Huvi keskmes odav energia

Marju Himma, Tartu Postimees 25.01.2010

Tartu Ülikooli keemiainstituudi direktor Enn Lust tõi välja väikeses klaaskarbis rohekalt läikiva plaadi ehk tahkoksiid-kütuseelemendi, mis on energia muundamise seade. See suudab toota vesinikust elektrit ning kuna kütuseelement muundab keemilise energia otse elektrienergiaks, on see ilmselt maailma efektiivseim elektritootmise vahend.

Asja vastu tundis huvi Eesti Gaasi juhatuse liige ning Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg.

Hamburg: Kogu see kütuseelementide asi on praegu maailmas väga in-teema.

See aeg, kus autod sõidavad kütuseelemendiga, on mõnekümne aasta praktika. Järgmine on see, et energiat ei pea me tootma suures Narva elektrijaamas, vaid võime toota oma esikus kütuseelemendiga. See on üks tuleviku leiutis, mille kaudu saavad Eesti insenerid oma teadmisi müüa. Kui seda kütuseelementi saab Eestis tootma hakata, oleks see suurepärane. Aga kus selle tootmise võiks käima panna? Lust: Analüüsitakse veel, kas oleks targem teha seda Tallinnas või Tartus.

Hamburg: Jah, see on ikka tulevikuäri. Eks minu huvi on ka see, et ootan inimestelt, kes praegu on alles võib-olla ehk põhikoolis, et nad hiljem välja õpiks ja siis sellega tegelema hakkaks.
Lust: Me tahaksime hakata koostööd tegema Sillamäe kutsehariduskeskusega.
Sillamäe kutsehariduskeskuses uuritakse haruldasi muld-metalle ja uudseid tehn
oloogiaid.

Kui koostöö läheb käima, teeme meie siin sarnase õppeprogrammi, et seda valdkonda arendada, ja sealt saaks tulla siia edasi õppima. See programm on oluline, et saaks kütuseelementi Eestis toota.

Hamburg: Eestis on kütuseelementide teema juba päris vana. Siin on sellega tegelenud selline ettevõte nagu Elcogen, mis teeb ka Tartu Ülikooli teadlastega koostööd. Kui me jõuaksime tootmiseni, oleks see üks asi, millel oleks reaalne väljund.

Minu kui ettevõtja huvi on siin selles, et kunagi ostis Eesti Gaas Elcogeni aktsiaid. Kuna kütuseelement töötab vesinikul ning vesinikku on kõige odavam toota maagaasist, siis olime väga huvitatud sellest koostööst. Eesti Gaasi ühed omanikud, sakslased, olid natuke skeptilised. Ja meie huvi ongi, et kütuseelementi nii palju edasi arendataks, et ühel hetkel oleks seda maagaasist saadud vesinikku tarvis laiemas tarbimises.

Masinatootja trotsib masu tootearendusega

Jõgevamaal Tabiveres masinad ja seadmeid tootev OÜ Same on viimase aasta jooksul juurutanud tootmisse kaks uut innovaatilist toodet, ketaspuisturi ja metsaveohaagise ning alustanud nende edukat eksporti Rootsi koostööpartneri kaudu kirjutab Väinu Rozental Äripäevas.

Tabiveres asuva masinaehitusfirma OÜ Same juhataja Tarmo Tein uut tüüpi ketaspuisturi juures, mille tootmise alustamist toetas EAS poole miljoni krooniga. Foto: Väinu Rozental

Same hakkas uut tüüpi metsaveohaagis-tõstukit välja töötama üle-eelmise aasta sügisel ning praegu pakuvad nad juba kaheksat mudelit. Same plaanib alanud aastal müüa kuni 150 metsaveohaagist.

Eelmise aasta varakevadel tõi Same turule uut tüüpi ketaspuisturi, mille tootearenduseks saadi EASist 0,5 miljonit krooni toetust. Same on teehooldustöödel traktori haagises kasutatavaid eri tüüpi liivapuistureid valmistanud üle kümne aasta, kuid ketaspuisturi tööpõhimõte erineb varasematest mudelitest kardinaalselt.

"Puisturi all on ketas, mille pöörlemiskiiruse muutmisega saab puiste laiust reguleerida kuni kaheksa meetrini," selgitas Tein. "Samuti on uus puistur varustatud GPS-seadmega, mis reguleerib vastavalt traktori sõidukiirusele etteantavat puistematerjali kogust." Teini sõnul toodavad nad puistureid, mida kasutatakse talviseks libedustõrjeks eeskätt väiksematel teedel, parkimisplatsidel ja muudes kohtades, kus on oluline väga hea manööverdamisvõime ning suur tööviljakus.

"Me ei trügi oma seadmetega Tallinna-Tartu maanteele, meie puistur on mõeldud kohalike teede hooldamiseks," lausus Tein ja tõdes, et kuna Eestis kahjuks kõrvalistel teedel libedustõrjet eriti ei tehta, läheb peaaegu kogu toodang eksporti. Vanemaid valts-tüüpi puistureid on Same müünud aastas umbes paarsada ja uusi, hinna poolest poole kallimaid ketaspuistureid on seni müüdud 25.

Same tõeliseks müügihitiks on aga kujunenud 2004. aastal tootmisse juurutatud kett-võsaniiduk, millega on hõlbus teeääri ja jäätmaid võsast puhastada.

"Kui me võsaniidukiga turule tulles prognoosisime, et müüme aastas ehk 50 masinat, siis tegelikult on nõudlus tunduvalt suurem," rääkis Tein ja lisas, et nende suhteliselt eduka tegutsemise alus on olnud keskendumine ekspordile.

OÜ Same moodustati 1992. aastal endise Saadjärve kolhoosi uue tehnika grupi baasil, osanikeks said ja on praeguseni kõik 11 tollast töötajat. 1994. aastal alustati koostööd Skandinaavia ühe suurema teehooldusmasinate müüjaga, Rootsi firmaga Trejon AB, mis alates 2000. aastast omab OÜst Same 30 protsenti.


Allikas: Väinu Rozental, Äripäev, 04.01.2010
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4551/uud_uudidx_455105

Eestlased tahavad välja mõelda kõnniroboti

Autor: Lehte Ilves

Noore mehena ratastooli jäänud Tanel Joost (pildil) pani kokku meeskonna, kes hakkab Eestis välja töötama kõnnirobotit, mis aitab ratastoolis inimestel oma jalgel kõndida ega lase kehal unustada kõndimist.

Haapsalu neuroloogiahaigla kõnnilabori avamisel läinud neljapäeval oli üks õnnitleja Tanel Joost Tartust, kes on olnud nii Haapsalu neuroloogiahaigla patsient kui ka koostööpartner.
Kõnnirobot pole mõeldud koduseks kasutamiseks, vaid eelkõige rehabilitatsioonikeskustes, kus saavad puudega inimesed kõndimist harjutada. „Mõte on selles, et taastada närvimälu ja lihaste toonus,” selgitas Joost. „See ei ole mingi imevahend, aga parandab taastusravi tulemust.”

Kõnnirobotiga hakkavad tegelema robootikud ja füsioterapeudid, koostööd tehakse nii Haapsalu neuroloogiahaigla kui ka Joosti enda firmaga.

Robotimeeskonda kuulub seitse inimest: kaks OÜst Equa, kaks Haapsalu taastusravihaiglast, kaks Energiatehnika OÜst ja konsultant. Mõte kõnniroboti tootmiseks tuli Equa tootmisjuhilt Ramon Lippuselt.

Kõnniroboti valmistamine on kavandatud kahes etapis. Esimesena on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud eeluuringu projekt, et selgitada, kas selle toote valmistamiseks on autoriõiguslikke takistusi. Projekti on EAS heaks kiitnud.

Põhiprojekti elluviimiseks on kavas taotleda EASilt osalist finantseerimist. Põhiprojekt hõlmab kõnniroboti ehitamist, katsetamist ja kontrollimist ning seeriatootmisse juurutamist.

Joost tunnistas, et tööd on palju ja kogu protsess võib aega võtta paar aastat.
„Usun, et järgmisel suvel võiks meil olla juba kas midagi näidata või rääkida,” oli ta optimistlik.
Kõnniroboti maksumus võib jääda mõne miljoni krooni kanti. Kui riik toetab roboti väljatöötamist, ei pea neid kulusid toote hinda kandma ja tarbijale tuleb toode odavamalt kätte.
„Üks selle projekti eesmärke ongi töötada välja kõnnirobot, mis oleks taskukohasem Eesti asutustele,” sõnas Joost. Välismaised analoogid maksavad 3–4 miljonit krooni.

Joosti firma tahab seda robotit ka eksportida. „Meie firmal on üle kümne aasta pikkune kogemus uute toodete väljatöötamisel ja turustamisel,” selgitas Joost. „See projekt on meie ajaloos kõige suurem.” Joosti sõnul on teistes riikides kõnniroboteid ennegi valmistatud, kuid Eestis tehtu peaks olema taskukohane meie riigi elanikele. Joost ütles, et Haapsalu haiglas patsiendina olla pole tal aega: „Mul on kolm tootmisettevõtet. Igapäevaelu on kiire.”

Tanel Joost tunnistas, et 19aastasena autoõnnetuse järel ratastooli jäämine on talle palju õpetanud. Ta lõpetas keskkooli ja Tartu ülikooli avaliku halduse erialal. Vennaga kahasse on neil OU Equa ja nad on Eesti üks suuremaid meditsiinitarvete ja invatoodete valmistajaid.

Kroonika kirjutas 2003. aasta oktoobris, et ärimees ja Tartu linnavolikogu liige Tanel Joost veedab suure osa oma ajast lennukis messidele ja konverentsidele sõites. Selles ei oleks midagi ebatavalist, kui kokpitis ei ootaks teda ratastool.

Miks on vaja Eesti oma kõnnirobotit?
Priit Eelmäe
Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees

Head leiutised on kallid, meie robot võiks olla odavam. Praegu Tallinnas kasutatav robot Locomat maksab üle 3 miljoni krooni. See aparaat lubab kõndida vaid liikuval kõnnirajal.
Meie projekt tahab teha roboti, mis võimaldaks ruumis ringi liikuda. See on ambitsioonikas ja unikaalne plaan. Meie haigla osa on olla meditsiini poolelt tark nõuandja ja pakkuda keskkonda, mille aluselt saaks roboti välja töötada ja tema sisukust hinnata. Esimene prototüüp peaks meie majas katsetuse läbi tegema.
Kui selline robot peaks käiku minema, muudab ta keeruliste närvisüsteemi haiguste ravi tulemuslikumaks ja odavamaks. Usun, et robootikal on rehabilitatsioonis suur tulevik.

Avaldatud Lääne Elus 3. novembril 2009

Ettevõtte info:
EQUA OÜ http://www.equa.ee/
· Tegevusvaldkond: meditsiinimööbel, invaabivahendid ja meditsiinitehnika.
· Toetuse saamine: teadus- ja arendustegevus, eeluuring 1,74 mln kr (2009),