Juust, mis hoiab vererõhu korras

Maitsev ja tervislik juust Harmony peaks kuuluma iga mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu hindava inimese toidulauale.

Miks? Sest juust sisaldab kasulikke Eesti teadlaste loodud probiootikume.

Südame-veresoonkonna haigused on Eestis peamine surma põhjus ning teadlased on palju tööd teinud sedalaadi haiguste ennetamiseks ning raviks. Uks võimalus on südame-veresoonkonna tööd toetada vererõhku reguleerides ja lõõgastades ning kummalisel kombel saavad selleks oma panuse anda mõned bakterid.

Tartu Ülikooli, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Eesti Maaülikooli teadlased avastasid bakteri Lactobacillus plantarum Tensia ja töötasid välja biotehnoloogia bakteri kasutamiseks toiduainetes. Piimandusühistu E-Piim võttis omakorda väljakutse vastu ning tõi bakteri abil turule probiootilise Harmony Südamejuustu.


Harmony Südamejuust on eriline, kuna see reguleerib süstoolset ja diastoolset vererõhku. Katsetega on tõestatud, et Südamejuustu igapäevane tarbimine toetab südame-veresoonkonna tööd ning kolmenädalase kasutamise (50 grammi juustu päevas) järel suurendab see kasulike laktobatsillide hulka seedekulglas, soodustab mikrofloora kaitsefunktsiooni võimalike haigustekitajate - enterokokid, klostriidid, enterobakterid vastu ning korreleerub süstoolse vererõhu langusega.

Tervisesõbralikku Harmony Südamejuustu võib tarbida eraldiseisvalt või kasutada mitmesuguste tervislike roogade valmistamisel. Südamejuustu võivad tarvitada kõik juustusõbrad ja inimesed, kes hoolivad tervislikust elustiilist.

Südamejuustu väljatöötamist rahastas Eesti riik läbi Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse, sest teaduslikult põhjendatud lisandväärtusega tervislike piimatoodete turuleviimisega avaneb Eesti piimasektoril võimalus oma konkurentsivõime ja ekspordi tõstmiseks.

Allikas: Eesti Päevaleht (erileht), 29.01.2010

Tartlase veebipõhise koolituskeskkonna idee pürib maailmas tippu

Kui Jüri oskab ise juustu teha ja John on kibe käsi autode tuunimises, saavad nad oma oskused teenima panna tartlase välja mõeldud ja mitme internetiettevõtja koostöös sündinud veebipõhises koolituskeskkonnas loeme Kristiina Kruuse Postimehe artiklist.



«Põhimõte on väga lihtne: igaüks, kellel on teadmisi, võib oma teadmised ja oskused pakendada Traindomis e-koolituseks ning seda müüma hakata,» selgitas Tartust pärit, kuid praegu USAs Texases elav internetiettevõtja Peep Laja.

Potentsiaalselt võiks eestlaste veebikeskkonda saata rahvusvaheliselt suur edu, kuna IT-visionääri Linnar Viigi sõnul on e-koolitustel järsult ja kiiresti kasvav turg kogu maailmas. Samas on ka konkurents tihe ning globaalne läbilöök sõltub Viigi selgitusel peale tehnilise keskkonna headuse sellest, kui hästi toodet kui tervikut suudetakse müüa.

«Meie ambitsioonid on kindlasti globaalsed,» lausus Traindomi kontseptsiooni autor Peep Laja ning rääkis, et eesmärgiks on saada maailmas infotoodete ja e-koolituste platvormiks number 1.

Esialgu on veebikeskkond inglise keeles, kuid järgemööda on Traindomi oma ala tipptegijatest koosneval viieliikmelisel meeskonnal plaanis katta kõik maailma suurimad keeled.

Ka Laja ise teenis mullu oma esimese miljoni just veebipõhise internetiturunduse kursuse müügiga ja see andis talle mõtte luua laialt kättesaadav keskkond, kus kõik saaksid oma teadmisi teenima panna.

«Neid, kes on mingis valdkonnas head tegijad, on palju, kuid suuremal osal inimestest pole programmeerimisoskusi ega suurt rahakotti, et endale koolituskeskkonda luua,» rääkis Laja.

Traindom võimaldab keskkonna tehnilise tiimi juhi Rain Allikvee selgitusel ka IT-valdkonnas võhikutel e-koolitusi kokku panna ja neid veebis müüa. Koolituse loomine on Allikvee sõnul tasuta. Kui aga inimene on esimesed kümme korda koolitust edukalt müünud, tuleb tal edaspidi maksta platvormi kasutamise eest 24 dollarit kuus.

Patsidest kaarditrikkideni

«Ma tutvun kindlasti huviga, milliseid võimalusi Train­dom pakub ja kas ma saaksin seda kasutada,» ütles Tartu kunstikoolis ja mujalgi koolides mitmeid veebipõhiseid reklaamikursusi läbi viinud õppejõud Merit Karise.

Samas ei näe Karise end niivõrd internetiettevõtja, kuivõrd lihtsalt veebikursuste sisu pakkujana. «Selles mõttes ma ei ole ehk tüüpiline Traindomi kasutaja, sest mulle meeldib, kui ma saan sisuga tegeleda ja selle sisu müümisega tegeleb keegi teine,» rääkis ta.

Linnar Viigi sõnul on internetis e-koolituste loomise võimalusi juba üksjagu palju, kuid senised keskkonnad on võtnud koolitusi ehk liiga tõsiselt.

«Traindom võikski lisaks professionaalidele tuua ka rohkem tavalisi inimesi koolitusmaailma,» ütles Viik ja rääkis, et tema vaataks huviga kaarditrikkide kursust või õpetust selle kohta, kuidas teha hommikul kiiruga lapsele viiel moel patsi. «Turg oleks patsi tegemise õpetusele globaalne,» märkis Viik naerdes.

Traindom.com beetaversiooni ehk esialgset versiooni saavad esimesed kasutajad proovida alates tänasest. Lõppversioon läheb käiku veebruari teisel poolel.

Allikas: Kristiina Kruuse, Postimees.ee 29.01.2010 http://www.tartupostimees.ee/?id=218037

Toimus esimene Baltimaade kosmosevaldkonna ümarlaud

26. jaanuaril toimus Tallinnas esimene Baltimaade kosmoseteemaline konsultatiivkohtumine, kus olid esindatud kolme riigi aktiivsemad kosmosevaldkonna ettevõtted ja teadusasutused.



Kohtumise eesmärk oli leida konkreetseid koostöövaldkondi ühisteks projektideks ning kattuvaid huvisid ja kokkupuutepunkte suhtlemisel Euroopa ja maailma suuremate kosmoseorganisatsioonidega. Lepiti kokku juba konkreetsetes plaanides edaspidise Balti regiooni rahumeelse kosmosevaldkonna koostöö tihedamaks käivitamiseks ning juba käesoleval aastal alustatakse ühiste projektide elluviimisega. Kõne alla käsitletavatest teemadest arutati eelkõige satelliittehnoloogia uue põlvkonna rakendusi, mida annab ühistes huvides kohalike tehnoloogia- ja ettevõtluskeskkonna edendamiseks edukalt lähitulevikus ära kasutada. Lepiti kokku, et järgmine Baltimaade kosmosevaldkonna ettevõtjate ja teadlaste kokkusaamine toimub 6-7 mail Balti Kosmoseklastrite Sümpoosioni nime all Tallinnas, Rahvusvahelise Kosmoserakenduste Konverentsi raames.

Osalejad:

Lätist
Hr. Kaspars Karolis, Senior officer, Department of Science, Technology and Innovations, Ministry of Science and Education.
Dr. Kaspars Kalnins, 7,Framework programme Space, National Contact Point, Contactperson with European Space Agency, Riga Technical University.
Prof. Juris Žagars., Director of Ventspils International Radioastronomy Center

Leedust
Hr. Vidmantas Tomkus, Director of National Space Association of Lithuania
Hr. Zilvinas Pukys, Director of Liepiskes High Technology Park "Litepa

Eestist
Pr. Sille Rossi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hr. Alar Kolk, Kosmosepoliitika Töögrupi liige
Dr. Laurits Leedjarv, Tartu Observatooriumi director
Dr. Hillar Tork, Modesat Communications
Pr. Külli Kaare, Põllumajandusministeerium
Hr. Madis Võõras, EAS
Hr. Urmas Uska, EAS
Hr. Mart Vihmand, EAS

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhtimisel luuakse uue põlvkonna veakindlaid kiipe

Tallinna Tehnikaülikool teatab, et algas teadurite koordineeritav uurimisprojekt DIAMOND, milles luuakse uut tehnoloogiat veakindlate kiipide väljatöötamiseks.



Kiipide kiire areng on oluliselt tõstnud meie elukvaliteeti. Kiipkaardid, kodutehnika, kellad, sõidukid ja kogu meid ümbritsev sisaldab kiipe. Käesoleval hetkel töötab maailmas rohkem mikroprotsessor-kiipe kui on planeedil inimesi.

Tänapäeva kiibid koosnevad miljarditest lülititest, mille suurus muutub iga uue põlvkonnaga üha väiksemaks. Tänaseks on ühe sellise lüliti mõõtmed võrdsed umbes ühe tuhandikuga juuksekarva läbimõõdust. Niivõrd keeruka kiibi vigadeta projekteerimine on ülejõukäiv lülituste tohutu arvukuse tõttu. Samuti on iga järgmise põlvkonna lüliti aina tundlikum väliskeskkonna mõjudele.

TTÜ arvutitehnika instituudi projekt pakubki välja terviklahenduse nimetatud probleemidega võitlemiseks. Kiipide parendamisel analüüsitakse väga erinevat tüüpi rikkeid ja vigu. Kavas on välja töötada meetodid projekteerijate inimlikest eksimustest põhjustatud vigade automaatseks lokaliseerimiseks ja parandamiseks. Senini on selliste apsude otsimine ja korrigeerimine olnud enamasti aeganõudev käsitsitöö.

Uut meetodit on plaanis kasutada ka väliskeskkonna mõjudest tingitud rikete ehk nn üleminevate rikete analüüsiks. Tegemist on ennekõike riketega, mis tekivad peamiselt lennunduses ja kosmonautikas, kus kiibid lööb rivist välja kosmiline kiirgus. Tänapäeva kiibid on muutumas aga sedavõrd tundlikuks, et piisab ka meie ümber olevast looduslikust taustakiirgusest, et seadmed lakkaksid korrektselt töötamast. Seega on uute, tõrkekindlate kiipide loomine möödapääsmatu.

Lisaks eelnevale uuritakse projekti raames rikete välidiagnostikat, see tähendab elektroonikasüsteemide testimist nende töökeskkonnas ja töötamise ajal. Seejuures ei viida osaliselt rikkis süsteemi kohe parandusse ega visata minema, vaid see jätkab tööd, kuni suudab veel kasulikku teenust pakkuda. Rikkis osa süsteemist lülitatakse välja.

Kiipide veakindlamaks muutmist vajab mikroelektroonika-tööstus eesotsas suurkorporatsioonidega nagu IBM, Ericsson jt. Firmad hoiaksid kiipide tootmisel kokku oluliselt aega ja ressursse, kui suudetaks projekteerimisel tekkinud vead üles leida õigeaegselt ning parandada need tõhusalt ja kiirelt.

Projekt DIAMOND algas 2010. a jaanuaris ning kestab kolm aastat. Projekti mahuga 3,8 miljonit eurot (60 miljonit krooni) rahastab Euroopa Komisjon. Projekti teaduslikuks koordinaatoriks on TTÜ arvutitehnika instituudi vanemteadur dr Jaan Raik. Uurimisprojektis osalevad TTÜ, IT-korporatsioonid IBM ja Ericsson, Bremeni, Grazi ja Linköpingi ülikoolid, Eesti ettevõte Testonica Lab ja Ungari firma TransEDA.


Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli koduleht