStore’i müüki mõned kuud tagasi (hind 1,99USD) ehk niiöelda maratonide hooaja alguses. RevelMobi asutaja, Eesti juurtega, kuid Londonis elav Roman Grigorjev ütleb, et erilist edu teenus praeguseks saavutanud pole, kuid firmal olevat mõned huvitavad uuendused veel varuks.
Jooksumaratonil on “Where M I”st kasu sel moel, et selle abil saavad pealtvaatajad jälgida jooksja edenemist rajal, liikuda temast ette raja äärde ergutama või lihtsalt veenduda, et nad on finišeerumise ajal õiges kohas.
Positsioneering aktiveerub niiöelda WMI võtmega (Location Key), mis on rakendusega kaasas. Reaalajas jälgimine “Where M I” abil on Grigorjevi sõnul mugav ega nõua kasutaja registreerimist.
Apple’i, Androidi, Nokia, Windows Mobile’i ja Samsungi seadmetel teenuseid arendav RevelMob kerkis mõned aastad tagasi Eesti startup-maastikul huviorbiiti seoses sellega, et oli esimene või üks esimesi tehnoloogia-alaseid startupe, mis asus Narvas.
Hiljuti koliti Narvast siiski ära Tallinna.
“Narval on suur potentsiaal, kuid tema nõukogudelik pärand ja tööeetika ei võimalda seal õieti startup-ettevõttena töötada,” räägib Grigorjev. “Sa ju tahad, et inimesed töötaksid, ilma et peaksid neil kogu aeg kätt hoidma ja ütlema, mida tuleb teha. Kahjuks pole nad võimelised iseseisvalt tööd tegema. See pole aga võimalik, kuna ma ei saa olla kogu aeg kohapeal.”
RevelMobi kodulehe andmetel on firma arendanud igasuguseid meelelahutuslikke kiiksudega aplikatsioone. Võiks lausa küsida, milleks ja kellele neid vaja on ja millist väärtust nad loovad? Firma lemmikud näivad olevat erinevad animeeritud rakendused, üks tähelepanuväärsemaid neist seostub jäneste enesetappudega.
Loo autor: Toivo Tänavsuu
BeerMe leiab linnast parimad õllekad
Martin Born (25) ja tema arvutiinseneride tiim tahavad peagi turule tuua suviselt asjakohase nutitelefoniteenuse nimega BeerMe. See aitaks inimestel leida parimate pakkumistega õllekaid esmalt Tallinna linnas, hiljem ka näiteks Pärnus.
Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks. Kasutajad saavad häid pakkumisi sõpradega jagada, end Foursquare’i põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes.
BeerMe peaks välja kujunema kasutajate endi poolt edastatava info põhjal. See tähendab, et mitte Born ise ei kavatse kõiki Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist.
Born ja tema tiim on mõnda aega eksperimenteerinud ka ideega asukohapõhisest ostukorviotsingust, see arendatav teenus kannab nime PriceTagiks ning BeerMe on temast sisuliselt välja kasvanud.
PriceTagi algne idee oli luua tarbijatele võimalus võrrelda ostukorve erinevates kauplustes, et saaks teha teadlikumaid ja säästlikumaid ostuotsuseid. “See oleks nagu Google Search, aga sellega saaks otsida toiduaineid ja nende hindu,” ütleb Born. Ühtlasi võimaldaks teenus tema sõnul ka pere-eelarvet koostada ja jälgida.
Nagu BeerMe’gi puhul oleks info kaupade hindade ja sooduspakkumiste kohta süsteemi kogutud tarbijate endi poolt nn crowdsourcing’u põhimõttel. Et terve ostukorvi põhine rakendus osutus liiga suureks ettevõtmiseks ning polnud kindlust, kuidas tarbijad selle vastu võtavad, otsustasidki Born ja tema kolleegid esialgu õllest alustada ning sealt vaikselt edasi liikuda.
Tulevikus võiks siis samalt tiimilt tulla näiteks mobiilirakendused nagu CoctailMe, DateMe, CoffeeMe jne.
Born on terve elu mänginud korvpalli ja hiljem õppinud Tartu ülikoolis kehakultuuri. Kuus aastat müüs ta USAs ukselt uksele raamatuid, samuti on ta töötanud Peep Vainu koolitusfirmas.
Loo autor: Toivo Tänavsuu
Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks. Kasutajad saavad häid pakkumisi sõpradega jagada, end Foursquare’i põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes.
BeerMe peaks välja kujunema kasutajate endi poolt edastatava info põhjal. See tähendab, et mitte Born ise ei kavatse kõiki Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist.
Born ja tema tiim on mõnda aega eksperimenteerinud ka ideega asukohapõhisest ostukorviotsingust, see arendatav teenus kannab nime PriceTagiks ning BeerMe on temast sisuliselt välja kasvanud.
PriceTagi algne idee oli luua tarbijatele võimalus võrrelda ostukorve erinevates kauplustes, et saaks teha teadlikumaid ja säästlikumaid ostuotsuseid. “See oleks nagu Google Search, aga sellega saaks otsida toiduaineid ja nende hindu,” ütleb Born. Ühtlasi võimaldaks teenus tema sõnul ka pere-eelarvet koostada ja jälgida.
Nagu BeerMe’gi puhul oleks info kaupade hindade ja sooduspakkumiste kohta süsteemi kogutud tarbijate endi poolt nn crowdsourcing’u põhimõttel. Et terve ostukorvi põhine rakendus osutus liiga suureks ettevõtmiseks ning polnud kindlust, kuidas tarbijad selle vastu võtavad, otsustasidki Born ja tema kolleegid esialgu õllest alustada ning sealt vaikselt edasi liikuda.
Tulevikus võiks siis samalt tiimilt tulla näiteks mobiilirakendused nagu CoctailMe, DateMe, CoffeeMe jne.
Born on terve elu mänginud korvpalli ja hiljem õppinud Tartu ülikoolis kehakultuuri. Kuus aastat müüs ta USAs ukselt uksele raamatuid, samuti on ta töötanud Peep Vainu koolitusfirmas.
Loo autor: Toivo Tänavsuu
Käivitub transpordioksjon OstaVedu.ee
Ettevõtja Reiko Raie kavatseb neil päevil turule tulla veebipõhise transpordioksjoniga OstaVedu.ee ning edu korral selle ka teistele turgudele viia.
Raie räägib, et töötas pool aastat tagasi ühe ehitusmaterjalide tootja juures müügijuhina, kus tema kliendid paiknesid poole Eesti suurusel alal. Seal töötades puutus ta igapäevaselt kokku paari terava probleemiga, millest saigi aluse OstaVedu idee.
Probleemi kirjeldab ta nii: “Helistab klient Pärnust ja ütleb, et tal on homseks vaja kolm alusetäit müürisegu. Mina helistan logistikule: palun organiseeri! Logistik helistab läbi tuttavad transpordifirmad ja teatab mulle: ei saa, pole vaba transporti. Või et pean Pärnusse saatma veel 10 alusetäit, et vedu ära tasuks.”
Logistik ei jõua kõiki transpordiettevõtjaid ükshaaval läbi helistada. Klient jääb kaubast ilma või läheb vedu ülimalt kulukaks. Samal ajal sõidavad kaubaautod tehase ja Pärnu vahel pooltühjana aga keegi ei tea, mis või kes need täpsemalt on.
Nii sündiski idee transpordioksjonist, kus kaubaomanikud saavad oksjone välja kuulutada ning vedajad neile oma pakkumisi teha. Kaubasaatjate jaoks saab OstaVedu kasutamine olema tasuta, kaubavedajatelt hakatakse küsima 20 eurost kuutasu.
Seejuures on hoolitsetud selle eest, et pakkujad ja tellijad omavahel kokku ei mängiks ja sohki ei teeks. Samuti selle eest, et oksjoni võitja valimisel saaks vaadata mitte ainult odavaimat hinda, vaid ka pakkujate renomeed ja nendele varem antud kommentaare.
Eestis on Raie andmetel umbes 3500 transpordi- ja logistikafirmat. Raie oleks rahul kui vähemalt 200 neist oleksid kuue kuu pärast OstaVedu aktiivsed kasutajad. Erilist kasu peaks projektist sündima väiksemate ettevõtjate jaoks, kel pole võimalik end laialdaselt reklaamida.
Suurima väljakutsena näeb Raie kaubaomanike kaasamist, sest kui pole kaupa, pole ka oksjoneid ja vedajad kaotavad asja vastu huvi.
Juba olevat Raiel ka eelkokkulepped transpordioksjoni käitivamiseks Lätis.
Loo autor: Toivo Tänavsuu
Raie räägib, et töötas pool aastat tagasi ühe ehitusmaterjalide tootja juures müügijuhina, kus tema kliendid paiknesid poole Eesti suurusel alal. Seal töötades puutus ta igapäevaselt kokku paari terava probleemiga, millest saigi aluse OstaVedu idee.
Probleemi kirjeldab ta nii: “Helistab klient Pärnust ja ütleb, et tal on homseks vaja kolm alusetäit müürisegu. Mina helistan logistikule: palun organiseeri! Logistik helistab läbi tuttavad transpordifirmad ja teatab mulle: ei saa, pole vaba transporti. Või et pean Pärnusse saatma veel 10 alusetäit, et vedu ära tasuks.”
Logistik ei jõua kõiki transpordiettevõtjaid ükshaaval läbi helistada. Klient jääb kaubast ilma või läheb vedu ülimalt kulukaks. Samal ajal sõidavad kaubaautod tehase ja Pärnu vahel pooltühjana aga keegi ei tea, mis või kes need täpsemalt on.
Nii sündiski idee transpordioksjonist, kus kaubaomanikud saavad oksjone välja kuulutada ning vedajad neile oma pakkumisi teha. Kaubasaatjate jaoks saab OstaVedu kasutamine olema tasuta, kaubavedajatelt hakatakse küsima 20 eurost kuutasu.
Seejuures on hoolitsetud selle eest, et pakkujad ja tellijad omavahel kokku ei mängiks ja sohki ei teeks. Samuti selle eest, et oksjoni võitja valimisel saaks vaadata mitte ainult odavaimat hinda, vaid ka pakkujate renomeed ja nendele varem antud kommentaare.
Eestis on Raie andmetel umbes 3500 transpordi- ja logistikafirmat. Raie oleks rahul kui vähemalt 200 neist oleksid kuue kuu pärast OstaVedu aktiivsed kasutajad. Erilist kasu peaks projektist sündima väiksemate ettevõtjate jaoks, kel pole võimalik end laialdaselt reklaamida.
Suurima väljakutsena näeb Raie kaubaomanike kaasamist, sest kui pole kaupa, pole ka oksjoneid ja vedajad kaotavad asja vastu huvi.
Juba olevat Raiel ka eelkokkulepped transpordioksjoni käitivamiseks Lätis.
Loo autor: Toivo Tänavsuu
Subscribe to:
Posts (Atom)