Terviseteadus ulatub ka moosipurki

Kristiina Kruuse, Tartu Postimees, 25.01.2010

Ladina keeles marjake ehk AS Bacula, Tartumaal Rõngus registreeritud moositootja, on viimased kolm aastat teinud koostööd Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga arenduskeskuse Piima TAK tegevuste raames ning on õige lähedal funktsionaalse moosi turule toomisele. AS Bacula juht Vahur Vuks vahetas mõtteid meditsiinidoktor Mihkel Zilmeriga.



Vuks: Millised suunad on toiduainete turul seoses arstiteadusega?

Zilmer: Oo, sellest rääkisin just pikalt TÜ ja ettevõtete kohtumispäeval, siin piirduksin moosidega. Sina toodad moose. Selleks, et moos säiliks, pannakse sellesse säilitusaineid.

Mõistlik moositootja peaks minema seda teed, et tasapisi kaovad moosist ära need lisatud ained, mis võiksid tekitada probleeme. Praegu on ülikooli teadlased lõpetamas funktsionaalse moosi loomise tehnoloogia väljaarendamist ja selle moosi tulevane tootja istub minu kõrval.

Vuks: Meie huviks on anda teaduse abil lisaväärtust oma toodetele ja selles saavad firma ja ülikool koostööd teha. Ülikool teeb seda, mida ta teab ja oskab, ja ettevõte teeb seda, milles tema on hea. Kumbki jääb oma liistude juurde, aga eesmärk on teha üks sobilik king.

Zilmer: Ma toon sellise näite, et paljud, kes oma toodetes moosi kasutavad, ostavad selle väljastpoolt Eestit. Neil moosidel pole otseselt midagi viga, aga sinna on lisatud selliseid asju, mis seal ei peaks olema. Funktsionaalne moos on aga väga ilus näide sellest, kuidas Eesti tootja toodab Eesti toorainest suurepärast moosi ja annab teistele tootjatele võimaluse kasutada seda oma toodete paremaks tegemiseks. Hulk Eesti inimesi saab tööd ja kaup on korralik. Vaid üks näide selle kohta: hoidsime neid moose aknalaual mitu kuud, aga mitte mingisugust hallitust ei tekkinud, kuigi säilitusaineid pole lisatud.

Vuks: Moosi tegemiseks on väga lihtne retsept: moosi sisse tuleb marju panna. Kõik.
Zilmer: Väga õige, aga siin tuleb mängu ka tootevalmistaja firma tõeline professionaalsus. Teadlased võivad ju anda hea kompositsiooni, aga kui tootmine pole tasemel, siis pole sellest kasu. Kui aga kokku saavad hea tootmiskvaliteet ja teadustarkus, siis saab juhtuda ainult häid asju. Mul on hea meel, et Eestis tuleb järjest juurde neid, kes teevad teadlastega koostööd, sest oleme alati teadnud, et üks Eesti Nokia ongi Normaalne

Huvi keskmes odav energia

Marju Himma, Tartu Postimees 25.01.2010

Tartu Ülikooli keemiainstituudi direktor Enn Lust tõi välja väikeses klaaskarbis rohekalt läikiva plaadi ehk tahkoksiid-kütuseelemendi, mis on energia muundamise seade. See suudab toota vesinikust elektrit ning kuna kütuseelement muundab keemilise energia otse elektrienergiaks, on see ilmselt maailma efektiivseim elektritootmise vahend.

Asja vastu tundis huvi Eesti Gaasi juhatuse liige ning Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburg.

Hamburg: Kogu see kütuseelementide asi on praegu maailmas väga in-teema.

See aeg, kus autod sõidavad kütuseelemendiga, on mõnekümne aasta praktika. Järgmine on see, et energiat ei pea me tootma suures Narva elektrijaamas, vaid võime toota oma esikus kütuseelemendiga. See on üks tuleviku leiutis, mille kaudu saavad Eesti insenerid oma teadmisi müüa. Kui seda kütuseelementi saab Eestis tootma hakata, oleks see suurepärane. Aga kus selle tootmise võiks käima panna? Lust: Analüüsitakse veel, kas oleks targem teha seda Tallinnas või Tartus.

Hamburg: Jah, see on ikka tulevikuäri. Eks minu huvi on ka see, et ootan inimestelt, kes praegu on alles võib-olla ehk põhikoolis, et nad hiljem välja õpiks ja siis sellega tegelema hakkaks.
Lust: Me tahaksime hakata koostööd tegema Sillamäe kutsehariduskeskusega.
Sillamäe kutsehariduskeskuses uuritakse haruldasi muld-metalle ja uudseid tehn
oloogiaid.

Kui koostöö läheb käima, teeme meie siin sarnase õppeprogrammi, et seda valdkonda arendada, ja sealt saaks tulla siia edasi õppima. See programm on oluline, et saaks kütuseelementi Eestis toota.

Hamburg: Eestis on kütuseelementide teema juba päris vana. Siin on sellega tegelenud selline ettevõte nagu Elcogen, mis teeb ka Tartu Ülikooli teadlastega koostööd. Kui me jõuaksime tootmiseni, oleks see üks asi, millel oleks reaalne väljund.

Minu kui ettevõtja huvi on siin selles, et kunagi ostis Eesti Gaas Elcogeni aktsiaid. Kuna kütuseelement töötab vesinikul ning vesinikku on kõige odavam toota maagaasist, siis olime väga huvitatud sellest koostööst. Eesti Gaasi ühed omanikud, sakslased, olid natuke skeptilised. Ja meie huvi ongi, et kütuseelementi nii palju edasi arendataks, et ühel hetkel oleks seda maagaasist saadud vesinikku tarvis laiemas tarbimises.

Mobi ja Nutiteq hakkavad ühiselt mobiilirakendusi pakkuma

Eile teatasid mobiiliteenuste pakkuja Mobi Solutions ja asukohapõhiste mobiilirakenduste arendaja Nutiteq tehingust, mille käigus Mobi Solutions omandas kolmandiku Nutiteqist.

Fotol: Mobi partner Veljo Otsason ning Nutiteqi juht Jaak Laineste.
Allikas: Mobi Solutions koduleht.


Mobi investeering ettevõttesse võimendab Nutiteqi tootearendust ja turundust, firmade koostööst tekib Euroopa mastaabis arvestatav tegija.

"Mobiilsetes seadmetes kasutatavad asukohapõhised rakendused on kiirelt kasvava nõudlusega valdkond", ütles Mobi partner Rain Rannu. "Nutiteqi ajud ning kogemus mobiilse kaarditarkvara vallas on unikaalsed ning ühiselt suudame uute ja ägedate lahendustega turule tulla. Meil on samas rütmis hingavad, sama visiooni ning väärtusi jagavad tiimid - sellest kujunes koostööle hea alus."

Eestis on Nutiteqi loodud rakendustest kättesaadav “EMT Eesti Kaart”, mida on laetud enam kui 10.000 telefoni. Enamus Nutiteq OÜ käibest tuleb USA, Saksamaa, Lähis-Ida ning Austraalia turgudelt. Populaarseimal Nutiteq tehnoloogiat kasutaval mobiiliteenusel USAs on üle 2 miljoni lõppkasutaja.

“Lähiaastad tulevad põnevad" ütles Nutiteqi asutaja ja juht Jaak Laineste. "Mobil on kogenud meeskond mobiilivaldkonna teenustes ja Nutiteqil rahvusvaheliselt arvestatav tase kaarditarkvara arendamises. Kombinatsioonis luuakse mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mastaabis arvestatav asukohapõhiste mobiili-lahenduste loomise võimekus.”

Nutiteq on 2006. a asutatud Tartu Teaduspargis asuv ettevõte, kes arendab mobiiltelefonide tarkvara. Firma peamisteks klientideks on innovaatiliste veebiteenuste pakkujad, mobiilioperaatorid ja asukohapõhise sisu pakkujad.

Mobi Solutions on 2001. aastal Tartus asutatud rahvusvaheline mobiiliteenuste, SMS-gateway ja SMS-makse teenuste pakkuja ning SMS-hulgisaatmise vahendaja. Mobi tütarettevõte Fortumo SMS-makseteenused on kättesaadavad 30 riigis Euroopas ja Aasias.

Lisainfo: http://mobisolutions.com/ ja http://nutiteq.com/

Masinatootja trotsib masu tootearendusega

Jõgevamaal Tabiveres masinad ja seadmeid tootev OÜ Same on viimase aasta jooksul juurutanud tootmisse kaks uut innovaatilist toodet, ketaspuisturi ja metsaveohaagise ning alustanud nende edukat eksporti Rootsi koostööpartneri kaudu kirjutab Väinu Rozental Äripäevas.

Tabiveres asuva masinaehitusfirma OÜ Same juhataja Tarmo Tein uut tüüpi ketaspuisturi juures, mille tootmise alustamist toetas EAS poole miljoni krooniga. Foto: Väinu Rozental

Same hakkas uut tüüpi metsaveohaagis-tõstukit välja töötama üle-eelmise aasta sügisel ning praegu pakuvad nad juba kaheksat mudelit. Same plaanib alanud aastal müüa kuni 150 metsaveohaagist.

Eelmise aasta varakevadel tõi Same turule uut tüüpi ketaspuisturi, mille tootearenduseks saadi EASist 0,5 miljonit krooni toetust. Same on teehooldustöödel traktori haagises kasutatavaid eri tüüpi liivapuistureid valmistanud üle kümne aasta, kuid ketaspuisturi tööpõhimõte erineb varasematest mudelitest kardinaalselt.

"Puisturi all on ketas, mille pöörlemiskiiruse muutmisega saab puiste laiust reguleerida kuni kaheksa meetrini," selgitas Tein. "Samuti on uus puistur varustatud GPS-seadmega, mis reguleerib vastavalt traktori sõidukiirusele etteantavat puistematerjali kogust." Teini sõnul toodavad nad puistureid, mida kasutatakse talviseks libedustõrjeks eeskätt väiksematel teedel, parkimisplatsidel ja muudes kohtades, kus on oluline väga hea manööverdamisvõime ning suur tööviljakus.

"Me ei trügi oma seadmetega Tallinna-Tartu maanteele, meie puistur on mõeldud kohalike teede hooldamiseks," lausus Tein ja tõdes, et kuna Eestis kahjuks kõrvalistel teedel libedustõrjet eriti ei tehta, läheb peaaegu kogu toodang eksporti. Vanemaid valts-tüüpi puistureid on Same müünud aastas umbes paarsada ja uusi, hinna poolest poole kallimaid ketaspuistureid on seni müüdud 25.

Same tõeliseks müügihitiks on aga kujunenud 2004. aastal tootmisse juurutatud kett-võsaniiduk, millega on hõlbus teeääri ja jäätmaid võsast puhastada.

"Kui me võsaniidukiga turule tulles prognoosisime, et müüme aastas ehk 50 masinat, siis tegelikult on nõudlus tunduvalt suurem," rääkis Tein ja lisas, et nende suhteliselt eduka tegutsemise alus on olnud keskendumine ekspordile.

OÜ Same moodustati 1992. aastal endise Saadjärve kolhoosi uue tehnika grupi baasil, osanikeks said ja on praeguseni kõik 11 tollast töötajat. 1994. aastal alustati koostööd Skandinaavia ühe suurema teehooldusmasinate müüjaga, Rootsi firmaga Trejon AB, mis alates 2000. aastast omab OÜst Same 30 protsenti.


Allikas: Väinu Rozental, Äripäev, 04.01.2010
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4551/uud_uudidx_455105

Webmedia toodet kasutavad enam kui 60 riigi programmeerijad

Tarkvaraettevõttest Webmedia välja kasvanud spin-off-firma OÜ Zeroturnaround toode, mis aitab Java-keskkonnas töötavatel programmeerijatel tööaega tuntavalt kokku hoida, on kahe aastaga levinud praktiliselt üle maailma - lahendust kasutatakse enam kui 60 riigis kirjutab Äripäevas Väinu Rozenthal.

Toomas Römer näitab kaardil riike, kuhu on ostetud nende toodet Jrebel.
Foto: Väinu Rozental, Äripäev

Ainulaadse toote Jrebel (varem kandis nime Javarebel) ühe autori, Zeroturnaroundi arendusjuhi Toomas Römeri hinnangul on toote potentsiaalsete kasutajate hulk kokku 6-7 miljonit ehk just nii palju on maailmas programmeerijaid, kellel sellest vahendist kasu on.

Jrebel on Java programmeerimisplatvorm, mille kasutamine võimaldab ühe programmeerija puhul hoida päevas kokku tööaega pool tundi ja aastas 2-3 nädalat. Römer toob näiteks arvestuse, et maailmas keskmiselt 50 dollarilise tunnitasuga töötavate programmeerijate puhul, keda on suurtes firmades tööl sadu, on tööaja kokkuhoiu pealt saadav rahaline võit muljetavaldav.

Ettevõtte klientide hulgas on suurfirmad nagu JP Morgan, Nokia, Nordea, Roche. Eestisse on firma müünud vaid üksikud tooted. Zeroturnaroundi põhitoote hind on 149 dollarit ühe programmeerija kohta aastas.

2009. aasta märtsis võitis Jrebel tarkvaramaailma Oscariks peetava Jolti auhinna utiliitide kategoorias.

Vaata originaallugu: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4558/uud_uudidx_455808

Eesti firma loodab jõuda vähiravimi kliiniliste testideni 2011. aastaks

Viide: Postimees online
Autor: Raigo Neudorf

Vähiravimi väljatöötamisega tegelev Eesti ettevõte AS Celecure loodab oma arendustegevusega jõuda aastaks 2011 nii kaugele, et taotleda siis luba ravimi kliiniliste uuringute läbiviimiseks.

Celecure'i tegevjuht Tarmo Kivi ütles E24'le, et kuigi täna on veel vara öelda, kas 2011. aastal ka reaalselt oma vähiravimi kliiniliste testideni jõutakse, on selleks siiski hetkel väljavaated olemas.

Samas tuleb enne seda edukalt lõpuni viia ravimi väljatöötamise eelkliiniline faas. Kui kõik õnnestub, on kavas 2011. aastal ettevõttel taotleda luba kliiniliste uuringute läbiviimiseks.

Näiteks käib praegu uue ravimi puhul töö ravimi erinevate modifikatsioonide arendamisega ning hiirkatsete ja teiste meetoditega parima ravimiks sobiva formulatsiooni valimine.

Seejärel tuleb preparaati toota vastavalt ravimite tootmisstandarditele ning teha üle ka ohutusuuringud. Võrreldes teiste maailmas väljatöötamisel olevate vähiravimitega peab Kivi Celecure'i ravimit konkurentsivõimeliseks.

«Meie eeliseks on unikaalne mehhanism, mis võimaldab samaväärse efektiivsuses juures ravimit laialdasemalt kasutada ja saavutada paremaid kombinatoorravi tulemusi koos teiste ravimeetoditega,» märkis Kivi.

Tema sõnul on ravimi väljatöötamine üsna pikk protsess. Näiteks alustas Celecure oma projektiga 2005. aastal.Kui 2011. aastal peaks jõutama ka kliiniliste testideni, kulub sellele faasile keskmiselt umbes viis aastat.

Kui ka sealt saadud tulemused on sobivad, saab ravimi kasutusele võtta.

Eesti firma paneb arvutid kalu kasvatama

Viide: Postimees online http://www.e24.ee/?id=195235
Autor: Raigo Neudorf

Noorte ettevõtjate poolt loodud Primefish Solutions OÜ töötab välja infotehnoloogilist lahendust, mis aitab kalafarmidel paremini kalu kasvatada.

Kuigi ettevõte on oma projekti kallal töötanud vaid viis kuud, võib firma juhi Martin Koppeli sõnul öelda, et seni on kõik läinud plaanide kohaselt. «Tootearendusega plaanime valmis saada tuleva aasta kevadeks ehk täpselt selleks ajaks, kui algab Eestis aktiivne kalakasvatusperiood,» sõnas Koppel.

Tema sõnul võimaldab väljatöötatav süsteem mõõta põhiliselt vee parameetreid (temperatuur, pH, hapnik, veetaseme kõrgus) aga ka lisaks rõhku torustikus, et võimalikult varakult tuvastada infrasüsteemi rike. Nende parameetrite järgi koostatakse söödatabelid, mille kaudu on mugav arvutada kala hetkekaalu ja prognoosida juurdekasvu. Hiljem on hea statistikat teha, kui palju kalu ellu jäi ja kui palju kaubaküpseks said.

Suve lõpus esitleti oma ideed ja plaane ka Eesti Kalakasvatajate Liidule. Kuigi tagasiside oli positiivne, jäid kalakasvatajad esialgu siiski äraootavale seisukohale.

«Kuna oma silm olevat kuningas, siis tahetakse enne järelduste tegemist prototüüpi oma käega katsuda. Üksikutes kasvandustes on kasutusel juhtmetel baseeruv lahendus, kuid sellel on omad probleemid, mis teevad süsteemi kasutamise ebamugavaks ja kohati ei täida süsteem oma eesmärki. Katsume oma süsteemis neid vigu vältida. Prototüübi seame üles detsembri alguses Kalatalu Härjanurme kasvanduses, et testida valitud riistvara sobilikkust,» selgitas Koppel.

Idee tekkis noortel ettevõtjatel kõnealuse äriidee elluviimiseks sellest, et nende tutvusringkonda kuuluvad mitmed kalakasvatajad. Nende igapäevased mured ja probleemid andsidki projekti arendamiseks tõuke.

Kalakasvatusturul asjaga veidi laiemalt tutvudes selgus, et sarnased mured on ka teistel Eesti kalakasvandustel.

Koppel lisas, et kuna ettevõtte loojatel on infotehnoloogiline taust, on üsna loomulik, et ka Primefish Solutionsi lahendused on tehnoloogiaga seotud.

Tõsi, idee ise ei ole lõpuni uudne, kuid tänu viimastel aastatel tugevalt arenenud traadita side tehnoloogiale on võimalik sarnaseid lahendusi veidi teisel viisi pakkuda.
«Traadita side lisab meie tootele paindlikust ning tarkvara võimaldab praktiliselt lõpmatult funktsionaalsusi,» tõdes Koppel.

Primefish Solutions võitis oma ideega ettevõtluskonkursi Ajujaht, millega kaasnes auhinnaraha. See oli ettevõtte juhi sõnul täiesti piisav oma lahenduse prototüübi arendamiseks.

Kiirema kasvu tagamiseks peab siiski leidma ka lisafinantseeringuid. Esialgu on kavas kasutada EASi poolt pakutavaid toetusi ja oskusi nii palju kui võimalik. Kui ettevõtte väärtus on piisavalt kasvanud, on aeg ka riskikapitali kaasamiseks.

Koppeli sõnul on Eesti väga hea koht toote arendamiseks ja testimiseks, kuid siinne turg on pikemas perspektiivis siiski liiga väike.

«Väljapoole liikudes võtame suuna Skandinaavia poole, alustades põhjanaabri Soomega. Kuna just forelli kasvatus on meile tuttav, siis on põhjamaad vägagi sobivad.

Samuti on Noora ja Taani väga ahvatlevad turud, kus on pikk kalakasvatusajalugu ning kümneid kordi suuremad tootmismahud kui meil Eestis. Ainult kohaliku turu jaoks ei ole mõtet teha,» selgitas Koppel.

Primefish Solutionsi järgmiste aastate käibe-eesmärkidest on ettevõtte juhi hinnangul veel vara rääkida.

Kevadel saab valmis Estonia klaveri uus mudel.

Postimees Online http://www.e24.ee/?id=194092&redir=
Autor: Sirje Niitra
Foto: Priit Simson

Olukorras, kus paljud klaverifirmad maailmas on sunnitud tegevuse lõpetama või ennast suurematele maha müüma, on Estonia klaverivabrik suutnud leida uusi turge ja olemasolevaid kasvatada.

Estonia klaverivabriku muusikust juhataja Venno Laulu sõnul lõikas majanduskriis klaveritööstusse raskelt sisse. Ta loetleb firmasid, mis tegevuse lõpetanud või teiste üles ostetud.

Näiteks müüdi austerlaste rahvuslik uhkus Bösendorfer Yamahale, mis sulges sel sügisel veel brittide kuulsa klaveritootja Kemble. Tšehhi suur klaverivabrik Petrof on oluliselt tootmist vähendanud ja teeb nüüd kõrvalt kõrgläikega köögimööblit Moskva rikastele.

Saksa firma Seiler läks pankrotti ja müüdi korealastele. Teine Saksa suur firma Schimmel jõudis pankrotini sel sügisel. Endise Rootsi firma Nordiska klavereid teevad nüüd hiinlased.

Ei pääsenud ka Stein­way – 40 protsenti firma aktsiatest läheb Samickile. Eesti lähiriikides enam tiibklavereid ei toodeta.

Selles segaduses on Estonial seni hästi läinud. Kohe, kui majanduslangus tunda hakkas andma, hakkas ettevõte vähehaaval koondama ja kohanduma turul valitseva olukorraga. Lattu midagi ei toodetud.

Laulu sõnul on nad nüüd hakanud endiseid tublimaid töötajaid üha tagasi kutsuma.

Et kaup hästi müüks, tuleb seda ka pidevalt täiustada. Selle sajandi algul on Estonia klaveritele tehtud üle 300 muudatuse. Sellega pole piirdutud – pilli täiustamise protsess jätkub. Neist on kindlasti suurim täiesti uue klaverimudeli väljatöötamine, millele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus oma innovatsioonitoetuse andis.

Uus klaver, mida hakatakse nimetama salong-kontsertklaveriks, paigutub oma 225 cm pikkusega kabinetklaveri ja kontsertklaveri vahele ning sobib hästi nii saalidesse kui ka kodudesse.

Mudel peaks valmima tuleva aasta kevadel. Selle järele on teisel pool ookeani väga suur nõudmine ning juba on olemas tellimus 26 pillile, mida pole veel keegi näinudki. Edaspidi on Estonia klaverivabrikul kavas tasuvuse suurendamiseks vähendada väikeste klaverite osakaalu toodangus.

Uutele turgudele pole kuigi lihtne sisse saada. Et Estonia klaver on just USAs end tugevalt sisse töötanud, selles on suur teene Estonia vabriku ainuomanikul Indrek Laulul, kes on Venno Laulu poeg. Koos perega seal elades ja töötades suhtleb Indrek Laul ligi 40 sealse edasimüüjaga.

90 protsenti kogu Estonia klaverivabriku toodangust lähebki praegu Ühendriikidesse. Üks 19 pillist koosnev konteiner läks alles novembris sinnapoole teele.

Estonia klaveri kuulsus on ka levima hakanud. Hiljuti külastas klaverivabrikut diiler Austraaliast, kes esitas esimese tellimuse kuue klaveri peale. See ei ole aga veel kõik.

Läbirääkimiste tulemusel on saavutatud kokkulepe ühe Tai edasimüüjaga, kes soovib jaanuari keskel esimest pilli saada. Saksamaal, Hollandis, Islandis, Jaapanis ja Singapuris on edasimüüjad juba olemas. Läbirääkimised on käimas Taanis, Hispaanias, Luksemburgis, Belgias ja Suurbritannias

Urmas Uska: IT valdkonna koostöövõimaluste infopäev

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldab koostöös EUREKA ITEA 2 klastriprogrammi juhtidega infopäeva IT valdkonna ettevõtjatele ja teadusasutuste juhtidele.
Infopäev toimub 26. novembril kell 9.30-12.45 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses, aadressil Lõõtsa 6. Infopäev on osalejatele tasuta.
Infopäeval tutvustatakse ITEA klastriprogrammi ja selle võimalusi arendamaks rahvusvahelist koostööd innovaatiliste tarkvaralahenduste loomiseks.

Päevakava:
· Programmi tutvustus - Rudolf Haggenmüller, ITEA 2 programmi juht;
· Praktilisi küsimusi programmis osalemiseks - Erik Rodenbach, programmi koordinaator;
· Rahastamise võimalused projektides osalemisel - EASi Innovatsioonidivisjoni esindaja.

Infopäevale ootame eelkõige ettevõtjaid, kes on huvitatud rahvusvahelisest arendusalasest koostööst. Samuti projekti konsultante ja EUREKA klastriprogrammidest huvitatuid.

ITEA2 on koostööraamistik, mis koordineerib ja soodustab koostööd ettevõtte, ülikoolide ja teadusasutuste vahel luues sellega võimaluse strateegiliste tarkvara rakendustel baseeruvate innovaatiliste lahenduste tekkeks (iseloomustavad märksõnad ambient intelligence, ubiquitous communications, smart things, Software-intensive Systems and Services etc). Klastri algatajateks on Airbus, Daimler, Siemens, Alcatel-Lucent, European Federation of High Tech SMEs, Telefonica, Barco, Italtel, Telvent, Bosch, Nokia, Thales, Bull, Philips ja Thomson.Täiendav info ITEA 2 programmi kohta http://www.itea2.org/

Registreeru:
Urmas UskaEAS, EUREKA Programmi Koordinaator627 9705urmas.uska@eas.ee