Viimastel aastatel on Eestis ELi rahasüstide toel loodud kaheksa tehnoloogia arenduskeskust, mis üritavad õhutada ettevõtjaid senisest enam koostööle teadlastega.
Mõistagi on tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) loomine vaid üks ettevõtjate ja teadlaste koostöö vorm, kuid juurdunud kogemus näitab, et see on tõhus meetod, vahendab Äripäeva tööstuse erileht. TAK on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud teadusasutus.
OÜ Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus
Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (Software Technology and Applications Competence Center - STACC) on 2009. aasta teisel poolel loodud rakendusuuringute läbiviimisele orienteeritud teadus- ja arendusorganisatsioon.
Tegevjuht Indrek Vainu sõnul on TAKi ülesandeks korraldada rakendusuuringuid tarkvaratehnika valdkonnas, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid nii omanike seast kui ka väljastpoolt. "STACCi missioon on edendada tarkvaratehnoloogiaga seotud organisatsioonide kompetentsi ja konkurentsivõimet, tõstes samal ajal nende ekspordivõimekust ja suurendades kasu tarkvaralahendustest laiemalt," selgitab Vainu.
Ta räägib, et STACC korraldab rakendusuuringuid andmekaeve ja andmete integreerimise (Data Integration and Mining - DIM) ning tarkvara- ja teenuste disaini (Software and Services Engineering - SSE) suunal. "DIM-projektid on orienteeritud veebianalüütikale ja sotsiaalsete võrkude analüüsile," kirjeldab Vainu. "SSE-projektid tegelevad rakendusuuringutega nutikate internetiliideste, teenuste ning tarkvaraarenduse vallas."
AS Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus
Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ilmar Kink ütleb, et ettevõttel on kaks uurimissuunda. "Üks neist tegeleb uute sensorite väljatöötamisega," räägib ta. "Teatavasti on igasugustel sensoritel tänapäeva maailmas järjest kasvav roll, sest tarbijad soovivad järjest targemaid seadmeid, aga seadmete "aju" ehk protsessor vajab pidevalt informatsiooni otsuste langetamiseks ja seda infot annavad ajule sensorid." Suuna ettevõtluspartner on Tartu Teaduspargis asuv ettevõte Evikon MCI, mis on võtnud eesmärgiks juurutada nanotehnoloogiliste gaasisensorite tootmine ja turustamine.
"Tehnoloogia baseerub Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis juba mitmeid aastaid põhjalikult uuritud nanomõõtmetes kilede valmistamise meetodil," selgitab Kink. "NanoTAKi ülesanne on viia teadusuuringud rakendusuuringute kaudu ettevõtluses rakendatavale tehnoloogiale lähemale." Ta lisab, et antud suuna teiste ettevõtluspartnerite, Jeko Disaini, Märja Monte ja Danv-Pi koostöös loodetakse välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, -algoritme ja tarkvara.
Teine suund on Kinki sõnul mõnevõrra mitmekesisem, selle ühiseks nimetajaks on nanostruktuuride sidumine mingite olemasolevate tehnoloogiate või toodetega, mille tagajärjel toote üks või teine omadus märkimisväärselt paraneb.
Kink ütleb, et NanoTAK keskendub praegusel ajal kahele klassile nanostruktuuridele, süsinik-nanotorudele ja sool-geel tehnoloogial põhinevatele metalloksiid-struktuuridele. Nii näiteks on koostöös Estiko Plastariga arendamisel tehnoloogia kuidas süsinik-nanotorude abil kilematerjale vastupidavamaks muuta.
OÜ Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (IMECC)
IMECC seob ühtsesse koostöövõrgustikku Eesti 11 tootmisettevõtet, Tallinna Tehnikaülikooli ja kolm IT-firmat.
Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kaia Lõuni sõnul on koostöö eesmärgiks Eesti ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks uudsete insener-tehniliste lahenduste väljatöötamine, arendamine, piloteerimine ja juurutamine esmalt konsortsiumi partnerite ettevõtetes, edaspidi aga ka laiemalt. Ta räägib, et rakendusuuringuid korraldatakse kolmes põhisuunas: äri- ja tootmisprotsesside planeerimise ja toote elukaare juhtimise süsteemide arendus, protsesside automatiseerimine ja tehnoloogiad kesk- ja väikeettevõtetele ning isekorralduvate süsteemide rakendamine tootmises.
"Esimeses põhisuunas toimub veebipõhise moodulitest koosneva sündmustele orienteeritud äri- ja tootmisprotsesside juhtimise ja planeerimise süsteemi väljatöötamine ja arendus," selgitab Lõun. "Esmajoones on seda plaanis rakendada konsortsiumiga seotud ettevõtetes, kuid oma olemuselt on süsteem kasutatav laialdasemalt ka teistes väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetes ning ka teistes tootmisvaldkondades lisaks masinatööstusele."
OÜ ELIKO Tehnoloogiate Arenduskeskus
2004. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ning eraettevõtete loodud Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus tegeleb teadus- ning arendustöödega elektroonika, info ja kommunikatsiooni tehnoloogiate vallas.
Keskuse juhataja Oliver Väärtnõu sõnul on Elikol praegu käimas nelja-aastane arendusprogramm, mida viiakse ellu koostöös ettevõtete ning teaduspartneritega. "Meie keskusel on neli arendussuunda," selgitab Väärtnõu. "Esimene neist keskendub impedantsi (näivtakistuse) rakendustele kudede mõõtmisel ning selle üks konkreetsem eesmärk on näiteks välja töötada lahendused, mis suudaksid diagnoosida veresoonte lupjumist. Selles konkreetses arendussuunas on meie koostööpartneriteks mõned Eesti suurimad haiglad."
Teiseks nimetab Väärtnõu targa keskkonna arendussuunda, kus koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga töötatakse välja erinevaid telemeditsiini rakendusi.
"Oma kolmandas arendussuunas tegeleme me adaptiivsete kasutajaliideste väljatöötamisega, kus partneriteks on näiteks sellised ettevõtted nagu Regio ja Apprise," räägib ta. "Neljas suund keskendub meil nii tarkvara kui ka riistvara testimisele - seal teeme koostööd samuti Regio ning näiteks ka OÜga Elvior."
MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Selles keskuses tegeletakse toiduainete uurimisega ja lihtsustatult kutsutakse seda ka toidu-TAKiks.
Keskuse juht Urmas Sannik ütles juulis Äripäevale, et nende areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist. "Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," rääkis ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama - seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.
Toidu-TAKis on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud väga paljud Eesti toiduainetootjad, näiteks Kalev, Leibur, Tere ja Valio. Keskuse käibest 40% moodustab eksport. "Meie ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha," rõhutas Sannik.
AS Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus
Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Arenduskeskuse (ReproTAK) põhisuunaks on arendada reproduktiivmeditsiini tehnoloogiaid ning aidata seeläbi kaasa viljatusravile.
Repro-TAKi teiseks suuremaks tegevusvaldkonnaks on veterinaarmeditsiinis kasutatavate tehnoloogiate arendus. Selle eesmärgiks on muuta kariloomade tõuaretus oluliselt efektiivsemaks.
ReproTAKi juhataja Andres Salumetsa sõnul on juba hakatud arendama geneetilisi teste viljatuse tuvastamiseks ning samuti arendatakse kehavälise viljastamise tehnoloogiaid. "Osa meie projekte käsitleb inimese ning osad loomade viljatuse uurimist," selgitab Salumets. "Samuti on üks meie oluline tegevusharu uudsete ravimitootmisvõimaluste arendamine."
Salumetsa sõnul on ReproTAK loonud kesklabori, mis asub Tartu Biotehnoloogia Pargi majas. "Tegemist on 250 m2 suuruse sisustatud laboriga, kus on olemas kõik vajalikud kaasaegsed seadmed, mida meie töös tarvis läheb," kinnitab Salumets. "Samuti on seal tööl teadlased, neist kakskümmend viis täiskohaga." Ta lisab, et keskus teeb tihedat koostööd mitmete Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega, samuti paljude kliinikutega üle Eesti.
OÜ Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus
Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK) loodi 2005.aastal erinevate ettevõtete ja organisatsioonide koostöös, eesmärgiga päästa elusid ning parandada vähihaigete elukvaliteeti.
Praegu osaleb VTAKi töös 12 partnerit, nende hulgas Eesti suurim haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülikoolidest Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning erinevad ettevõtted nii Eestist, Rootsist kui ka Ameerika Ühendriikidest. VTAKi juhataja Riin Ehini sõnul võib öelda, et VTAK toob kokku suurema osa Eestis vähiuuringutega seotud kompetentsidest. "Omame partnerite kaudu juurdepääsu kuni 2500 professionaalile ning loome seeläbi sünergia uute vähiravi ja -diagnostika lahenduste loomiseks," kinnitab ta.
VTAKi tegevus toimub kahes valdkonnas: teraapia ehk uue põlvkonna vähiravimite kandidaatide arendamine, diagnostika ehk vähi varase diagnostika ning prognostika meetodite arendamine ja rakendamine. Riin Ehin räägib, et vähk on komplekshaigus - nimetuse "vähk" alla koondub ligi 350 molekulaarbioloogiliset eristatavat haigust.
"Praegu hõlmab VTAKi projektportfell tosinkond projekti, neist 4 diagnostika- ning 8 teraapiasuunal," ütleb ta. "Kõik projektid põhinevad partneritevahelisel koostööl."
VTAKi teraapiasuuna projektide üldine eesmärk on jõuda ravimikandidaatideni, mis oleks efektiivsemad ja selektiivsemad kui eelmise põlvkonna ravimid.
Allikas: Äripäev (Tööstuse eri), 17.11.2010
Mõistagi on tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) loomine vaid üks ettevõtjate ja teadlaste koostöö vorm, kuid juurdunud kogemus näitab, et see on tõhus meetod, vahendab Äripäeva tööstuse erileht. TAK on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud teadusasutus.
OÜ Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus
Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (Software Technology and Applications Competence Center - STACC) on 2009. aasta teisel poolel loodud rakendusuuringute läbiviimisele orienteeritud teadus- ja arendusorganisatsioon.
Tegevjuht Indrek Vainu sõnul on TAKi ülesandeks korraldada rakendusuuringuid tarkvaratehnika valdkonnas, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid nii omanike seast kui ka väljastpoolt. "STACCi missioon on edendada tarkvaratehnoloogiaga seotud organisatsioonide kompetentsi ja konkurentsivõimet, tõstes samal ajal nende ekspordivõimekust ja suurendades kasu tarkvaralahendustest laiemalt," selgitab Vainu.
Ta räägib, et STACC korraldab rakendusuuringuid andmekaeve ja andmete integreerimise (Data Integration and Mining - DIM) ning tarkvara- ja teenuste disaini (Software and Services Engineering - SSE) suunal. "DIM-projektid on orienteeritud veebianalüütikale ja sotsiaalsete võrkude analüüsile," kirjeldab Vainu. "SSE-projektid tegelevad rakendusuuringutega nutikate internetiliideste, teenuste ning tarkvaraarenduse vallas."
AS Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus
Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse juhataja Ilmar Kink ütleb, et ettevõttel on kaks uurimissuunda. "Üks neist tegeleb uute sensorite väljatöötamisega," räägib ta. "Teatavasti on igasugustel sensoritel tänapäeva maailmas järjest kasvav roll, sest tarbijad soovivad järjest targemaid seadmeid, aga seadmete "aju" ehk protsessor vajab pidevalt informatsiooni otsuste langetamiseks ja seda infot annavad ajule sensorid." Suuna ettevõtluspartner on Tartu Teaduspargis asuv ettevõte Evikon MCI, mis on võtnud eesmärgiks juurutada nanotehnoloogiliste gaasisensorite tootmine ja turustamine.
"Tehnoloogia baseerub Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis juba mitmeid aastaid põhjalikult uuritud nanomõõtmetes kilede valmistamise meetodil," selgitab Kink. "NanoTAKi ülesanne on viia teadusuuringud rakendusuuringute kaudu ettevõtluses rakendatavale tehnoloogiale lähemale." Ta lisab, et antud suuna teiste ettevõtluspartnerite, Jeko Disaini, Märja Monte ja Danv-Pi koostöös loodetakse välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, -algoritme ja tarkvara.
Teine suund on Kinki sõnul mõnevõrra mitmekesisem, selle ühiseks nimetajaks on nanostruktuuride sidumine mingite olemasolevate tehnoloogiate või toodetega, mille tagajärjel toote üks või teine omadus märkimisväärselt paraneb.
Kink ütleb, et NanoTAK keskendub praegusel ajal kahele klassile nanostruktuuridele, süsinik-nanotorudele ja sool-geel tehnoloogial põhinevatele metalloksiid-struktuuridele. Nii näiteks on koostöös Estiko Plastariga arendamisel tehnoloogia kuidas süsinik-nanotorude abil kilematerjale vastupidavamaks muuta.
OÜ Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (IMECC)
IMECC seob ühtsesse koostöövõrgustikku Eesti 11 tootmisettevõtet, Tallinna Tehnikaülikooli ja kolm IT-firmat.
Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Kaia Lõuni sõnul on koostöö eesmärgiks Eesti ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks uudsete insener-tehniliste lahenduste väljatöötamine, arendamine, piloteerimine ja juurutamine esmalt konsortsiumi partnerite ettevõtetes, edaspidi aga ka laiemalt. Ta räägib, et rakendusuuringuid korraldatakse kolmes põhisuunas: äri- ja tootmisprotsesside planeerimise ja toote elukaare juhtimise süsteemide arendus, protsesside automatiseerimine ja tehnoloogiad kesk- ja väikeettevõtetele ning isekorralduvate süsteemide rakendamine tootmises.
"Esimeses põhisuunas toimub veebipõhise moodulitest koosneva sündmustele orienteeritud äri- ja tootmisprotsesside juhtimise ja planeerimise süsteemi väljatöötamine ja arendus," selgitab Lõun. "Esmajoones on seda plaanis rakendada konsortsiumiga seotud ettevõtetes, kuid oma olemuselt on süsteem kasutatav laialdasemalt ka teistes väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetes ning ka teistes tootmisvaldkondades lisaks masinatööstusele."
OÜ ELIKO Tehnoloogiate Arenduskeskus
2004. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ning eraettevõtete loodud Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus tegeleb teadus- ning arendustöödega elektroonika, info ja kommunikatsiooni tehnoloogiate vallas.
Keskuse juhataja Oliver Väärtnõu sõnul on Elikol praegu käimas nelja-aastane arendusprogramm, mida viiakse ellu koostöös ettevõtete ning teaduspartneritega. "Meie keskusel on neli arendussuunda," selgitab Väärtnõu. "Esimene neist keskendub impedantsi (näivtakistuse) rakendustele kudede mõõtmisel ning selle üks konkreetsem eesmärk on näiteks välja töötada lahendused, mis suudaksid diagnoosida veresoonte lupjumist. Selles konkreetses arendussuunas on meie koostööpartneriteks mõned Eesti suurimad haiglad."
Teiseks nimetab Väärtnõu targa keskkonna arendussuunda, kus koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga töötatakse välja erinevaid telemeditsiini rakendusi.
"Oma kolmandas arendussuunas tegeleme me adaptiivsete kasutajaliideste väljatöötamisega, kus partneriteks on näiteks sellised ettevõtted nagu Regio ja Apprise," räägib ta. "Neljas suund keskendub meil nii tarkvara kui ka riistvara testimisele - seal teeme koostööd samuti Regio ning näiteks ka OÜga Elvior."
MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Selles keskuses tegeletakse toiduainete uurimisega ja lihtsustatult kutsutakse seda ka toidu-TAKiks.
Keskuse juht Urmas Sannik ütles juulis Äripäevale, et nende areng on olnud meeletult kiire, kuna tööd alustati sisuliselt nullist. "Oli vana logu kirjutuslaud ja enam-vähem normaalne lauaarvuti. See oli ka kõik. Siis hakkasime projekte kirjutama," rääkis ta. Sanniku sõnul oli teiste TAKide eelis kohati parem akadeemiline tase, nemad aga hakkasid ka oma töötajaid alles koolitama - seda näitab ka paarkümmend kaitstud magistritööd, mis nende projektidega seotud.
Toidu-TAKis on oma teadmisi täiendanud ja uuringuid teinud väga paljud Eesti toiduainetootjad, näiteks Kalev, Leibur, Tere ja Valio. Keskuse käibest 40% moodustab eksport. "Meie ei sekku kellegi tootearendusse, see on ettevõtja teha," rõhutas Sannik.
AS Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus
Reproduktiivmeditsiini- ja Bioloogia Arenduskeskuse (ReproTAK) põhisuunaks on arendada reproduktiivmeditsiini tehnoloogiaid ning aidata seeläbi kaasa viljatusravile.
Repro-TAKi teiseks suuremaks tegevusvaldkonnaks on veterinaarmeditsiinis kasutatavate tehnoloogiate arendus. Selle eesmärgiks on muuta kariloomade tõuaretus oluliselt efektiivsemaks.
ReproTAKi juhataja Andres Salumetsa sõnul on juba hakatud arendama geneetilisi teste viljatuse tuvastamiseks ning samuti arendatakse kehavälise viljastamise tehnoloogiaid. "Osa meie projekte käsitleb inimese ning osad loomade viljatuse uurimist," selgitab Salumets. "Samuti on üks meie oluline tegevusharu uudsete ravimitootmisvõimaluste arendamine."
Salumetsa sõnul on ReproTAK loonud kesklabori, mis asub Tartu Biotehnoloogia Pargi majas. "Tegemist on 250 m2 suuruse sisustatud laboriga, kus on olemas kõik vajalikud kaasaegsed seadmed, mida meie töös tarvis läheb," kinnitab Salumets. "Samuti on seal tööl teadlased, neist kakskümmend viis täiskohaga." Ta lisab, et keskus teeb tihedat koostööd mitmete Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega, samuti paljude kliinikutega üle Eesti.
OÜ Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus
Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK) loodi 2005.aastal erinevate ettevõtete ja organisatsioonide koostöös, eesmärgiga päästa elusid ning parandada vähihaigete elukvaliteeti.
Praegu osaleb VTAKi töös 12 partnerit, nende hulgas Eesti suurim haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla, ülikoolidest Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning erinevad ettevõtted nii Eestist, Rootsist kui ka Ameerika Ühendriikidest. VTAKi juhataja Riin Ehini sõnul võib öelda, et VTAK toob kokku suurema osa Eestis vähiuuringutega seotud kompetentsidest. "Omame partnerite kaudu juurdepääsu kuni 2500 professionaalile ning loome seeläbi sünergia uute vähiravi ja -diagnostika lahenduste loomiseks," kinnitab ta.
VTAKi tegevus toimub kahes valdkonnas: teraapia ehk uue põlvkonna vähiravimite kandidaatide arendamine, diagnostika ehk vähi varase diagnostika ning prognostika meetodite arendamine ja rakendamine. Riin Ehin räägib, et vähk on komplekshaigus - nimetuse "vähk" alla koondub ligi 350 molekulaarbioloogiliset eristatavat haigust.
"Praegu hõlmab VTAKi projektportfell tosinkond projekti, neist 4 diagnostika- ning 8 teraapiasuunal," ütleb ta. "Kõik projektid põhinevad partneritevahelisel koostööl."
VTAKi teraapiasuuna projektide üldine eesmärk on jõuda ravimikandidaatideni, mis oleks efektiivsemad ja selektiivsemad kui eelmise põlvkonna ravimid.
Allikas: Äripäev (Tööstuse eri), 17.11.2010
No comments:
Post a Comment